Hüpertekst-dokumentide ettevalmistamine MS Word'i abil
Füüsikaosakonna töötaja kodulehekülje koostamine
Hüpertekst-dokumentide
ettevalmistamine MS Word'i abil
Dokumendi avaldamiseks arvutivõrgus salvestatakse see kas ühe või mitme omavahel seotud failina WWW-serverprogrammiga töötava arvuti kettale. Fail, mille poole WWW kaudu pöördutakse, peab olema vormistatud HTML-keeles (HyperText Markup Language). HTML allikteksti saab põhimõtteliselt kirjutada iga tavalise tekstiredaktori abil, kuid see on väga tülikas. Tuntuim hüpertekstide lugemise vahend "Netscape Navigator" (edasises NN) näitab hüperteksti hästi loetaval esituskujul (allikteksti saab ka näha kui valida View-menüüst "Document Source"). Eelöeldust järeldub, et avaldamisele kuuluv dokument peab olema esitatud allik-hüpertekstina niiviisi, et saavutada soovitud esituskuju.
Hüperteksti kirjutamiseks on mitmesuguseid vahendeid. Vanemate meetodite kasutamine on tülikavõitu ja nõuab tublisti õppimisaega. Mugavamaid vahendeid pakuvad NN uute versioonide laiendatud variandid ja uued spetsiaalredaktorid. Paraku nõuab ka nende vahendite kasutamine õpiaega, nad koormavad arvuti kettamälu ja sobivad hästi siis, kui dokumenti alustatakse valgest lehest ja soovitakse kasutada ainult HTML-is võimalikke efekte.
Ülikoolis on põhiliseks dokumentide vormistamise tööriistaks kujunenud MS Word. See tähendab, et töötajad on juba kulutanud tublisti õpiaega MS Word'i omandamiseks ja on kogunenud palju MS Word'is vormistatud dokumente, mida või mille fragmente sobiks kasutada WWW-s avaldatavates dokumentides. Nii ei ole mitte ainult Tartu Ülikoolis ja firma Microsoft on leidnud probleemile lahenduse, koostades Word'i täienduse nimega "Internet Assistant" (edasises IA). IA on firma poolt tasuta jagatav toode ja selle saamiseks võib pöörduda Rauno Temmeri poole. Installeerimisfail (üks levinud versioon on wdia204z.exe) täidab parajasti ühe flopiketta. Arvutis peavad olema Windows95 ja MS Word. Faili wdia204z.exe käivitamisel laiendub Word niiviisi, et teda saab kasutada doc-failide htm-failideks teisendamiseks (save as korralduse abil) ja ka hüpertekstide redigeerimiseks otse esituskujul, mis paraku erineb vähesel määral NN esituskujust.
Hoiatus: IA kasutamisel peab HTML-faili laiendiks olema htm. Olgugi, et IA lubab ka laiendi html kasutamist, põhjustaks see soovimatuid komplikatsioone. Laiend htm on otstarbekas täiendada html-iks alles vahetult enne dokumendi WWW-serverisse salvestamist.
MS Word'i doc-formaadis teksti võib selle koostaja ise teisendada html-formaadis hüpertekstiks. Kui koostaja seda ise teha ei saa, siis võib materjali esitada ka doc-formaadis, mispuhul lõppvormistuse teeb infotoimetus
Hüpertekstil ei ole kindlat leheküljestruktuuri ja redigeerimisel peaks "page layout" vaadet vältima. Mõned Word'i doc-formaadis lubatud elemendid ei ole HTML-i konverteeritavad ja nendest tuleb teadlikult hoiduda:
Piirangute hulgas on kõige olulisemad taandridade ja eriti tabulaatori puudumine. Siit järeldub, et kõik tabelid peavad olema vormistatud kui raamidega tabelid (raamjoone võib aga ka nähtamatuks jätta). Sellised tabelid teisenduvad HTML-i enamasti suuremate probleemideta. Kaugemale lugejale orienteeritud dokumentides aga peaks pikki (ekraanile mittemahtuvaid) tabeleid vältima, sest NN ei näita tabeli sisu ekraanil enne, kui kogu tabel on üle kantud.
Taandridade puudumist kompenseerib osaliselt võimalus kasutada automaatse taandega numereeritud ja märgendatud (bulleted) nimekirju (vaata ülaltoodud nimekirja kui näidet).
Mitmeveerulisi tekste vormindatakse nähtavate raamjoonteta tabelitena.
Doc-failid sisaldavad sageli siseobjekte (embedded objects: valemid, graafikud jms.). HTML-failides ei ole siseobjektidele kohta ja need asendatakse viitadega eraldiseisvatele kujutisfailidele. Kujutisfaili formaatidena on enamkasutatavad JPEG (ehk jpg) ja GIF. Kui Word'i abil kirjutatud valemeid ja jooniseid sisaldav doc-fail salvestada htm-failina, siis tulemuseks on hulk iseseisvaid gif-faile ja üks htm-fail mis sisaldab viitasid gif-failidele. Siit järeldub soovitus minimiseerida siseobjektide arv.
Hoiatus: Kuigi IA lubab sisestada htm-dokumenti kreeka tähti kui sümboleid, osutuvad need hiljem NN-ga vaatamisel nähtamatuteks. Seepärast ei tohi dokument sisaldada kreeka tähti muul viisil, kui (gif-failideks transformeeruvate) valemite koosseisus. Ka üksikut kreeka tähte saab kirjutada ainult kui valemit ja see tähendab kettal tervet lisafaili. Lisatüli võib olla ka tavalisse teksti kirjutatud indeksite ja astmenäitajatega, mis võivad kaotada vormingu. IA paneelil on eraldi indeksi ja astmenäitaja nupud ning nende abil vormindatu on alati õigesti nähtav.
Dokumendist eraldatud kujutisfaile saab teisendada (ja optimeerida) kujutisetöötlusprogrammide abil. Kujutisfaile saab doc-failist alati eraldada ka IA abita. Selleks on tarvis vastav objekt hiirega klõpsates ära märkida ja siis vajutada CTRL+SHIFT+F9.
Piltkujutiste failid on sageli üsna pikad ja nende ülekandmine Interneti kaudu võib võtta häirivalt palju aega, eriti, kui dokumenti loetakse väljaspool Eestit. Töö kiirendamiseks lülitavad paljud lugejad kujutiste automaatlaadimisrezhiimi välja. Siit järeldus: dokumendid peaks olema maksimaalselt informatiivsed ja kasutatavad ka kujutisteta vaatamisel.
Lehekülgede kujundamisel ei tohiks lugeja tähelepanu kõrvale tõmmata ebaoluliste illustratsioonide ja liikuvate kujutistega (proovige lugeda järgmist näidet). Liikuvad efektid on kohased siis, kui nad tõmbavad lugeja tähelepanu esitatus olulisele. Tavaliselt on see nii ainult reklaamide puhul.
Hüpertekst-dokumendid peavad olema takistusteta loetavad NN abil alates NN versioonist 2.0. Hüperteksti loetavuse kontrollimine enne selle avaldamist on kohustuslik.
1997. a. märtsist alates on Eestis kättesaadav firma
Microsoft uus tarkvarapakett Office97. Arvatavasti kujuneb
see lähema aasta jooksul Tartu Ülikoolis üldkasutatavaks.
Office97 koostisse kuuluv Word'i uus versioon on vahetult
orienteeritud hüpertekstidega töötamisele ilma
IA taolisi lisandeid vajamata. Selle kasutamine lihtsustab oluliselt
arvutivõrgus avaldamiseks sobivate materjalide koostamist.
Füüsikaosakonna töötaja
kodulehekülje koostamine
Kodulehekülg on töötaja isikliku andmestiku tiitelleht, mida saab leida instituudi töötajate nimekirjast või mujalt isiku nime järgi. Õppejõudude ja teadurite jaoks on kodulehekülg kohustuslik, teiste töötajate jaoks vabatahtlik. Kui vabatahtlik kodulehekülg ei täiendaks oluliselt instituudi personalitabelit, siis ei ole kodulehekülge tarvis.
Tiitelleht sisaldadab tavaliselt viitasid alamdokumentidele ja need edasi järgmistele. Kogu sellise hargneva dokumendistiku sisu eest vastutab isik ise. Tiitellehe vormindust kontrollib infotoimetus. Tiitellehe mõõt ei tohiks ületada üht ekraanitäit ja see koostatakse allpool kahe horisontaaljoone vahel paikneva näidist eeskujuks võttes või paremini. Näidise püstkirjas elemendid on kohustuslikud ja kaldkirjas soovituslikud. Lisaselgitused on esitatud loogelistes sulgudes.
English {Viit ingliskeelsele tiitellehele, mis omakorda algab viidaga eestikeelsele}
Struktuuriüksuse nimi {Viit üksuse tiitellehele}
|
|
Tegevusvaldkond: {Kaks kuni viis rida, akadeemilise personali korral nimetada uurimisvaldkonnad, põhilised õpetatavad ained ja administratiivülesanded.}
Elulugu: {Siin on reeglina viit eraldi esitatud eluloole, milleks õppejõudude ja teadurite korral on kohustuslikult akadeemiline CV (tekstiga Akadeemiline CV, eestikeelses variandis TÜ standardi kohane). Teiste töötajate korral on lubatud lühivariant, kus põhilised eluloolised andmed (kuni 10 rida) kirjutatakse otse tiitellehele.}
Valitud publikatsioonid: {Järgneb 37 ETF standardi kohaselt kirjutatud publikatsiooniviidet. Õppejõudude ja teadurite jaoks on see kohustuslik.}
Publikatsioonide nimekiri {ehk Akadeemiliste publikatsioonide nimekiri. Viit eraldi esitatud täielikule nimekirjale.}
Isiklik {Viit mittetööalastele materjalidele, näiteks isiklikule eluloole, perekonna-andmetele, harrastuste kirjeldustele jne.}
Viimati redigeeritud ##. kuu. 199#. a.
Instituut {Viit instituudi koduleheküljele}
Füüsikaosakond {Viit osakonna koduleheküljele}
Viimati muudetud 9. veebruar 1997. a.
Füüsikaosakonna infotoimetus