Teised enteroviirused

iDevice ikoon Teised enteroviirused

Lisaks rinoviirustele kuuluvad Picornaviridae sugukonda Enterovirus perekonda veel mitmed viirused, mis võivad tekitada respiratoorseid infektsioone – inimese enteroviirused, coxsackie-viirused, ehhoviirused.


iDevice ikoon Viiruste struktuur
  • Suurus 27-30 nm
  • Kapsiid kuubiline
  • Välisümbriseta
  • Genoom (+)ssRNA

iDevice ikoon Human enterovirus A, B, C, D

Viirus võib tekitada ülemiste hingamisteede infektsioone, aga ka enteriiti ja HFMD-d.

HFMD (hand, foot, and mouth disease) ehk käe-jala-suutõbi on tuntud ka kui vesikulaarne HFM-tõbi. HFMD korral esineb villiline eksanteem kätel, jalgadel, suus ja keelel, kaasneb kerge palavik. Haigus möödub mõne päevaga.


iDevice ikoon Coxsackie A virus

Viirus võib tekitada ülemiste hingamisteede infektsioone, aga ka herpangiini ja HFMD-d.

Herpangiini korral esinevad villid ja  haavandid pehmesuulael ja kurgunibul, palavik, kurguvalu, valu neelamisel, anoreksia, oksendamine. Haigus on iseparanev ning vajab vaid sümptomaatilist ravi.


iDevice ikoon Coxsackie B virus

Viirus võib tekitada ülemiste hingamisteede infektsioone, aga ka pleurodüüniat ehk Bornholmi tõbe, müokardiiti ja perikardiiti.

Pleurodüünia ehk Bornholmi tõbi algab järsu palaviku ja ühepoolse rindkerevaluga (pleuravalu). Lisaks võib esineda kõhuvalu ja oksendamist, lihased võivad olla ülitundlikud. Haigus kestab keskmiselt 4 päeva, kuid võib uuesti ägeneda.

iDevice ikoon Echovirus

Viirus võib tekitada ülemiste hingamisteede infektsioone, aga ka meningiiti ja entsefaliiti.


« Eelmine | Järgmine »