Energiakultuurid Eestis
Kui biomassi juures rääkida energiakultuuridest, siis nende puhul peetakse eelkõige silmas kultuure, mida kasutatakse peamiselt järgmiste energiatoodete tootmiseks:
- biokütused;
- biomassist toodetud elektri- ja soojusenergia.
Energiakultuuridena käsitletavate kultuuride loetelu piiritletakse riikides erinevalt.
Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid ning sordid, mille kasutatav biomass on meie ilmastiku- ja mullatingimustes maksimaalne. Samas tuleks arvestada kultuuride valikul nende võimalikku mõju keskkonnale. Võimalikud riskitegurid siinjuures on mõju looduslikule genofondile ja maastikumuutused. Kuna energiakultuurid, nagu kõik teisedki põllukultuurid, on maksimaalselt saagikad piisava vee ning toitainete kättesaadavuse korral, tuleks mullaviljakuse stabiilsuse tagamiseks teavitada kasvatajaid kultuuridele sobivatest väetise- ning kastmisnormidest. Energiakultuuride väetamisel on erinevalt toidu- ning söödakultuuridest sobilik kasutada lisatoitainete allikana reovett või reoveepuhastite jääkmuda juhul, kui nende raskemetallide sisaldus on kontrollitud.
Konkreetse energiakultuuri valik sõltub nii selle sobilikkusest kasvukohale kui ka planeeritavast kasutusotstarbest. Kuigi põhimõtteliselt on võimalik energiat nii soojuseks, elektriks kui ka transpordiks toota igasugusest biomassist, mõjutab erinevus saadava produkti omahinnas oluliselt kultuuri valikut. Paljude energiakultuuride puhul ei erine kasvatamistehnoloogiad oluliselt sama liigi kasutusest nn. tavapärases põllumajanduses. Suurim erinevus on siinjuures tavaliselt sordivalikul. Näiteks bioetanooli tootmiseks sobivad kõrge tärklisesisaldusega teraviljasordid vastupidiselt toiduainetetööstusele, kus eelistatakse teraviljade kõrget valgusisaldust.
|
Vastavalt Eestis läbiviidud uuringutele on leitud, et õlirikastest kultuuridest on perspektiivikamad raps, valge sinep, tuder, õlikanep. Samuti on üheks perspektiivsemaks biomassi saamise võimaluseks Eestis kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab. Üldiselt on need puud lühikese raieringiga (vähem kui 15 aastat), võimaldades piisavat biomassi produktsiooni. Kiirekasvulistest rohttaimekultuuridest võib esile tuua päideroo, kiudkanepi ja roogaruheina, kuigi nende taimede kasvatamine energiakultuuridena ei ole hetkel Eestis levinud. Väiketootmises on võimalik põletamiseks või isegi biogaasi tootmiseks kasutada looduslikke heintaimi, st niidetavat biomassi rohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt ja märgaladelt. Etanooli tootmiseks peetakse kõige sobivamateks nisu, rukist, kartulit ja suhkrupeeti. |
Valge sinep (Sinapis alba) |
Võimalikud probleemid
- Maakasutus. Vastavad kultuurid võtavad sageli enda alla kasvupinda, mida muul juhul saaks kasutada toiduainetööstus.
- Madal energiasisaldus. Energeetiline efektiivsus võib jääda madalaks (so väljund- ja sisendenergia vahe kogu tootmistsükli peale).
- Väetiste ja taimekaitsevahendite laialdane kasutamine produkti saagikuse hoidmiseks, suurendamiseks.
- Sobiv pinnas - sageli vajavad taimed lisaniiskust.