HCV
HCV kuulub Flaviviridae
sugukonda, Hepacivirus perekonda.
HCV põhjustab non-A-non-B
hepatiiti.
Viirus levib verega ja
seksuaalsel teel.
-
Suurus 30-60 nm
-
Kapsiid kuubiline
-
Välisümbrisega
- Genoom (+)ssRNA
Viirus sisaldab 10 valku,
sh 2 glükoproteiini (E1, E2), mis
on võimelised varieeruma.
Viirusel on 6 peamist
variantide gruppi (klaadi), mis on erineva geograafilise jaotusega.
HCV nakatab ainult inimesi ja šimpanse, kasutades seostumisel CD81 pinnaretseptorit.
E1-E2 dimer - E1-E2 dimeer, Capsid protein - kapsiidi valk, Genomic RNA - genoomne RNA.
Vireemia
algab 1-3 nädala jooksul pärast nakatumist ning kestab ägeda infektsiooniga
patsientidel 4-6 kuud, persisteeruva infektsiooniga haigetel üle 10 aasta.
Ägedas
staadiumis sarnaneb nakkus HAV- või HBV-nakkusega, kuid põletikuline vastus on
vähemintensiivne ja sümptomid kergemad. Sageli on haiguse algus
asümptomaatiline, millele enamasti järgneb krooniline persistentne
infektsioon (seda soodustab HCV omadus jääda rakuga seotuks ja ära hoida raku surma).
Võimalikud
kaugtagajärjed:
-
10-15
aasta pärast tsirroos (alkohol võib olla kaasfaktoriks);
-
20
aasta pärast maksapuudulikkus;
- 30 aasta pärast primaarne maksavähk.
Ägeda, tervistumisega lõppeva C-hepatiidi seroloogiline kulg
x-teljel - aeg kuudes ja aastates alates nakatumisest; y-teljel - markeri tiiter; Symptoms - sümptomid
Nakkuse ülekandeteed
sarnanevad HBV-le – verega ja
seksuaalsel teel. Seetõttu on ka riskigrupid sarnased (süstivad narkomaanid, transfusiooni- ja
transplantaatide retsipiendid). Üle 90% HIV-nakatunutest on
infitseeritud HCV-ga.
Sageli esineb krooniline
asümptomaatiline infektsioon, mis soodustab viiruse levikut.
Maailmas on nakatunuid
hinnanguliselt üle 170 miljoni, sh USA-s üle 4 miljoni.
Eestis esineb peamiselt 1b genotüüp (ligi pooltel nakatunutest), järgnevad 3a ja 2a, üksikud 1a, 4. Mitu genotüüpi esineb üheaegselt 13,5%-l. Ka enamikus Euroopa riikides on ülekaalus 1b, kuid Skandinaaviamaades 3a.
Viiruse nukleiinhapete olemasolu ja hulga
määramine (PCR, RT-PCR).
Antikehade määramine vereseerumis. Test muutub positiivseks 7-31
nädala jooksul pärast nakatumist, kuid vireemia ajal ei pruugi alati veres
antikehasid olla.
Kasutatakse rekombinantset
alfa-interferooni ja kemoterapeutikume
(ribaviriin).
Vt. B-hepatiidi
profülaktika – doonorvere kontroll, turvaseks, meditsiinitöötajate kaitse.