Ülajäseme veenid, sarnaselt alajäseme veenidele, jagunevad kaheks osaks: pindmisteks ja süvadeks. Süvad veenid kulgeva koos samanimeliste arteritega ja on enamasti kahekordsed, haarates arteri kahe veeni vahele. Ühekordsed ülajäseme veenid on suuremad tüved, milleks on kaenlaveen ehk v. axillaris ja rangluualune veen ehk v. subclavia. Veene on rohkem kui artereid, seda eelkõige pindmiste veenide, kuid ka kahekordsete süvade veenide arvelt.

Pindmised veenid asuvad naha all pindmise sidekoelise kelme kahe kihi vahel.

Käe pindmised veenid saavad alguse käeselja naha all. Pihkmised sõrmeveenid ehk vv. digitales palmares kulgevad sõrmedel ja ühenduvad selgmiste sõrmearteritega.

Pihkmiselt moodustab kaks kaart: pindmine pihukaar ehk arcus palmaris superficialis ja süva pihukaar ehk arcus palmaris profundus. Kaarte kaudu on käe välimise ja sisemise serva veenid ühendatud.

Moodustub kaks peamist tüve, milleks on kodarluumine nahaveen ehk v. cephalica ja küünarluumine nahaveen ehk v. basilica.

Kodarluumine nahaveen ehk v. cephalica paikneb küünar- ja õlavarrel lateraalsel ning suubub kaenlaveeni (v. axillaris).

Küünarluumine nahaveen ehk v. basilica paikneb küünar- ja õlavarrel mediaalselt ja suubub õlavarreveeni (v. brachialis) või kaenlaveeni (v. axillaris).

Pindmistel veenidel on rohkesti omavahelisi ühendusi ehk anastomoose. Neist oluliseim on küünaraugus paiknev vahelmine küünarauguveen ehk v. intermedia (mediana) cubiti, mis juhib verd kodarluumisest nahaveenist (v. cephalica) küünarluumisesse nahaveeni (v. basilica). Seetõttu on küünarluumine nahaveen (v. basilica) õlavarre piirkonnas suhteliselt tugevam.

Vahelmine küünarvarre nahaveen ehk v. mediana antebrachii dreneerib verd pihkmisest venoospõimikust. Paikneb küünarvarre sisepinnal enam küünarluu poolselt ning suubub kas küünarluumisesse nahaveeni (v. basilica) või vahelmisse küünarauguveeni (v. intermedia (mediana) cubiti).

Ülajäseme pindmiste veenide võrgustik on varieeruv ja inimeseti erinev. Kliinilise tähtsusega on eelkõige küünaraugus paiknevad veenid.