Viimasel ajal võib avalikkuses sageli kuulda kriitikat Eesti ühe populaarsema portaali Rate.ee aadressil: suhtlusvärav soodustab noorte agressiivsust ja vägivaldsust, lisab mõttetuid kulutusi nende perekonna eelarvesse, eksponeerib ebaterveid eluviise ja liigvarajast seksuaalsust, soodustab ebatsensuurset keelekasutust jne. Rohkem või vähem varjatult kätkevad need süüdistused endas küsimust: kes või mis päästaks lapsed ja noored – Eesti tuleviku – virtuaalmaailma Soodoma ja Ko-morra küüsist?

Kahtlemata on enamikul süüdistustel Rate.ee suhtes alust. Siiski pole suhtlusportaal asi iseeneses ega hermeetiline kapsel, mis ei sõltu ümbritsevast sotsiaalsest kontekstist. Seega tuleks Rate’iga seonduvate probleemide põhjusi ning võimalikke lahendusteid otsida ühiskonnast tervikuna.

Rate kui ühiskonna peegel
Rate.ee ja selle analoogid on nüüdisaegse meediaühiskonna täisverelised lapsed. Meediaühiskond on edetabeli­ühiskond. Enamiku meediakanalite ellujäämine sõltub kohast vaadatavuse, kuulatavuse või loetavuse edetabe­lis, ühtlasi toitub meedia võimalikult meeliköitvate toppide tootmisest. Nii tarbimegi meedia kaudu päevast päeva poliitikute, ettevõtjate, sportlaste, muusikute jt reitinguid ja esikümneid. Oleme paraku harjunud reas­tama ka koole ja teadusasutusi ning peame seda enesestmõistetavaks. Nähtuste korrastatus ja hierarhia aitab paremini toime tulla maailma keerukusega. Kõike seda ning enamatki pakub ka Rate, võimaldades noortel endil hinnata nii kuulsusi kui ka eakaaslasi ning aktiivselt mõjutada enda positsiooni portaali arvukates toppides.
Kriteeriumid edetabelite tippu pää­semiseks ei sünni portaalisiseselt – needki on ühiskond ja meedia eelnevalt konstrueerinud. Näiteks domineerivad tähelepanuväärsemate naiste esisajas pikajuukselised saledad blondiinid. Rate pigem taastoodab kui loob ühiskonna iluideaale ja soorolli stereotüüpe.
Samamoodi peegeldab Rate ühiskonnas eksisteerivat võõraviha, alkoholismi ja narkomaaniat, igikestvat arusaama, et seksikus müüb jne. Siiski, teatud nähtustele annab Rate virtuaalkeskkonna eripärast tuleneva võimenduse, näiteks võimaldab ülikiirelt kontakteeruda sarnaste huvidega inimestel, kes võivad mobiliseeruda ettearvamatute tagajärgedega massiaktsioonideks (pärast pronksiööd levisid ka Rate.ee keskkonnas üleskutsed „tiblasid peksta”).

Võitlus tuuleveskitega
Näo muutmiseta peegelpilti üldjuhul muuta ei õnnestu. Soovitused Rate’i põhjalikult reformida või portaal sootuks sulgeda on seetõttu kaheldava kasuteguriga. Tõenäoliselt leiaksid noo­red selliste sanktsioonide puhul veebiavarustes kiiresti alternatiivse kanali ning probleemid ei laheneks.
Kosmeetilised parandused on või­malikud, kuid raskused on siingi. Teh­noloogilised võimalused on piiratud ega võimalda piisavat kontrolli portaa­lis kasutatavate väljendite üle. Pole või­malik luua vajalikul hulgal filtreid ja turvaelemente, kuna Internetis kasutatav suhtluskeel erineb suuresti eesti tavakeele ortograafiareeglitest. Näiteks kasutatakse Rate’is massiliselt lühendeid, slängi, sõnade kokkukirjutamist (eestlasekseisaadavaidsünnitakse, mul-on-nagu-täiega-pohhui-mis-sa-minust-arvad, vv = väljavalitu) ja emotikone.
Rate’i tsenseerivad teised kasutajad, moderaatorid, kes kontrollivad, et kontodele lisatud pildid oleksid mo­raali­normidele vastavad, kasutatud keel ja sõnavara hea tavaga sobiv ning Rate’i kesk­konnale kohane. Siiski on portaali 200 moderaatorit kõigest inimesed, kes ei suuda piiratud aja ja muude kohustuste tõttu hoida silma peal portaalil, millel on statistika andmetel üle 300 000 kasutaja.

Harjutusi iseseisvaks eluks
Eelnimetatud probleemidele vaatamata on Rate’il noorte sotsialiseerija või eluks ettevalmistajana mitmekesiseid, osaliselt positiivseid aspekte. Kahtlemata arendab portaal mingilgi määral visuaalse ja verbaalse eneseesitluse oskusi, esteetilist taju, fototöötlusoskusi, üldist suhtlemiskompetentsi. Rate võimaldab suhteliselt ohutult katsetada erinevaid identiteete, otsimaks sobivaimat mina-pilti. Portaali vahendusel on võimalik sõlmida uusi tutvusi ja taaselustada vanu.
Tuhandete noorte jaoks on Rate saanud äärmiselt oluliseks sotsiaalse kapitali kogumise kohaks. Tähtis on saavutada populaarsus virtuaalses kogukonnas, et seejärel konverteeri­da „feim” (tuntuse/kuulsuse tase) ümber reaalse elu suhtluskapitaliks. Paraku meenutavad feimikogumise võtted sageli täiskasvanute maailma käsi-peseb-kätt-mänge, esineb ka sõprade­ga kauplemist ning täiesti otsest rahakapitali konverteerimist sümboliliseks ja sotsiaalseks kapitaliks (kui enda populaarsuse tõstmiseks saadetakse massiliselt kümnekrooniseid tekstisõnumeid).
Piiri tajumine lubatu ja lubamatu, sündsa ja sündsusetu vahel sõltub noorte väärtushinnangutest ja arusaamadest, mis kujunevad suures osas lastetoas ja koolis. Väärtushinnangute mõjutamisest enamgi suudavad lapsevanemad ja õpetajad ärgitada noori oma suhtlus- ja eneseesitluspraktikate üle reflekteerima – sümbolite, sõnade ja käitumisviiside kaugeleulatuvama tähenduse ja mõju üle järele mõtlema.

Väljakutse meediaõpetusele
On oluline, et iga noor „reidikas” teadvustaks enesele portaalis peituvaid võimalusi ja ohte, näeks enda käsutuses olevaid alternatiive virtuaalse kuvandi ja identiteedi loomiseks, mõistaks kuvandite tähendusi ja võimalikke tagajärgi. Meediaõpetuse ja teistegi ainete raames peaks leiduma erinevaid võimalusi analüüsida Rate’i kui midagi mõnusast vaba aja veetmise kohast tunduvalt enamat. Rate’i-teemalised arutelud võiksid aidata mõista, et teatud kommunikatiivsed praktikad, nagu vaenu õhutamine, kahjustavad ühiskonna või konkreetsete gruppide huve ning et mõni eneseesitlusviis võib mõjutada noore enda unistuste täitumist. Juba praegu kasutavad paljud firmad ning kõrgkoolidki Rate’i ja teisi avalikke veebilehekülgi, tegemaks taustauuringuid tulevaste töötajate või õppurite kohta. Nalja pärast tehtud pildid ja „pulli pärast” öeldud sõnad võivad kunagi kurjalt kätte maksta. Mõistagi on võimalik ka hoopis vastupidine tulemus.

Veronika Kalmus, Tartu Ülikooli meediauuringute dotsent
Andra Siibak, Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant