Taimesüstemaatikas eristatakse seitse põhikategooriat e. taksonit. Põhitaksoniks on liik, igal liigil on oma spetsiifilised, teistest liikidest erinevad tunnused. Liigid ühendatakse süsteemis perekondadeks, sarnased perekonnad sugukondadeks, sugukonnad seltsideks jne kõrgemateks rühmitusteks. Igal taksonil on omad tunnused, kõrgemate taksonite tunnused on omased ka sellesse kuuluvatele liikidele. Näiteks on õistaimede hõimkonnale iseloomulik õie esinemine, st. et kõikidel liikidel, mis kuuluvad õistaimede hõimkonda, on samuti õis olemas. Või on üheiduleheliste klassi kuuluvatele taimedele iseloomulik rööproodne leht, siis on ka kõikidel sinna kuuluvatel liikidel paralleelsete roodudega lehed. Kuna taimesüstemaatikas on rahvusvaheliselt kasutatavaks keeleks ladina keel, siis on siin toodud nimetused nii Eesti kui ladina keeles.

Taimede süsteemis on põhikategooriatena kasutusel järgmised:

• Riik (kingdom) taimeriik
• Hõimkond (phylum, division) - phyta, - taimed; Anthophyta - õistaimed
• Klass (class) - opsida; Eudicotyledoneae - kaheidulehelised
• Selts (order) - ales, -laadsed; Ranunculales - tulikalaadsed
• Sugukond (family) - aceae, -lised; Ranunculaceae - tulikalised
• Perekond (genus); Anemone - ülane
• Liik (species); Anemone nemorosa - võsaülane

Loetelus on antud süstemaatika ühiku eestikeelne nimetus, siis ingliskeelne nimetus sulgudes ning lõpuks ladinakeelse ja eestikeelse nimetuse järelliide, mille järgi saab alati ära tunda, millise tasemega on tegemist. Näitena on toodud võsaülase kuulumine taimeriiki.

Näide:

1. Võsaülane kuulub taimeriiki, sest tal on taimedele omased tunnused: liikumatus, autotroofsus* ja keha jaotumine erinevateks osadeks (juur, vars, lehed, õisik).

2. Võsaülane kuulub hõimkonda õistaimed, sest tal esineb kogu hõimkonnale iseloomulik tunnus: õis ja sellest arenev vili. Õis on tegelikult muundunud vars ja kõik õieosad on tugevalt muundunud lehed (tupp-, kroonlehed, tolmukad ja emakad). Vili on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid*, vili kaitseb seemet puhkeperioodil ja õige hetke saabudes soodustab seemnete idanemist. Teistel hõimkondadel õit ja vilja kui sellist ei esine. Paljude rahvaste mütoloogias peetakse õnne toovaks sõnajala õie leidmist, kuid sõnajalgtaimed ei kuulu õistaimede hulka ja õit neil ei olegi. Ilus moodustis sõnajalgadel, mida peetakse õieks, omab küll paljunemise eesmärki, kuid tegelikult on eoslaid* kandev lehtede kogumik või lihtsalt ilus rullis noor leht.

3. Klassi kaheidulised kuulub võsaülane eelkõige sellepärast, et tema idul on kaks idulehte*. Paremini nähtav tunnus on kaheli õiekate st. õiekroon on jagunenud tupp- (enamasti rohelised) ja kroonlehtedeks (värvilised) vt. õie skeemi. Anatoomiliste e. siseehituse tunnuse poolest paigutub ta kaheiduleheliste klassi sellepärast, et tema varre ristlõikes võib näha korrapäraselt paiknevaid sooni.

4. Seltsi tulikalaadsed kuuluvatel taimedel on lehed sageli lõhestunud, tolmukaid on palju ja enamjaolt on tegemist mürgiste taimedega. Näiteks tulikalaadsete seltsi kuuluv kukerpuu (Berberis vulgaris) marjad on söödavad ja sisaldavad rohkesti C-vitamiini, kuid ülejäänud taim on väga mürgine.

5. Sugukond tulikalised koosneb peamiselt alkaloide ja glükosiide sisaldavatest rohttaimedest, kellel vaheldumisi asetsevad lehed on lõhestunud*. Kuna mõruained annavad taimele kibeda maigu ja esineb ka mürgiseid liike, siis kariloomad harilikult tulikalisi ei söö.

6. Perekond ülase esindajatel on tavaliselt pikkadel roodudel asetsevad juurmised lehed, mis võivad ka lamanduda. Lehed võivad olla vastakud või vahelduvad. Õied võivad olla üksikult rao otsas või sarikas nagu naadi õied.

7. Liik võsaülane (Anemone nemorosa) on karvadeta, tavaliselt ühe juurmise lehega, valgete väikeste õitega, nimi viitab kasvukohale võsas. Metsülasel (Anemone sylvestris) võrdlusena on juurmisi lehti rohkem, taimed on karvased ja valged õied on kaks korda suuremad. Kollase ülase (Anemone ranunculoides) tunneb selgesti ära kollase õie järgi, kuna eelnevatel liikidel on mõlemal valged õied.