AES, MT 3, 10 (34) < Viru-Jaagupi khk., Mõdreki k. - Ants Oras < Liisu Rannaberg, 77 a. (1922) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, Teisest minu tegemine, Kyll mina teaksin mis mina tieksin! Paneks ärrad ärgadesta, Kiltrid adrakiilidesta, Kubjad adra kurgedesta Junkrud adra juttadesta, Preilid peale kiilidesta. ARS 1, 900 (2) < Tartu - W. Stolzen (1927) tüübinimed kontrollimata Kurva kodu + Kättemaks sakstele Murelaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Tiiu, tiiu, tee oli viltu, Aja teivas aetud viltu, Kuusepuu oli kukkund viltu, Kasepuu oli kasvand viltu. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine. Küll ma teaksin mis ma teeksin. Ma teeks toa tuule peale, Teise ilma ääre peale, Ma teeks härrad härgadeks, Prouad adra kurgedeks, Preilid adra kiiludeks, Noored härrad nöörideks. E X 45 (219) < Rakvere l. - M. J. Eisen < M. Männik, 50 a tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma paneks saksad santideksi, Ja paneks härrad härgadeksi, Prouad härjaikkeeksi, Preilid puha kündjateksi, Ise piitsa plaksutaksin, Taga härgi tuuseldaksin, Ise ütleks: aidu raidu, Teised järel: taidu raidu! E 632 (2) < Tõstamaa khk., Seli - A. J. Hanson (1882) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine. Oleks see minu olemine, Tõiseks minu tegemine, Kül mina teaksa, Mis mina teeksa: Ma teeks talli taeva alla, Talli sisse laterida, Laterisse lauku täkku, Laugu täkule sadula, Sadulale saksa meesta, Saksa mehele kübara, Kübarale kümned telled, Iga tellel ise kanga, Iga kangale kuduja; Kudujaksa kudrus kaelad paneks peenid preilikesed. E 6931 (5c) < Haljala khk., Metsiku r. - Danel Pruhl (1893) Oleks minu olemine teiseks minu tegeminne. Kül mina teaksin, mis mina teeksin. Ise mina hakkaks kündijaksi, Naese paneks leeme keetijaksi, Tütre oma toa pühkijaksi, Poiad oma karja hoidijaksi. E 7069/70 (6) < Viljandi khk., Vana-Võidu - J. Pihlap (1893) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks härrad härgadesse Prouad rangi roomadesse pag. 7070 Kiltre kõrva kiiludesse Opmani pääle ohjadesse Kubja pääle kutsarisse Isi lääks pääle päälikusse Manu malga andijasse Tooksin toki toomikusta Laia malga laasikusta Annaks et luud kõlaksid Liha tükid liugleksivad! E 7635 (7) < Tõstamaa khk., Seli v. - J. Johanson (1894) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaks mis mina teeks Ma teeks talli taeva alla Talli sisse laterid Laterisse lauku täku. Laugu täkule sadula Sadulale saksa poissi Saksa poisile kübara Kübarale kulda tuti Kulla tutile kuduja Kudujale kuued telled Nedujale neljad niied Üheksamad ümber puised Kaheksamad kamme laed. E 8046 (33) < Järva-Madise khk. - Karp Kuusik < Juula Sarapuu (1893) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks harrad härgadeksi Prouad peale pulkadeksi Kiltred kõrvu kiiliteksi Junkrud juure jutateksi E 8235/6 (14) < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik-Punabu (1892) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest See on põli põrgu'essa, Mis on meie mõisa'essa: Pilli hüüab piitsa laksub, Paugub keppi toomingine. Mehed mõisa aetanessa: Naised nutvad uste suussa, Muna kindad käessa, pag. 8236 Kana korvid kanalessa. Kui ma peasen mõisaesta, Siis ma peasen põrguesta, Peasen kui soe suusta, Peasen kui lõvi lõugadelta, Avi hammaste vahelta. Kui hakkan kodu minema, Enne ma ei vaata tagasi, Kui peasen üle välja otsa, Siis vaatan tagasi. Vaat kus põrgu hauda, Kuradi koda näikse, Vaenu kõrbe kõrvenessa. Kurat mingu teda kustutama, Teine veta viskamaie. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine; Ma paneks härrad härgateksa, Prouad rangi roomateksa, Preilid rangi rinnusteksa, Puna püksid puude raiaks Sinipüksid sitta vedama. - Oleks minu olemine, Oleks minul meelevalda, Meelevalda, keelevalda: Ma teeks talu taevaesse Koja koidu nurga peale, Kuhu ei pease mõisa koerad, Ulata ei isanda hurdad. E 8603 (1) < Narva < Pärnu - J. Reinwald (saatja) & Jüri Pitsahl (koguja) Hobu, sadul Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine: Ma teeks ilma ümmarguseks, Taeva teeksin täpiliseks; Taeva alla laterida, Laterisse lauku täku, Laugu täkule sadula - Sadulale saksa meesta Saksa mehele kübara, Kübarale kulda tordi, Kulda tordile kuduja2, Kudujale kuued teljed, Igale teljele tegijad. Tegijale teista puulta Teista puulta tibukesta1 Naisukesel lapsukesta, Lapsukesel hoidijata, Hoidijale uuta kuube Uuele kuuele kudujad. 1(d) 2 (naisukesta) E 8797/8 (6) < Vändra khk., Vana-Vändra v. - M. Tõnisson (1893) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, pag. 8798 Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks härrad härgadeksi, Ma teeks saksad sahkadeksi, Papid paneks paeladeksi, Prouad rangi roomadeksi, Junkred paneks juttadeksi, Kiltred saha kiilideksi, Kubjad peale kurgedeksi - Ise hakkaks kündejaksi. Härra siis hüiaks: ai, ai, aa! Mina taga: tai, rai, raa! Nüid on härrad härgadeksi, Nüid on saksad sahkadeksi, Nüid on papid paeladeksi, Nüid on prouad roomadeksi, Nüid on junkrud juttadeksi, Nüid on kiltred kiilideksi, Nüid on kubjad kurgedeksi, Nüid on härral: ai, ai, aa! Minul taga: tai, rai, raa! E 9023 (10) < Kose khk., Tuhala - Tõnu Wiedemann (1892) Oleks minu olemine + Tinakirik Oleks minu olemine ja teiseks minu tegemine küll mina tiaksin mis ma tieksin, tieksin tinasta kiriku, raiuksin rauasta kabeli isse ma läheks nupuks nurga piale ja tipuks teise jaare piale sial sulataks ma raua suus ja kiele sial ma koku kiedaks E 9371/2 (51) < Ambla khk. - Karp Kuusik (1894) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Ma teeksin. Kuule kulla eidekene Kuule kulla taadikene Viska ahju köömelida Auu vihta vihtlemiseks Ma lään vilets vihtlemaie Ane luid lään audumaie Mis oli löönud kubjas kuri Kubjas kuri Junkur vali Veel valjud moisa vanemad Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kül mina teaksin mis ma teeksin Ma paneks härrad härgadeksi Junkrud sisse jutadeks Kubjad taha talbadeks pag. 9372 Ja kiltred peale kiiludeks Ise istun ikke peale Pikka piitsake pihussa Künna küitu kalla lauku Vaule vana punane Küütu künnab selga nõtkub Lauku künnab saba laksub Pääv meil lõõrib lõuneessa Keerab keske päideesse Ei meil süia annetagi Palumatta pakutagi Kui ma votan ja vihastan Jätan härjad seia paika Ise lahen kusa paganad Siis lään metsa murdijaksi Siis ma murran mullikad Tapan laudas Lamba talled. E 10162 < Pilistvere khk., Kõo v. - Hans Keller (1894) tüübinimed kontrollimata Orjusest ostja + Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oh ma vaene ostet orja Ostet orja peastet pärja Kinni kihlatud sulane Ei ma täna oma taati Ega täna oma mem̄e Ma aga tännan teista meesta Kes on poega kasvatanud Se mind ostis orjatesta Lunastas lume sausta Viis mind vihma agutesta Koristas mind rahe käästa Kurja kubja keppi alta Kiltre kibeda kasu alta Ole terve oma meessa Meessa minda toodamasta Nüüd mul oma koduke Oma tuake oma luake Oma kambris sängike sängi ees veel allike Hälli sees veel lapsuke Lapsuke mind rõõmustab Minu uulid lehitab südant nõna kehitab oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küllap mina teaksin mis mina teeksin Ma paneks herrad härgadeksi Prouad rangi roomadeksi Kubjad adra kurgeteksi Kiltred adra kiiluteksi Taha tauks talvateksi Siis ma akkaks kündemaie Isi taka õikamaie Künna küitu astu lauku Vea vagu vana punu. E 10710 < Põltsamaa khk. - Karl Eduard Sööt (1894) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine, Tuleks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks tua tuule peale, Sauna suure saare peale, Maja marja varre peale, Elu ilma eare peale, Koja koidu keskeella. E 10958/9 (10) < Vändra khk., Vana-Vändra v. - M. Tõnisson (1894) tüübinimed kontrollimata Ikka peab ori olema + Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Veikese mehe palk. Olin veike mehekene, Põlve kõrgus poisikene, Siis pidin ma minema, Ikka pidin ori olema. pag. 10959 Öösel peksin mõisa rehed, Päeval kündsin mõedu maad. Muile anti muida maida, Minul aga ainult ääre maida. - Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma paneks härrad härgadeksi, Prouad rangi roomadeksi. E 13052 (10) < Pärnu-Jaagupi khk., Pööravere - M. Reimann (1894) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Nüüd mu nõuu oli kosja minna Sest olen halva heide meelest Eide meelest, taadi meelest Et olin kaubad kaugel teinud Soode taha laante taha Madalate maade taha Uppund aga ruuna ojadesse Lauku ruuna laenetesse Ma jäin ojas oigama Ja sopa loiku soeguma Oleks aga minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks sillad soodel peale Madalatel maadel peale Kus ei kastaks naene jalga Naene jalga, - haga sõrga Hobu ummi jalgusida E 13933 (38) < Audru khk. - Johan Pill, kooliõp. (1894) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine Kül ma tean, mis ma teeks: Ma paneks saksad santimaie, Talupojad tantsimaie, Härrad paneks äestama, Preilid rihte peksemaie, Prouad rohtu kitkumaie, Mamslid maad kündemaie. E 15743 (284) < Harju-Jaani khk. - H. Pahlberg (1895) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma paneks härrad härgadeksi Saksad taha sahkadeksi Kubja taha kurgedeksi Junkrud ette pulkadeksi Kiltrid sisse kiilideksi Künna härra, kalla proua Isand veab ise iniseb Proua saba sauene Preilna mundred mudased. E 18013 (8) < Pärnu-Jaagupi khk., Vee - M. Aija (1895) Hobu - sadul Oleks minu olemine Teiseks ka minu tegemine Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma teeks talli taeva alla Talli sisse latterida Latterisse lauku ruuna Laugu ruunal sadula Sadulale saksa poissi Saksa poisil kübara Kübarale kulda tutti Kulda tuttil kudujad Kudujatel kuued teljed Ütlejale üheksad teljed. E 18306 (1) < Suure-Jaani khk. - Enn Kuresson (1895) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Oh oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks sillad soode peale Madalate made peale Kus ei kastaks hobu jalga Hobu jalga härka sõrga Viina nad üle soo tee Sooteete soo maade Heast mina härjad hikeltan Parajast mina panen paari. E 18411/2 < Rakvere khk., Sõmeru v. - Gustav Möllits (1895) tüübinimed kontrollimata Neiu linn + Sillad soodele Laulud meelelahutamiseks ; Töölaulud Ka olen Mina vell mõne vana aekse rekevärsi kirjutanud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks toa tuule peale Maia marja vare peale Koia kobru lehe peale Teise taha nõme peale Siis teeks silat soote peale Paneks palkid järve peale Et ei kastaks naine jalga Naine jaga ärk ei sõrka Kits ei kulta kingasida Hobu hõbe rautasida Siis viiks tütre nõme kota Poia paneks poole kota Siis mul oleks võersul käia Tihti oma aega viita pag. 18412 Mis nad mule süüa andvad Päsi päid ja kassi vöid Vana moori voki tala puid. E 18548 < Puhja khk., Palupõhja - Jüri Kuusmann (1895) Pulmalaulud Pulmad. Kül ma laulaks kui mind lastaks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks tua tuule peale Elu ilma ääre peale Maja marja vare peale Paneks laulud laenetele Anaks hääled õhgudele Sõnad mula sõmerale Laanest leidsin laulud pikad Hääled härja iketelt Sõnad mula sõmeralt Pidul laulan pikad laulud Lombil loud kenamad Kui mul luba antanesa Õle kanul kõeritada Pulmas mul pikad loud Seal on sõnad sendeneda Viisi varmalt veeretada Viis on vie häälega Sõna lõpud sõlmedega Viis on toodud venemaalt Sõnad saadud saksamaalt Lugu lauldud lustiveres Kus need neiod on kenamad Virgesed on viisakamad Pajosis on pardi parved Lustiveres luige linud Pajosist toodi pardike Lustiverese luigepesa Parti on kui paariks loodud Luige pesa ehitajaks Perenaene kiitis parti Kihnu meesi kiitis luike E 18790 < Tartu - E. Dolf (1895) tüübinimed kontrollimata Palve sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oh minu ärtu ärrakene, Kulda rooni rouakene, Tõuse üles tooli peale, Astu akna raami peale; Vaat' selle vaese valla peale Kudas seda valda vaevadakse, Pisimida piinatakse, Suuremida surmatakse. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine: Ma paneks ärrad äkidesse, Rouad peale roomadessa, Isandad eest vidama, Tuapoisid tõukamaie. E 18991 (7) < Tartu-Maarja khk., Luunja v. - G. Annuk tüübinimed kontrollimata Imelik maja Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks Minu tegemine Ma teeks tua tuule peäle Maja marja varre peala Elu ilma jare peale Koja koidu keskeella Tua taha tammik metsa Kust ma raiuks ratta puida Kopputaks kõtara puida Esale härja ikkeeida Emal lehma lüpsikeida. E 19132 < Tallinn - G. Viismann (1895) tüübinimed kontrollimata Imelik maja + Kättemaks sakstele Laulud meelelahutamiseks ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin mis mina teeksin Ma teeks toa tuule peale Koja koobru lehe peale Elu heina kare peale Maja marja varre peale Isi ma istuks nurga peale Ja vattaks vaese valla peale Kudas seda valda vaevatakse, Pisemaid seal pinatakse Ma paneks härjad ästamae Ja prouad põldu kündamae. E 21023 (12) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - O. Schantz (1895) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks hoblikast hobuse Kaste heinast käänas laka Ma panes saksad santima Ja talu=pojad tantsima Ma panes härrad äestama Ja preilid põldu kündema Mambsled maada juurima. E 30822/3 (5) < Jämaja khk. - A. Kuldsaar (1897) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Teo poisi ähvardamine. Oleks see minu olemine, Teiseks minu tegemine, pag. 30823 Küll mina teaksin, mis mina teeksin, Teeks neil tussud tuulinguks Ise peale mölleriks. Mun... matti võtajaks. - Oleks mull õigust, oleks mull võimust, Paneks härrad äestamaie, Härra pojad sahkamaie, Prouad rukki õsumaie, Preilid rehte rabamaie, Tua poisid tuulamaie. - Ise mina astuks mõisa poole, Ajaksin maha aida uksed, Müiksin ära mõisa koerad, Hõiskaksin ja priiskaksin, Härra raha raiskaksin. - E 31715 (2) < Põltsamaa khk. - M. Kaur (1897) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele + Kättemaks sakstele Töölaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teeseks minu tegemine Ma tieks sillad soie piale Madalate maie piäle Ma panes saksad sahkatesse Rumalad panes lusikas Papid panes paeladesse Kabjad adra kurgedesse Kiltred adra kiiludesse Isändad ies vidämä Härräd äärest lükämaie Siis tieks sillad soie piale Madalate maie piäle E 31753 < Põltsamaa khk. - M. Kaur (1897) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele + Kättemaks sakstele Töölaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine teeseks minu tegemine ma teegs sillad soie peäle madalate maie peäle ma panes saksad sahkatesse rumalad panes lusikas papid panes paelatesse kabjad adra kurgetesse kiltred adra kiiludesse isändäd ies vedämä härrad äärest lükkämaie siis tieks sillad soie piale madalate maie piäle. E 35988 (32) < Haljala khk., Sagadi - Danel Pruhl < Mai Jürmann, 74 a. (1898) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Tööle Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kül mina teaksin mis mina teeksin Paneksin saksad tööd tegema Allid auku kaevamaie Puna kuued puid vedama Sini kuued sitta tõstma Paneksin härrad härgateksi Junkrud adra juttateksi Kiltrid adra kiiliteksi. E 37966/7 (7) < Kadrina khk., Palmsi - A. Seemann (1898) tüübinimed kontrollimata Kubjas, lase lõunale! + Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Teupoisi laul. Meie kubjas kullakene, Hõbedane aida meesi, Vana vaski härra orja Eks sina tunne tundisida Eks sina arva aegusida Märka päeva märkisida Joo tunnid tuhande peale Joo sammud sajande peale Veerand viiekümne peale. Lase lapsed lapsed lõuneelle Lapsed lõunata paluvad, Õekesed õhtaada, Kälid keske hommikuda. Oo meie ilusa härra, Oo meie paraja proua, Kulda pritsi preilnakene, Hõbe nööpi noori herra Vaata selle vaese valla peale Kuda seda valda vaevatakse pag. 37967 Pisikesta piinatakse, Sõrme suurust sõimatakse, Käe laijust laimatakse! Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin Mis mina teeksin: Paneksin härrad härgadeksi Kubjad adra kurgedeksi, Tallitajad talbadeksi, Kiltri kiiliksin vahele, Ise peale kundemaie: "Künna härra, kalla proua Vaule vana isanda." E 39975 (10) < Torma khk. < Kolga-Jaani khk. - Ed. Õunapuu < Kristjan Aun (1900) Kupja peksja Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma teeks kubjad kummuli Rehepapid rinnuli Siis ma künnaks kükakille Lõikaks neljakäpakille Kiltrid adra kiilidest Valumehed vaiadest Kubjas jooksis mõisa poolt Kilter Kiima kõrtsi poolt Kuulge, opman, aedamees Kubjal, kiltril häda käes. E 40484 (1) < Torma khk. - E. J. Õunapuu (1900) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Kui ma enne noormees olin ... Mõisa väljal kündmas käisin, Tuli kubjas mõisa poolta Vedas vemblid järele. Viis oli vindund pihlakada, Kuus oli turda toomingada. Kõik oli minu turja tarvis. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine: Ma paneks kubjad kurgedesse, Kilterid paneks kiiludesse, Saksa lapsed sahkadesse, Prouad rangi roomadesse. E 40514 (61) < Torma khk. - E. J. Õunapuu (1900) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele + Soome sild Töölaulud ; Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Siis teeks sillad soode peale Madalate maade peale Kaiel käia kapukisse Maiel maani riietesse Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teen õlesta hobuse Kasteheinast käänan kalju Siis läheks Soome sõitemaie Sõidaks Soome silda mööda Herrad vahtsid akendesta Prouad roosi karva reesta Vaat kus sõidab noori meesi Hobu alla kui see orja Sadul selga nii kui saksa Ise peale kui see päeva. E 40754 < Anseküla khk. - F. Peters (1900) Hobu - sadul Oleks aga minu olemine, Teiseks aga minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin. Ma teeksin talli taeva alla, Ja talli sisse latrina Ja latrenissa hobukse. Hallil mina annaksin haaga, Ja mustel nahkse piitsaga. Paneksin härrad äestama, Ja prouad põllal kündama. Ma paneksin aga saksad samba, Ja saksa lapsed lamba. E 41046 (1) < Põltsamaa khk., Lustivere v. - M. Luu < Kai Kukk, 67 a. (1901) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaks, mis ma teeks! Ma teeks tua tuule peale, Elu ilma ääre peale, Koja koidu keske'ella. E 41083/4 < Narva l., Kreenholm < Laiuse khk., Leedi - August Raudkell < Ello Peedo, 57 a. (1901) tüübinimed kontrollitud Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teagsin mis ma teeksin Ma teeks adra halija Vanad saksad sahkatesta Kubjad adra kurgetesta Kiltrid peale kiilitesta pag. 41084 Opman ette hobusesta Siis läheks väljale väitama Põllu peenarta põidama. E 41430 < Riia l. < Tarvastu khk. - D. Kuresson (1901) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks sillad soode peale Madalaite maade peale Kus ep kasta hobu jalga Hobu jalga härga sõrga. E 50995 < Tartu < Kuressaare - M. J. Eisen < pr. Espe (1920) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin Ma paneks saksad sambadeksi, Saksa lapsed lambadeksi, Prouad paneks pudru keetma, Preilid rehte rabamaie Noored herrad nuiamaie, Vanad herrad vartamaie. E 51451 < Kolga-Jaani khk. - August Anni < Pobuli Mutt (Mari?) (1919) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Oleks minu olemine teiseks tegemine ma teeks sillad soie piäle Kaiel käia maiel marsi Kaiel käia kapukissa Maiel maani riietessa. E 52026 (4) < Palamuse khk., Kaarepere - Helene Maasen (1892) Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks tua tuule peale Elu ilma jääre peale Maja marja varre peale Ma panks saksad santimaie Punapüksid puida raidma Sini püksid sitta tõstma Siis paneks härrad äkketeksi Kubjad adra kurgedeksi Kiltrid kukal puri kiiliksi Preilid alla raua puuksi Prouad adra kastiteksi E 52126 < Palamuse khk., Kaarepere - Helene Maasen (1892) Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks härrad äästama Prouad põldu kündema Isi oleks isandaks Sare saksa sundijaks Ma teeks tua tuule peale Saunas sare ääre - Isi istuks ääre peale Paneks jala parre peale. E 52826 (6) < Saarde khk., Pootsi, Tominga - O. Schantz (1894) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks härrad äestama. Preilid rehte peksema Prouad rukid lõikama Mamsled maada kündema. E 53166 (3) < Kursi khk., Puurmanni vm. - Paul Berg < Tooni Roots, 62 a. (1922) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Oleks minu olemine, Teisem minu tegemine, ma paneks härrad härgadeksi, Prouad rangi roomadeksi, Saksad ette sahkadeksi, Kubjad alla kurgedeksi, Kiltrid alla kiiludeksi. Piikka piitsa mul peossa, Härra karjub ai, ai, ai! Mina tagast trai, rai, rai! E 53181 (26) < Tallinn < Torma khk. - Paul Berg < Aleksander Berg, 46 a. (1922) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teisem minu tegemine, Ma teeks ärrad ärgatest, Saksad teeks ma sahkadest. Kubjad teeks ma kurgedest, Kiltrid teeks ma kiiludest. E 54310/1 (2) < Tori khk. - J. Oidermann (1924) tüübinimed kontrollimata Palve sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Laul sakstest. Oh minu ertu1 Herrakene Kulda kroni prouakene Touske üles tooli peale Astke akna ääre peale Vadage sealt valla peale Kuidas seda valda vaevatkse Pisukesi pinatakse Valda aetakse vardase Oleks se minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks saksad santimaie Talu mehed tantsimaie Harad panek ärtama Prouad paneks rohtu niitma Preilid paneks rehte peksma, Mamselid marsima Mõisa mees mõnesugune Isi ta sõidab muu teed mööda pag. 54311 Silmad tal välkvad välja peale Hüidis kubjad oma juure Hakas ta kubjad peksemai Kubjas aga herat palumai Kula Hera pai hera Ärge pekske herakene Ära lahen ära tõutan Sia jättan selle valla Hera kubjast paluma Ära mine kubjakene Lähme kõrtsi kubjakene Joome õlut joome viina Kubjas mõistis kostis vasta Mis me hoolime joomaski Raha meil' rakiseb taskuna Tiibu meil kõliseb peuse Lähme põllule vaatama Kas on töö visakaste. Töö on hästi kubjakenne Lase lapsed lõunele Aegsaste õhtule. 1 (auus) E 54712 (5) < Martna khk., Väike-Rõude - Elfriede Randfeldt < Priidik Randfeldt, s. 1850 (1924) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin, - Ma paneks saksad santima, Talupojad tantsima. 1ärrad põldu äästama, Prouad põldu kündema, Toapoisid takka lööma. 1 (h) E 54964/5 < Türi khk., Vahastu - H. Born < Anton Beekmann, 50 a. (1923) tüübinimed kontrollimata Kurva kodu + Neiu linn + Kättemaks sakstele Murelaulud ; Laulud meelelahutamiseks ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks toa tuule peale, Sauna saare ääre peale, Maja mäe veeru peale. Kes oli palka veeretanud? Vesi oli palka veeretanud. Kes oli seinu sammeldanud? Sadu oli seinu sammeldanud. Kes oli uied uksed teinud, Udu oli uied uksed teinud. Tulevad tuppa meile, küsivad: "Ons teil linna, teil pole lippu? Meil on Soome soola laevad, Meil on Riia raha laevad. pag. 54965 Ei meil pole linna, sest pole lippu. Meil on kuulus kohakene Maja mäe veeru peala Sauna saare ääre peala Tuba see meil tuule peala. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine: Ma teeks saksad sahkadeksi, 1ärra ette 1ärgadeksi Prouad taha kurgedeksi. Siis 1ärra karjuks ai-ai-ai. Mina teeks taga trai, rai, rai! 1 (h) E 55458/9 < Puhja khk., Kavilda v., Saare k., Tiide t. - Helmi Eller < Ida Vihand (1924) tüübinimed kontrollimata Laulu võim Laulud laulust Kui mina hakkan laulemaie, Laulan ma mäed meressa, Mere ääred ätikasse, pag. 55459 Mere veered vitsikusse. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks mõisas mitu imet, Sakstega mitu vigurit. Ma säeks härrad härgadesse, Rouad rangi roomadessa, Kubjad adra kurgedessa, Kiltred adra kiiludessa. E 56561 (15) < Pilistvere khk. Imavere v., Taadikvere k. - Marie Tork < Jaan Masa, s. 1879 (1925) Sillad soile Kosjatee sillutamine. Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin, mis mina teeksin. Ma teeks sillad soode peale, Madalate maade peale, Kus ei kasta naine jalga, Naine jalga, härg ei sõrga. Aidu, taidu, hakka peale! Metsast puid ja pakka peale, Aru küünist heinu peale! E 57675 < Järva-Jaani khk., Kaaruka k. - Aleksander Mitt < Katja Uueheinam, 73 a. (1926) Kättemaks sakstele Orja laul. Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine. Küll ma teaksin, mis ma teeksin ma paneks ärrad ärgadeks, preilid pähe ikkeeks, vanad prouad sahkevarreks, ise taga üüdijaks: "Künna küütu, kalla lauka, A'a vagu vana punane, tõsta maada tõmmukene, pööra maada pätsukene." E 59881/2 (6) < Peetri khk., Mäo v., Sargvere - Richard Viidebaum < Liisabet Grünthal, 72 a. (1927) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll ma teaksin, mis ma teeksin. Ma paneks saksad sahkadeksi, ärrad ette ärgadeksi, kubjad taha kurgedeksi, kiltred sisse kiiludeksi. Siis tuleks künde'es külasse, pag. 59882 vagu aades vainiulle. Ise olen munnini mudane, keha kellani vesine. Muda aga rikkus munnikese, Kesa pesi kellakese. E 60891/2 (10) < Kihnu khk., Kihnu v., Lemsi k. - Veera Teder < "Kuraga Liis" (1926) tüübinimed kontrollimata Laulu võim + Kättemaks sakstele Laulud laulust ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Kiige laul. / Lauldakse lapse kätki juures / Kiigutage, käägutage, Ärge teda kurjast kiigutage Viha pärast vintsutage. Laula, laula lambatalle. Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma laulaks lapsed lamba'aksi Sarved pähe oina muksi, Oleks aga minu olemine, Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin, mis mina teeksin, pag. 60892 Ma paneks härrad äästamaie Prouad põldu rullimaie Ma paneks saksad santtimaie Talupojad tantsimaie Äiu, äiu äbarikene Sõõru, sõõru sõrgajalga. E 61872 (8) < Hageri khk. - Linda Hammermann < Madli Prass, 75 a. (1927) tüübinimed kontrollimata Neiu linn + Tall taeva all Laulud meelelahutamiseks ; Laulud kodust ja lapsepõlvest Oh, oleks see mu olemine, Teiseks see minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks toa tuule peale, Talli taeva nurga peale Talli sisse lateri, Laterisse laugu täkku, Täkule kuld sadula, Sadulasse saksa-poisi. Siis ma sõidaks Sõrvemaale. E 64253 (24) < Hanila khk. - Voldemar (Vladimir) Lao, snd. 1903. a. < Ann Rüütel, 83 a. (1925) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine. Oleks see minu olemine, teiseks see minu tegemine Ma paneks härrad äestama, prouad põldu kündema preilnad rehte peksema Härra aestab äke taga, Proua künnab pastlad jalas Preil'n käib karjas paljajalu. E 64988 (3) < Kose khk., Kose (Tuhala) v., Särge k., Reimo t. - Salme Veske < Marie Kont, 72 a. (1930) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine teiseks minu tegemine küll ma teaksin, mis ma teeksin: ma teeks härrad härgadest kiltrid sisse kiilidest kubjad adra kurgedest. E 71464 (1) < Laiuse khk., Vaimastvere v. - Elmar Voimann, Tartu Tehnikagümn. IIa kl. < Mart Voimann, 85 a. (1930) tüübinimed kontrollitud Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Rahvalaul. Oleks minu olemine teiseks minu tegemine. Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma paneks härrad härgadeksi. Prouad rangi roomadeksi. Kubjad adra kurgedeksi. Kiltrid adra kiiludeksi. E 82616 (3) < Vändra khk., U.-Vändra v., Oriküla - A. Dreving, Vändra Majandusgümn. õpil. < Juhan Tuisk, 68 a. (1933) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teeksin Mis mina teeksin Härrad teeks ma äkkideks Ja prauad äkki roomadeks Kiltred saha kiibudeks Junkrud saha jutateks Ise peale molderikse Ja nende kõige juhtijakse. E 84572 (1) < Pärnu l. - V. Lillak, Pärnu poegl. gümn. õpil. < Marie Lepp, snd. 1854. a. (1933) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele + Lauldud hobu ja sadul Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Laulud laulust Oleks see minu olemine! Oleks see minu olemine, teiseks minu tegemine; ma paneks saksad santima, mõisamehed mõrsima, härrad paneks äestama, prouad ise tegema. Oleks see hääli ennatselle, kurku käiva mullatselle, ma laulaks õue uue aida, aida taha uue talli, talli sisse latterida, latterisse laugu ruuna, laugu ruunale sadula sadulale saksa mehe, saksa mehele saapad. E 84634 (2) < Pärnu l. - L. Verner, Pärnu poegl. gümn. õpil. < Jaan Palu, snd. 1854. a. (1933) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele + Lauldud hobu ja sadul Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Laulud laulust Oleks see minu olemine teiselt minu tegemine, ma paneks saksad santima maa või mehed marsima. Härrad paneks äestama, isandad ise tegema emandad. Oleks see hääli eniselle, kiirgu hääli kuljutselle, ma laulaks õue uue aida ja aida taha uue talli, talli sisse latterida laterissa laugu ruuna lauguruunale sadula sadulale saksa mehe. E 8° X 84 (353) < Otepää khk. - M. J. Eisen < emand Bekker (1932) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, ma panen härrad härgadeksi, prouad panen purdedeksi, preilid piitsavardeeksi, ise ma pidu peaksin, ise laulu ma laseksin. E A 10 (16) < Vigala khk. - M. Liedenberg (1886) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine, Ma paneks saksad santima Talurahvas tantsima Arrad panniks äästama Prouad rukkid leikama Preilid rehta peksema. E A 95 < Vigala khk. - M. J. Eisen (1865) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin, Ma paneks härrad härgadeksi, Prouad härja iketeksi, Preilid paari adra ette Ise piitsa plaksutaksin, Ise ikka õelutaksin: Aidu raidu, aidu raidu, Teised takka: taidu raidu. E A 893 (16) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - Otto Shants (1893) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine. Ma teeks talli taeva alla. Talli sisse laternad. Laterisse lauku täku. Täku selga sadulad. Sadulasse saksa meesta. Saksa mehel kübarad. Kübaral teen kulda tutti. Kulla tuttil toon kudujad. Kudujal teen kuued teljed Tellell teen seitsmed niied Kaheksamad kamba laadid. Üheksamad sütti poolid. Siis viin villad kärdu kätte Kärt oli kärmas kuduma Tark oli taku nokutama. EKmS 4° 1, 50/1 (66) < Viru-Nigula khk. - H. Krickmann (1878) Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Kül ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks' toa tuule pääle, Sauna, sadude rajale. Paneks ma härrad härgadeks, Ja kubjad adra-kurgedaks; pag. 51 Kiltrid adra-kiilideks, Hopmannid ohja-aarudeks.- Prouad putru keitama, Ja preilid iste-pinkideks, Ise veel taga-sundijaks. - EKmS 4° 2, 53/4 (9) < Mustjala khk. - W. Rattur < Th. Merrits Tall taeva alla = sadul Oleks see minu olemine, Teiseks minu tegemine! Kül mina teaksin mis mina teeksin! Ma teeksin talli taeva alla, Talli sisse latteri, Laterisse laugi täku, Laugi täkul' sadula, Sadulasse saksa poisi, Saksa poisil kübara, Kübarale kulda paela, pag. 54 Kulda paelal kuduja, Kudujale kulda mõõka, Mõõgale mõnda mürinad Ja kivide vastu kõlinad. EKmS 4° 2, 528 (33) < Pärnu-Jaagupi khk., Kailaste v. - J. Reinson (1879) Tall taeva all - hobu - sadul Oh oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Külma teaksin mis ma teeksin Ma teeks talli taeva alla Talli sisse latterida Latterisse lauku täkku Laugu täkkule sadula Sadulale saksa poissi Saksa poisile kübara Kübarale kulda porti Kulda pordile kuduja Kudujale kuued telljed Kuued telljed viied niied Iga niiel niksutajad Iga tallal tallajad. EKmS 4° 2, 603 (38) < Vändra khk. - J. Peterson (1868) Sillad soodele Oleks minu olemine teiseks mino tegemine Ma teeks sillad soode peale mademed paneks maade peale Siis ei kastaks susi sõrga Karu oma kulda käppa. EKmS 4° 2, 627 (27) < Vändra khk. - J. Peterson (1869) Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine Kül mina teaksin, mis mina teeksin Ma paneks härrad ikke=essa Prouad roomade vahele Junkrut seuks ina jutta viisi Kubja peksaks kiiluks peale Siis mina võttaks pitka piitsa Ohjad võttaks oma kätta Astuks kord ka kutsariksi Härral annaks hästi pihta Prouasid mina roogiksin. EKmS 4° 2, 712 (5) < Vändra khk. - J. Peterson (1869) Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Kül ma teaksin mis ma teeksin: Ma teeks saksad sahkadeksi, Härrad ette härgadeksi, Kubjad saha kurgedeksi, Kiltred taha talvadeksi, Viisud teeks ma viisi sülda Kablakad kaheksa sülda, Kui mina künnaks, siis ma jõuaks, Siis mina künnaks künkaaida, Raasiks raba mättaaida, Vao mina suruks vaksa kolmi, Sügavasse söödi sisse, Taadi piina ma tasuksin, Eide õrna õhkamista, Vende valust vehklemista, Koidu ajal kolkimista, Eha ajal helpimista. EKmS 4° 2, 767 (71) < Vändra khk. - Jaan Seimann (1878-1879) Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis ma teeksin! Ma teeks härrad äkki pakudeksa, Junkrud härja juttadeksa, Prouad rangi roomadeksa, Kubjad saha kurgedeksa, Kiltrid saha kiiludeksa, Ise peale möldrieksa; Siis künnaks kuused küllakile, Lepad nelja töllakile. EKmS 4° 3, 95/7 (22) < Saarde khk. - M. Treufeldt (1876) Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine. Küll ma tääksin, mis ma teeksin. Ma paneks saksad santimaie Talu pojad tantsimaie Härrad paneks äästamaie (P)Reilid rehte peksemaie (P)Rouad rohtu niitemaie. - Kui mina hakan laulemaie, Laulemaie, laskemaie, Siis jääb küla kuulamaie Härrad mõisas mõtlemaie, Kus see laps need laulud võtnud Vaene laps need valjud sõnad. Ta on käinud laulu koolis, Laulu koolis, laste mängis, pag. 96 Suurte sakste sööma laudas. Mina aga hella ütelema: Ma 'p ole käinud laulu koolis, Laulu koolis laste mängis, Suurte ei sakste sööma laudas. Laulud võtsin lagle suusta, Viisid viidika ninasta. - Kui mina hakan laulemaie, Laulemaie laskemaie, Siis mina laulan laste vasta Üle mere meeste vasta Üle Poola poiste vasta Üle Türgi tüdrukute Üle Narva naeste vasta. - Üks aga hulgast ütelema: Kulle kus laulab minu neiu, Tiksub mere ju tihane. Toob siis Jumal puhte tuule Lõõtsub Jumal loode lõkse, Et saaks laevad liikumaie, Laeva mastid maale paista, Siis ootaks oma Hollandista Väärilista välja maalta. See mind ostab ja mind päästab pag. 97 Ostab mõisa orjusesta Päästab teu paavadesta, Kurja kubja kepi alta Härra häki viha alta. Kubjas annab küüru pihta Härra vitsa kimbu alta. See mind ostaks ja mind päästaks. Paneb mind siidi sammetisse, Paneb aga laia paaterissa. EKmS 4° 3, 109 (41) < Saarde khk. - M. Treufeldt (1876) Oleks minu oma olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks ilma ümarguseks Kuningriigi roosiliseks Taeva kaheksa kandiliseks; Ma teeks prouaist roskasida Vanast aga härrast vankerida Preilist teeks ma regesida; Aidamehest teeks hobusida Kubjast pääle kutsarida. Siis mina lähan sõitemaie. Vald siis jäi vaatamaie Teu mehed servi seisemaie. Oh minu kuku kubjukene, Kus sinu kuldsed kepikesed Aida mehekene hobusekene, Kus sinu armsad aida võtmed, Ja su vaesed teu vaimud, Keda sa siis ika noksid, Nende seljast nahka nülgsid? - EKmS 4° 3, 612 (15) < Suure-Jaani khk. - Kurrikoff (1874) Võiks aga võtta Võro saksad. Kärvata Käro Isandad! Oleks mino olemine, Teiseks mino tegemine, Ma paneks herrad äkkidesse, Rouad rangi roomadesse, Isandad eest vedama, Mamsellid maad kündma. Kas viisib härra äestada, Mamsellid maad künda? - EKmS 4° 4, 321 (26) < (?) Sangaste khk. või (?) Kolga-Jaani khk. - J. Orgusaar Endine heal Oleks mino olemine, teiseks mino tegemine, kullap mina ostaks uue hääle vahetaks ma vana hääle, kurgust annaks mina kõrbi ruuna häälest härja paarikese sõnadest sõa hobuse. EKmS 4° 4, 323/4 (30) < (?) Sangaste khk. või (?) Kolga-Jaani khk. - J. Orgusaar Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks herrad äkkidesse Prauad rangi roomadesse Emandad mina heidaks loogaks Isandat eest vedama, Võtaks piitsuke peusse Siis mina künnaks kütismaida Äästaks orase pag. 324 Ja aeaks arivagusid Kül peate nägema Kuidas need saksad santivad Ja siidipüksid sittuvad. EKmS 4° 4, 546 (4) < Kadrina khk., Palmse v. - Rezold (1871) Laisk naine Oleks ma uneski näinud, Tukudes mul toodud teadust, Et sain laisa naise kimpu, (h)Oleta hobuse kimpu. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine; Kül ma teaksin, mis ma teeksin Teeksin tulesta hobuse, Õle kõrrest piitsukese, Siis sõidaksin sinismääle, Arvaksin aru jõele. EKmS 4° 4, 754 (16) < (?) Vändra tüübinimed kontrollimata Kurva kodu Murelaulud Oleks mino olemine Teiseks mino tegemine Kül ma teaksin mis ma teeksin Ma teeks toa tuule peale Maja marja varre peale Koea kobro lehe peale Elo ilma ääre peale Oleks mino olemine Teiseks mino tegemine. EKmS 4° 5, 110/l (12) < (?) Simuna khk. - H. Böckler tüübinimed kontrollimata Kurva kodu + Tuulest talguhobu Murelaulud ; Töölaulud Oleks minu olemine pag. 111 Teiseks minu tegemine Ma teeks tua tuule peale Elu ilma ääre peale Kodu kobru lehe peale Oleks mull hõlgine hobune Ja kobru leht mull kosja täkku Vaat sest'ap mind naerid nejuda Küla piigad pilkasivad Et mull hõlgine hobune Kobru leht on kosjatäkku Sõna jalg mull sõidu ruuna Vaat sest'ap nejud sest'ap vennad Sest see vald on vaeseks jäänud Et on vallas vanu palju Vallas vanu tüdrukuida. EKmS 4° 5, 250/1 (268) < Saarde khk. - J. Saunamees (kod. nimi Jaan Jutt) (Orjade põli) See on põli... See on põli põrguessa, Mis on meie mõisaessa Pilli hüiab, piitsa laksub Paugub keppi toomingane........ Mehed mõisa aitadessa, Naised nutsid uste suila Muna kindad käesa, Kana paarid kaendlaessa. - Kui ma pääsen mõisaesta, Siis ma pääsen põrguesta, Pääsen kui soe suusta, Pääsen lõvi lõugadesta Avi (h)ammaste vahelta... Kui hakkan kodu minema, Enne ei vaata tagasi, pag. 251 Kui saan velle välja otsa, Siis vaatan mina tagasi: Vaat kus põleb põrgu hauda Suitseb sarviku saunada Vainu kere kõrvenessa. Kuri teda mingu kustutama, Tõine vetta viskamaie.... Oleks minu olemine, Tõuseks minu tegemine, Ma paneks härrad härgadessa Prouad rangi roomadessa, Preilid rangi rinnustessa, Puna püksid puida raima, Sini püksid s-ta vedama, Oleks minul meelevalda, Meelevalda, keelevalda, Suuvalda, südamevalda Ma teeks talu taevaessa Koja koidu nurga peale, Kuhu ei peaseks mõisa penid Ulaks ei isanda hurdada. EKmS 4° 5, 641 (65) < Risti khk., Nõva v. - Jaan Truusmann < Miina Kõrvemann, üle 40 a. (1887 (kogutud); 1888 (saadetud)) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine: Ma paneks härrad ikedesse, Kiltrid kõrva kiiliteksi, Junkrud paneks jutateksi, Ma paneks kubjad kündema, Ja siga takka sundima. Kubjas künnaks kulmud märjad, Siga suniks silmad märjad. EKmS 8° 1, 377/9 (4) < Tõstamaa khk. - J. Anspahl (1875) Orja laul Oh seda endista eluda Oh seda alva orja põlve Mis oli enne minule Kurat oli pandud kubjaesse Kivi kurat kilterisse Puu juured junkurisse Kurat aga karjus kubja üles Enne hammo Aedameesta Enne kui kuk sai kuusi laulnud Kana sai viisi veeretanud. Olin mina poissi nooroke Läksin tillikselt teole Hakkati varu vaevamaie Pisikselta piinamaie Olin piitsa pikkukene Adra käsipuu kõrguene Kui mina küntsin härjad ähksid Härjad ähksid pullid puhksid. Aasin vao ja aasin kaksi Hakksin kolmat kokkotama Kubjas tuli moisa poolta Kahl oli keppa kaenelusse pag. 378 Kep taal vilkus käsi välkus Hakkas mulle üttelema Sa pole pöörnud musta mulda Kangutanud kamarikko. Jätnud aga maada maltsal kasva Ohakal ula elada Nüid saad peksa poisikene Kubjas mul andis kuue pihta Seitse hoopi selja pihta Kümme hoopi külje pihta Olin aga poissi nooroke Hakksin vasto vaidelema Siis lõi kupjas kulmo lõhki Sini muhko silma pääle Siis mina hakksin nuttemaie Nuttemaie ütlemaie Seda pole põlve põrgoesse Mis siin meie moisaesse Mehed siin pakkus jo paluvad Poisid postis siin huluvad, Naesed nutvad nurki kaudo Muna kindad neil käesse Kukked kanad kaenelusse Paluvad mehi pakkust lahti, pag. 379 Veiksi poissa postist lahti Oleks se mino olemine Teiseks se mino tegemine Ma paneks saksad santimaie Talupojad tantsimaie Saksad peaksid sitta looma Talupojad õlut jooma Härrad peaksid häästama Prouad põldo kündemaie Preilid rehte peksemaie Junkrud juuri jupsimaie Ära mina nägin selle aja Härrad keisid häed selgas Prouad niitsid pastlad jalgas Kubjas haukus hange peal Naesed lapsed kelgo peal Nüid on otsas orja põlv Nüid sain lahti saksa alt Lahti kurja kubja alt. EKmS 8° 1, 496/7 (21) < Pärnu-Jaagupi khk. - J. Reinson (1878) Heinast hobu + Oleks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma teeks ohakast hobuse Kaste heinast käänaks kaela Heina saost teeks sadula. Siis läheks sohu sõitemaie Soo silda raksatelles Alus palki paugatelles Neiu varjust vaatanella Oleks see meesi ju minule Sui ma seisaks söömata Talve tangu maitsemata. Suust ma söödaks suhkurida Peu pesast pähkelida See kui meesi meesta tehtud Mee vahasta valatud Kärjetesta kokku pandud pag. 497 Pesilase meel tal peas Õrilase keel tal suus Vapsikase vaim tal sees. EKmS 8° 1, 692/4 (5) < Vändra khk. - Karl Ringenfeldt (1876) Oleks aga minu olemine Tõiseks minu tegimine Laadad mina laulaks õnne pääle Laada taha tallikesed Talli sisse latrekud Latteriku lauku ruuna Laugu ruunale sadula Sadulalle kulda ööda Kudujalle kulda mõõka. Vend lääb pruuti kossimaie Kui tuled kosjasta kodule Hakkab eidele ütlemaie Sull on palju tüttarida Palju paatre kandejad Viska tütterid merele Laua lapsed laanesse Sisse tuleb kulda kinga Kulda kinga karda kaela Memme kangasta kuduma Lõuentida lõksutama Paabumida paugutama. Eit ajas minit puida tooma Mini oli vali, kostis vastu Mine ise eidekene, Eit läks nuttes puida tooma pag. 693 Eit ajas minit vetta tooma Mini oli vali kostis vastu Mine aga ise eidekene Eit läks nuttes vetta tooma Karjudessa kalda ala. Tule koju tüttar noori! Tüttar mõistis jälle kostis Ei mina tule eidekene Parem on meie mere liiva Kui taadi sõredad saiad Meri söödab, meri joodab Särg mull leikab laiad särgid Purikas põimib põlle paelad Ahvenas siis aluspaelad Vesi söödab, vesi joodab Viib aga isa õuue alla. Isa vaatas ukse lauast Ema vaatas pakku päält Õed ja vennad õuuepäält Kust see saks on siia tulnud Kas on isand Hiio maalta Emand takka Tartu maalta Kallis kaupa neisikene Ei ole isand Hiiomaalta Emand takka Tartumaalta Minap aga põlktud põue täis. pag. 694 Isa mind viskas veele Ema ladus laendesse Ela konna, sure konna. Elan konna, rõõmuga Vesi söödab, vesi joodab. EKmS 8° 2, 566/7 (2) < Põltsamaa khk., Nõmavere v. - C. Hanson (1871) tüübinimed kontrollimata Lauldud hobu ja sadul Laulud laulust Oleks minu olemine Tõiseks minu tegemine Küll ma teksin mis ma teeksin Ma laulaks laulust hobose Karvad kase tohtudesta Jalad Jaani lillidesta Keha kõigisti kohesta Saba heina saadudesta. Ma paneks pää tal pandelisse Kõrvad kikki rihmadesse Küljed Riia kilpitesse. Ta läks läbi meie õue pag. 567 Ei ta hirnun'd heinusiida Ega karjun'd kaerasiida Ta hirnus seda himeta Homiku orase karva Lõunal lõuk'se karva Õhtu oa õie karva. EKmS 8° 2, 771 (8) < Laiuse khk., Ellakvere k. - Jaan Mõte (koguja) & Mihkel Kolluk (saatja) < Mart Lindeman (1880) tüübinimed kontrollitud Sõidaksin SõõrumäeleLooduslaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma sõidaks Sõeru metsassa Seal ma sööksin sõstraaida Plaksutaksin pähklaaida Kodu tooksin tommingaida Laste näiljaste närida. EKmS 8° 2, 776 (21) < Laiuse khk., Ellakvere k. - Mihkel Kolluk < (?) Rein Kolluk (1880) tüübinimed kontrollitud Kurva koduMurelaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks toa tuule peale Elu illma jeare peale EKmS 8° 3, 49/50 < Võnnu khk. < Viljandimaa - Jüri Soo < üks naine Viljandimaalt (1874) N. 31. Mõned laulukibemed. Oh oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kül mina teaksin mis mina teeksin Härrad paneks mina härga tõstma Kubjad adra kurge tõstma Kiltred adra kiilu tõstma Junkrud härja jutta tõstma Ise mina tagast tüüriaksa Kül mina härrad ähvardan pag. 50 Kül mina kubjad kupatan Kül mina kiltred kihutan Junkrul näitan juurikad. EKS 19, 28 (32) < Väike-Maarja khk., Väike-Maarja v., Liivaküla - Arnold Dengo < Maanus Viit (1912) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin. Ma paneks härrad kündemaie, Isandad äästamaie, Emandad paneks eietama, Prouad lõnga laskemaie. EKS 31, 47 (15) < Kolga-Jaani khk. - August Michelson < Ann Pekk, 58 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Teol: Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine: Ma paneks saksad santimaie, Talupojad tantsimaie. Paneks härrad äketesse, Rouad rangi roomadesse, Reilid paneks rengidesse, Kubjad köie sõlmedesse - Taoks nad talupoegi teenima. EKS 36, 10 (9) < Kose khk., Nikolai v., Ravila - J. Õunapuu < Johannes Lehnman, metsavaht (1913) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Paned aga herrad härgadesta Kubjad ette kurgedesta Junkrud kõrva juhtidesta Isa taha kündijaksa. Kui herra karjuks ees ai, ai, ai, Siis mina taga trai, trai, trai. EKS 47, 7/8 (6) < Märjamaa khk. - M. Siedermann (1921) Vt. lisaandmeid leheküljel 1. Tall - hobu - sadul Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin Mis mina teeksin Ma teeks talli taeva alla Talli luugid Looja poole Talli sisse lateri Laterisse laugu täku Laugu täkule sadula Sadulale saksa poisi Saksa poisile kübara Kübarale kulda tutti Kulda tutti kukla taha Õbe tutti otsa ette Õbe küll hakkas õhkuma Kuld kul hakkas lõkatama pag. 8 Mehed siis mõtlesid metsu suitsu Poisid Poola sõja suitsu Tüdrukutel Türgi suitsu Naesed Narva linna suitsu. EKS 47, 59 < Märjamaa khk. - M. Siedermann (1921) Vt. lisaandmeid leheküljel 1. tüübinimed kontrollitud Imelik maja Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teeseks minu tegemine Küll mina teaksin mis mina teeksin Ma teen toa tuule peale Ja saana saare remelgasse Maja marja varre peal Tuli see tuul ja tõstis tormi Siis mina lippan lepikusse Üe jõe aasa peale Seal ma noppin lillekest Ja ma katkun kannikest EKS 49, 101/2 (4) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele + Imed Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Laulud meelelahutamiseks Kui mina hakkan laulemaie, Laulemaie, laskemaie, Siis tulgu kubjas kuulamaie, Valda viisi vaatamaie. Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine: Ma võttaks kubja kuklast kinni Rehe pappi rinnust kinni. Vana herra paneks vastu maad Annaks aga härral haugu pihta Tauks aga taha näkki pihta Nii kui sakstel saunas vihta. Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine: Ma teeks saksad sahkadeksa Vanad herrad vannastesse Kupjad peale kurgeteks. Kui mina astsin (välja)1 õuue Siis mina nägin mittu nalja Saiia tehti valmis lubjast Teu poiss peksis kubjast kurjast Tüdruk see lüpsis härga turjast Lehm see taples väljal kurjast Siga läks lauta sadul oli selgas Lammas läks laudile munema Kana tegi kaksi tallekest pag. 102 Hobu tegi härik vassika Lehm tegi ptrütu täkukene. Koerad olid õuues, koogud olid kaelas. 1 uksest EKS 50, 155 (107) < Juuru khk. - J. H. Steinberg (1899) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Küll on, küll on ilus proua, Meie mõisa päris härral, Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Võtaksin talt selle proua, Annaksin tal vana mära, Paneks proua adra ette, Astuks ise adra taha, Hõiskaks: "Nöö, härra õhvak!" Astuks vagu lohmak, lohmak. Paneks härra peale pulgaks, Künnaks vagudesse hulgaks Põllu äärest ääreni, Teise vistist pooleni, Siistap' opman mind veel kiidaks, Mu'ga aega ehk ka viidaks, Ütleks: "Tõnu ole mees! Aja kõigist kõige ees!" Mina ajaks tuhat nelja, Teeksin härral; proual nalja, Saaksin neilt ehk head kinki, Aga mitte peksu pinki. ERA I 4, 525 (18) < Juuru khk. - August Leht (1914) Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine. Küll mina teeksin, Mis ma teeksin, Talli taeva alla, Sisse laterni, Laterni sisse lauku täkku, Täkku lauku täkule sadula, Sadulale saksa poisi - ? ERA II 1, 122/23 (2) < Koeru khk., Kapu v., Varangu k. < Liigavalla v., Liigvalla k. - Klarissa Böckler < Aadu Grünler, snd. 1869. a. (1927) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, Mis mina teeksin. pag. 123 Ma paneks härrad härgadeks, Vanad prouad rauapuuks, Saksa lapsed sahkadeks, Kubjad taha kolkideks, Ise neile sundijaks. ERA II 1, 832 (16) < Jüri khk. - Tõnu Wiedemann < Kristjan Hannibal (1928) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin mis ma tieksin Ma paneks härrad äestama, Prouad puida raijuma Neitsid kubu nöögertama. ERA II 3, 276/7 (2) < Saarde khk., Surju v., Pati-Ristiküla - Eduard Joh. Kase < Leena Jürisson, snd. 1850. a. (1928) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin, Paneks saksad sahkadesse Härrad ette härjadesse Rovvad sisse roomadesse. Kiltrid sisse kiiludesse. Paneks reilid rehte peksma, pag. 277 Vanad härrad varte lööma. Laulud kuuldud Tõravere Mõisakülast Koobi talust. ERA II 5, 438/40 < Pärnu-Jaagupi khk., Are v., Are k., Kruusimäe s. < Tõstamaa khk., Leetsari k. - Voldemar Erm < Maria Tõnsing, 62 a. (1928) Arg laulik + Kust laulud + Kättemaks sakstele Küla eit oli hellake, Tellis lasta laulema: Laula, laula lapseke, Lapsel ilus hääleke. Küll mina laulaks, ei mina tohi: Juhtub kubjas kuulatama, Härra mõisa trepi peal. Kubjas kuri, herra äge, Kubjas kuri kärama pag. 439 Herra äge haugutama, Proua tige pomisema, Preilid piitsul peksema. Ei see laps pole tööda teinud, Ei pole künnud kütismaida, Ei pole loonud loomismaida; Ta on olnud laulukoolis, Laulukoolis, laste mängis. Ma olin vile vastama: Ei pole olnud laulukoolis, Laulukoolis, lastemängis. Ma olen olnud töö koolis, Töökoolis, teomängus, Kus ma, laps, need laulud võtsin Päitsu härja ikke otsast, Raudja ruuna rangi alta. Ütlen uuest ümber jälle: Oleks minu olemine, pag. 440 Teiseks minu tegemine: Ma paneks herrad härgadesse, Prouad paha ikkedesse, Preilid peosse piitsadesse, Ise läheks järel kündema. Pliks ja palks - künna Kiut, Pliks ja plaks - vao peal Lauk. Nüüd on perse pala taga, - Pole sul suppi, sooja praadi, Pole sul kohvi, kollast saia Ii ja muh, anna heina. ERA II 6, 352/3 (11) < Rapla khk., Rapla v., Metsküla < Sikeldi k. & Tallinn - Richard Viidebaum < Leenu Poliman, 55 a.; Mari Heideberg, u. 50 a. (1928) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, pag. 353 Ma paneks saksad sahkadeksi, Ärrad ette ärgadeksi. ERA II 6, 413 (2) < Rapla khk. - Richard Viidebaum < Ann Teder, 85 a. (1928) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin. Ma paneks ärrad äästama, Prouad põldu kündema. ERA II 6, 427 (22) < Rapla khk., Hagudi k., Jüri-Jaagu t. < Juuru khk. - Richard Viidebaum < Mihkel Holm, snd. 1856. a. (1928) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine: ma teeks saksad sahkadeksi, ärrad ette ärgadeksi, junkrid juuripuuksi, kiltred kiiludeksi, kupjad kurgedeksi. ERA II 6, 508 (6) < Rapla khk., Kabala m. < Pilistvere khk. - Richard Viidebaum < Madli Künnapuu, 83 a. (1928) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma paneks ärrad ärgadeksi, Kiltred kirju lehmadeksi. ERA II 6, 539 (2) < Rapla khk., Kabala v., Lõpemetsa k. - Richard Viidebaum < Tõnis Arro, u. 60 a. (1928) Oleks minu olemine Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks tite tüdrukulle, Lapse lapse hoidijalle... ERA II 6, 654 (1) < Rapla khk., Kehtna v., Tädiküla, Rummu s. < Lellapere k. - Richard Viidebaum < Mari Palsu, 76 a. (1928) tüübinimed kontrollimata Kurva kodu Murelaulud Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks tua tuule peale, Saana saare oksa peale, Eluma'a eena kaare peale, Talli üles taeva alla. ERA II 6, 673/4 (4) < Rapla khk., Kehtna v., Vaiste k., Kople-aru saun - Richard Viidebaum < Enrik Valtman, 67 a. (1928) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, pag. 674 Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks ärrad äketeks, Prouad sisse pulkadeks, Kiltred sisse kiiludeks, Preilnad pähe juttadeks, Ise takka üidema. Küit see tõmmas, küir oli selgas, Tõmmu tõmmas, turi tõusis. Vaat nüid ehk vaata siis, Eks see old aga raske küll. ERA II 6, 707/8 (3) < Rapla khk., Aranküla, Kaasiku - Richard Viidebaum < Madli Vaaru, 68 a. (1928) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine. pag. 708 Küll ma teaksin, Mis ma teeksin Saksa sööksin, Teise jooksin, Kolmanda vere valaksin. ERA II 7, 24 (4) < Märjamaa khk., Raikküla v., Kõrvetaguse k., Allika t. < Märjamaa v., Paeküla - Richard Viidebaum < Tiiu Kriisman, 81 a. (1928) tüübinimed kontrollimata Kurva kodu Murelaulud Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks tua tuule peale Saana saare oksa peale - ERA II 7, 31 (6) < Märjamaa khk., Märjamaa alevik < Valgu k. - Richard Viidebaum < Tiitsu eit (1928) tüübinimed kontrollimata Kurva kodu Murelaulud Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks tua tuule peale, Saana saare oksa peale, Aida aava ladva peale. ERA II 7, 351/2 (3) < Märjamaa khk., Vaimõisa m.< Urvaste khk., Urvaste v. - Richard Viidebaum < Mihkel Kängsepp, u. 60 a. (1928) Kättemaks sakstele Oleks aga minu olemine, Tõuseks minu tulemine, Ma paneks saksad santima, Ja talumehed tantsima. pag. 352 Okmanni ma oksa poos Kubja-kiltre maha lööks. ERA II 7, 427 (68) < Rapla khk., Järvakandi v., Sooaluste k. - Aliide Saat < Anu Bortsmuth, u. 60 a. (1928) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks põlle põrsa ette Siidi mütsi sia pähe Ennem kui käru kate pähe (Ükskõik kelle nimi, Keda halvaks peetakse) ERA II 7, 434 (83) < Rapla khk., Raikküla v., Lipa k. - Aliide Saat < Madli Nõmmküla, snd. 1872. a. (1928) Tall + Hobu + Sadul Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin Mis ma teeksin Ma teeks talli taeva alla Talli sisse laterid Laterisse halli täku. Viisi peale ERA II 7, 435 (86) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Märjamaa k. - Aliide Saat < Mari Poltov, snd. 1844. a. (1928) tüübinimed kontrollimata Kurva kodu Murelaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin. Ma teeks toa tuule piale Koja kobru lehe piale Sauna aga suure saare piale. ERA II 7, 439 (96) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Märjamaa k. - Aliide Saat < Anu Kibuvits, snd. 1856. a. (1928) Tall + Hobu + Sadul Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma teeks talli taeva alla Talli sisse lateri ja Laterisse laugu täku Laugu täkule sadula Sadulasse saksa poisi Saksa poisile kübara Kübaralle kulda paela. Viisi pole! ERA II 10, 327 (13) < Jaani khk. - Veera Jõgever < Anna Russ (1921) Tall + Hobu + Sadul Orja laul. Oleks see minu olemine Teiseks see minu tegemine, Teeksin talli taeva alla Teeksin talli lateri, Laterisse lauki täkku, Lauki täkule sadula, Sadulale saksa poissi, Saksa poisile kübara, Kübarale kulda tutti. Kulda tatti, karda paela Paneksin ärrad äästama Ja reilnad rehte peksama Äästaksin ära ärra põllad, Riista räästa Riia põllad Põigiti Põltsama oraksed. ERA II 10, 715 (16) < Jüri khk., Vaida - T. Wiedemann < Kristjan Haniball (1929) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin mis mina teeksin Ma paneks härrad äestama Prouad puida raiuma, Neitsid kubu köögertama ERA II 12, 554 (86) < Simuna khk., Salla k. - Richard Viidebaum < Mai Vindberg, snd. 1841. a. (1928/29) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll ma teaksin, mis ma teeksin: ma paneks ärrad ärgadeksi, saksad sisse sahkadeksi, junkrud peale juttadeksi. ERA II 13, 145 (1) < Simuna khk., Mõisamaa vanadekodu < Otepää - Richard Viidebaum < Eva Karavin, 86 a. (1929) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll ma teaksin, mis ma teeksin: ma teeks ärrad ärgadest, kiltrid sisse kiilidest, kubjad adra kurgedest. ERA II 13, 244 (2) < Simuna khk., Irla k., Oja t. - Richard Viidebaum < Gustav Laur, 87 a. (1929) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma paneks ärrad argadeks Ja saksalapsed sahkadeks. ERA II 13, 525 (39) < Simuna khk., Paasvere v., Saarismäe - Rich. Viidebaum < Madi Mätlik, 79 a. (1929) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll ma teaksin, mis ma teeksin: paneks ärrad ärgadest, kubja saha kurgedest, aidamed taha ajama. ERA II 14, 31 (2) < Anna khk., Anna v., Eivere vanadekodu < Peetri khk., Päinurme k. - Richard Viidebaum < Anna Piilbaum, üle 70 a. (1929) tüübinimed kontrollimata Kurva kodu Murelaulud Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine: ma teeks sauna saare peale, otsa ilma ääre peale. ERA II 14, 76 (14) < Anna khk., Anna v., Pikaküla m. < Paide khk. - Richard Viidebaum < Marie Punapart (snd. Viiger), 69 a. (1929) tüübinimed kontrollimata Kurva kodu Murelaulud Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks tua tuule peale, Maja marja varre peale. ERA II 17, 159/60 (101) < Pärnu-Jaagupi khk., Enge v., Mõtsaküla, Vesiveski - Eduard Treu < Riina Hallikson, s. 1869 a. (1929) Tall taeva all Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin, Ma teeks talli taeva alla, Talli latred lae alla, Latterisse lauku ruuna, Laugu ruunale sadulad, Sadulale saksa poissi. pag. 160 Saksa poisile kübarad, Kübarale kulda mõõka, Õmblejale õbe mõõka, Tegijale tina mõõka. Tegijale tina mõõka. Ainult viimast värssi kordas laulik kaks korda. ERA II 17, 368/9 (249) < Vigala khk., Vigala v., Vigala as., Kivi t. - Eduard Treu < Ann Volga-Kanskopp, snd. 1852 a. (1929) Kättemaks sakstele Oleks see minu olemine, Teiseks see minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin. Ma paneks ärrad äestamaie, pag. 369 Ja prouad rukit lõikamaie, Ja preilnad rehet peksema, Talupojad tantsimaie, Ise pealt vaatamaie. ERA II 18, 61 (5) < Pöide khk., Jõelähtme v., Iru vndk. - Rudolf Põldmäe < Marie Paitsov, 62 a. (1929) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma paneks ärrad äkkedeksi, Prouad peale päitseteksi, Junkrud taha juhtmeteksi. ERA II 18, 61 (6) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k. - Rudolf Põldmäe < Mari Kilu, 77 a. (1929) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin: Paneks ärrad ärgadeksi Isandad ju ikke'eksi, Junkrud peale juttadeksi, Saksad taha sahkadeksi. ERA II 18, 77 (20) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Muuga k. - Rudolf Põldmäe < Liisu Piilberg, 83 a. (1929) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Paneksin ärrad ärgadeksi, Kiltrid paneksin kiilideksi, Junkrud paneksin juttadeksi. Ise aga takka üüdemaie: Künna küütu, kalla lauku, Vaole vana punane! ERA II 18, 88 (34) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Uusküla - Rudolf Põldmäe < Ann Lepik, 78 a. (1929) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Paneksin ärrad ärgadeksi, Junkrud peale juttadeksi, Kiltrid peale kiilideksi, Saksad peale sahkadeksi. ERA II 18, 363 (1) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kadakaotsa k. - Rudolf Põldmäe < Kai Silberg, 85 a. (1929) tüübinimed kontrollimata Kurva kodu Murelaulud Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks toa tuule peale, Maja marja varre peale, Koja kobrulehe peale, Elu eina lehe peale. ERA II 18, 372 (18) < Harju-Jaani khk., Peningi v., Kalesi k., Aavamäe t. - Rudolf Põldmäe < Leenu Nikker, 79 a. (1929) tüübinimed kontrollimata Kurva kodu Murelaulud Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin. Ma teeks toa tuule peale, Maja marja varre peale, Elumaja einamaale, Kasumaja karjamaale. ERM 146, 11/3 (3) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Kuusiku t. - Karl Tomp < Liisa Järs (1920) j/rl Kord Tarvastu orjad saadetud Aakre mõisa härra Engelhardti juure, kes tookord kõige vihasem härra üle Liivimaa olnud, tööle. Hommiku vara härrastemajast mööda minnes, orjad teda lauluga üles äratanud: Kuldse krooni prouakene, Kuldse ärtu härrakene, Tule välja voodista! pag. 13 Vaada vaese valla peale, Kuidas valda vaevatakse, Teopoisse piinatakse Vald see röögib vaeva, vaeva Teopoiss küll piina, piina. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine Ma teeks härra äkkedeks Ja proua rangiroomadeks. Härra vaadanud aknast välja ja öelnud: "Oleks oma valla rahvas, siis laseks anda 80; kuid ei või - sest see pole oma valla rahvas!" - Aakri mõisa härra olnud, nagu juba öeldud, üle Liivimaa tigedam saks. Pahatihti lasknud ta mehed pingi külgi kinni siduda ning peksa iga väiksema asja eest, nii et meestel soolikad külje luu alt välja tikkunud; sealjuures ise karjatanud: "Andke rõugaste1 peale Ja andke rõugaste peale! 1 rõugad*1 - soolikad *1 või: rõngad, käekirjas n ja u ei eristu ERM 25, 62 < Tõstamaa khk., Seli v., Karuga kõrts - H. Ritson < Kõrtsi Jaob, 65 a. (1920) Tall + Hobu + Sadul Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks talli taeva alla, Talli sisse latriku, Laterikku laugutäku, Laugutäkule sadula, Sadulale saksa meesi, Saksa mehele kübara, Kübarale kullatuti, Kullatutile kuduja, Kudujale kuued teljed; Kuued teljed, seitsmed niied; Kaheksamad kammerladid; Üheksamad ümmerpuused, Kümnemad künarpuused. ERM 64, 59159/60 < Tartu-Maarja khk., Maramaa v., Laisa s. - Arnold Mäetam < Anu Jürgenson, 81 a. (1921) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine; Ma paneks herrad härgadeksa, Kupjad adrakurgedeksa, Kiltred peksaks kiiludeksa; Aidame'ed paneks äestama. pag. 59160 Oot, oot, kubjas - no, no kubjas - Las' tuleb laupäe õhtukene Ma tahaks kubjast kummutada. Siis kubjas pistab mõisa poole Sukad suus ja kingad käes, Hame hammaste vahela, Püksipõlvikud peossa. Vrd ka puhtandiga ERM 76, 50. ERM 76, 50 < Tartu-Maarja khk., Maramaa v., Laisa s. - Arnold Mäetam < Anu Jürgenson, 81 a. (1921) (1921) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine - Teiseks minu tegemine; Ma paneks herrad härgadeksa, Kupjad adrakurgedeksa, Kiltrid peksaks kiiludeksa, Aidame'ed paneks äestama. Ot, ot, kubjas - no, no kubjas! - Las' tuleb laupää õhtukene - Ma tahaks kubjast kummutada, Siis kubjas pistab mõisa poole Sukad suus ja kingad käes, Hame hammaste vahela, Püksipõlvikud peussa. Vrd ka mustandiga ERM 64, 59159/60. E, StK 7, 10/1 (9) < Häädemeeste khk. - August Ammon < Leena Hendrekson, 84 a. (1921) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Vai, vai valge väljas Kubjas kodus naise säljas. Vai, vai valge väljas Ei või kaua kõrtsis olla Kubjas kodus naise juures. Teomehed kündvad raud jalges Härja paarid adra ees. Vai, vai valge väljas Vaadake mis selle valla pääl Kuidas seda valda vaevatakse. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine Ma paneks saksad santimaie Maamehed marsimaie pag. 11 Ma paneks prouad häestama, Ma paneks puna püksid puida raiuma Sini sääred sitta looma. E, StK 8, 161 (15) < Viru-Jaagupi khk. - Mihkel Jürna, stud. < Jaan Annukas, 59 a. (1921) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin Mis ma teeksin Paneksin härrad härgadest Ja saksa lapsed sahkadest Junkur peale jutadest Kubjas adra kurgedest Ja kilter adra kiilidest Annaksin armuta härrale Seitse kumment selga möödda Kumme kubja külge " Härra ees ai-ai aa Mina taga tai rai raa! E, StK 27, 69 (2) < Koeru khk., Liigvald, Hao k., Latsi t. < Peetri khk. - August Voldemar Kõrv < Matlie Preeter, 82 a. (1925) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks härrad härgadeksi Prouad pähe ikke'eksi Junkrud sisse juttadeksi Prellnad kätte piitsadeksi. E, StK 30, 37 (28) < Käina khk., Jausa k. - Selma Perv < Ingel Mäkk (1925) Tall-hobu-sadul Oleks see minu olemine. Oleks see minu olemine, Teiseks see mu tegemine, Ma teeks talli taeva alla, Talli sisse lateri. Laterisse laugi täku. Laugi täkul sadula - Sadulasse Saksa poissi. Saksapoisil kübara. Kübarale küütu paela. E, StK 31, 2 (2) < Viru-Jaagupi khk., Roela k. - Bernhard Sööt < Ida Moor, 34 a. (1925) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele + Sillad soodele Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Töölaulud 1 Oleks minu olemine teiseks minu tegemine küll mina teaksin mis ma tieksin ma paneks härrad härgadest saksalapsed sahkadest prouad adra pulkadest kiltrid adra kiilidest isandad iest vedajast Oleks minu olemine teiseks minu tegemine küll mina teaksin mis mina tieksin ma tieks sillad suode peale tõkkemed jõgede peale et ei kastaks naine jalga naine jalga siga selga hobu ei kallist kabjakest. 1 Teisendid 23 lk. ja 35 lk. E, StK 31, 23 (24) < Viru-Jaagupi khk., Roela k. - Bernhard Sööt < Mari Nirgi, 68 a. (1925) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine1 teiseks minu tegemine küll mina teaksin, mis mina tieksin paneksin härrad härgadest kubjad kiltrid kiilidest. 1 Teisendid 2el lk ja 35 lk E, StK 31, 35 (37) < Viru-Jaagupi khk., Saara k. - Bernhard Sööt < ühelt Saara k. taadilt (1925) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Orja laul1 Oleks minu olemine teiseks minu tegemine küll ma teaksin mis ma tieksin ma paneks härrad härgadest ja saksad paneks sahapuust ja saksa lapsed sahkadest ja junkrud ajaks juttadest ja kiltrid paneks kiilidest vaat mina ise kündijast ja Küüdu, Laugu sundijast 1 Teisendid 2 ja 23 lk. E, StK 35, 69 (3) < Tõstamaa khk. - E. Grünberg < Mart Massu, 69 a. (1926) Tall - hobu - sadul Õitsiliste laul Oleks see minu olemine teiseks minu tegemine Küll ma teaks mis ma teeks Ma teeks talli taeva alla talli sisse lateriku, Lateriku lauku ruuna Lauku ruunale sadula Sadulasse saksa meessi Saksa mehele kübara Kübarale kadaka tutu. Kübara tutule kuduja. Kudujale kuued teljed. Kuued teljed seitsmed viied. Kaheksamad kümelvaared Üteksandamad ümber puud Kümnendamad küünarpuud Mõisast toon ma möödu puud. E, StK 37, 79 (1) < Keila khk., Saue v., Vanamõisa k. - August Palm < Hindrek Palm, 60 a. (1926) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin mis mina teeksin: Ma paneks saksad sahkadeksi, (H)ärrad ette (h)ärgadeksi, Kubjas taha kündemaie Siga takka sundimaie. E, StK 37, 173 (12) < Türi khk., Kolu v. - August Palm < Jüri Preema, 80 a. (1926) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Kyll mina teaksin, mis mina teeksin: Ma teeks ärrad ärgadeksi, Prouad sahakurgedeksi, Preilid peale kiiludeksi, Nooredärrad talvadeksi. E, StK 37, 173/4 (13) < Türi khk., Kolu v. - August Palm < Jüri Preema, 80 a. (1926) Oleks minu olemine Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Kyll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma paneks sõled sõnni kaela, Rublatykid emiste kaela, Ennegu nende neidiste kaela, Kes olid sõnnide sositud, pag. 174 Alli ärgade aetud, Emalammaste positud. E, StK 37, 174 (14) < Türi khk., Kolu v. - August Palm < Jüri Preema, 80 a. (1926) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Kyll ma teaksin, mis mina teeksin: Ma teeks sillad soode peale, Trummid maaradade peale, Kus see ärg ei kasta sõrga, Ärg ei sõrga, naine jalga, Obu kulda kabjasida. E, StK 39, 211 (35) < Kihelkonna khk., Kotlandi k. - Mihkel Tooms < Maris Valvas (1926) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Orja arvamine. Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine; küll ma teaksin mis ma teeksin: paneksin saksad samba, saksa lapsed lamba, herrad õue ägi ette, prouad rukist lõikama - ise mina ruttu putru keetma: paneksin päärud supi sisse sala seeda saia sisse. E, StK 40, 7 (11) < Peetri khk., Kabala - Richard Viidebaum < Johanna Kanne, 50 a. (1927) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, ma paneks saksad santima ja talupojad tantsima. E, StK 40, 10 (22) < Peetri khk., Esna v., Müüsleri as. - Richard Viidebaum < Eeva Seiten, 85 a. (1927) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, ma teeks tua tuule peale, saana suure saare peale, ilma teise ääre peale. E, StK 40, 86 (126) < Peetri khk., Palu saunak. - Richard Viidebaum < Leena Lepik, 67 a. (1927) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll ma teaksin, mis ma teeksin. Ma teeks saksad sahkadeksi, ärrad ette aisadeksi, kubjad taha kurgedeksi, kiltred sisse kiiludeksi. EÜS II 947 (102) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Tammistu k., Pärdi t. - G. Lauri < Peeter Tamm, 75 a. (1905) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma paneks saksad santima, Talupojad tantsima. Herrad ma paneks äkke ette, Emandad äkke aisadeks. Junkrud peale juttadeks. Saksa lapsed piitsaks kätte, Siis ma äästaks hästi põllud, Tasaseks teeks talu põllud, Mätelikuks mõisa põllud. Siis ma sööksin selget leiba Ja veel jooksin õlut, viina. - EÜS II 999 (160) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Sülluste t. - P. Süda & W. Quarnström < Anna Eik, 19 a. (1905) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest siirdevormiline laul Kubjas, kilter, aidamees. Kubjas, kilter, aidamees Need on põrgus kõige ees. Oleks aga minu olemine; Teiseks minu tegemine: Ma paneks saksad santima Ja talupojad tantsima. Küll see saks siis nutab, vingub Talupoeg aga tantsib, naerab. Sest et saksa õigus kaub Talupoja priius algab. - EÜS III 17 (24) < Suure-Jaani khk. - T. Köstner (1890-1896 (kogutud) & 1906 (saadetud)) Vt. lisaandmeid leheküljel 9. tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine, Teiseks minu tegemine. Noodialune tekst EÜS III 25 (52) < Suure-Jaani khk. - T. Köstner (1890-1896 (kogutud) & 1906 (saadetud)) Vt. lisaandmeid leheküljel 9. tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine, Teiseks minu tegemine Noodialune tekst EÜS III 603 (65) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Lepiku t. - P. Reisik & Joh. Simm < Maria Kill (1906) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Olks minu olemine, Teeseks minu tegemine - Ma teeks sillad soie peale, Madalate maie peale Maie käia, Maiel marssi, Kaiel käia kapukisse, Maiel maani riietessa. Sisustiku koostajad on eeldanud, et Maria Kill sama isik, kes Mai (? Mari) Kill on. Originaalist seda otseselt ei järeldu. EÜS IV 2030 (61) < Varbla khk. - P. Süda & H. Silbermann < Leenu Kukk, 70 a. (1907) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin mis mina teeksin: Ma paneks saksad sahkadeksa, Isandad paneks iketeksa, Ärrad ette ärgadeksa, Junkrud sisse juttadeksa, Kiltrid peale kiiludeksa. vt. v. 65 EÜS IV 711 (1609b) < Rapla khk., Rapla v., Hagudi k. - J. Aaron tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Teo poisi laulud Oh oleks see mo olemine! Teiseks, minu tegemine. Küll ma teaksin mis ma teeksin: Ma teeks saksad sahkadeks, Härrad ette härgadeks. Kupjad taha kurgedeks, Preilnad veanaks vealideks, Ülevaatjad , oldermannid, nee mina taoks talvadeks. EÜS V 479 (162) < Saarde khk., Pati v., Ristiküla - A. Martin & P. Tatz < Juli Kamlat, 42 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine Ma paneks härrad härgadesse, Junkrud sisse jutadesse, Kiltred kõrva kiiludesse. Ma paneks härrad äestemaie, Rouad rohtu niitemaie, Reilid rehte peksemaie. Härra äestab äkke taga, Roua künnab palja-jala. Ma teeks tule turbadesta, Viherpuista virdudesta Ma paneks kubja kõrbunema, Rehepapi raadimaie, Aidamehe alla tule, Okmani pookoksa külge. Siis oleks mõisas mõnus käia, Arupärast asjad tehtud, Hirmuta saaks hästi tehtud. EÜS V 580 (37) < Türi khk., Särevere v., Põikva k., Raismiku t. - H. Siimer < Hendrik Liiver, 52 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, oleks minu olemine noodialune tekst EÜS V 671 (108) < Türi khk., Särevere v., Punnisaare k., Illassaare t. - H. Siimer < Liisa Amandus, u. 30 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine. Ma teeks toa tuule peale, Maja marja varre peale, Saana suure saare peale Koja kobrulehe peale. vt. v. 42 EÜS V 748 (61) < Simuna khk., Venevere v., Savilepa k. - H. Siimer & W. Rosenstrauch < Kaarel Pilts, 62 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine. noodilaune tekst EÜS V 923 (190) < Simuna khk., Avanduse v. - H. Siimer & W. Rosenstrauch < Jaan Tepu, 71 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Soome sild + Tore noormees Laulud meelelahutamiseks ; Laulud noorrahva elust Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Teeksin õlist ma hobuse Lobjakast loobiks rauad Kaste heinust teeks ma kabjad Läksin Soome sõitemaie Soome silda nõtkatelles Aluspõhi paugatelles Ärrad vaatasid aknasta Prouad klaasi kamberista Vaat mis mees, mis sõidab sääl Hobu eeli, kui see hiisi Kübar peas kiriku kirja Kõrtsi põrand põlle kirja Kõrtsi lagi laastu kirja Katus kalevi kirja. EÜS V 1066 (22) < Maarja-Magdaleena khk., Elistvere v. - J. Välbe & H. Sulg < Eva Reimann, 70 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin mis mina teeksin: Ma paneks härrad härgadeksa, Suured saksad sahkadeksa, Kiltrid adra kiilideksa, Kubjad adra kurgedeksa, Prouad adra pulkadeksa , Preilid peale lipatista, Junkrud taha juhtijaksa. var. 216 vt. v. 53 EÜS V 1156 (216) < Risti khk. - J. Välbe & H. Sulg (saatjad) & Jaan Truusmann (koguja) (1908) Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks härrad ikketesse, Kiltrid kõrva kiilideksi, Junkrud paneks jutadeksi Ma paneks kubjad kündema Ja siga takka sundima Kubjas künnaks - kulmud märjad Siga sunniks - silmad märjad EÜS V 1584 (8) < Vändra khk. - K. Ruut tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu ole-mine, teiseks minu tege-mine, Küll mina teaksin, mis ma teeksin, Küll mina teaksin, mis ma teeksin, Ma seaks saksad sahkadeksa, prouad peale pulkadeksa; Ma seaks herrad härgadeksa, ise heidaks kündijaksa; Herrad ees teeksid: ai-ai, ai! mina teeks taga: trallal-la! Noodialune tekst EÜS VI 630 (1) < Pöide khk., Maasi v., Rahula k. - F. Paulmeister & A. Paulmeister < Anna Teras, 80 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Laulu võim + Lauldud hobu ja sadul Laulud laulust Mina laulan, miks map laula Mina laulan, miks ma p laula. Ma laulan mere muruksa, Mere ääred ätsemaaksa, Mere põhjad põllu maaksa, Mere liivad literiksa, Mere paed paperiksa, Meretagused taimelauduks Mere ise heinamaaksa, Mere lained laevadeksa. Oleks see mo olemine, Teiseks see mo tegemine: Ma teeks tuulest hobuse, Vihmasaost teeks sadula, Sadulale saksapoisi, Saksapoisile kübara, Kübarale kuldarooni. Ohakas minu hobune, Sõnajalg mo sõiduruuna. vt. v. 1 EÜS VI 949 (63) < Jõhvi khk., Järve v., Väike-Saka k. < Põltsamaa khk., Adavere v. - A. Sildnik & P. Penna < Ann Siitas, 63 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, ma tieks tua tuule piale, sauna suure saare piale. vt. v. 35 EÜS VI 957 (85) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Puru-Ridaküla k. - A. Sildnik & P. Penna < poiss, 12 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll mina tiaksin mis mina tieksin: aidamehe ärgadest, kupjas piale kurgedest ärrad taha ärgi peksma. EÜS VI 1094 (273) < Jõhvi khk., Järve v., Peeri k. - A. Sildnik & P. Penna < Jüri Plou, 74 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll mina tiaksin, mis mina tieksin: ma paneks errad ärgadesta, kupjad atrakurgedesta, junkrud atrajuuredesta, kiltrid atrakiilidesta, preilid piitsasta pihuje - siis lähen küla kündamaie, rikun rikka pienderaida! EÜS VI 1163 (62) < Jõhvi khk., Voka v., Konju k. < Järvamaa - A. Sildnik < Mari Rosenwelt, 77 a. (1908) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine! Ma tieks saksad sahkadeksi, ärrad ette ärgadeksi, junkru paneks juttadeksi, kubja adra kurgedeksi, kubja väänaks väätiteksi, kiltri paneks kiiludeksi, aidamehe taoks talvadeksi! EÜS VI 1476/7 (171) < Koeru khk., Kapu v. - J. Välbe & A. Martin & W. Rosenstrauch < Mari Steinberg, 73 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks toa tuule peale pag. 1477 Elu ilma jääre peale Maja marja varre peale Koja kobru lehe peale Seal siis käiksid suured saksad Hulge hulguksid isandad Mõrrel käiksid mõisenikud Korral küla koolipoisid Kõik need saksad mõistatasid Isandad imetellesid On see raibe Rakvere Või on pime Peterburi On see Soome soola laeva Või on Pärnu purju laeva Mina vasta kosteleksi Ei see ole raibe Rakvere Ega pime Peterburi Ega Soome soola laeva Ega Pärnu purju laeva See on sandi saanakene Vaese lapse varjukene. vt. v. 63 EÜS VI 1496 (204) < Koeru khk., Kapu v., Pikevere k. - J. Välbe & A. Martin & W. Rosenstrauch < J. Schulz (1909) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teeseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin! Ma paneks härrad härgadeksi Kiltred kubjad kurgedeksi Preilid peale jutadeksi j.n.e. vt. v. 77 EÜS VI 1502 (220) < Koeru khk., Kapu v., Pikevere k. - J. Välbe & A. Martin & W. Rosenstrauch < Mari Neumanoff, 70 a. (1909) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin, mis ma teeksin Ma teeks saksad sahkadeksi Härrad ette härgadeksi Kiltred peale pulkadeksi j.n.e. vt. v. 84 EÜS VI 1504 (227) < Koeru khk., Kapu v., Pikevere k. - J. Välbe & A. Martin & W. Rosenstrauch < Mari Meumanoff, 70 a. (1909) Puust hobu Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks puust hobuse Mis ei hirnu heinusida Ega karju kaerasida Hirnub selga istujaid Karjub selga kargajaid. EÜS VI 1759 (256) < Järva-Jaani khk., Väinjärve v., Salutaguse k. - J. Välbe & A. Martin & W. Rosenstrauch < Mari Krullu, 55 a.(1909) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Me teeks toa tuule peale Maja marja varre peale Elu ilma ääre peale Kodu kobru lehe peale Hundi luust teeks uksekesed Põdraluust teen põõnukesed Siku sarvest teen sagarad Mööda käisid Mündi saksad Kaudu käisid Kapu saksad. Eemalt hiie isandad. Küsitelle, mõistatelle Oleb see Lihula linna Või oleb Rahala randa Või on Kõiseri kiriku Mina kuulen, kostan vasta See on sandi saunakene Vaese lapse varjukene. EÜS VII 654 (6) < Koeru khk., Väinjärve v., Salutaguse k. - O. Lõvi & Joh. Lauri & O. Lalli < Aadu Wolter, 68 a. (1910) Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine Küll mina t(i)eaksin Mis mina teeksin: Ma paneks härrad (h)ärgateksa, Kubjad sahke kurgedeksa, Kärnerid käe puudeksa, Junkrud panen jutateksa. EÜS VII 694 (76) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Türje k. - O. Lõvi & Joh. Lauri & O. Lalli < Liisu Tippi, 78 a. (1910) Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, Mis mina teeksin. Ma a'aks vaimud vardassa, Teomehed teibaessa. Vaimust kasvaks varrasmetsa Teomeistest teivasmetsa. EÜS VII 753 (38a) < Järva-Jaani khk., Einmanni v. - O. Lõvi & Joh. Lauri & O. Lalli < Mihkel Sperling, u. 90 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks tallid taeva alla - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - EÜS VII 1544/5 (24) < Järva-Jaani khk., Kuksemaa v., Roosna-Alliku m. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Mari-Kai Kassakas, 75 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Palve sakstele + Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oh seda ässi härrakesta pag. 1545 Kulda krooni prouakesta Tõuske üles tooli peale Astuge akna raami peale Vaat selle vaese valla peale Kuda seda valda vaevatakse Kihelkonda kiusatakse Viis oli vaimu, kuus oli kubjast Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks härrad ärgadeksi Kiltred sisse kiiludeksi Saksad taha sahkadeksi Junkrud peale jutadeksi Preilid pähe ikkeeksi Ise taha hüüdijaksi Künna küütu, kalla lauku A'a vagu vana punane Tõsta maada tõmmukene Pööra peada päitsukene. vt. v. 11 EÜS VII 1678 (236) < Järva-Madise khk., Albu v. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Anna Peiler, 76 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks härrad härgadeksi Kiltrid kubjad kurgedeksi Prelnad peale pulkadeksi Ise saha hüüdemaie Künna küütu, kanna lauku Vaul käi vana punane Kui ei künna küüdukene Vahetan vana punase Küll siis künnab küüdukene Jo siis kallab laugukene Vaul käib vana punane Pöörab pääda päitsukene Tõstab maada tõmmukene. vt. v. 90 EÜS VII 1686 (250) < Järva-Madise khk., Albu v., Seidla k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Leena Laas, 85 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks toa tuule peale Elu heina kaare peale Maja marja varre peale Koja kobru lehe peale Pois tuleb minulta küsima Kas on linna või on lippu Või on Keidela kiriku Või on Soome soolalaeva Või on Pärnu pärja laeva Mina aga mõistan, vasta kostan: Ei ole linna, ega ole lippu Ei ole Keidela kiriku Ei ole Soome soolalaeva Ega Pärnu pärjalaeva See on minu isa sauna Vesi palgid veeretanud Udu uksed ette pannud Sadu seinad sammeldanud Tuisk oli toa toppinud. vt. v. 80 EÜS VII 1713 (305) < Järva-Jaani khk., Kuksemaa v., Roosna-Alliku m. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Mari-Kai Kassakas, 75 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin, mis ma teeksin j.n.e. j.n.e. Kärnerid käe puudeksa. vt. v. 9 EÜS VII 1930/1 (132) < Väike-Maarja khk., Vao v., Rastla k./ Äntu k. - P. Penna & W. Rosenstrauch < Jüri Lemberg, 60 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest pag. 1931 Oleks minu olemine, Teiseks ninu tegemine, Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma paneks härrad ärgadeksi, Kiltred kubjad kurgedeksi, Junkru adra jutadeksi, Ise taha ruulemaie, Ruulemaie, raalemaie. vt. v. 206 EÜS VII 2287/8 (33) < Ambla khk. - J. Välbe & W. Rosenstrauch (1910) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Peaseksin mina minema Ani hulgasta oiuma Tedre teeda laskemaie Ei vaataks vaol tagasi Penikoormal pööraks peada Enne kui oma kodula Oma kaasa ukse eessa Kui näen mõisa paistemaie Näe kus paistab põrgu hauda Kuradi koda kumaksi Saadana sara säraksi Põrgu akenad põlevad Tondi tornid tolgendavad Kus meid vaeseid vaevati Pisikesi piinati Sõrmesuurust surmati pag. 2288 Veikste veri valati Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma paneks härrad härgadeksi Saksad sisse sahkadeksi Prelnad peale peeledeksi Prouad adra kurgedeksi. vt. v. 12 EÜS VII 2311 (86) < Ambla khk., Lehtse v., Epliku k. - J. Välbe & W. Rosenstrauch < J. Freymann (1910) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma paneks härrad härgadeksi j. n. e. vt. v. 50 EÜS VII 2314 (93) < Ambla khk., Lehtse v., Aegviidu läh. - J. Välbe & W. Rosenstrauch < ahjutegija (1910) Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks tited tüdrukule Karjatsele kahed lapsed. vt. v. 54 EÜS VII 2317 (101) < Ambla khk. - J. Välbe & W. Rosenstrauch (1910) Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma paneks härrad härgadeksi. EÜS VII 2430 (331) < Ambla khk., Ambla v., Kukevere k. - J. Välbe & W. Rosenstrauch < Tõnu Voors, 75 a. (1910) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma paneks härrad härgadeksi. vt. v. 160 EÜS VIII 77 (22) < Väike-Maarja khk., Vao v., Eipri k. - Aleksander Sein < Pagi perenaine (1912) Sillad soile Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin, Ma teeks sillad soode peale Tõgemed jõgede peale, Et ei kastaks naene jalga, Naine jalga, siga sõrga, Hobu ei kallist kabjakesta EÜS VIII 417 (146) < Vormsi < Ridala khk., Võnnu v., Kabrametsa k. - C. Kreek & J. Muda < Konstantin Kreek, 59 a. (1911) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, tuleks minu tulemine, küll ma teaks, mis ma teeks: ma paneks saksad san´tima talupojad tan´tsima prõuad põldu kündĕma, härrad põldu häästama, preilid paṅku peksĕma. EÜS VIII 417 (147) < Haapsalu l. < Ridala khk., Asuküla v., Velkla k. - C. Kreek & J. Muda < Maria Kreek, 59 a. (1911) Vägilane Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll ma teaksin, mis ma teeksin. Ma paneks turud tuiskama, uulitsad udu sadama, linna lipud liisku laskma; vaat siis kus tuleb tut´istaja, neidu nänne näpistaja. EÜS VIII 424 (168) < Narva l. < Järva-Jaani khk., Kuksemaa (end. Metsataguse) v. - C. Kreek & J. Muda < Leena Kalbek, 51 a. (1911) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll ma teaksin, mis ma teeksin. Ma teeks saksad sahkadeksĭ, härrad ette härgadeksĭ, junkrud kõrva juhtideksĭ, kiltrid sisse kiiludeksĭ, kubjad taha kurgedeksĭ, aidamehed aluspuudeksĭ, siis: "künna küütŭ, kalla laukŭ, vea vagu, sa vana, punane!" EÜS VIII 602 (127) < Peetri khk., Esna v., Öötla k. - W. Rosenstrauch & P. Penna < Juula Kraavel, 53 a (1911) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma paneks härrad äestamaie Prouad põldu kündemaie. vt. v. 49 EÜS VIII 761 (366) < Peetri khk., Mäo v., Palu m. - W. Rosenstrauch & P. Penna < Mart Herbst, 53 a. (1911) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma paneks kubjad kündema Aidameed vagu ajama vt. v. 113 EÜS VIII 851/2 (506) < Peetri khk., Koigi v., Keri k. - W. Rosenstrauch & P. Penna < Liisa Rentel, 55 a. (1911) Imelik maja rl/ul Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks toa tuule peale Saana suure saare peale Pika pihlaka vilusse pag. 852 Laia tamme ladva alla Et ei päe me' peale paista Kuu me' peale kuumagi Et ma kutsuks kurvad neiud Tooksin juurde tublid peiud Nad teeks tihti tite rattad Tooks meil tuppa taadi rattad Ehitaksid eide rattad Kui meil tited tillukesed Varrud varsti valmistame Pea pidud peetaeksi Vanu eite nähtaeksi Need on helded meeste silmas Kallid vanapoiste ilmas. vt. v. 153 EÜS VIII 1053/4 (50) < Tori khk., Sindi al., Sindi vabrik - P. Tatz & A. Sildnik < Lillestern, 74 a. (1911) Heinast hobu + Laulu võim Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, külap mina tiaksin, mis mina teeksin! pag. 1054 ma teeks oblikast obuse, linadest ma letiks laka kasteheinast käänaks kaela päitsed ma teen pärgeldest, sadula teeks sammaldest, ohjad ma teeks oma juustest, saare sääred, tamme kabjad; ma paneks taha kuldse saani, koltsest kullast kodarad, sula õbedast sugarad, allist rauast saani aised. Siis läks lusti sõitema! Sõidaks Soomed, sõidaks saared, läheks aga läbi Lati valla, tantsiks läbi Taevere valla, siis ma akkaks laulem̄a, äält aga ästi kuulutama. Siis sie küla kuulama, valda viisi vaatama, teumeed servi seisatam̄a, siis ma akkan laulema, viirust viita võttem̄a. EÜS VIII 1461 (46) < Kuusalu khk., Kiiu v., Allika k. (end. Pirsallika) < Kupu k. - K. Viljak & G. Vilberg < Anna Vilistus, 78 a. (1911) Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine. - Ma paneks ärra ärgadeksi, Proua piale ikkeeksi, Kubja adra kurgedeksi, Kiltri adra kiiludeksi. EÜS VIII 2263/4 (2) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k. - K. Viljak & G. Vilberg < Liisu Kuuse, 60 a. (1911) Kättemaks sakstele Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, pag. 2264 Küll mina tiaksin, mis mina teeksin. Paneksin ärra ärgadeksi, Proua piale ikkeeksi, Junkrud juure rauapuuksi, Kiltrid taha kiiludeksi. Ise mina (h)akkan kündemaie - Künna küütu, kalla lauku, Vaule vana punane! EÜS VIII 2272 (12) < Harju-Jaani khk., Anija v., Kehra k. - K. Viljak & G. Vilberg < Liisu Kuuse, 60 a. (1911) Imelik maja Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine! Teeksin tua tuule piale, Elu eina kaare piale, Maja marja varre piale. EÜS IX 39/40 (16) < Krimm - R. Kõhelik < Paju eit, 60 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Palve sakstele + Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oh meie heada herrakesta, Kulda krooni prouakesta, Hõbe pleti preilnakesed Hõbe nukku noored herrad. Tõuskem üles tooli pealta Astkem akna raami pealta, Saagem maha saali pealta, Vaatkem vaese valla peale. pag. 40 Kuida seda valda vaevatakse, Sõrme suurust sõimatakse Käe varssi vaevatakse, Õlaluida luidjutakse. Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma paneks herrad härgateksi Prouad pähe ikkeeksi Junkrud ikke jutadeks, Kubjad saha kurgedeksi, Kiltred saha kiilideksi. EÜS IX 91 (87) < Krimm < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Säliküla - R. Kõhelik (1912) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Ja teiseks minu tegemine Mina paneksin saksad sahkadessa Herrad ette härgadeksa Prouad peale pulkadeksa Junkrid kõrva juttadeksa Ise mina istuksin kutsariksa Anaksin armuta härrale Teise korra prouale. EÜS IX 872 (53) < Harju-Jaani khk., Raasiku v., Vaasu k. - K. Viljak & G. Vilberg < Kai Wiikmann, 70 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Kolmandaks mu korjamine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin! Ma teeks tua tuule peale, Maja marja varre peale, Koja kobru lehe peale, Aida aja teibaasse; Ma paneks mere mürama: Kalad kaldale tulevad, Kammilad lööd kaksi laksi, Eeringid meres müravad EÜS IX 1139 (95) < Rakvere khk., Sõmeru v., Aluvere k. < Pilistvere khk. - J. Elken & W. Rosenstrauch < Kai Sang, 83 a. (1912) Vt. lisaandmeid leheküljel 1131. tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks toa tuule peale Maja marja varre peale Sinna sõitsid Surju saksad Surju saksad purje poisid Iga lauba laiad neiud Iga kuus kuninga poeg EÜS IX 1152 (132) < Rakvere khk., Sõmeru v., Raudvere k. - J. Elken & W. Rosenstrauch < Jakob Luugas, 75 a. (1912) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks toa tuule peale Sauna saare juure peale Hageriku Harju maale Haina lau ju lagedale Kambri teen kase puusta Kus need neiud vihtelevad Aned vihta audelevad Maied magu loputavad Kreedad kõhtu keeritavad Mina kuu varjulta vaatsin Piilusin pilu vahelta Et saaks sala sauna minna Kus need neiud vihtelevad Aned vihta audelevad. vt. v. 46 EÜS X 19/20 (13) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - Mihkel Elias (1885) tüübinimed kontrollimata Sundija sulane + Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Olin mina enne herra poissi, Kandsin herra kannuksida, Vana herra vammuksida Noore herra nuppusida, Preili peeneji linuja. Nüüd sain sundia sulaseks, Sundijal olid suured ruunad, Suured ruunad laiad laugud, pag. 20 Tahtsid suvella sugeda, Rauda harjala harida, Kulda kammila kasida. - Kui ei saanud suvela sugeda, Raud' ei harjala harida, Kuld ei kammila kasida. Siis minu piitsul peksetije Tõrva nööril tõmmatije. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina tiaksin, mis mina teeksin: Paneksin härrad härgadeksi, Prouad pääle piitsadeksi, Preilid pääle lipitiksa Junkrud pääle jutateksa, Kubjad adra kurgedeksa, Künna herra, künna proua, Vaule tigeda isanda. EÜS X 39/41 (32) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - Mihkel Elias (1885) tüübinimed kontrollimata Ära puhu puna + Ikka peab ori olema + Neiu linn Looduslaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Laulud meelelahutamiseks Mis sa tuisud tuulekene Paugud paha ilmakene; Mis sa raisud rongakene. Sa puhud puna minulta Lõõtsud verda valgeelta pag. 40 Pisut on puna minulla Vähe verda valgeella Ehk tuleks lumi tuline Rahe raudne sadaneks Siiski peab ori olema Vaimo laps jo lagedal. Vilu, vilu, külma, külma Vilu külmetab minuda. Mina kallis kannatelen Vilu vasta veeretelen! Kas soen susilta villu, Või kraasin karulta karvu. Susi suur on villuline Karu kange karvuline. Kallil käed külmetavad Varbad valu tunnevad. Ei mo laidaks seda lasta Põlgaks seda poisikesta Kes mo päästaks orjamasta Lunastaks lume saosta Päästaks paarista pohusta. pag. 41 Oleks minu olemine Toiseks minu tegemine Teeksin tua tuule pääle Elu heina ladva pääle Kuhu ei pääseks pääsokene Lendaks ema linnukene Sääl saaks ori magada Raasukene raugeneda. EÜS X 79 (13) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - R. Wilmansen & A. Kingu < Mihkel Eljas (1885 (kirja pandud), 1913 (ärakiri)) Vt. lisaandmeid leheküljel 74. Olin mina enne herra poissi, Kantsin herra kannuksida Vana herra vammuksida, Noore herra nuppusida. - Preili peeneji linuja. - Nüid sain sundija sulaseks, Sundijal olid suured ruunad Suured ruunad laiad laugud Tahtsid suvella sugeda Rauda harjala harida Kulda kammilla kasida. Kui ei saanud suvela sugeda, Raud' ei harjala harida - Kuld' ei kammila kasida. Siis minu piitsul peksetije Tõrva nööril tõmmatije. - Oleks minu olemine - Tõiseks minu tegemine, Küll mina tiaksin, mis mina teeksin, Paneksin herrad härgateksi, Prouad pääle piitsadeksi, Preilid pääle lipitiksa. Junkrud pääle jutateksa, Kubjad adra kurgeteksa, Künna herra, künna proua, Vaule tigeda isanda. - EÜS X 84 (32) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - R. Wilmansen & A. Kingu < Mihkel Eljas (1885 (kirja pandud), 1913 (ärakiri)) Vt. lisaandmeid leheküljel 74. Mis sa tursud tuulekene, Paugud paha ilmakene. Mis sa raisud raugakene, Sa puhud puna minulta, Lõõtsud verola valgeelta. Pisut on puna minulla, Vähe verda valguella, Ehk tuleks lumi taline, Rahe raudne sadaneks. Siiski piab ori olema, Vaimo laps jo lagedal. Vilu, vilu - külma, külma, Vilu külmetab minuda, Mina kallis kannatellen, Vilu vastu virutellen. - Kas soen susilta villa, Või kraasin karalta karvu, Susi suur on villuline Karu karske karvuline, Kallil käed külmetavad Varbad valu tunnevad. - Ei ma laidaks seda lasta, Põlgas seda poisikesta, Kes mo päästaks orjamasta, Lunastaks lume sajusta. - Päästaks päivista - pahusta. Oleks minu olemine, Toiseks minu tegemine Teeksin tua tuule pääle, Elu heina ladva pääle, Kuhu ei pääseks pääsukene Lendaks ema linnukene. Sääl saaks ori magada Raasukene raugeneta. EÜS X 98/9 (13) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - R. Wilmansen & A. Kingu < Mihkel Eljas (1885 (kirja pandud), 1913 (ärakiri)) Vt. lisaandmeid leheküljel 90. Olin mina enne herra poissi, Kandsin herra kannuksida Vana herra vammuksida, - Noore herra nuppusida. - Preili peeneji linuja. - Nüid sain sundija sulaseks, Sundijal olid suured ruunad Suured ruunad laiad laugud Tahtsid suvella sugeda Rauda harjala harida Kulda kammilla kasida. - Kui ei saanud suvela sugeda, Raud' ei harjala harida, Kuld' ei kammila kasida. - pag. 99 Siis minu piitsul peksetije, Tõrva nööril tõmmatije, - Oleks minu olemine Tõiseks minu tegemine, Küll mina tiaksin, mis mina teeksin, Paneksin härrad härgadeksi, Prouad pääle piitsadeksi Preilid pääle lipitiksa. Junkrud pääle jutateksa Kubjad adra kurgedeksa. Künna herra, künna proua Vaule - tigeda isanda. - EÜS X 106/7 (32) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - R. Wilmansen & A. Kingu < Mihkel Eljas (1885 (kirja pandud), 1913 (ärakiri)) Vt. lisaandmeid leheküljel 90. Mis sa tursud tuulekene Paugud paha ilmakene: Mis sa raisud raugakene, Sa puhud puna minulta, Lõõtsud verola valgeelta. Pisut on puna minulla Vähe verda valguella Ehk tuleks lumi taline, Rahe raudne sadaneks. Siiski piab ori olema, Vaimu laps ja lagedal. Vilu - vilu - külma - külma, Vilu külmetab minuda; Mina kallis kannatellen, pag. 107 Vilu vastu virutellen. Kas soen susilta villa, Või kraasin karulta karvu, Susi suur on villuline, Karu karske karvuline; Kallil käed külmetavad Varbad valu tunnevad. - Ei ma laidaks eida lasta, Põlgaks seda poisikesta, Kes mo päästaks orjamasta Lunastaks lume sajusta. Päästaks päivista - pahusta. - Oleks minu olemine, Toiseks minu tegemine, Teeksin tua tuule pääle, Elu heina ladva pääle. Kuhu ei pääseks pääsukene, Lendaks ema linnukene. Sääl saaks ori magada Raasukene raugeneta. EÜS X 229 (48) < Suure-Jaani khk. - M. Kielas (1914) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine noodilaune tekst EÜS X 229 (49) < Suure-Jaani khk. - M. Kielas (1914) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine noodilaune tekst EÜS X 731 (1) < Hageri khk., Saku v., Tõdva k. < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. - A. Rebassov < Jaan Jaanikan´n, 78 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Kaasa kaugel + Neiu linn + Kättemaks sakstele Laulud noorrahva elust ; Laulud meelelahutamiseks ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Mis mina hoolin hoobeldes Või mis kardan kaubeldes. Ei minu oma siin ei ole Ega minu kaasa siin ei kasva. Minu oma Hollandis, Kasvas Kärus Viljandis. Tuul tal viigu terviseid. Aja teivas armusid. Pilved pikada igada. Taevas tarka meelekest. Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine. Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Teeksin tua tuule peale, Sauna saare lehe peale. Paneksin härrad äestama Ja prouad põldu kündema. Kiltre veel kiva noppima Kupjad kurja vanduma. EÜS X 753 (7) < Jüri khk., Rae v., Kangla k. < Harju-Jaani khk., Peningi v., Perila k. - J. Parktal < Jaan Sutterman, 87 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Imelik maja + Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine, Teiseks - minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin: Ma teeks toa turu peale, Maja - marja varre peale. Ise istuks nurga peale, Paneks mõeka põlve peale, Kuldkee - kübara peale. Tulid kaksi kaubapoisi, Tulid teretamaie, Hakkasid minult küsimaie: - Kas on lippu, või on linna, Või on Soome soola laeva? Mina mõtlen, kostan vastu: - Ei ole lippu, ei ole linna, Ei ole Soome soola laeva. See mu isa ütikene, Venna tehtud saunakene. Peaks sa veel seest nägema: Põhi oli alla põlle kirja, Lagi laia arva kirja, Seinad siidi teki kirja; Ahi oli seesta augi luista, Keris peal kana munasta, Reastad sea lihasta, Katus erne kaunadesta. Tõuseb tuuli, siis tohiseb, Sajab vihma, siis sohiseb, Paistab päeva - läigatelle. EÜS X 2252 (36) < Peetri khk., Koigi v., V.-Kareda k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Tiina Silmann, 62 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Kiigelaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks härrad härgadeksi Preilid pähe ikkeeksi Ise mina hakkaks kändemaie Lähen kündees külasse Vagu aades väila alla Härjad ärmatsed eessa Sahad sauetsed järele Läksin küla kiige alla Mis mina leidsin kiige alta Leidsin kirbu kiikumasta Ämmeliku häälimasta Istusin kerbu kõhu peale Ämmeliku hänna peale Läksin jälle kiige alla Mehed metsasta vaatsid Poisid põlvili põesaasta Oleks see meesi minu jägu Ennem paneks helmed emise kaela Ennem kui selle neiu kaela. vt. v. 20 EÜS X 2306/7 (130) < Järva-Madise khk. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Liisa Kollan, 62 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma paneks härrad härgadeksi Kiltrid kubjad kurgedeksi Preilid peale ikedeksi Ise läeks taha hüüdemaie Künna küütu, kalla lauku Ä'ä vagu vana punane pag. 2307 Pööra peada päitsukene Ma läksin teisipäev teule Kubjas mul mõetis kiuste tüki Soo ääres sombitüki Mäe ääres märjatüki Mina kiuste kündemaie Ära mina rikun ruuna rinnad Ära mina veanan värsi sarved EÜS X 2365/6 (194) < Järva-Madise khk., Albu v. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Mart Piiskus, 86 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest naljand Oleks minu olemine teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin pag. 2366 Ma paneks härrad härgadeksi Prouad pähe ikkeeksi Saksa naesed sahkadeksi Kilter sisse kiilideksi Kubjad taha kurgedeksi Ise taha hüüdijaksi: Künna küütu, kalla lugu Käi vagu vana punane! Küüt mul künnab, külge nõtkub Lauk mul künnab, jalga laksub Päits mul künnab, pea vabiseb Maad küll tõstis tõmmukene. (Selle lauluga oli kord kõrtsis järgmine lugu olnud: Keegi laulnud, kui saks korraga kõrtsi uksest sisse tulnud ja seda laulu kuulnud. Ta hakanud küsima: "Kelle mees sa oled ?" - "Oma Tiiu mees." - "Kelle all sa elad?" - "Oma kübara all." Kust vallast sa oled?" - "Härra vallast." Teine mees lisand juure: "Vankri vallast, kodara külast, peiu perest, va suuvarna vaname poeg." EÜS X 2588 (62) < Ambla khk., Nõmküla v., Kalle k. < Kadrina khk., Saksi v., Saksi k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Jüri Jessuke (Lessuke), 45 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma paneks härrad härgadeksi Kiltrid kubjad kurgedeksi Prelnad peale peeledeksi Ise hakkaks sundimaie. vt. v. 16 EÜS X 2633 (147) < Kadrina khk. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Eeva Riska, 67 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin Teeksin tulesta hobuse Heina saadusta sadala Pilliroosta piitsukese. vt. v. 46 EÜS X 2650 (184) < Kadrina khk., Undla v., Undla k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Leenu Ahlberg, 62 a. (1913) Õlest hobune Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin, mis mina teeksin Ma teeks õlest hobuse Kasteheinast kopsiks kabjad Niinepuust nopsiks naelad Lobjakast mina lapsiks rauad. vt. v. 60c EÜS X 2661 (201) < Kadrina khk., Vohnja v., Metsaküla - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Mai Videlik, 85 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma paneks härrad härgadeksi Prelnad pähe ikkeeksi Ise hakkaks sundimaie Tõmma musta, kalla lauku Vea vagu vana punane EÜS X 2664/5 (210) < Kadrina khk., Kõrve k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Andres Hallikberg, 60 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Minia meelevald Laulud abielust Arvast neida aegusida Pisut neida päevasida Millal orja kiidetakse Orjalast aga laidetakse Minijat ei millallagi Pojanaist ei põllellagi Mis oli orjal hoole alla Minijal oli meele valda Kaev oli kaaneta mäella Tuba oli lukuta tubaje See oli orjal hoole alla Minijal oli meelevalda. vt. v. 72 EÜS X 2664 (209) < Kadrina khk., Kõrve k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Andres Hallikberg, 60 a. (1913) # # Kättemaks sakstele ¤ Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks härrad härgadeksi Kiltrid kubjad kurgedeksi pag. 2665 Paneks prouad peeledeksi Prelnad vahtra pinkideksi EÜS X 2665 (211) < Kadrina khk., Kõrve k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Andres Hallikberg, 60 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks toa tuule peale Elu heina kaare peale Koja kobru lehe peale Pidu pilliroo peale vt. v. 73 EÜS X 2680 (245) < Kadrina khk., Saksi v., Nõmme k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Leenu Kreutzwald, 70-80 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin Paneks härrad härgadeksi Junkrud sisse jutadeksi Kiltrid sisse kiilideksi Prelnad pähe ikedeksi. EÜS X 2712 (295) < Kadrina khk., Vohnja v., Ohepalu k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Mari Neimann, 67 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin, Ma teeks toa tuule peale Elu heinakaare peale Veski viie versta peale. EÜS X 2753/4 (366) < Kadrina khk., Undla v., Imastu k. - K. Viljak & W. Rosenstrauch < Ann Polder, 71 a. (1913) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin pag. 2754 Ma paneks härrad ärgadeksi Kiltrid kubjad kurgedeks Prelnad peale peeledeks Junkrud adra juurikasta EÜS X 2874 (105) < Vaivara khk. - R. Wilmansen & A. Kingu (1913) Oleks aga minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin mis mina teeksin Ma teeks saksad sahkadeksi, Härrad ette härgadeksi- Junkrud sisse juttadeksi- Kubjad taha kurgedeksi Aidamehed alus puuksi. mustkiri? EÜS X 2916 (105) < Narva l., Kulgu < Peetri khk., Esna v. - R. Wilmansen & A. Kingu < Priidik Nahkur (1913) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks aga minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin, Ma teeks saksad sahkadeksi, Härrad ette härgadeksi, Junkrud peale jutadeksi, Kubjad taha kurgedeksi, Aidamehed aluspuuksi EÜS XI 763 (341) < Juuru khk., Kaiu v. < Türi khk. - R. Kõhelik & E. Viidakas < Katarina Bachk, 68 a. (1914) tüübinimed kontrollitud Vihm, üle vaeslapsest + Kättemaks sakstele Looduslaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Saja, saja vihmakene, Ära saja minu peale, Mul põle kodu kuivatajad Valge särgi vaalijad, Saja selle sandi saksa peale. Sell olid kodu kuivatajad, Valge särgi vaalijad, Peene särgi pesijad. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine Ma paneks härrad äestamaie, Prouad - päida noppimaie Jsandad agu tegema, Emandad heina niitemaie. EÜS XI 1100/1 (7) < Viru-Jaagupi khk., Rägavere v., Põlula m. - J. Sollmann & W. Rosenstrauch < Mai Plõks, 86 a. (1914) tüübinimed kontrollimata Lauliku sõim Laulud laulust Mis sa hääletu ägised Ilma kurguta kumised Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Siis mina laulaks linnu moodi Ääliksin anede moodi Kaaguksin kanade moodi Teeksin häälta tedre moodi Mis sina hääletu ägised pag. 1101 Ilma kurguta kumised Mine meie mõisaaje Võta äke ääleltani Adra kurud kurgustani. vt. v. 10 EÜS XI 1111/2 (34) < Viru-Jaagupi khk., Roela v., Kulina k. - J. Sollmann & W. Rosenstrauch < Kai Lipsaka, 65 a. (1914) tüübinimed kontrollimata Sõidaksin Sõõrumäele Looduslaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin, mis ma teeksin pag. 1112 Sõidaksin sõeru mäele Seal mina sööksin sõsterida Paugutaksin pähkelaida. EÜS XII 101 (5) < Krimm - C. Reinmann (1915) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma paneks härrad härgadeksa, Prouad pahe ikkeeksi, Junkrud ikke juhtadeksa, Kubjad saha kurgedeksa, Kiltred saha kiilideksa. EÜS XII 1483/5 (66) < Lüganuse khk., Maidla v., Uniküla - O. Köster & W. Rosenstrauch < Mari Paavu (1915) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele + Kirp kiigel Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Kalendrilaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine pag. 1485 Ma paneks härrad ärgadeksi Preilid pääle ikkedeksi Ise mina hakkaks kündemaje Lähen kündees külasse Vagu aades vainiulle Ärjad armitsed eessa Sahad sauesed järele Läksin küla kiige alla Mis ma leidsin kiikumasta Leitsin kirbu kiikumasta Ämmelikku hallimasta Istusin kerbu kõhu peale Ämmeliku hänna peale. EÜS XII 1497 (75) < Lüganuse khk., Maidla v., Rääsa k. - O. Köster & W. Rosenstrauch < Abram Männi (1915) Kubjas mõõdab märga maad /?/ Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks tütrud jahuksi Vanad naesed veskijeksi Ise hakkaks peale mölderiksi Kupjas sa kuradi poega Saatsid sohu kündemaie Ise jäin sisse, härjad sisse Ige see jäi inisemaie Saad jäid sahti leikamaie Kured jäivad kuulamaie Jutad jäid joru ajama Teupois ja töö oli korras Vaimupois ja valge väljas Kupjas kurat naese seljas. H I 1, 18/20 (3) < Narva, Kreenholm < (?) Peetri khk. - P. Heek (1888) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Tõiseks minu tegemine Ma paneks saksad sahkadeks Härrad ette härgadeks Kupjad taha kurgedeks Kiltrid sisse kiilideks Künna küüt, ja kalla lauk Ja aja see vana hobune Oh seda vaesta Viisu valda Hädaliste härra valda Viisu valda vangi valda See valda Siberi valda pag. 19 Ei sääl anta sööma aega Ega anta jooma aega Härjad söövad ikkedessa Ruunad rangide vahelda Mehed rinnu riedessa Naised püsti ridadessa Sääl on kurjad kupjadeks Rauda keppid kiltrideks Rauda keppid on neil käässa Rauda kistud keppidessa Kellega neob neiduseida Peksab pere tütereida Ei sääl ole seda pääva Ega seda Reedekesta Kui pole pea punane Seisa seljake sinine Matil verda mõõdetasse Toobil verda tõstedasse Külimitul kallatasse Viisu valla noored mehed Lähvad keppil kirikusse Paju ratsul Paidele Lainavad santilta rahasida Kerjajadelt kopikuida Kellega ostavad õluta Viivad saja neidudele Neil oli pastlade prõginad Paju koordest neil krõbinad pag. 20 Kes lääb Viisu jo elamaie Sinna valda kasvamaie See toogu kivista kingad Paelad paasista järele Sääl on kange kivi murdu Kivi mult kingad reostab Pae mult paelad katkestab Oh seda heada Vodja valda Paremaida meie paika Meil on kullad kupjadeks Hõbe keppid kiltrideks Hõbe keppid on neil kääs Hõbe kistud keppides Ei nee neo neiduseida Peksa pere tütereida Meie valla noored mehed Hulgal söövad, hulgal joovad Hulgal ostvad õluta Malgul maksvad rahasida Lippus käivad linna teeda Salgus saksa välja pääl Neil oli saabaste sirinad Ummiskingade kõrinad. H I 1, 74 (42) < Kadrina khk. - Kaarel Kleinmann (1888) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Küll ma tiaksin, mis ma teeksin Ma teeks herrad ärgateksi Ma teeks prouad pulkateksi Ma teeks Junkrud juurikateks Ma teeks saksad sahkateksi Kiltrid teeksin kiilideksi Ise valjulta vaataksin Künna küitu, kalla lauku Via vagu, va punane Tõsta maada, tõmmukene H I 1, 195 (25) < Järva-Jaani khk. - M. Roosileht (1888) Teo poisi pajatus Oleks aga minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin. Ma paneks härrad härgadeksi Kiltrid saha kiilideksi Kubjad taha kurgedeksi Junkrud ikke juttadeksi. H I 1, 317 (3) < Kuusalu khk., Loo v. - Ailme Mahlapuu (1889) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin mis ma teksin Teeksin talli taevaasse Talli sisse lateri Laterisse laugu täku Laugu täkule sadula Sadulalle saksa poisi Saksa poisile kübara Kübaralle kulda tressi Kulda tressile ihuja Ihujalle istet alla. H I 1, 332 (2) < Jõelähtme khk. - G. Kivikangur (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin mis mina teeksin Paneksin härrad härgateksi Saksad taha sahkateksi Isandad jo ikke'eksi Junkrud peale juttateksi Prouad peale pulkateksi Kiltrid peale kiilideksi, Ise takka hüüdemaie Künna küütu kalla lauku Vaule vana punane. H I 2, 74 (35) < Pärnu khk., Uulu v. - Hans Martinson (1888) Orja soov Oleks see minu olemine. Teiseks minu tegemine. Küll mina tiaksi, mis mina teeksi Ma paneks saksad santimaie Talupojad tantsimaie. Ma paneks härrad ikkeesse, Kildred kõrva kiiludesse. Ma paneks kubjad kündemaie. Prouad rohtu niitemaie Preilid rehte peksemaie. Isandad isi tegema. H I 2, 216 (19) < Põltsamaa khk., Kaavere v. - Jaan Raawel (1889) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Olleks minnu ollemine Teiseks minnu tegeminne Ma teeks sillad soie peale Madalama maie peale Kaiel käia maiel marsi Kaiel käia kappukise Maiel maani sukkatese H I 2, 269 (1) < Põltsamaa khk., Kaavere v. - Joosep Raukas (1889) Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks tua tuule peale Elu ilma jääre peale Maja marja varte peale Sauna suure saare peale Roogudesta raagudesta Pilliroogu pindudesta Kibuvitsa kildudesta Sai se sauna valmis tehtud Isi istsin nurga peale Kerve lõin mina seina peale Tulid saksad sõitelema Isandad imedellema Kas on riiga või on linna Või on päris Pärnu linna Või on suuri soola laeva Või on keiseri kiriku Ei ole riiga ei ole linna Ei ole päris pärnu linna Ei ole Keiseri kiriku Ei ole suuri soola laeva See on minu venna sauna Kus minu vennad vihtelevad Aned luida auduvad Pääsud peada loputavad Seinad teind sea lihasta Katuse kana lihasta Räästad ranna rääbussista Viilud viru vingerjaista Põranda löön põlle kirja Akenad aaviku kirja Lae löön lattika kirja Sisse teinud siidi sängi Noore nooriku magada Uue kaasa uinutada. H I 2, 292 (28) < Põltsamaa khk., Kurista v. - K. A. Reinthal (1890) Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine. Ma teeks tua tuule peale, Elu ilma ääre peale. Ma paneks härrad härgadeksi Prouad pähe ikkedeksi, Junkrud sisse jutateksi, Kiltred sisse kiiludeksi, Isandad eest vedajaks, Emandad taga tõukajaks. H I 2, 428 (24) < Laiuse khk. - J. Remmelg (1888) tüübinimed kontrollitud Kättemaks saksteleLaulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin: Ma teeks Ärrad ärgadeks Ja vanad saksad sahkadeks. Kubjad adra kurgedeks Ja kiltrid ardra kiilideks. Siis ma künnas küngastikkud, Ajaks üles ännastikkud. H I 3, 13 (4) < Narva l., Kreenholm < Viljandi khk. - P. Heek (1888) Päris ori Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks saksad santimaie Ma paneks härrad härgadeks Rouad taha roskadeks Saks ei salli mull naista Isand ei heada hobesta. H I 3, 60 (10) < Risti khk. - J. Holts (1890) Oleks se minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks Ärrad ärjadeks Prouad taha Sahadeks Kupjas ma võttaks piitsaks kätte Kilter paneks kõige ette Siis ma kunaks kunkad mööda Ajaks aja ääri mööda Et nende turjad tulda annaks Ja nende kääda kärna kannaks Kupjas Kilter Aidamees Need on Põrgus kõige ees. H I 3, 75/6 (2) < Pöide khk., Uuemõisa v. - Juljania Leiner < isalt (1891) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks se minu olemine! Oleks se minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksi mis ma teeksi Paneksi saksad santima Talupojad tantsima Vabanikud valtsima pag. 76 Paneksi herrad häge ette herra pojad adra ette Vanad herrad äestama Prouad rukki leikama Preilnad rehta peksema Toa poisid tuulama Ise mina astuks mõisa peale Aaksin maha aida uksed Müiksin ära mõisa koerad Hõiskaksin ja priiskaksin Herra raha raiskaksin H I 4, 132 (5) < Risti khk., Vihterpalu v. - J. Palmkroon (1875) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Külab mina teaksin mis mina teeksin Mina teeks härrad härjadeks Väiksed härjad väädideks Junkrud pähe juhtadeks Kiltrid kõrva kiilideks Kubjast taha kündamaie Siga sappa sundima Künna kubjas kuri vaim Tihidast ja sügavast Aja üles ohakaid Künna katki kalmusid H I 4, 144 (8) < Risti khk. - G. J. Treumann (1874) tüübinimed kontrollimata Laulu võim Laulud laulust Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine Kül mina teaksin, mis mina teeksin Ma teeks tinast vattaseida Valaks aga vaske võrkuseida Kellega kalu püüetakse Ma laulaks laaned lagedasse Mere äärtsed heinamaasse Mere kaldad karjamaasse Mere põhja põlluesse Mere liiva linnastesse. H I 4, 156 (26a) < Risti khk. - G. J. Treumann (1875) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Seesama laul teisest suust Oleks see minu olemine Ja teiseks minu tegemine Kül ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks talli taeva alla Talli sisse lateruse Laterusse laugu täku Laugu täkule sadula Sadulale saksa poissi Saksa poisile kübara Kübarale kulda sulge. H I 4, 175/6 (6) < Risti khk. - J. A. Samberg (1876) Oleks see minu olemine, Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin, mis mina teeksin. Ma teeks toa tuule peale, Aida ange ääre peale, pag. 176 Maja maltsa varre peale, Koja kobru lehe peale, Sauna saare=oksa peale, Ise mina istuks nurga peale, Kübara teise kõrva peale. Sisse käiks mul siidi laevad, Mööda käiks mul müüma laevad, Kaudu käiks mul kauba laevad, Toa takka tubaka laevad, Sauna takka saia laevad. Üks aga ütles Olevesti=torni Teine rääkis Rääbla mõisa, Kolmas kiitis Keila kirk´, Oleks see olevad Olevesti torni, See oleks ilusti ehitud, Oleks see olevad Rääbla mõisa, See oleks rahast raijutud, Oleks see olevad Keila kirk´, See oleks kivist kiilutud, See on minu ven̄a vihtlemise saun, Kus mind vend võib vihelda, Aava luida auutada. Seal olid sees kül sinised õrred, Sinised õrred, punased parved, Üles läksid treppid õuna puust, Maha tulid treppid marjapuust. H I 4, 197 (53) < Läänemaa (1874) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kül ma teaksin, mis ma teeksin, Ma paneks saksad santima Talupojad tantsima Herrad põldu kündema, Prauad põldu äestama. Ja Preilnad puida raiuma Vaimu lapsed pealta vaatma Teu poisid taka looma H I 4, 199 (65) < Läänemaa (1874) Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kül ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks toa tuule peale Elu heina kaare peale Sauna saare oksa peale Kaevu kalju välja peale Siis sinna tulevad ie herrad, Ie herrad, saare saksad Iga kuus kül kuningad Iga päev need päilikud Iga nädalis neiud noored Ütlesid olevad Olevi torni Kiitsid olevad Keila kiriku Rääksid olevad Raevere mõisa. Oleks see olnud Olevi torni See õlesta ehitud, Oleks see olnud Keila kirik See oleks kivista kihlatud Oleks see olnud Raevere mõisa See oleks rahast raiutud. See oli minu venna sauna, Minu venna vihtlema sauna Kus mu vend võib vihelda, Sini kuube kuivata. Sisse minnes sinised härrad Välja tulla punased parred Seest oli siidile seutud, Hõbe lõngule lautud Ülese minnes õuna puine, Maha tulles marja puine Üles õuna istutajaks, Maha marja kasvatajaks. H I 4, 615 (26) < Mihkli khk., Kõima v. - Kaarli Sakson (1878) Oleks se mu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks' ilma ümmarguseks, Taeva riigi ruuduliseks, Ja teeks' talli taeva alla, Talli sisse latterad, Latterisse laugud ruunad, Laugud ruunad sadulas. Sadulatel saksa poisid, Saksa poistel kübarad, Kübaratel kullast poordid, Kuldse poordil kudujad Kudujatel kuued teljed Kanguritel kaheksad teljed H I 4, 777 (2) - P. Kubja Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine Kül ma teaks mis ma teaks Ma paneks härad äestadama Prouad rukid leikama Preilid rehte peksema Mambslid maada kündema Kuked koti hoidema Kanad sisse kalama Varesed üle vaadama Kiitsakad üles kirjutama. H I 5, 499/500 (5) < Viljandi khk. - Anton Suurkask (1894) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele + Kättemaks sakstele Töölaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine, Ma teeks silad soode peale Madalama maade peale, pag. 500 Kus ei kastaks naine jalga Ega hobu oma kapja Ega härga oma sõrga. Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine. Ma teeks härrad härjatesse, Prouad rangi roomatesse, Kubjad adra kurgetesse, Kiltred pääle kiilitesse. H I 6, 15 (6) < Võnnu khk. - Jaan Mootisse (1895) Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine; Ma panes Saksad santimaie, Maamehed marssimaie, Puna püksid puida rai'ma, Härrad paneks äästamaie Prouad peale roomadessa. H I 7, 58/9 (56) < Paide khk. & Türi khk. - O. J. Siiun (1894) tüübinimed kontrollimata Imelik maja Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaks mis ma teeks Ma teeks toa tuule peale Saunad säärte ääre pääle Toa mina kütaks tomingaga Saana saare algudega Ei saand siiski seda sooja pag. 59 Mis sain Anne armudesta Kaie kulla kaindelusta Liisu ella liigetelta Pidin Pillale minema Jäin Mallele magama Mulle Malle magusama Kui need pille piima koogid H II 1, 143 (204) < Vaivara khk., Auvere < Ambla khk., Karkuse v. - M. Ostrow & O. Kallas < Assmer, 62 a. (1888) tüübinimed kontrollitud Imelik maja + Külma sajatamine Laulud meelelahutamiseks ; Looduslaulud Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks tua tuule pääle, Elu eina kuare pääle, Maja marja vääne pääle Koja kobru lehe pääle. Oot, oot külma, noo noo külma, Kül siis ulud ukse iessa Karjud kamberi lävela, Otsid suojada tubada, Küetuda huoneeida. - H II 2, 1 (1) < Märjamaa khk., Sipa v., Sipa k. - M. Ostrow & O. Kallas < Ann Lentsmann, 50 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Õlu + Suur tamm Laulud meelelahutamiseks ; Lüroeepilised laulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma teeks tua tuule peale Sauna saare ääre peale Ise ma istuks nurga peale Õlle kann mul põlve peal Jooks siis õlle kõlistaks kannŭ Viskaks vitsad vitsikusse Kannu lauad kaasikusse Põhja põrinal põllale Läksin oome vaatamaie Sinna kasund suuri tammĕ Suuri tammĕ laia lehte Oksad otse ülespidi Lehed laiad alaspidi Mina tammĕ noomitama Noo noo tammĕ ja ja tammĕ Mul on kodu kolmi venda Neljas sie vana isake Saadan tammĕ raiumaie Tamme algu arvamaie Tüükast saab küll tündre puid Ladvast laste lieri laudu Oksast orjal istmeeida Keskelt kirju kannu laudu. H II 2, 96 (139) < Vigala khk., Velise v., Mäliste k. - M. Ostrow & O. Kallas < Kulli Tiina, 60 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks saksad sahkadeks Ärrad ette ärgadeks Prouad pähä ikkeeksi Junkrud paneks jutadeksi Kubjad taoks ma talvadeksi Siis ma tieks talli taeva alla Talli sisse latterie Latterisse laugu ruuna Laugu ruunale sadula Sadulale saksa poisi Saksa poisile kübara Kübarale kulda paela Kulda paelale kuduja Kudujale uued tel´led Uude tel´gedel tegijad Tegijale teise poole Teise poole naise miele H II 2, 100 (151) < Vigala khk., Päärdu v., Kurevere k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mai Vokk, 71 a. (1889) Oleks aga minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin mis ma tieksin Ma paneks ärrad äästamaie Saksad taha sahkeeksi Reilid rehte peksemaie Rouad rohtu kakkumaie Siga sündis junkur surri Ärrad sõid kõik sõimu siesta Vasikas vaatas aknast väl´la Teopoiss lõi prilli pralli. - H II 2, 114 (187) < Vigala khk., Raba koolimaja - M. Ostrow & O. Kallas < Triinu Nooder, 71 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks saksad santimaie Talupojad tantsimaie Ärrad paneks ma äästamaie Rouad rukkid lõikamaie Neitsid nissu kiskumaie H II 2, 176 (279) < Karuse khk., Petaluse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Krebs, 65 a. (1889) tüübinimed kontrollitud Kättemaks saksteleLaulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks saksad saagima Vanad ärrad vaagima Reilnad rehta peksema Rouad rukid lõikama Jälle ümber teisepidi Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks saksad sahkudess Vanad ärrad vannudess Junkrid taha talvadess Kubjad peale kurgedess Kiltrid kõrvă kiiludess Kubja lapsed kure naeldess Kiltri lapsed kilu naeldess. H II 2, 504 (656) < Varbla khk., Varbla v. - M. Ostrow & O. Kallas < Rein Rinso, 62 a. (1889) Lori Oleks aga minu olemine Teiseks minu tegemine Ma tieks türad türnapuised Kella varred vahterpuised Ma soriks sooned meresse Ja kaevaks kaeud külasse Küla aga alla allikasse Küla vahele vainu aad. H II 2, 611 (767) < Varbla khk., Saulepi v., Kilgimetsa - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Eisenschmidt, 52 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Tuulest talguhobu + Kupja kolm tütart Töölaulud ; Laulud noorrahva elust Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma tieks tuulesta obuse Eina saost tieks saba taha Kasteeinast käänaks kabjad Rahepilvest rangid kaela Lume pilvest looga peale Uiu pilvest ohjad peale Siis lähäks Koikküla kosjemaie Koikküla kubja tüterida Anne mule annetie Kaie mule kaubeldie Eedut isa isi imustasin Liisu ette lipatas Lihula neiud vaatanesid Oleks sie miesi minula Mis siit sõidab sõrve1 kauda Raksatab siit randa kauda Kukur kulda sie kõriseb Raksub saani rauda talda Ma seisaks sui söömata Talve tangu maitsemata Sügise ilma üvata. 1 (tie, maantie) H II 2, 611/2 (768) < Varbla khk., Saulepi v., Kilgimetsa - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Eisenschmidt, 52 a. (1889) Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma tieks tua tuule peale Elu ilma ääre peale Maea marja varre peale Koea kobru lehe peale Isi mina istuks nurga peale Siis panen sisse siidi voodid pag. 612 Siidi voodid niidi voodid Sisse panen sinised padjad Peale panen punased padjad Tedre kirja tekikesed Linnu kirja linakesed Noore noorikul magada Uie kaasal uinutada. H II 4, 683 (53) < Kodavere khk., Rannamõisa v., Raatvere k. - M. Koik & J. Härms < Jüri Lõhmus (1887) Oleks minu olemine Oleks minu tegemine Ma teeks harrad harjadessa Kubjad adra külgedessa Aidamees tagast ajama ... H II 6, 43 (52) < Reigi khk., Kidaste k. - Gustaw Seen & Peter Saul < Kreet Viin, 71 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Tõiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin, Ma paneks saksad santima, Talupojad tantsima, Sinised kuued sitta vedama, Punased kuued puid raiuma; Ma paneks kubjad kummuli, Rehepapi rinnuli, Vana ärra vastu aida. H II 6, 65/6 (80) < Reigi khk. - Gustaw Seen & Peter Saul < Jaak Reimann, 60 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Et oli kuri kubjas mõisas, pag. 66 Ja oli joodik junkur mõisas, Oleks see minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin, Ma paneks härjad äge ette, Junkrud pääle jutadeks, Emandad paneks aisaks ette, Saksa lapsed piidsaks kätte. Siis mina äestaks äästi põllud, Tasaseks teeks talu põllud, Mätelikkuks mõisa põllud. Siis mina sööksin selget leiba, Ja ka jooksin õlut viina. H II 6, 86 (112) < Käina khk. - Gustaw Seen & Peter Saul < Juhan Ulkmann, 64 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks talli taeva alla, Talli sisse laterid, Lateriise lauki täku, Laugi täkul sadula, Sadulasse Saksa poissi, Saksa poisil kübara, Kübarale küütu paela, Küütu paela, kardas nuppu. H II 6, 115/6 (152) < Pühalepa khk., Kassari v. - Gustaw Seen & Peter Saul < Mihkel Norgan, 69 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Tuulest talguhobu Töölaulud Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, Ma teeks tuulesta obukse, Keeraks kabjad kaste einast, Valaks aga vasest valjad päha, Udu vihmast ohjad peale. pag. 116 Sõidaksin siis läbi soode, Läbi soode, läbi maade, Seni kui suure Soome maale Soome linna uulitsale. H II 6, 144 (181) < Pühalepa khk., Kassari v. - Gustaw Seen & Peter Saul < Ingel Nurms, 54 a. (1890) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine. Ma paneks ärrad äke ette, Pruuad põldu kündema Rouad rükid leikama, Preilnad rehte rabama, Teo valda tantsima. H II 6, 312 (54) < Hiiumaa - Gustaw Seen & Peter Saul (1890) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Oleks minu olemine, Tõiseks minu tegemine, Kui ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks talli taeva alla, Talli sisse latterid, Latterisse lauki täkku Täku sälga sadula; Sadulasse tüdriku. Tuleb siis hunt ja sööb see täku, Mina aga siis üksi ilma jäin Vaatsin pitki silmi. H II 10, 108/9 (114) < Kadrina khk., (?) Hulja v. - Eduard Langsepp < (?) Anna Pihlakas (1889) Vt. lisaandmeid leheküljel 16a. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin, Hakkaksin adra tegema, Adra kurgi koolutama: Paneksin saksad sahkadesta, Kubjad adra kurgedesta, Kiltrid kiilista tahaje. Siis panen härrad härgadesta, Prouad pähä ikkeesta, Junkrud panen juttadesta, Preilnad piitsasta pihuje. Siis ise taha kündemaie, Sood künnin, sinikad kasvid, Mäed künnin, murakad kasvid, Jõe ääred jõhvikaida, Põllu sõrvad pohleseida. Härra ütles: ai, ai, ai! Mina taga: tai, tai, tai. Siis läksin kündades külaje, pag. 109 Vagu a'ades vainiulle; Härrad härmased eessa, Saksad sauesed tagana. Künnin kivid külasta, Ahervarred vainiulta, Mis on teinud teupoisid, Kogunud on korralised, Teinud valla vaimu lapsed, Vaimu lapsed, vabat naised. H II 10, 537 (312) < Ambla khk. - J. Ustallo (1889) Vt. lisaandmeid leheküljel 540. Meil oli kuri kubja põli! Meil oli kuri kubja põli Vali vana ärra põli Kibe põli kilterilla Juuas põli junkurilla Ärjad söövad ikkeessa Ruunad raugad rakkeessa Tiumeed sõivad teibaassa Abi vaimud varrdaassa Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine: Paneksin sukad sunndijakksi Kingad kepi kanndijakksi Vallale valitsejakksi Rahhva peale pealikukksi Paneksin ärrad ärrgadekksi Junkrud peale juttadekksi Kubjad saha kurrgedekksi. (Laulja pole küll enam laulnud, siiski hakkab üks enndine saadetus seie küllge.) H II 11, 248 (6) < Väike-Maarja khk. - M. Kampmann (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin, Paneksin härrad härgadeksa, Saksa lapsed sahkadeksa, Prouad peale plokideksa, Kubjad peale kurgedeksa, Kiltrid alla kiiludeksa, Hopmann peale ohjadeksa. Siis mina hakkan kündemaie: "Keera küütu, kalla lauku, Vaule vana pugala!" H II 11, 494 (67) < Väike-Maarja khk. - J. Elken (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Tõiseks minu tegemine Siis ma teaksin mis ma teeksin: Ma paneks härrad härgadeksa Kubjad adra kurgedeksa Junkrud adra juttadeksa Kiltrid adra kiilideksa Teu poisid talbadeksa Prouast raiun rauapuid. H II 12, 61 (33) < Väike-Maarja khk. - W. Lurich (1890) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Siis ma teaksin mis mina teaksin Siis mina murraksin Suured mehed surnukasta Pikad pilpadasta Jämedad jääri jalasta Siis teeksin sillad soode peala Tõtked jõgede peala. H II 12, 87 (48) < Väike-Maarja khk. - W. Lurich (1890) tüübinimed kontrollimata Tuulest talguhobu Töölaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine, Küll siis teaksin, mis mina teeksin, Ma teeks tuulesta hobuse Pilli roosta pitsukese Õle kõrrest varukese Sõidaksin Tõnismäela Tõnis kaevu kalda'alla Sealt ma sõsteraida sööksin Toomingaida kojuje tooksin Lastel näljastel närida Poiste pööraste prugida. H II 12, 420 (34) < Väike-Maarja khk. - W. Lurich & Georg Lurich (1890) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Tiupoisi soov Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Kül siis teaksin, mis ma teeksin. Ma paneks Saksad sahkadeks Vana härrad härgadeks. Junkru adra juutadeks Kubja adra kurgedest Kiltri adra kildudest. H II 13, 32/3 (2) < Koeru khk., Väinjärve v. - Willem Wiitmann (1888) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks "Saksad" sahkateksi: pag. 33 Kubjad paneks kurgeneksi, Aidamehe alus pingiks, Kilter sisse kiiloteksi, Härrad paneks ete härgateksi: Isandad paneks hikeeksi, Junkrud sisse jutateksi, Preilid peosse piitsateksi, Siis lääks künde'es külasse: Vagu haades vainijule, Sahad sauesed sülessa, Laiad härmatsed eessa, Ike kuldene peasse, "Rahe" raudene seessa, Jutad kulla keerulised, Preilid peosse mudased. H II 13, 522/4 (30) < Peetri khk. - Fr. Russi (1889) tüübinimed kontrollimata Ma lähen rehele, rebane + Reht ei pekseta minuta + Paksud lademed + Arg laulik + Palve sakstele + Kubjas ahju! + Kubjas, lase lõunale! Töölaulud ; Laulud laulust ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Ma tulen rehele rebane Odra rehele orava Kaera rehele kanane Rukki rehel räägukene Nisu rehel neidsikene Rehhde ei pekseta minuta Varrt ei lööda vaeseeta Viinad juuakse minuta Saijad süiakse salaja Rehe papp oli poisikene Paneb paksuti laeeted Kässib lüija kähhgamėsi Peale panna plakksamėsi Võtan varrta varnasdagi Reha reije seina pealta Map tohi tõesde lauulda Äält ei äs´di kuulutada, Kubjas kuuleb, kui ma laulan Ärra ärrkab voodiesda Proua oma padjadesda Preilid pit´gisda linusda Pillab peekred peuusda Kat´gi karrad kaenelesda Lõhhgi klaasid laua pealta Kelle süiks süsdetakse Kelle kahhjuks kallatakse Minu süiks süsdetakse Kana kahhjuks kallatakse. pag. 523 Oh sa ääsi ärrakesda, Kullda krooni prouakesda Õbe nuppu noored ärrad Tõussge üles tooli peale Assdge akna laua peale Kudas te valda vaevatakse Pisikesi piinatakse Vähemaiida väänatakse Tugevaiida tõmmatakse Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kül ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks ärrad ärrgadeksi Kubjad taha kurrgedeksi Kiltred peaale kiiludeksi Junkred sisse juttadeksi Kui meie teŭlt tulime Ja meie märjad olime Kus me enn´did kuivatame Mää suure rehe juures Mis me rehe ahhju aame Kubja kon´did, killtre kinsud Rehe papi rinna kon´did Aidame arud mõlemad Meie kubjas kullakene, Killter kirrju linnukene Aidamees madalukene Lase lapsed lõuneelle Õed ellad õhhdaelle Kui ei lase ma sajatan Soed su sigade peale Kottkaad kanade peale Arakad munade peale Tõbi naiste lasde peale pag. 524 Teised söövad teiisda korrda Kodu rahvas kolmat korrda Viisu rahvas viiet korrda Koordi rahvas kuuet korrda Seidlas seiitsmed korrda Kaalepis kaheksad korrda Öötlas üheksad korrda Kõisi rahvas kümmet korrda Meie alles eiineeta Lõokesed lõuneeta Pääsukesed petteeta Sulekesed suuruseta Nääme näll´ga jŭ tulema Al´lid ärjad tall eessa Tühjad kot´id vannkerissa Nägin nällga peksetama Reije eessa remmelgassa Aja taga aava ottsa Pinu taga pihhlakasse Toa taga tomingasse Õekene ellakene, Neidsikene noorukene Õde ella es ma üttelnd Kägu kullda es ma keeland Ära joose joodikulle Ära laŭ lakardille Kõn´ni kõrsi käijaalle H II 14, 10 (6) < Ambla khk., Raka v. - Willem Kullerkupp < Kaarel Lenzman (1888) Oleks oleks vennad ellad, oleks minu olemine Deiseks minu degemine Güll ma diaaksin, mis mina dieeksin, Ma baneks durud duiissgama Linna liiva lenndama Alevid baneks auurama Ja uulitsad udu sadama. H II 14, 10/1 (7) < Ambla khk., Raka v. - Willem Kullerkupp < Kaarel Lenzmann (1888) Oleks, oleks olemine Deiseks minu degemine Ma dieeks dua duule biaale Sauna suaare jaare biaale Goja gobru lehe biaale Elu eiina guaare biaale Iise ma isduks nurga biaale Õlle gann mull bõlve biaale. Juooks ma õlle gõlisdaks gannu Vissgaks vidsad virsikusse pag. 11 Gannu lauuad guaasikusse Bõhja bõristaks bõllule. Siis lä'äks omme vuaatamaie Mis sest gannust gasvand senna? Gannust gassvand suuri dammme Suuri dammme laiia lehhdi Oksad otse üles bidi Lehed laiiad alasbidi Mina lä'än dammme oodutama Oot, oot dammme, nuoo nuoo dammme Mull on kodu gollmi vennda Ne´llas vieel vana isake Dulen ma damme raiijumaie Damme alllgu arrvamaie Düiikast suaab dünndri-buiida Ladvast suaab laeva-lauudu Gessgelt viina vuaatisi(da). H II 14, 11/2 (8) < Ambla khk., Raka v. - Willem Kullerkupp < Kaarel Lenzman (1888) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Oleks oleks olemine Deiiseks minu degemine Ma dieeks da´lli daeeva allla Da´lli sisse latterida Latterisse lauugu däku Däkule gena sadula. Sadulalle sagsa boiisi. pag. 12 Boiisile gena gübara Gübaralle siidi baeela Siidi baeela gullda du´tti. H II 14, 96/8 (9) < Ambla khk., Tapa v. - A. Pohla (1888) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest "Meie neiud neitsikesed, "Akkame aru pidama, pag. 97 "Lähme Uilale elama, "Uilal on ilus elada, "Ohh neid äiida Uila maida, "Uila äiida einamaida "Siledaida sitamaida, "Vägevaida väilamaida; "Ärjad söövad einamaal, "Ruunad söövad rohumaal, "Sial põle äda ärrgadel, "Ei ole ruttu ruunadel, "Tapa vald see vangi vald, "See vald on siberi vald; "Ärjad söövad ikkeessa, "Ruunad söövad rakkessa "Siis on mõisi, naad külassa, "Kulli pesa kopelissa.- "Oleks minu olemine pag. 98 "Teiseks minu tegemine, "Ma teeks saksad sahhgadeksi, "Junkrud teeksin juttadeksi, "Kiltrid teeksin kiilideksi, "Kubjad taha kurrgedeksi, "Siis kutsun kokku tiu mehed, "Teeme tule tomingatest "Magusatest marja puudest. "Ilusatest õuna puudest "Siis paneme kuhja kõrrbema, "Ärra persse paistemaie, "Junkre juure vahhdimaie, "Siis on meil põli elada, "Siis põle äda ärrgadel, "Ega ole ruttu ruunadel, "Ärjad söövad einamaal, "Ruunad söövad rohu maal, "Tiu mehed tina tuassa, "Vaimud vaske kammberissa." H II 15, 254 (27) < Jõelähtme khk., Jägala v. - H. Redlich (1890) tüübinimed kontrollimata Imelik maja Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kolmandeks mu korjamine Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma teeks toa tuule peale Maja marja varrelegi Koja kobru lehe peale Ma teeks toa tuule luista Toa lae lagle luista Elu heina kaare peale. H II 15, 664 (89) < Harju-Jaani khk. - M. Neumann (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oo saksa sabata koera, Ilma hännata isanda! Sõi mu seljasta lihada, Imes pekki p-seesta. P-se pealt sai peki rasva, Külle pealt sai küindla rasva, Seila pealt sai selget rasva, Kukla pealt sai koogi rasva! Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Kül ma teaksin, mis ma teeksin: Ma paneks härrad härgadeksi, Saksad taha sahkadeksi, Kubjad saha kurgedeksi, Pulga=junkrud pulkadeksi, Kiltrid sisse kiilideksi! Künna härra, kalla proua, Vaule vana isanda!- Isand veab, ise iniseb, Saksa saba sauene, Preilna m-id mullased. H II 15, 761/2 (103) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Heinrich Tiidermann (1889) tüübinimed kontrollimata Luust laev Töölaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Siis ma teeksin luise laeva Luise laeva puise purje Alla ankurid rahasta Peale mastid marja puusta Alla ankurid meressa Peale mastid taevaassa Saadan laevad Saksamaale Pooled laevad Poolamaale Sealt tuleb naene naerdes mulle pag. 762 Ihaldades eide tütar Kuuleldes tuleb keede kaela Rõõmsaste tuleb rõdu rinda Rõdu rinda raua sõlge Ilus oli panna ehteessa Kaunis panna katteessa Madal maani mantelissa Riia ristid ja Narva naastud Tallinna rahad tasased Kõik on heale parajad Oma neiule ilusad Veereb kui muna murusse Keerab kui kera kesasse Puuga õune õue peale Saia kakku karja teele. H II 15, 794 (5) < Harju-Jaani khk., Peningi v. - Heinrich Tiidermann (1889) tüübinimed kontrollimata Luust laev Töölaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Siis ma teeksin luise laeva Luise laeva, puise purju Alla angurid rahasta Peale mastid maarja puista Alla angurid meressa Peale mastid taevaassa. Saadan laevad Saksamaale Pooled laevad Poolamaale Sealt tuleb naene naertes mulle Ihaldas tuleb eite tütar Kuheldes tuleb keedi kaela Rõemsaste tuleb rõdurinda Ilus oli panna ehteessa Kaunis panna katteessa Matab maani mantelisse Riia ristid ja Narva naastud Tallinna rahad tasased Kõik on heale parajad Oma neiule ilusad Veereb kui muna murule Keerab kui kera kesale Puuka õuna õue peale Saia kakku karja teele. H II 16, 109 (123) < Kose khk., Pikva v. - J. M. Sommer < Leena Varsamäe, 30 a. (1887) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine! Paneksin saksad santima, Talupojad tantsima; Härrad paneksin äästama, Prouad paneksin niitema, Preilnad rehte peksema. H II 16, 148 (183) < Kose khk., Palvere v. - J. M. Sommer (saatja) & G. Altschneider (koguja) (1887) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele + Kättemaks sakstele Töölaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine! Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks sillad soode peale, Mademed teeks moandi peale, Et ei kastaks naine jalga, Naine jalga, härg ei sõrga, Hobu ei kulda kapjasida. Oleks veel mu olemine, Teiseks ka mu tegemine, Küll siis teaksin, mis veel teeksin: Ma paneks härrad härgadeksi, Isandad aga ikkeeksi, Kupjad saha kurgedeksi, Kiltrid taha kiilideksi, Opmanist teeks hobuse Aidamehest äkke aisad: Siis oleks minu meelevalda, Otsas mõisas orjamine. H II 16, 651/2 (21) < Keila khk. - Hans Melles (1889) tüübinimed kontrollimata Mõis rikas valla vaevast + Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Saks, see gõnndis saapad jallges, Duaboiss siis duhvled jallges. Gust see saks siis saapad võttis? pag. 652 Duaboiss need duhvled võttis? Saks bõle valldas vaeeva näīnd, Duaboiss bõle dööd deind. Oh oleks minu olemine, Deiseks minu degemine, Ma baneks ärrad ääsdama Ja brouad bõlldu gündema. Ise deeksin dalli daeeva al̄la, Dalli sisse latterid, Lattri sisse laugu däku, Däkule siidi sadula, Ise mina oleks ärrakene. H II 17, 29/30 (7) < Märjamaa khk., Tolli m. - M. Siedermann (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kül mina teaksin mis mina teeksin Ma teeks talli taeva alla Talli luugid looja poole Talli sisse lateri Laterisse laugu täku Laugu täkule sadula Sadulale saksa poissi Saksa poisile kübara Kübarale kulda tutti Kulda tutti kukla taha Õbe tutti otsa ette Õbe kül akkas õhkuma Kuld küll akkas lõkatama pag. 30 Mehed siis mõtlesid metsa suitsu Poisid Poola sõea suitsu Tüdrukutel Türgi suitsu Naesed Narva linna suitsu. H II 17, 76 (90) < Märjamaa khk., Tolli m. - M. Siedermann (1889) tüübinimed kontrollimata Imelik maja Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kül mina teaksin mis mina teeksin Ma teeks tua tuule peale Ja saana saare rem̄elgasse Maja marja varre peale Tuli see tuul ja tõstis tormi Siis mina lippan lepikusse Üle jõe aasa peale Seal ma nopin lillekest. Ja ma katkun kannikest. H II 17, 105 (140) < Märjamaa khk., Tolli m. - M. Siedermann (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teeseks minu tegemine Ma paneks saksad santima Ja talupojad tantsima Ma paneks ärrad äästama Vanad ärrad varta lööma Noored ärrad nurka rai'ma Isandad ikkes vädama Prõuad rukkid lõikama Preilnad rehte peksema Mampselid maad kündma Tulgu tuhat Tuudi meest Sada saksa arjakast Need ma kõik ju maha löön Ma neid seun siidi sisse Ja neid neun niidi sisse Panen pastli paela sisse.- H II 17, 426/7 (24) < Vigala khk., Vigala v. - Madis Liedenberg < J. Liedenberg (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine,: Ma paneks saksad santima, Talurahvas tantsima, Ärrad paneks äästama! Prouad rukid leikama! Preilid rehta peksema!- Pääsen mina teopaigust, Teopaigust, väljaaugust, Peasin kui sulg suusta, Haugu amaste vahelta, Lõukoerde lõugadest!! - Enne ei vaatan'd tagasi - pag. 427 Enne kui kodu väravas, Nää kus paistab põrgu paika!! - Kurati = kodu nähikse!! - Kus neid vaesid vaevatakse, Pisukesi piinatakse!- Nõdrukesi nõelutakse, - Tüdinevad Türgi - härjad, Väsivad mehed vägevad - Sedap ei tüdi tütarlapsi, Väsi ära väetikenne,- Mis sest tühasta tüdida, Väetimast ä väsida! - Muna koorest murda katki, Armetumast - tagaaeada. - Tuntud 50 a. eest. H II 18, 293 (18) < Pöide khk., Uuemõisa v. - Johann Trull (1888) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Teoteenistuse laulud Oleks see minu olemine! Oleks see minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin! Paneksin saksad santima, Talupojad tantsima, Vabanikud valtsima! Paneksin härrad äge ede, Härra pojad äästama, Ruuvad rugi õsuma, Reilnad rehte peksema, Toapoisid tuulama! Ise mina astuks mõisa peale! Aaksin maha aida uksed! Müiksin ära mõisa koerad! Õiskaksin ja riiskaksin, Härra raha raiskaksin! H II 19, 116 (11) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v. - Mihkel Kampmann (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele + Tall taeva all Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Laulud kodust ja lapsepõlvest Oleks see minu olemine, kaske! Teiseks see minu tegemine, " " Küll mina teaks, ja mis mina teeks, " " Mina paneks herrad härjatesse, " " Preilid peened ikketesse, " " Prouad taha kündemaie, " " Ütlen uuest ümber jälle, " " Varsti vana järje peale, " " Oleks see minu olemine, " " Teiseks see minu tegemine, " " Mina teeks talli taeva alla, " " Talli sisse laterida, " " Laterisse lauku täkku, " " Laagu täkule sadula, " " Sadulale saksameesta, " " Saksa mehele kübara, " " Kübarale kulda tutti, " " Kulda tutile kuduja, " " Kudujale kuued niied, " " Kaheksamad kemmelaadid, " " H II 19, 125/6 (19) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v. - Mihkel Kampmann (1889) tüübinimed kontrollimata Kubjas mõõtis suure tüki + Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Olin mina poissi noorukene, kaske! Rõõsa piima koorukene, " " Läksin mina tillukene teule, " " Enneaegne heinamaale, " " Läksin mõisa nurme peale, " " Suure nurme nurga peale, " " Tuli siis kubjas mõisa poolta, " " Pool aga utja õla peal, " " Mina kubjast paluma, " " Kulla kubjas, pai kubjas, " " Mõõda mulle pisem tükki, " " Pisem tükki mullast maada, " " Kubjas võttis kurja meele, " " Mõõtis mulle suure tüki, " " Suure tükki savist maada, " " Mina aga hoiu ohkamaie, " " Teise hoiu puhkamaie, " " Hoiu täna, hoiu homme, " " Millal see hoiu otsa lõpeb, " " Laupäev lõuneks otsa lõpeb, " " Sai siis laupäev lõune aega, " " Ma läksin mõisa õue peale, " " Kubjas minda augutama, " " Kas sina hoidsid herra härgi, " " Või sina hoidsid peremehe hobust, " " Ei mina hoidnud herra härgi, " " pag. 126 Herra härgi, peremehe hobust, kaske! Ma olin alles pisikene, " " Pisikene ja peenikene, " " Käevarrest väetikene, " " Labaluusta lapsukene, " " Oleks aga see minu olemine, " " Teiseks see minu tegemine, " " Küll mina teaks, mis mina teeksin, " " Ma paneks saksad santimaie, " " Talupojad tantsima, " " Vaesed lapsed valtsima, " " Mina paneks herrad härjatesse, " " Prouad päha ikketesse, " " Preilid kätte piitsatesse, " " Ärge võtke sest vihasta, " " Ärge pange sest pahasta, " " Laulus on palju sõnakesi, " " Laulus häida, laulus santa, " " Ei või jätta ütlemata, " " H II 19, 177/8 (63) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v. - Mihkel Kampmann (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine, Teiseks see minu tegemine, Küll mina teaks, mis mina teeks, Ma paneks herrad härgeesse Preilid paha ikkedesse, pag. 178 Prouad härgi proovimaie Junkrud härja juttadesse, Kiltrid härja kiiludesse, Kubjad adra kulpidesse. Künna Küüt ja vea Lauk, Nüüd on herrad härgadessa, Preilid paha ikedessa, Junkrud härja jutadessa, Kiltrid adra kiiludessa, Kubjad adra kulpidessa, Künnavad põldu, mis kõhenal, Lasvad vagu, mis kahenal. H II 20, 165/7 (33) < Pärnu khk., Surju v. - A. Tärn (1889) tüübinimed kontrollimata Palve sakstele + Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Üks laul sakstest: Oh minu ertu Herrakene Kulda krooni prouakene Tõuske üles tooli peale Astke hakna ääre peale, Vaadake sealt aga valla peale, Kuidas seda valda vaevatakse Pisukesi piinatakse, Valda aga aetakse vardaasse Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks saksad santimaie Talupojad tantsimaie; Härrad paneks äästamaie Prouad paneks rohtu niitma Preilid paneks rehte peksma. pag. 166 Mamselid marsimaie Mõisa mees mõnesugune; Ise tema sõidab maanteed mööda Silmad tal välkvad välja peale Hüidis kubjad oma juure, Hakkas ta kubjast peksemaie, Kubjas aga herrat palvemaie Kulla herra, pai herra Ärge pekske herrakene Ära lähen ära tõutan Sia jättan selle valla. Herra aga kubjast palvemaie Äre mine kubjakene Lähme kõrtsu kubjakene Joome õlut, joome viina, Kubjas mõistis kostis vastu. Mis meie hoolime juuessagi. Raha meil raksub taskuessa Tibbu meil tillerdab peussa. Lähme siis põIlale vaatamaie Kas on töö viisipärast Töö on hästi kubjakene pag. 167 Lase meil lapsed lõunelle Aegsaste õhtueelle: H II 20, 666 (34) < Suure-Jaani khk. - J. Tammann (1889) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele + Kättemaks sakstele Töölaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine! Ma teeks sillad soode pääle Madalama maade pääle. Ma paneks härrad äestama Prouad sisse roomadesse. Paneks aga reilid rehte peksma, Isandad eest vedama. - H II 20, 832 (28) < Vändra khk. - T. Tetsmann (1891) tüübinimed kontrollitud Sillad soodele Töölaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kül ma teaksin mis ma teeksin Ma teeks sillead soode peale Mademed märja maade peale Ma teeks tua tuule peale Maea marja varde peale Et ei kastaks susi sõrga Susi sõrrga naene jallga Karu oma kullda kinnga H II 21, 87 (9) < Tori khk. - Mihkel Ostrow < Mari Aawikson, 50 a. (1888) Vt. lisaandmeid leheküljel 75. tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks sie minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina tiaksin, mis mina tieksin Ma paneks saksad sant´imaie Talupojad tant´simaie Rel´l´id reh´te peksemaie Ärrad paneksin äestamaie1 Rouad ette roomadesse Isi taha üüdemaie Künna Küütu, kalla Lauku Vala sie vana Mareti! 1 (äkidesse) H II 21, 172 (4) < Tori khk. - Mihkel Ostrow < Ann Gerberson (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks aga minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma teeks saksad sahkadesse Härrad ette härgadesse Prellid saha väätitesse Kubjad taha talvadesse Kiltrid otsa kiiludesse Ma paneks saksad santimaie Talupojad tantsimaie Prellid rehte peksemaie Mampslid maada vedamaie Oleks aga minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma teeks tuulesta hõbuse Talli sisse täkukese Latterisse laugu täkku Laugu täkule sadula Sadulase saksa poissi Saksa poisile kübara Kübarale kulda poorti Kulda poortile kuduja Kudujale kuued kingad. H II 21, 421 (8) < Tori khk. - Jaan Tilk (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu oma olemine Teiseks minu tegimine Ma paneks saksad santima Talupojad paneks tantsima Härrad mina paneks häkitele Prouad mina paneks roomadele Preilid mina paneks regidesse Mamslid sisse malgadesse. H II 21, 725/6 (13) < Tori khk. - M. Ollino (1890) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Armastuse laulud Oleks see minu olemine Oleks see minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks talli taeva alla, Talli sisse laterid, Laterisse lauku täkku, Laugu täkule sadula, pag. 726 Sadulale saksa poisi, Saksa poisile kübara, Kübarale kulda koorti, Kulda koortile kuduja, Kudujale kuued teljed, Nidujale viied niied, Igal' niiel' niksutaja, Sua lael laksutaja. H II 21, 747 (28) < Tori khk. - M. Ollino (1890) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Soovid Oleks see minu olemine Oleks see minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin: Mina paneks (h)ärrad äestama, (P)rouad rukkid lõikama, (P)reilid rehti peksama, Mampselid paneks majale töösse. H II 22, 410 (4) < Viljandi khk. - J. Meomuttel (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma paneks Saksad santimaie, Isandad ise tegema, Härrad paneks härgadesse, Prauad rangi roomadesse. Ma paneks kirbul kella kaela, Täiele paneks tärni ette. H II 24, 693 (9) < Häädemeeste khk. - J. Sitska & J. Aru < Liisu Koks, 14 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Kui oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina tääksin mis mina teeksin Ma paneks saksad santimaie Punapüksid puida raidma Härrad peneks äestama Sinis=sääred sitta looma Mamselid panes maada kündma Prouad rõõvi ju pesema. H II 24, 775 (25) < Saarde khk., Talli v. < Vändra khk. - J. Sitska & J. Aru < Aadu Näripää, 87 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks sillad soode pääle Mademed jõgede pääle Kus ei kasta naene jalgu Naene jalgu härga 'p sõrga Hobu oma laia kapja. H II 24, 795 (8) < Häädemeeste khk. - J. Sitska & J. Aru < Liisu Lepp, 55 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks Saksad santimaie Talupojad tantsimaie Prouad puida raiuma Härrad paneks äestama Preilid põldu rullima Ma paneks kubja kündama Isi mina varjust vaatamaie Kudas see kubjas künnab põldu Kubjas künnab kukakul Munnid jooksvad mööda maada Kelli kotid kallast kauda. H II 24, 811 (6) < Saarde khk., Kilingi v. < Mihkli khk. - J. Sitska & J. Aru < Ann Kommisjon, 57 a. (1889) tüübinimed kontrollimata Imelik maja + Kättemaks sakstele Laulud meelelahutamiseks ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oles see minu olemine Teises minu tegemine Ma teeks tua tuule pääle Maja marja varre pääle Koja kobra lehe pääle Ise mina istuks harja pääle Vaataks selle vaese valla pääle Kudas seda valda vaevatakse Pisemid sääl piinatakse Suuremid sääl surmatasse Oleks see mu olemine Teiseks see mu tegemine Ma paneks härrad äestama Prouad rohtu lõikamaie Mamsled maada suurimaie Preilnad rehte peksemaie H II 24, 831 (8) < Mihkli khk., Koonga v. - J. Sitska & J. Aru < Ann Hirt, 55 a. (1889) Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks talli taeva alla Talli sisse laterid Laterisse lauku täkku Laugu täkule sadula Sadulile saksa poissi Saksa poisile kübara Kübarale kulda poorti Kulda poortile kuduja Kudujale kulda telled Nidujale niidi telled Kedrajale kivi vokki. H II 25, 999/1000 (9) < Paistu khk., Holstre v. - Jaan Leppik (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Mis on põli põrguessa, See on meie mõisaessa: Pilli hüüab, piitsa laksub, Paugub keppi toomingine. pag. 1000 Mehed mõisa aetanessa, Naised nutvad uste suusa, Muna kindad käessa, Kana korvid kaenalessa. Kui ma peasen mõisaesta, Siis ma peasen põrgusta, Peasen kui soe suusta, Peasen kui lõvi lõugadelta, Havi hammaste vahelta. Kui hakkan kodu minema, Enne ei vaata tagasi, Kui pease üle nurme nuka. Vaata, kus on põrgu hauda, Kuradi kodu kõrbunessa. Mingu nüüd tondid teenima Mõisa väljal vaevamaie. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine; Ma paneks härrad härgadesse, Prouad rangi roomadesse Preilid rangi rinnustesse, Punapüksid puida raima, Sinipüksid sitta vedama. Oleks minu olemine, Oleks minu meelevalda, Meelevalda, keelevalda: Ma teeks talu taevaesse, Koja koidu nurga peale, Kuhu ei peaseks mõisa koerad, Ulataks ei isanda hurdad. H II 26, 143 (18) < Viljandi khk. - Jüri Köögardal (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele + Sillad soodele Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Töölaulud Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Kül mina teaksin mis mina teeksin: Ma paneks härrad härgadesse, Prouad rangi roomadesse, Kiltred kõrva kiiludesse, Saksad alla sahkadesse. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks sillad soode pääle, Madalama maie pääle, Kus ei kasta naene jalga, Naene jalga, härga sõrga, Hobu umm rauakesta. H II 26, 317/8 (27) < Suure-Jaani khk. - T. Köstner (1889) Oh minu ärtsu ärrakene, Kulda rooni rouakene! Tõuse üles tooli piale, Astu akna raami piale! Vaata oma vaese valla piale, Kudas su valda vaevatakse - Pisukesta piinatakse, Suuremaida surmatakse, Vaesemaida vaevatakse! pag. 318 Nüid on kuri kubjaks saanud, Kibe saanud kilteressa, Varas valla päälikussa. See aeab valla vardaesse, Tio poisid teibaesse, Abi vaemud vaskedesse. "Oleks see minu olemine, Teeseks minu tegemine Ma paneks ärrad äkidesse, Rouad rangi roomadesse, Isandad iest vidama, Emandad tagat tõukama, Kilter piale kiputama, Kubjas taha kupatama!" H II 26, 484 (5) < Suure-Jaani khk. - T. Köstner (1890) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele + Sillad soodele Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Töölaulud Oleks sie minu olemine, Teeseks sie mu tegemine, Kül ma tiaks, mis ma tieks, Kül ma oskaks, mis ma oleks: Ma paneks ärrad iketesse, Rouad rangi roomadesse, Isandad iest vidama, Emandad tagalt tõukama. Oleks sie minu olemine, Teeseks sie või tegemine: Ma tieks sillad soode piale, Madalate maade piale, Kus ei kasta ärga sõrga, Ärga sõrga, naene jalga, Hobu ei kulda kabjakesta. Noot H II 59, 506 (24) H II 26, 584/5 (6) < Suure-Jaani khk. - H. Mikkor (1889) tüübinimed kontrollimata Suude sulg + Arg laulik + Kättemaks sakstele Laulud laulust ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Teo poisi laul Küla mull' ütles: kuku, kuku; Küla lapsed: laula, laula. Küll mina kukuks, kes mind kuuleb? Küll mina laulaks, kes mind laseb? Kardan kubja kuulevada, Mõisaesse mõjuvada. Mõisas viisi, kõik vihased, Mõisas kuusi kõik on kurjad, Mõisas seitse kõik segased, Mõisas kaheksa kõik minu kallal, Mõisas üheksa kõik ülemad. Kõik minu tutile tulevad, pag. 585 Kõik mind tutist tukistavad, Kõik mind karvust käristavad, Kõik minu nahka näpistavad. Oleks minu oma olemine, Teiseks minu tegemine: Mina paneks härrad äkidessa, Prouad rangi roomadessa, Preilid äki aisadessa, Kubjad koti kandijaksa. H II 26, 621/2 (3) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v. - H. & O. Mägi < Liisu Kuuskler, 80 a. (1889) See on põli põrgussa, Mis on meie mõisaessa: Pilli hüüab, piitsa plaksub, Paugub toiku tomingane; Mehed mõisa aitadessa; Naised nutsid huste suila, Muna kindad käessa, Kana paarid kaendlaessa. Kui ma päesen mõisaesta, Siis ma päesen põrguesta; Päesen lõvi lõugadelta, Avi hammaste vahelta. Kui hakkan kodu minema, Enne ma ei vaata tagasi: Kui päesen velle välja otsa, Siis vaatan mina tagasi: Vaat kus põleb põrgu hauda, Kuradi koda näikse; Vainu kirge kõrvenessa; Kurat teda mingu kustutama; Teine vetta viskamaie. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine: Ma paneks härrad härgadesse, Prouad rangi roomadesse, Preilid rangi rinnustesse, Puna-püksid puida raidma, Sini-püksid sitta vidama. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Oleks minul meelevalda, Meelevalda, keelevalda, Suuvalda, südamevalda: Ma teeks talu taevaesse, Koja koidu nurga peale; Kus ei päese mõisa koerad, Ulata isanda hurdad. H II 26, 833 (9) < Suure-Jaani khk. - J. Böhr (1890) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, Ma teeks sillad soode peale, Madalate maade peale, Paneks härrad äkke ette, Prouad rangi roomadessa, Isandad eest vedama, Emandad takka tõukama, Poisid puida raiduma Tüdrukud käsikiviksa. H II 26, 1099 (11) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v. - Jakob Saks (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Teo mehe laul Olleks minnu ollemine Teiseks minu teggemine Ma paneks härrad ärgatese Prouad rangi roomatese Kiltred atra kiiludesa Preilid rehte peksemaje Mamselid maha laskemaje Teeo tütrekud tuulamaje H II 28, 64 (7) < Maarja-Magdaleena khk., Elistvere v., Igavere k. - August Mauer < Jaan Treimann (1880 (kogutud); 1888 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Palve sakstele + Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Tere ärtu ärrakene; Kulda krooni prouakene, Tõuse üles tooli pääle, Astu akna raami pääle. Vaat kuis valda vaevatakse, Kihelkonda kiusatakse. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine! Ma tees ärrad ärgadesta, Krahvid adra kastitesta, Kubjad adra kurgedesta, Kiltrid adra kiiludesta Siis mina kunnas küürnu väljad, Risti rästi Riia väljad, Põigiti Põltsama oraksed! - H II 29, 316 (18) < Laiuse khk., Reastvere v. - Jaan Elend < Madli Madisson (1889) tüübinimed kontrollitud Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks: minu tegemine. Ma teeks härrad härgadesta, Kubjad adra kurgedesta, Vanad saksad sahkadesta, Prouad peale lipetista!... H II 30, 81/2 (1) < Puhja khk., Suure-Ulila v. - D. Sell (1889) Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine: Ma teeks tua tuule peale, Elu ilma ääre peale. Ma teeks künkad küladeksi, Lausik kohad linnadeksi. Ma teeks saksad sahkadeksi, Herrad äkke pulkadeksi, Kiltred adra kiiludeksi. Siis ma künnaks kivisida, Pööraks pae põldusida... Rauast ma kasvataks rukkisida, Helmedesta herneeida; Kapsaid kasvataks pajassa, Kaala paja kaane alla. Tuli mull tõuseks kaevusse, Vesi aga ahju kütteksi ... Nii mina mõtlin minnessagi, Asemele heitessagi. Siis tuli uni mind eksitama, Nägusida näitamaie, Imelista ilmutama: Lammas läks laudile munele, Kana tõi kaksi tallekesta Kits tõi kriimud põrsakesed, Siga tõi sikut-tallekesed, Hobu tõi härik-vasika Lehm tõi laugu täkukese. Koerad aga kündsid kopelissa, Härjad haukusid aavikussa. Haraka habe aeti, Lõu kellad lõigati, Parmu perse paigati pag. 82 Sitika saba seuti. - Lugu otsas luuda mööda, Kübarsepa külge mööda, Kirjutaja kintsu mööda. H II 30, 91 (6) < Puhja khk., Kavilda v., Palupõhja k. - M. Priima (1889) tüübinimed kontrollimata Imelik maja Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine. Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma tees tua tuule pääle, Elu ilma ääre peale, Maja marja varre pääle, Iga päev käis Pärnu saksad, Iga reedi Ria saksad, Iga kuus kuninga saksad. H II 30, 92 (8) < Puhja khk., Kavilda v., Palupõhja k. - M. Priima 1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin Mis mina teeksin Ma paneks härrad ärjadeksa Prouad päha iketeksa Kubjad adra kurgedeksa Kiltred adra kiiludeksa Vana ärra raua puuksa Saksa lapsed sahkadeksa, Siis mina künnaks küla väljad Risti, rästi Riia väljad Põiki Põltsamaa orased. H II 33, 123/4 (82) < Karuse khk. - Jaan Jaanson, koguja & J. Jaanson, saatja (1845 (kogutud) & 1889 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Palve sakstele + Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Laul sakstele Oh mu härtu härrakene, Kulda krooni prõuakene, Tõuske üles tooli pääle, Astke akna ääre pääle, Vaatke säält aga valla pääle, Kuis seda valda vaevatakse, Pisukesi piinatakse, pag. 124 Valda aetakse vardaesse. Oleks se minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma paneks saksad santimaie, Talupojad tantsimaie, Härrad paneks äästamaie, Prõuad rohtu niitemaie, Preilid rehte peksemaie, Mamselid aga marsimaie. H II 33, 987/8 (14) < Suhhumi < Jüri khk., Rae & Kautjala v. - J. Pihlakas (1888) tüübinimed kontrollimata Kupja kolm tütart Laulud noorrahva elust Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma tiaksin mis ma tieksin: Maa paneks mussdad munderissa, Aillid aesa kelladessa, Kõirvid kõrva rõngassdessa, Sõidaks Paeo toadil koisja. Paeo toadil koilmi tütart: Üks oli lie lõukaalla, Teine parre iare pialla, Kolmas ahju odsa alla. Üks oli Anne irvi ammas, Teine Kaie küiru kinnas, Kolmas Lienu loba lõuga. pag. 988 Oleks neil ehhg siidi silmad, Siidi silmad, purpuri paled, Atlas siidi ambad suussa, Siissgi maa neid sittu'i võtaks. H II 33, 988 (15) < Suhhumi < Jüri khk., Rae & Kautjala v. - J. Pihlakas (1888) tüübinimed kontrollimata Tuulest talguhobu Töölaulud Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Maa tieks õlessda obuse, Kassdeeinast kianaks kaela, Leige einast leikaks lakka, Soare koorest saba taha, Mesilasest miele pähe, Erilasest inge sisse. H II 34, 354 (79) < Viru-Nigula khk., Rannu k. < Koogu k. - Hans Lohk < Eewa Kärssel, 63 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks ärrad argadest Saksad atra sahkadest Taoksin kiltrid kiilidest Kubjad adra kurgedest Prouad atra pulkadest Keele ja märkimisviisi kohta vt. lähemalt lk. 305 H II 35, 210 (124) < Pöide khk., Maasi v., Liigalasme k. - Johann Keerig & Jakob Ilwes < naised (1892) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks aga minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin mis mina teeksin Ma paneks saksad santima Talu pojad tantsima Ma paneks ärrad äästama Rouad aga rugi leikama Preilid odre õsuma H II 35, 622/3 (382) < Pöide khk., Tumala v., Suure-Rahula k. - Johann Keerig & Jakob Ilwes < Mari Kool, 66 a. (1892) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksi mis ma teeksi pag. 623 Ma teeksi ärrad ärgadekse Vanad ruuad ruunadeksi Kubjas taha kündemaie Nuored ärrad äästama Preilinad rehte peksima H II 37, 58 (12) < Koeru khk. - P. Speek (1893) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kül ma teaksin mis ma teeksin Paneksin härrad härgadessa Prouad taha talbadessa Kiltrid kõrva kiiludessa Saksa lapsed sahkadessa Junkrud peale jatkudessa Junkuri jooksis, pea vabises Püksid jäid pühajürile Nupud nurga heerikulle H II 37, 349/50 (16) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. - Tõnu Wiedemann < Mari Rebin (1891) tüübinimed kontrollimata Neiu tahab talupojale + Kättemaks sakstele Laulud noorrahva elust ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Küll püitsid pürje poisid Tahid rae rattas seppad Armastasid Aidu poisid Söötsid saia Sakka poisid Ei mina tahtnud mölderille Mölderi kived mürisevad Ei mina tahtnud kangurille Kanguri kerad kõrisevad Ei ma tahtnud sepajele Sepa lapsed süssised Tahmatsed taguja lapsed Ma tahin talupojale Talupoja poigitelle Talupoeg on tööle tarka Tööle tarka ja maale märka Lahked roamatud lugema Ja kerged kirja kirjutama Kui tema timbib teeda mööda Aeleb arude mööda Silmad põllule põlevad Süda küttab küttiksida, Põllumees on põlve rikkas Ammetmees ajuti rikkas Kaupmees korrate rikkas. pag. 350 Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin mis mina teeksin Paneksin härrad härgadeks Kubjad adra kurgeteks Kiltred adra kiiliteks Saksad adra sahkutesta Junkrud juure juttatesta Siis kün̄an hästi härra välja Risti rästi Ratva välja, Pilla palla Peeri välja. H II 37, 512 (63) < Kose khk., Tammiku v. - Tõnu Wiedemann (1892) Oleks minu olemine ja teiseks minu tegemine küll mina tiaksin mis mina tieksin, tieksin tinasta kirriku raiuksin rauasta kabeli isse ma läheks nupuks nurga piale ja tipuks teise jaare piale sial sulataks ma raua suus ja kiele pial ma kokku kiedaks. H II 38, 819/20 (5) < Vändra khk., Lelle v. - M. Kraut (1891) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Saks ei sallind mulle naista, Isand ei heada hobusta Härra häida telderida. Oleks minu olemine, Teiseks, minu tegemine. pag. 820 Küll mina teaksin, mis mina teeksin? Ma teeks saksad sahkateksi, Härrad ette härgateksi, Kubjad taha kurgeteksi, Kiltred saha kiiluteksi, Vanad prouad väätiteksi. Siis mina künnaks küttis maida, Raasiks raba mättaeida, Teeksin viisud viisi sülda, Kablakad kaheksa sülda. Kui mina künnan, siis mina jõuan, Sahad mina hästi suruksin Sügavaste söödi sisse. H II 40, 260/4 (1271) < Peetri khk., Palasi k. - Hans Anton Schults < vanamees (1892) tüübinimed kontrollimata Laulu võim + Kättemaks sakstele + Määramata Laulud laulust ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Improvisatsioonid Orja laul Hellakesed, vennakesed! Üks aga ütleb, laula laula, Teine ütleb, luule, luule! Kül' minul' laulu, kui mind lastaks, Kül' minul' viisi, kui mina viitsin, Kui ma hakkan laulemaie, Laulemaie, luulemaie, Siis tuleb küla, kuulamaie, Noored neiud, naeremaie, Vanad naised, voatamaie, Kust see ori, oimu soanud, Vilets on sõnad sõlmitand, Vana isa vaiba alta, Taara kullasest, koiasta, Siis ma hakkan laulemaie, Uhke'eesti, ütlemaie, Siis ma laalan laste vasta, Üle mere meeste vasta, pag. 261 Üle Pohla poiste vasta Tuled, kulla küsimaie, "Kas on Pohlas poissisiida? "Mere taga mehi pailu? - Kül' on Pohlas poissisiida! Taga mere, pailu mehi! - Tulivad mehed tülitsema, Meie moale mässamaie, Tõivad sõda, surma-aani, Tappelust tõid, taeva-aani Soatsid tugevad Toonela, Madalad said Maana riiki, Kangelased, kalmussaagi! - Tegid neiud, natta naisteks, Piigadest, tegid piima lehmad, Plikkadest mõisa, vaimu! Poisikestest, päris orjad! - Ori oli ohjus, neil' pidada, Roosa kimbul' oli kidura, Vaesed lapsed vaevatagi. - Mis maksis vaim, - varane? - Mis maksis ori, - armetu? - Vaim ei maksnud vaske raha, Ori ei õbe raasukestki! - Mis oli muiste orja hinda, Mis vaimu varase palka? Ori anti härja ette, Vahetati varsa vasta! Koera kutsika eesta, - pag. 262 Kaissi poegi, maksis kaksi! - Vaim võeti, vasika hinda, Tui poari tukkatine, Toone kure, talderiine, Koovitaja, krossikene! - Anti sea põrsa eesta, Osteti oinik-talle eesta, Varsa vasta, võeti kaksi, Hurda eest, anti üheksa!- Ori oli piitsula pidada, Keppikestel, keerutada, Roosa kimbul' kergitada, Ärja ikkes, õppetada. Tõlla hoosteks tarvitada Täkkuks, tiirsad, teenimaie, Teenimaie, joosemaie! - Vaia oli vasika karjane, Härra himmude aiada. Kubjale oli, koera eesta, Oppmannil', märaks joo pidada! Anti orjakestel' hoida, Karjastel, ära karata, Orja sugu suurendajaks, Kiltre kiimale elule! - Kül' oli vaimul', valada vetta, Silma pisaraid pillata, Sundijatte, käsku täita, Mõisa tahtes mehel, minna Kiltre tahtes, oli kihlata. pag. 263 Kubja tahtes, kosjad juua! - Kis kuulis orja ohkamesta, Kaunikeste, kaevamesta, Vaeste silma pisaraida! - Südame sala soovisiida! Pidid olema sellega! Mis oli härra, arva-aanud, Kubjas kõrge kuulutanud, Junkru käsi, kihlanuuda! - Sest, suk oli soanud, sundijaksi, Vana viisk oli, vihkajaksi, Talukas taga aiajaksi! - Ohakas oli orja suppi, Leesk putk, vaimu leemekene, Hagan leiba, valgemaada!- Kis piastab, orjad, ohkedesta, Vaimu vaese, väila pialta, Peremeed, piina koertesta, Popsid kiltre keppitesta, Saana=meed, sarviku suusta!- Kis meid piastab, mõisa=asta, Mõisa-asta, põrgu suusta!- Piastab kui sia suusta, Lõukoera, lõugadesta! Avi hammaste vahelta!- Oleks minu olemine, Teiseks, minu tegemine! - Kül' ma taoks, saksad, sahkadeks, pag. 264 Ja härrad, ette härgadeks, Ja kubjad, saha kurgedeks, Ja kiltred, saha kiiludeks! - Prouad, raijuks raua-puuks, Ja preilid veanaks, veatideks. Noored härrad naba pulgaks. Junkrust kauni, kasti pulga? - Opmannist, teeks härge piitsa, Siis mina künnaks, künnis maida, Äästaksin, häkke maida, Söödid suured kõik selili, Väila nurmed, nurgeliseks! - Mis nüüd vaene ori künnab! Ori künnab! ori äästab!- Vaim vääti, vagusid aiab, Pikka mõisa põllu piale!- (Selle laulu sõnu, lauldakse, kaks korda, ühte rida, riimi, üle.) H II 40, 974/5 (59) < Risti khk. - Jaan Truusmann (1893) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks härrad ikedesse Kiltrid kõrva kiilideksi Junkrud paneks jutateksi. Ma paneks kubjas kündema Ja siga taga sundima pag. 975 Kubjas künnaks kulmud märjad Siga sunniks silmad märjad. H II 41, 655/6 (57) < Tõstamaa khk., Kihnu v. - J. Korits < Madli Wesik (1884 (kogutud) & 1889 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine, Kül mina teaksin, mis mina teeksin. Ma paneks saksad santimaie, Talupojad tantsimaie, Mamselid paneks marssimaie, Preilid rihte peksemaie, pag. 656 Ma paneks kupjad kündemaie, Ärrad paneks äestamaie, Prouad paneks põlldu rullimaie, Aidamehe aida tegema, Kiltrid paneks küllvamaie. Kui ei taha tüöda teha, Tüöda teha, vaeva näha Kupjal kukutan kulmud mõlemad, Aidamehel lüön augu päha, Vana ärrale annan vati pihta, Prouad panen põlviliste, Kiltrile lüön kiilid p..se, Junkru panen juoksma juudaspidi. Kubjas karjub kulmud lõhki, Aidamies et auk on piäs, Vana ärra oigab oma äda, Proua palub põlviliste, Preili karjub p..se valu. Kilter karjub kiilid p..ses, Junkur jookseb juudaspidi, Üpab üles üksipidi, Teine task lüöb teisipidi, Karmanid kaksipidi. H II 43, 483 (23) < Pilistvere khk. - Joh. Kärsten (1893) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks härrad härgadeksa Opmannid ohjadeksa Kubjad adra kurgedeksa Kiltrid adra kiiludeksa Väljavahid väätideksa Aida saksad sahkadeksa Esti künnan härra väljad Pärast risti Riia väljad Põiki Põltsama orased. H II 43, 790/1 (23) < Äksi khk., Saadjärve v. - Paul Sepp (1893) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Siis mina teaksin, mis mina teeksin: Ma teeks härrad härgadeksi, Prouad paneks pulkadeksi, Junkrud taha jutadeksi, Kiltrid taha kiilideksi, Kubjad paneks kurgedeksi, Isi taha kündijaksi, Siis on härral: "ai-ai-jaa" Minul taga: "tai-rai-raa"... Nüid on härrad härgadeksi, Nüid on prouad pulkadeksi, Nüid on junkrud jutadeksi, Nüid on kiltrid kiilideksi, Nüid on kubjad kurgedeksi, Nüid on minul meelevalda; pag. 791 Nüid on härral: "ai-ai-jaa!" Minul taga: "tai-rai raa!" H II 43, 801/2 (36) < Riia l. < Pärnu khk., Sauga v. - Paul Sepp (1893) tüübinimed kontrollimata Palve sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oh minu ärtu härrakene Oh minu ärtu härrakene, pag. 802 Kulda prooni prouakene, Tõuse üles tooli peale, Astu akna raami peale, Vaat' selle vaese valla peale: Kudas seda valda vaevatakse, Pisemaida pinatakse, Suuremaida surmatakse, Vähemaid vette veetakse. Oleks aga minu olemine, Teiseks minu tegemine - Ma paneks saksad santimaie, Talupojad tantsimaie; Ma paneks härrad äästamaie, Prouad rohtu lõikamaie, Preilid rehte peksemaie, Mampslid maada kündemaie, Kepi kandjad kerjamaie. H II 45, 499/501 (4) < Pärnu khk., Surju v. - Jakob Mihkelson (1892) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Vaese rahva lapsukesed On kui laanes laastukesed Istvad metsas männa all Kükkitavad kuuse all Kes neile laane leiba viib Kes neid kutsub kuuse alta Paju koorest neil pastlad jalgas Viherpuised viisad jalgas Pihalgased püksid jalges Sarapuine särgikene Kuuse koorest kuuekene Kase koorest ta kasukas Õispuine ta vööke pag. 500 Männa koorest mütsikene Kibuvitsast kindad käes Saavad sugu suuremaks Siis neid laanest leietakse Kuuse alta kutsutakse Hallid mütsid annetakse Paksu kuube pakutakse Härra hüüab ja kohus kutsub Tulge sisse vaesed lapsed Minge välja pere pojad Muiste olid munga usku Pere poegil palju paiku Kõik need maht'vad mõisa poisiks Pikemad olid piimamehed Priskemad kõik rehe papid Targemad kõik tallipoisid Kõrgimad kõik kõrtsimehed Oleks aga minu olemine Tõiseks minu tegemine Mina paneks saksad santimaie Talupojad tantsimaie Härrad põllul äästamaie Prouad rukkid lõikamaie Preilid rehte peksemaie pag. 501 Ma paneks härrad härgadesse Junkrud paneks jutadesse Kiltred kõrva kiiludessa. H II 47, 418 (19) < Tõstamaa khk., Pootsi v. - O. Schantz (1894) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teises minu tegemine Ma paneks härrad äestama Preilid rehte peksema Prouad rukid lõikama Mampslid maada kündema. H II 47, 588/9 (3) < Pärnu-Jaagupi khk., Pööravere v., Kuraliku t. - M. Reimann < Jaan Peetson, 70 a. (1893) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Nüüd mu nõuu oli kosja minna, Sest ma halva eide meelest, Eide meelest, taadi meelest, Et olin kaubad kaugel teinud: Soode taha, laande taha, Madalate maade taha. Uppund aga ruuna ojadessa, Lauku ruuna laenetesse. Ma jäin ojas hoigama Ja sopa loiku soiguma Oleks minu olemine, pag. 589 Teiseks minu tegemine, - Ma teeks sillad soodel peale, Madalate maadel peale, Kus ei kastaks naene jalga, Naene jalga, härga sõrga, Hobe ummis jalgasiida. H II 49, 534 (13) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Leetva k. - Hermann Raid < Kadri Jürisson, 64 a. (1894) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Oleks minu olemine Teeseks minu tegimene: Ma teeks sillad soode peale, Madalate maade peale; Kust ei kasta naene jalga, Naene jalga, ärga sõrga, Obu oma kabjukesta. H II 50, 20/1 (1) < Kursi khk. < Kolga-Jaani khk. - Jaan Pruuli < Ellu Külm, s. Kütt, 68 a. ; (1890 (kogutud), 1894 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele + Palve sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks ärrad adradeksi Kubjad taha kurgedeksi Kiltrid tauks talvadeksi Prouad rangi roomadeksi pag. 21 Isandad ėėst vidama Prellid rehte peksemaie. Oh meie iada ärrakesta Valla valged saksakesta Tõuse üles voodiestta Astu akna raami piale Vaata vaese valla piale Kuda sinu valda vaevatasse Kihelkonda kiusatasse Kubjas kui kurat järele Aab tema valla vardaasse Tėu poisid teivaasse. H II 50, 43 (12) < Kursi khk. < Kolga-Jaani khk. - Jaan Pruuli < Ellu Külm, s. Kütt, 68 a. ; (1890 (kogutud), 1894 (saadetud)) Oleks minu olemine Oleks minu olemine Teisiks minu tegemine Küll ma tėaks mis mina tėėksin Ma tėėks äia äistta puistta Ämma äistta õunapuista Kudi kulla künnapuustta Nau siidi narmastestta Oma mehe mee vahasta. H II 50, 301 (1) < Kolga-Jaani khk. - E. J. Õunapuu (1894) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Kui ma enne noormees olin... Mõisa väljal kündmas käisin, Tuli kubjas mõisa poolta - Vedas vemblaid järele. Viis oli vindund pihlakaida, Kuus oli turda1 toomingada. Kõik oli minu turja tarvis. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine: Ma paneks kubjad kurgedesse, Kiltrid paneks kiiludesse, Saksa-lapsed sahkadesse, Prouad rangi roomadesse. 1 (turdund) H II 50, 442 (8) < Torma khk. - E. J. Õunapuu < Juula Aunapu (1894) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele + Oleks see mees minu! Töölaulud ; Laulud noorrahva elust Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine - Teeksin sillad soode peale, Madalate maade peale, Kaiel käia kapukissa, Maiel maani riietessa. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks õlesta hobuse Kasteheinast käänaks kalju. Siis läheks Soome sõitemaie. - Sõidaks Soome silda mööda Herrad vahtsid akandesta, Prouad roosi karva reesta: Vaat, kus sõidab noori meesi, Hobu alla, kui see orja Sadul selgas, kui see saksa Ise peale kui see paeva. - H II 57, 595/6 (7) < Järva-Madise khk., Seidla v. - J. A. Rehberg < Aleksei Koltsi ema (1896 (kogutud), 1897 (saadetud)) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma paneks härrad härgadeksi Kiltrid kõrva kiilideksi Junkrid sisse jutadeksi Ise taga hüüdijaksi Künna küüti, kalla lauku Vaule vana punane Sa'a vihma, kasta saksa Jäta minda kastemata Mul pole kodu kuivatajad pag. 596 Peene riiete pesijad Valge riiete vaalijad Saksal kodu kuivatajad Peene riiete pesijad Valge riiete vaalijad Lõuendite lõksutajad Paberite paugutajad. H II 57, 642 (27) < Järva-Jaani khk. - Emilie Bergmann (saatja) & J. A. Rehberg (koguja) (1897) tüübinimed kontrollimata Kus istun - seal itken + Kättemaks sakstele Murelaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Olin alles veikene, Põlve pikune poisike! Ööse ma peksin mõisa reied, Päeval kündsin mõedu maad. Kus mina nutsin - nurgad märjad, Kus mina seisin - seinad märjad, Senna aga tekkis tiigikene, Kasvis kala järvekene. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine: Ma paneks härrad härgadeks, Preilid pähe ikedeks, Vanad prouad sahka varteks, Vanad härrad luua varteks; Kubjas, kilter, aidamees Paneks põrgu kõige ette. Väljavahi vanamees, See on põrgus kõige ees Esimise katla sees.- H II 58, 490 (35) < Vändra khk. - Ernst Tetsmann < Ado Üsler, 75 a. (1897) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin Mis mina teeksin Ma teeks saksad sahkadeksi Härrad ette härgadeksi Prellid keskel ikketeksi Prouad sisse roomadeksi Siis mina künnan Siis mina jõuan. Vao mina künnan, teise jätan Annan ruumi rohul kasva Ohakal ula elada Maltsal maada pöörelda H II 58, 813 (4) < Keila khk. - J. Wompson (1897) tüübinimed kontrollimata Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin. Ma teeksin toa tuule peale, Maja marja varre peale, Koja kobru lehe peale, Suure saare nurga peale, Kesket mere kergitist. Seal aga sõitvad suured härrad, Suured härrad, Narva härrad, On see suuri soola laeva? Või on kallis kauba laeva? Mina aga kuulsin, kostsin kohe: Ei põle suuri soola laeva, Ega põle kallis kauba laeva, See on minu venna saun, Kus need vennad vihtlevad, Venna naesed nahka löövad. H II 58, 819 (14) < Harju-Madise khk., Leetse v. - J. Wompson (1897) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin. Paneksin härrad härgadeksi, Kiltred sisse kiiluteksi, Junkrud sisse juttateksi, Kupjad tallaks tallapuuksi. Ise läheks taha kündemaie. Künna küütu, kalla lauku, Vaole vana punane. H II 59, 703 (4) < Torma khk. - Samuel Sommer (1896) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Orja soov Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine! Ma paneks härrad härgadeksa, Saksa lapse sahkadeksa, Kubjad adra kurgedeksa, Kiltrid adra kiilideksa, Ise asuks taha kündijaksa - Siis ma lõikaks nips ja naps! H II 65, 140 (6) < Muhu khk., Muhu kirikuv., Liiva k., Reegi t. - Kristjan Raud < eit (1898) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks se mu olemine Teiseks minu tegemine Kül mina teaksin mis ma teeksin Paneksin saksad santima Paneksin härrad äästama Rouad rukid leikama Relnad rehta peksima Mamslid maada kündima Punaa püksid puida raima Sinia püksid sita sõelma Kubjad kiltrid pilli oama Talupojad tantsima H II 65, 372 (16) < Kose khk., Uuemõisa v., Rõue saun - Jaan Mõsikäpp < Ewa Kütt, 83 a tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teeseks minu tegemine Ma tieks ärrad ärgadeksa Kurjad ärrad kurgedeksa Suured ärrad sahkadeksa Tigedad ma raua puuksa Maksaks neile peksu kätte Mis nad andsid minule Minule ja isale Ja kua kõigi testele Siis ma hüian irvitades Karjun piitsa plaksutades Künna küitu kalla päitsu Vaole vana punane Siis küitu künnab küiru selgas Päitsu pia ta'ab püerata H II 66, 223/4 (133) < Mustjala khk., Ninase k., Mäe t. - August Niemi & Nikolai Kann < Liisa Põlder, 73 a., 20 a. pime (1898) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine pag. 224 Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Paneksin saksad santima Talu pojad tantsima Paneksi härra äestama Ruua rugi lõikama Reilnad rehta peksama Kubjas kuri kilter kiri Junker jureni sinine Herra hännani punane. H II 66, 416/7 (346) < Kihelkonna khk. - August Niemi & Nikolai Kann (1898) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin mis ma teeksin Paneksin saksad santima pag. 417 Talupojad tantsima Vabanikud valtsima Paneksin härrad ägge ette Härra pojad äästama Prouad rukkid õsuma Preilnad rehte rabama Tua poisid tuulama Ise mina astuks mõisa peale Ajaksin maha aida ukse Müüksin ära mõisa koerad Härra raha raiskaksin. H II 66, 452 (15) < Audru khk., Võlla v. < Tori khk. - J. Laarmann < Liisu Nõmm, 50 a. (1901) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin mis mina teeksin Ma teeks sillad soode pääle Kus ei kasta naene jalga Naene jalga härg ei sõrga Kukk ei kulda kannuksida Kana ei vaske vaevaeida Hobu või ei oma kapjusida. H II 68, 656 (4) < Laiuse khk., Leedi v. - Jakob Peedo < Ello Peedo (1904) tüübinimed kontrollitud Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin mis ma teeksin Ma teeks adra halija Vanad saksad sahkatesta Kubjad adra kurgetesta Kiltrid peale kiilitesta Opmann ette hobusesta Siis läheks väljale väitama Pollu peenarta põitama H II 71, 627 (21) < Simuna khk. - Wold. Rosenstrauch (1904) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks toa tuule pääle Saana suure saare pääle Härrad teeks ma härgateksa Kubjad adra kurgeteksa Kiltrid aida kiilideksa. H II 74, 341/2 (32) < Simuna khk. - Woldemar Rosenstrauch (1905) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma paneks härrad härgadeksi Prouad taha kurgeteksi Kiltrid tauks ma kiilideksi Kubjad paneks aisadeksi Prelnad peale peelideksi Aidame' ma ahju ajaks Õle koo tall ette paneks Pere mina põllul peksaks pag. 342 Amme mina õue ajaks Lastel tuld ja tõrva annaks Aganaid ja hapud silku Vett neile kaela kallaksin Aga mis ma veel Sull ütlen Oh sa saksa sabatu koera Ilma hammatu isanda Ise sina sõidad mööda teeda Silmad Sull põllule põlevad Süda sull kütub kütiksele Vaevasid Sa vaeseid lapsi Piinasid Sa pere tütreid Noorikud sa ära naersid Küll sa aga seda näed Et sa põrgus tuld ja tõrva saad Ja orja piits on väga hea H III 2, 696 (1) < Väike-Maarja khk. - Aleksander Heraklides (1888) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin; Ma paneks härrad härgadeksa, Prouad pääle pulkadeksa, Vanad saksad sahkadeksa, Noored herrad nöörideksa, Junkrud paneks juttadeksa, Kiltrid taha kiilideksa, Kubjad pääle kurgedeksa, - Ise taha kündejaksa. Härra ütleks ees: ai-ai-aa! Mina taga: tai-rai-raa! Nüüd on härrad härgadeksa, Nüüd on prouad pulkadeksa, Nüüd on saksad sahkadeksa, Nüüd on herrad nöörideksa, Nüüd on junkrud juttadeksa, Nüüd on kiltrid kiilideksa, Nüüd on kubjad kurgedeksa, Nüüd on minul meelevalda Nüüd on härral: ai-ai-aa! Minul taga: tai-rai-raa! H III 2, 729 (6) < Väike-Maarja khk., Kärsa v. - K. J. Haus (1888) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin: Ma paneks härrad härgadeksa, Suured saksad sahkadeksa, Kubjad adrakurgedeksa, Junkrud peale juttadeksa, Kiltrid kõrva kiilideksa, Tallipoisid talvadeksa. H III 3, 569/70 (5) < Rapla khk. - J. Wälli (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks aga minu olemine, Teiseks aga minu tegemine, Küll aina teaksin mis mina teeksin: Ma teeksin saksad sahkadeksi, Härrad ette härgadeksi, pag. 570 Vanad härrad äketeksi, Prouad peale pakkudeksi, Kiltred sisse kiiludeksi, Kupjad peale kurgedeksi. H III 4, 362/3 (23) < Märjamaa khk. - A. Heidenthal (1889) tüübinimed kontrollimata Palve sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oh seda ärtu härrakesta Kuldaprooni prauakesta, Tõuske üles tooli pealta Astke suure saali peale Vaatke vaese valla peale, Kui seda valda vaevatakse, Pisikesi piinatakse, Nõdrukesi nõelutakse, pag. 363 Pisikesed pilpa otsas, Nõdrukesed nõela otsas Vaesekesed varda otsas. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks härrast hea hobuse, Prauast põlise roskakese, Kammeteendrist kaksi aisa, Junkrust juhkmed ju mõlemad Keldriteendrist tiisletiivad, Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma paneks härra äästama, Praua põldu kündema, Preili rehte peksema, Punakuued puid raiuma, Sinikuued sitta vedama Hallidvatid aeda tegema. H III 4, 379/80 (8) < Märjamaa khk. - A. Heidenthal (1889) tüübinimed kontrollimata Imelik maja + Õllest saar Laulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin mis ma teeksin, Ma teeks toa tuule peale, Koja kobrulehe peale, Sauna saare ääre peale Isi istuks nurga peale, Õllekannu põlve peale. Ma jooks õlle, laotaks kannu, Viskaks vitsad viisikusse, Kannulauad kaasikusse, Põhja põristaks järele. Läksin hoome vaatamaie, Senna kasvand suuri tamme, Suuri tamme laia lehte, Oksad pikad ja ülesse, Lehed laiad ja alassi pag. 380 Oksad olid täissa oravaida, Lehed laia lindusida. Oksast mina lasksin oravaida, Lehest laiast lindusida. H III 4, 390 (12) < Märjamaa khk. - J. Feldmann (1889) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Oleks minu olemine teiseks minu tegemine küll ma teaksin mis ma teeksin ma teeks talli taeva alla talli sesse lateri ja laterisse laugu täku laugu täkule sadula sadulale saksa poisi saksa poisile kübara kübarale kuldapaela. H III 4, 452 (8) < Kullamaa khk. - J. Weidermann (1889) Oleks minu olemine. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks härrad härgadeksa, Prõuad härjaikedeksa, Junkrud sisse juttadeksa, Aidame'd teeks adradeksa, Kiltred adrakurgedeksa, Kupja järel kündejaksa, Siga nende sundijaksa. Siga sunnib saapad jalas, Kubjas künnab küüru selgas, Aidamees arust kõverti, Junkur juure luust keerati, Prõua kõht üles pöörati, Härra nahk ära piirati, Kilter kinsu pealt kiiluti. Teupoisid siis vaatamaie Valla vaimud ootemaie Ise jäin ma laulemaie. H III 4, 597 (4) < Hanila khk., Varbla v. - M. Karotom (1888) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks aga minu olemine Teiseks minu tegemine, Kolmandaks mu meelevalda! Küll mina teaks ja mis mina teeks. Ma paneks saksad santimaie, Talupojad tantsimaie. Herrad ma paneks härgadeks. Isandad jälle ikkedeks Junkrud ikkejutadeks. Aidamehed adradeks, Kubjad taha kurgedeks Prouad põllul kündejaks Preilnad kätte piitsadeks. Sammu astun napsu löön. H III 5, 74/5 (1) < Kaarma khk. - Oscar Kallas (1888) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest siirdevormiline laul 1 Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine, Mina paneks saksad santima Ja talupojad tantsima 2 pag. 75 Ärrad mina paneksin äge alla Vanad ruuad roska ette, Reilnad rehte rabama Ja ruuad rukki leikama. H III 5, 660 (6) < Tori khk. - Mart Tohw (1888) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks aga minu olemine, Teiseks minu tegemine!- Ma paneks saksad santima Ja talupojad tantsima. Ärrad paneks ma äkidesse, Rouad sisse roomadesse; Ise takka hüidema: Künna Küitu, kalla Lauku! H III 7, 410 (4) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Epra - Tõnis Kuressohn (1889) Vt. lisaandmeid leheküljel 413. tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks sillad soode peale Madalaide maade peale Kus ep kasta hobu jalga Hobu jalga, härga sõrga. H III 7, 827 (14) < Kolga-Jaani khk. - Johan Kampus (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin, Ma paneks härrad härgadesse, Prouad rangiroomadesse, Preilid loogarõngastesse, Kiltred adrakiiludesse, Mamselid maad tegema, Isandad eest vedama, Preilid rehte peksema. Siis herra ees teeb: ai, ai, ai Mina taga trai, trai, trai! H III 8, 365 (2) < Palamuse khk. - J. Warrik (1890) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin mis mina teeksin Ma paneks suured kurgedeks Härrad ette härgadeks Kiltrid peksaks adrakiiliks Taga-aajad talbadeks Ära siis künnaks hästi maida Risti-rästi Riia maada Pooliti Põltsamaa maada Otsani omad maad Põllu otsad jooksvad ojani Põllupeenrad Peipsi'ini Alt saab lugu latikid Päält saab saiapätsikid H III 8, 473/4 (8) < Palamuse khk., Luua - Helene Maasen (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks tua tuule peale, Elu ilma jääre peale, Maja marjavarre peale; Ma paneks saksad santima, Punapüksid puida raidma, Sinipüksid sitta tõstma; pag. 474 Siis paneks härrad äketeksi Kubjad adrakurgedeksi, Kiltrid kukalpuu kiiliksi, Preilid alla rauapuuksi, Prouad adrakastideksi! - H III 9, 203 (5) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Ookatku k. - Mari Sepp (1888) tüübinimed kontrollitud Neiu linnLaulud meelelahutamiseks Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks tua tuule peale Elo ilma ääre peale Maja marjavarre peale Koja koidu keske'ele H III 9, 547 (28) < Tartu-Maarja khk. - Karl Koplus (1889) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Tõiseks minu tegemine, Ma paneks saksad santimaie, Talupoisid tantsimaie. Ma teeks härrad härgadesta, Kubjad adrakurgedesta, Kiltrid adra kiiludesta, Punapüksid puid raiuma, Hallid püksid aidu tegema, Sinipüksid sitta vedama. H III 15, 123 (13) < Põltsamaa - Helene Maasen (1891) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma paneks herrad äästama, Prouad põldu kündema; Isi oleks isandaks, Suure saksa sundijaks. Ma teeks tua tuule peale, Sauna saare ääre peale, Isi istuks õrre peale, Paneks jalad parre peale. H III 15, 527/30 (5) < (?) Põltsamaa (1883) tüübinimed kontrollimata Laisk kalamees + Mere kündmine + Imelik maja + Kättemaks sakstele + Imed Laulud abielust ; Lüroeepilised laulud ; Laulud meelelahutamiseks ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Muud mehed käisid merele Muud kaasad käisid kalale, Ei saand silku silmal näha, Kiisaleent ei keelel katsu. Mina mees istun tuassa, Mul käib kari kalale, Noodal nooremad veiksed Siad mul söövad silkusida, Härjad häida heeringida, Vasikad vana kalada, Värsid värskeid rääbusida... Mina mees mereme poega Kallis mees kalame poega: Ma müttan maa mereksi, Merekalda'ad kalaksi, Merepõhja põldudeksi, Mereliiva linnasteksi, Mereääre äädingaksi1 Merepuud punakiviksi. pag. 529 Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine: Ma teeks tua tuule peale, Elu ilma ääre peale; Ma teeks künkad küladeksi, Luunsik-kohad linnadeksi. Ma teeks saksad sahkadeksi, Härrad äkkepulkadeksi, Prouad rangiroomadeksi, Kiltred adrakiiludeksi; Katelsepast teeks ma kastid, Lukussepast lusikada Siis mina künnaks kivisida, Pööraks paepõldusida... Rauast ma kasvataks rukkisida, Helmedest erne'eida; Kapstad kasvaks mul pajasse, Vesi aga ahjukütte'eksi Nii mina mõtlin minnessagi, Asemelle heitessagi, Siis tuli uni mind eksitama Nägusida näitamaie, Imelista ilmutama: Lammas läks laudile munele, Kana tõi kaksi tallekesta, pag. 530 Kits tõi kriimud põrsakesed, Siga tõi sikud tallekesed, Hobu tõi härikvasika, Lehm tõi laugu täkukese. Haraku habe aeti Lõu kellad lõigati, Parmu perse paigati, Sitika saba seuti. - Lugu otsas luuda mööda Kübarsepa külge mööda, Sadulsepa selga mööda, Kirjutaja kintsa mööda. 1 pag. 528 Küsimise peale, mis need äädingad on, vastas laulik: "Eks nad ikke ole üks merekala, keda meie veel ei tunne." H III 15, 601/2 (20) < Risti khk., Vihterpalu - J. Palmkroon (1876) tüübinimed kontrollitud Vihm, üle vaeslapsest + Kättemaks sakstele Looduslaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest siirdevormiline laul Saja, saja, vihmuke Vasta maad ja vasta metsa Jäta mind küll kastemata Mul pole kodu kuivatajat Ei uue kuue uhtujat Ei peene särgi pesijat Ei valge särgi vaalijat Saja saksa lapse pääle Tal on kodu kuivatajat Ja uue kuue uhtujat pag. 602 Ja peene särgi pesijat Ja valge särgi vaalijat Ei ma pea temast lugu Vihkan väga tema sugu Sest et nad meid piinavad Ja ihurammu imevad Vaevsid meie vanemid Ja veel neile hauda kaevsid Oleks se minu olemine Teiseks minu tegemine Peaks mind hüütama isandaks Omas valdas valitsejaks Küll mina teaksin, mis mina teeksin Peksaksin ma saksad tööle Herral paneks kerves vööle Mina paneks herrad härjadeks Prõuad pähe ikedeks Ja saksad taha sahadeks Kiltred kõrva kiilideks Kubjas kündjaks, siga sundjaks Teopoiss takkapeksijaks. H III 17, 644 (4) < Väike-Maarja - Christoph Roost (1893) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeks härrad härgadeksa Prouad adrapulkadeksa Saksa lapsed sahkadeksa Kiltrid adrakiilideksa Kubjad adrakurgedeksa Vanad junkrud jutadeksa Hirmuandjad ikkedeksa H III 17, 736/8 (7) < Ambla khk. - Jakob Tannenthal < Anu Uss (1894) tüübinimed kontrollimata Lauldud hobu ja sadul + Mõõk merest Laulud laulust ; Lüroeepilised laulud Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma laulaks lauta lauku härja pag. 737 Asemele halli härja Laulaks hobese sõidule Hobusele sadul selga Sadulasse saksa poiss Ja saksa poisile kübara Kübarale kuldapärga Kullapärjale kuduje Kudujale mõnda mõeka Mõek oli mõne kirjaline. Põhja poolt oli punasekene Õhtu poolt oli õieline Koidu poolt oli kollane Soo poolt oli soomeline. Mõek viidi mõisa laua peale. Mõisa neiud küsitelle Küsitelle, kuulatille Kust see mõek on siia saanud? Mina aga mõistsin vastu kostsin: Külameeste kül´leluista Kalameeste kalaluista pag. 738 Lõukesta lõualuista Pääsukeste pääsulesta Anu Ussi suust üles kirjutanud 12. oktbr 1893. H III 19, 222 (e) < Vändra khk. - "Vändralane" (1894) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Tegemine Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kui ma teaksin mis teeksin Ma teeksin sillad soode peale Mademed teeks maade peale Kus ei kasta naene jalga Naene jalga, härga sõrga Hobu oma kuldakapja Siga oma siidisaba Lammas oma laia saba H III 21, 182 < Suure-Jaani khk. - H. Mikkor (1895) tüübinimed kontrollimata Palve sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oh minu ärtu ärrakene, Kuldarooni rouakene, Tõuse üles tooli peale, Astu aknaraami peale, Vaat' selle vaese valla peale, Kudas seda valda vaevatakse, Pisemida piinatakse, Suuremida surmatakse. Oleks minu olemine, Teeseks minu tegemine: Ma paneks ärrad äkidesse, Rouad peale roomadesse, Isandad eest vidama, Tuapoisid tõukamaie. H III 21, 278/81 < Kursi khk. - August Sturm (1894) tüübinimed kontrollimata Kõrtside loetelu + Kättemaks sakstele Laulud meelelahutamiseks ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Teumehe laul Olin kord ma noorel põlvel Tilikene poisikene Öösel peksin mõisa rehte, Pääväl kündsin mõõdumaata Kui siis kubjast mahti sain Viina poole ma vaadasin Kõrtsi poole ma kõrvetasin, Kord olin Katil teenimas, Iide tuli haukutades, pag. 279 Lamper minda matsulelles, Konti ots see koksas korra, Kus sa kõnkas kõverdasid Kus sa lakart aelesid, Mina neile vastamassa, Kohe neile kostemassa, Laanesaares laksin viina Sabisin savi matsile Säält siis pistsin Piibarille Kuika õues seisin korra, Mikul mina mõtlesin, Sosil selga soendasin, Säält siis uitsin Ungurille Säält siis juhtsin Juhkamille Sabisin Soo saanale, Säält siis luitsin Lustuselle Kabasin Katille koduje Võtsin teu tölpi ruuna Läksin tönkides teule, pag. 280 Tökk oli turvast turja pääl Putru putt oli puusa pääl Vesi lassis laksissa Kaksi kiisa karbisa, Hildast öles ma astusin Mõisa poole siis sammusin Vareti mää pool vaatasin. Küll oli kubjas kuri mulle Opman andis hoopa mulle Siiski vastu kui üks muri Sõnadel mul põlnud aro. Kui nad mu eest ära läinud Siis ma varsti järel arvand Kuidas neile laulu seada Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine, Ma teeks härrad adradeksi Kiltrid sisse kiiludeksi, Kubjad adrakurgedeksi pag. 281 Mõisavanemast rauapuu Opman otsa sahkadeksi Kohtumees otsa ruunaksa Mina permes piitsaga Kolm vakamad siis päävassa. H III 21, 491 (8) < Tartu l. < Pilistvere khk. - Johann Sirul (1894) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele + Sillad soodele Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Töölaulud Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine: Ma paneks härrad härgadeksi Prouad rangiroomadeksi Kubjad adrakurgedeksi Saksad paneks sahkadeksi Kiltrid adra kiiludeksi Isanda eest vedama. Ise taga hõikamaie. Ütlen uuest ümber jala Tasun targaste järele, Ma teeks sillad soode pääle Madalade mätte pääle Ma paneks pikad purde'eksi Laiad laudiroigasteksi Sirged soosildateksi H III 23, 73/4 (58) < Haljala khk. - Anette Raid (1895) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin mis mina teeksin. "Ma paneks ärrad ärgadeksa Prouad päha ikkedeksa. pag. 74 Kubjad adrakurgedeksa Junkrud adrajuhideksa Väljavahid väätideksa Aidamed tagaajajaksa." H III 23, 92/3 (77) < Haljala khk. - Anette Raid (1895) tüübinimed kontrollitud Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks mul sie olemine Teiseks mul sie tegemine Ma teeks toua tuule pääle Sauna saare juure pääle. Seest teeks siiru-viiruliseks Pealt teeks kulla-karvaliseks. Anemunast akned ette. Kanamunast katus pääle Põlleriidest põrand alla pag. 93 Ise mina istuks nurga pääle Võtaks püssi põlve pääle. Sealt käivad mööda Hiiu härrad Hiiu härad saare saksad. Kellesi Keila kirik on? Sie on minu venna saun! H III 24, 28 (2) < Vändra khk. - Ernst Tetsmann (1896) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Olemine Oleks minu oma olemine, Teiseks minu tegemine. Ma teeks sillad soode peale Mademed teeks ojade peale. Et ei kasta naine jalga. Naine jalga, härga sõrga. Hobu oma kuldakapja Siga oma siidisaba Lammas oma kaoda kõhtu. H III 25, 607 (10) < Kõpu khk. < Saarde khk. - J. Laarmann < Liisu Pella (1896) tüübinimed kontrollitud Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks tema tegemine Ma paneks saksad santimaie Maamehed marssimaie Isandid isi tegema. Preilid rehte peksemaie Prouad saatu rookimaie Härrad paneks äestemaie Saks ei künna saks ei külva Saks ei laula prill-prall Maamees künnab maamees külvab Maamees laulab prill-prall. H III 27, 47 (4) < Ambla - Mihkel Vanakesa < Muhu Mai (1897) Vt. lisaandmeid leheküljel 63/4. tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest siirdevormiline laul Vaat oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Mina paneks härrad härgadeksi Prouad peale pulkadeksi Kiltsed taha kiilideksi Kubjad taha kurgedeksi Saksad taha sahkadeksi. Nüüd on härral ai-ai-aaa Minul taga trai-rai-raaa Muhu Mai H III 30, 515 (7) < Suure-Jaani khk. - Märt Evert < Ann Teder (1904) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks sillad soode pääle, Madalama maie pääle, Kus ei kasta naene jalga, Naene jalga, härga sõrga, Hobu oma kabjukest. H III 30, 531/2 (2) < Pilistvere khk., Kabala v. - R. Mick (1902) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele + Kättemaks sakstele Töölaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine. Ma teeks tuad tuule peale, Sauna saare ääre peale, Aida tuule nurga peale, Ma teeks sillad soode peale, pag. 532 Madalama maade peale. Kus ei kasta naine jalga, Naine jalga, härg ei sõrga, Pruut ei oma ummiskinga. Ma teeks härrad härgadeks, Prouad rangiroomadeks, Isandad ees vidama, Emandad takka lükkama. H III 31, 95/6 (11) < Põltsamaa khk. - William Kees < Hans Vink (1903) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll mina teaksin, mis mina teeksin, Küll mina teaksin, mis mina teeksin: Ma paneks härrad härgadeksi Prouad rangiroomadeksi Saksa lapsed sahkadeksi Ise pääle hõiskajaksi; Künna küütu, astu lauku, Vea vagu vana punane!, Siis mina künnan küla väljad, Risti-rästi Riia väljad, pag. 96 Põigeti kõik põllunurgad. H III 31, 122/3 (14) < Reigi khk., Kõrgessaare v. - Peeter Lauri < Hans Lauri (1903) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Orja mötted Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine. Küll ma teaksin mis ma teeksin. Ma paneks saksad santima, Talupojad tantsima. Härrad ma paneks äkke ette, Emandad ette aisadeks; Saksa lapsed piitsaks kätte. pag. 123 Siis ma äästaks hästi pöllud, Tasaseks teeks talupöllud, Mättalikuks möisapöllud. Hans Lauri. H IV 1, 216 (141) < Haljala khk., Kandle v. - K. Leetberg (1888) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Teisendid Dr. Weske korjanduse juure. Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine: Küll mina teaksin, mis mina teeksin: Ma paneks härrad härgadeksi, Prouad pääle pulkadeksi, Junkrud ette juttadeksi, Kubjad taha kurgedeksi, Kiltrid pääle keppideksi: Siis on härral ai-ai-aa! Minul taga: tai-rai-raa! (Ehk: Künna! härra, künna! proua, Vaule! sa tigeda isanda!) H IV 1, 855 (14) < Rapla khk., Alu v. - J. Uustalo (1888) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kül ma teaksin, mis ma teeksin, Ma teeks talli taeva alla Talli sisse lateriku Laterikku laugu täkku Laugu täkule sadula Sadulale saksa poisi Saksa poisile kübara Kübarale kulda tuti Kulla tutile kuduja Kudujale kulda mõõka Kulla mõõgale mõnuja Mõnujale mõnda asja. H IV 2, 690 (13) < Saarde khk. - P. Sitzka (1888) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Laulja. Kül mina laulaks, kes mind kuuleks, Kül mina laulaks, kes mind laseks! Laulaks paksu pilvedeni, Kukuks Kuura raiadeni. Kas või tõstaks mäed maha, Kas või hüüaks orud üles. Oleks minu olemine, Tõiseks minu tegemine: Ma laulaks Saksad santimaie, Mõisa mehed marssimaie, Preilid rehte peksemaie, Prouad saatu rookimaie, Härrad äkil äestamaie, Isandad isi töösse, Kuningad kuhja tegema! - H IV 3, 584/5 (11) < Suure-Jaani khk. - P. Johannson < Ewa Wiigand (1890) tüübinimed kontrollimata Imelik maja + Tuulest talguhobu + Kättemaks sakstele Laulud meelelahutamiseks ; Töölaulud ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Ma teeks tua tuule peale Sauna saare ääre peale; Majad ma teeks marja vartest Kojad kobru lehtedest. Võtaks võegu ruunakese, Silmad teeks siiditutidest Kõrvad kõrgist kuulemisest, Pilliroost teeks pikad sääred, Kasteheinast kõksiks kabjad Lobjakast ma lopsiks rauad... Paneks härrad härgadesse Rouad rangi roomadesse, Reilid rangi rinnustesse, Kiltred adra kiiludesse Kubjad adra kurgedesse, pag. 585 Laulaks lapsed lammastesse, Sarved päha oinaesse. H IV 4, 77/8 (1) < Järva-Jaani khk. - P. A. Pitka (1892 (saadetud) & u. 1882 (kogutud)) tüübinimed kontrollimata Laulu võim + Kättemaks sakstele Laulud laulust ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma tiaksin, mis ma tieksin: Ma tieks' ärrad ärjadeksi, Saksad taha sahkadeksi, Aidamehed aisadeksi, Kubjad piale kurgedeksi, Kiltred alla kiiludeksi... Ise saha siadinessa, Vagu väljal aeadessa, Laseks laulud laksumaie, Sõnad kenad sõudemaie. Küla jäeks siis kuulamaie, Valda lausa vahtimaie, Metsa vastu mühamaie, Kaasik vastu kahamaie, pag. 78 Naised nuored naeramaie, Mehed mõtteid mõtlemaie, Lapsed tasa luuramaie, Kükakil külaväravais, P.rsekile pere väravais. Oh! Oleks aga minu olemine, Teiseks minu tegemine; Küll ma tiaksin, mis ma tieksin. Vt. ka lisaandmeid leheküljel 83 H IV 4, 140/1 (4) < Anseküla khk. - Friidu Peeters (1891) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all + Kättemaks sakstele Laulud kodust ja lapsepõlvest ; Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks aga minu olemine Teiseks aga minu tegemine Küll ma teaksin, mis ma teeksin Ma teeksin talli taeva alla pag. 141 Ja talli sisse latrena Ja latrenissa hobukse... Hallil mina annaksin haa'ga Ja mustal nahkse piitsaga Panneksin härrad äestama Ja prouad põllul kündama Ma paneksin aga saksad samba Ja saksa lapsed aga lamba ... H IV 5, 121/2 (8) < Hanila khk., Virtsu v. - Aadu Reimann (1894) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Nüid mu nõuu oli kosja minna, Sest ma halva eide meelest, Eide meelest, Taadi meelest. Et olin koubad kougel teinud. Soode taha, laande taha Madalate maade taha. pag. 122 Upund aga ruuna ojadessa, Louku ruuna lainetesse, Ma jäin ojas oigama, Ja sopa loiku soiguma. Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Ma teeks sillad soodel peale Madalatel maadel peale Kus ei kastaks naine jalga Naine jalga härga sõrga Hobu ummis jalgasiida. H, Gr. Qu. 249 (117) < Noarootsi khk. - J. Liewoh (1888) tüübinimed kontrollimata Tall taeva all Laulud kodust ja lapsepõlvest Oleks see mu olemine, Teiseks minu tegemine, Küll ma teaksin, mis ma teeksin: Ma teeks tallid taeva alla, Talli sisse latterida, Latterisse lauki täkku, Lauki täkku sadulasse, Sadulasse saksa poissi, Saksa poissi kübarale, Kübarasse küütu paela, Küütu paela, kardas tupsu. H, Kolga-Jaani 2, 100/1 (53) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k. - J. Orgusaar (1876) Vt. lisaandmeid leheküljel VK II, VII. tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kui ma teaksin mis ma teeksin paneksin saksad saani ette pag. 101 Reilid paneks rehte rabama Noored härrad niitemaje Kubjad paneks adra kurgedessa Kiltred adra kiiludessa Rouad paneks rauapuussa Rehe papid roomadessa Isandad eest vedama. H, Kolga-Jaani 2, 101 (54) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k. - J. Orgusaar (1876) Vt. lisaandmeid leheküljel VK II, VII. Oleks mul raha = V.K. II. 396. Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Oleks mul raha oleva Tasus palju tarkadelle Kes paneks neidissed koduje Vanad pijad piina alla Lõõtsas istma lõuka'alle Tua nurka norutama Ahju arki armastama. H, Kolga-Jaani 2, 102 (55) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k. - J. Orgusaar (1876) Vt. lisaandmeid leheküljel VK II, VII. tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud = V.K. II. 470 B. Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Kül teaksin mis ma teeksin Teeksin sillad soode peale Madalikku maade peale Kajel käja Majel marsi Kajel käja kapukissa Majel maani riideissa Tütteril käja emale Emal käja tütardelle Poegadel käja isale Isal käja poegadelle. H, Kolga-Jaani 3, 238/9 (224) < Kolga-Jaani khk., Päovere m. - Jaan Bergmann < Päovere väljavaht Mats, kuulus laulumees, 72 a. (1878) tüübinimed kontrollitud Neiu linn Laulud meelelahutamiseks Oleks see minu olemine! = V.K. II. 409. Oles see minu olemine, Teises minu tegemine: Ma tees tua tuule peäle, Saana saare ääre peäle, Koja kobro=lehe peäle, Maja marja=varre peäle, Elu ilma ääre peäle. Seäl siis käiksid salgu saksad: Iga reedi Riia saksad, Iga lauba Laasi saksad, Iga kuus kuninga herra. Need kõik seda mõtteleksid, Mõttelesid, üttelesid: "Kas see suuri soola=laeva, Või on kallis kauba=laeva?" pag. 239 Mina siis mõistaks, vasta kostaks: "Oh mu ärtu herrakesed! Ega see 'põle soola=laeva, Ega kallis kauba=laeva: See mu vaese saanakene." H, Kolga-Jaani 3, 267/8 (255) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Purtsi t. < Kiriku v., Oti k. - Jaan Bergmann < Rõõt Meiel, s. Ott, 76 a. (1878) tüübinimed kontrollimata Sillad soodele Töölaulud Oleks mu oma olemine! = V.K. II. 470 A. Oles minu olemene, Teises minu tegemene: Ma tees sillad soie peäle, Soie peäle, maie peäle, Kaiel' käiä, Maiel' minna, Kaiel' käiä kapukille, Maiel' maani riietesse, Kai ei kasta kapukasta, Mai ei määri riide'ida, Hukka uusi ummiskingi, Riku ei sini=ribada. Seni'p, seni'p, memmekene, Seni'p mul põli põlvekene, Kasupõli kaanikene, Kui istsin emä sülessä, Seädsin ilma säärisita, Kandsin ilma kapukita: Ei mul liiknud liiad jutud, Ei mind puutund pordo jutud. Kui aga, kulla memmekene, Kui võtsin kanda kapukaida, Võtsin seädä säärisida, Vööda vööle seädeleda: Ju siis joosid liiad jutud, Ja mind puutsid pordo jutud. Seni'p, seni'p, memmekene, Seni'p põli põlvekene, Kasupõli kaanikene, Senis kui kabo kasvamata, Neitsi nägus sirgumata, Täies neius tõusemata: Jumal ju loonud tütärlapsed, Loonud jutus joodu peäle, pag. 268 Kõnes kõrtsi=laua peäle. Jutud joosid, ma ei joosnud, Kõned kõndsid, ma ei kõndind: Jutud joosid joodo paigu, Kõned kõrtsi=laua peäle, Kivid kilksid, kannud kõlksid, Toobid tillud töllitasid. H, Kolga-Jaani 3, 268 (256) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Purtsi t. < Kiriku v., Oti k. - Jaan Bergmann < Rõõt Meiel, s. Ott, 76 a. (1878) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks mu oma olemine! Oleks mu oma olemine, Teises minu tegemine Ma panes saksad santimaie, Isändäd isi tegemä, Emändäd higi imemä; Ma panes herräd härgädesse, Kubjad adra=kurgedesse, Kubja=naese naba=pulgas, Kiltre adra=kiiludesse, Rouad rangi=roomadesse, Reilid rangi=rinnusesse: Siis mina künnäs kümme päevä Kümme päevä, kümme ööda, Piitsa pinnilla peossa, Kantsik kareda käessä, Vitsa viie=vermelene: Ajas vao ma vainu'elle, Teise vao tammikulle, Kolmanda Kure külässe. Kui ei kuule kubjas käsku, Kilter kündijä sõnuda, Herra a'aja häälesida, Saksa saatja seädemisi: Küll siis käsi käijäb kantsu, Küll siis peo piitsa tõstab, Vemmal vastasid vihteleb. H, Mapp 50 (4) < Väike-Maarja khk. - Johans tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks aga minu olemine Teiseks minu tegemine Kul mina teaksin mis ma teeksin Ma teeks Saksad sahkateks Ja paneks härrad härgadeks Prelnad pähe ikketeks Junkrud ikke juttateks Viina peremehed väätiteks Kiltrid kõrva kiiliteks Ise takka üüdemaie Kuntke härrad kuntke härjad Küntke saksad küntke sahad Pisukesed poisid pilli aama Vaimu lapsed laulemaie Ise pealta vaatamaie. H, Ostrov 129 (1) < Laiuse khk., Laiuse v., Palupere k. - Mihkel Ostrow (1887) tüübinimed kontrollitud Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks aga minu olemine Teiseks minu tegemine Küll mina teaksin Mis mina teeksin: Ma paneks herrad härgadesta, Kubjad adra kurgedesta Kiltrid adra kiilidesta, Prouad rangi roomadesta Preilid peale lipedista1. Saksad teeks ma sahkadesta Isandad iseki puuista Junkrud härja jutadesta, Aedame'ed tagast aeama. 1 (luusikas.) adral. H, Peet 195/7 (206) < Viljandi khk. - J. Peet (1879) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine pag. 196 Teiseks minu tegemine Ma paneks ärräd äglidesse Rouad rangi roomadesse Isändäd isi tegemä Puna püksid puida raidma Vanad naesed veskeesse Tüdrikud käsi kividesse Poisid pääle mölderisse Munnid matti võttejasse Kelläd kotti toppijasse Võtku ella võtku vella Võtku naista võttemata Eks mu must võind muidu joosta. All võind agu ringutada Kõrv võind kivä kangutada Enne kui toodi tusti pulka Ahju ette aisu vakka. Lõvi toodud lõukaelle Kirju koer või kiskumaie Arak's aia teibastesse pag. 197 Võtku ella võtku vella. Võtku naista võttemata Raha raipest andemasta. H, R 3, 348 (1) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Ollegs minno olleminne teisegs minno tegeminne kül ma teagsin mis ma tegsin ma teegs herrad ärgadegs ia kupiad sahha kurgedegs ia Kiltrid tahha gilidegs ia Jung__ teegs ma iuttadegs vaad siis ma künnags Rõemoka Ei otags selga keppi ma. j. n. s. H, R 6, 771 (58) < Audru khk. - A. Peet (1874) tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks see minu olemine Teiseks minu tegemine Kül ma teaks mis ma teeks Ma paneks herad äestama Prouad rukid leikama Preilid rehte peksema Mamblid maada kündema Kuked koti hoidema Kanad sisse kalama Leoke 5, 73/5 (6) - H. Leoke tüübinimed kontrollimata Sundija sulane + Mõõk merest + Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest ; Lüroeepilised laulud Ollin mina enne härra poissi! Kandsin härra kannuksida! Vana härra vammuksida! Temal olid suured suksukkesed! Halli raudjad rakkikesed, Need tahtsid suureste sugeda, Rauda arjale arida, Kulda kammile kasida! Pead aga panna pannalisse! Sabad saksa taaderisse! Lakkad laiasse reasse! Ei, mina jõudnud neid raud arjale arida, Kulda kammile neid kasida! Pead ei panna pannelisse! Sabu saksa taaderisse! Lakka ei laiasse reasse! Ei mina suutnud ei mina jõudnud! Pidi mind piitsull peksetama! Rauda roosall roogitama Sain mina vaene mees valama Pikkatupemees tulema! pag. 74 Valasin vahe aeda müüda. Kuude küla koppelt mööda Püksid põigiti peusse, Kaldsud kakksiti õlale. Pidin mina pilvi pillutama Tahtsid jooksta taevaesse! Põgeneda, pillvetesse! Kust ei kubjad kuulatamas! Killtert ei kiusu ajamas! Jooksin siis jaluli meresse! Põlvili kala kudesse! Mis sealt põlvi puutunessa Mõeka põlvi puutunessa! Võtsin ma mõega meresta! Läikva riista lainetesta! Viisin mõega mõisaesse, Pannin saksa laua peale, Tullid härrad vaatamaie Isandad, imetelemaie! Kust see teine teisest küsitelles, Kust see mõeka seie saanud, Mis on palju paha teinud, pag. 75 Minap aga mõistsin vastu kostsin See on mõeka meresta toodud, Välja võetud lainetesta! Mere liiv on haljastanud, Mere vesi puhastanud, Ihumata eitab hinge Kõhutamatta lõikab kõri Oleks see minu olemine, Teiseks minu tegemine Maa paneks härrad äkkitesse Prouad rangi roomatesse, Kiltred paneks kiiludesse, Kubjad paneks kullerisse. Isandad eest vedamaie. Leoke 5, 80 (10) - H. Leoke tüübinimed kontrollimata Arg kosilane + Peetud neiud Lüroeepilised laulud ; Laulud noorrahva elust Oleks minule olemine Teiseks minu tegemine, Ma teeks teil neidu paelad, Tedre, paelad, Küla aga alla, Aru aga peale Adrika paelad. Teitelt saaks mina tedre musta, Aru pealt saaks adrika kirja, Küla alt saaks neidu noori, ennem küll mängin mättastega, pag. 79 Heidan nallja naaristega, ennem kui nende needustega, Mis on poolele peetud. Mari sai metsasta mehele. puu otsasta poisile, pöösaste vahelt peiule puud ollid pikkad pullmalised, Kased ollid vallged kaasa naesed, Aavad olid, allid emandad, Kuused kõrged kuningad, Loomad ollid, lahked langulised, Karu olli kange sõidu ruuna, hunt olli uhke aju meesi, jänes olli virka peiu poissi! Karu see kastis kaera leiva, hunt see uhtus vorsta teha, põder põikas padasid mööda, Jänes luegutas lusikaid, Kass olli kultse kaarikuga, rott olli rootsi riietega, Rähn olli siidi rätikuga, Tihane tina kübaraga. Peoleo kange pillimeesi Kirivane kirju kontivõõras. TEM 7, 13 (9) < Kose khk., Ravila v. - G. Rosenbaum tüübinimed kontrollimata Kättemaks sakstele Laulud ühiskondlikest vahekordadest Oleks minu olemine Teiseks minu tegemine Küll ma teaksin mis ma teeksin Paneks aga Herad härgatesta Kubjad ette kurgetesta Kildrid taha kiiludesta Junkrud korva juhtidesta Isa taha kündejaksa Kui Hära karjub ees ai ai ai Siis mina taga trai trai trai. Veske 4, 290/1 (8) < (?) Pärnumaa - ? Oleks see minu olemine Tõiseks minu tegemine Kül ma teaksin mis ma teeksin Ma paneks saksad santimaje Talu pojad tantsimaje pag. 291 Herrad paneks ikkeessa Rouad kõrva roomadessa Reilid paneks regedessa Mamslid sisse malgadessa Emandad eest vedama Toapoisid takka tõukama. Käekirja põhjal võib koguja olla Hans Mett (Vändra khk., Lelle v.). Veske 4, 296 (14) < (?) Pärnumaa - ? Tall taevas Oleks see minu olemine Tõiseks minu tegemine Küll mina teaksin mis ma teeksin Ma teeks talli taeva alla Talli sisse latterida Latterisse lauku ruuna Laugu ruunale sadula Sadulale saksa poisi Saksa poisile kübara Kübarale kulda paela Kulla paelale kuduja Kudujale kuied teljed Sidujale seitsmed niied. Käekirja põhjal võib koguja olla Hans Mett (Vändra khk., Lelle v.). Veske 4, 321/2 (34) < (?) Pärnumaa - ? Vaese rahva lapsukesed On kui laanes laastukesed Istuvad metsas männa all Kükitavad kuuse all Kes neile laane leiba viib Kes neid kutsub kuuse alta Paeu koorest neil pastlad jalgas Viherpuised viisad jalgas Pihelgased püksid jalgas Sarapuine särgikene Kuuse koorest kuuekene Kase koorest kasukakene Õispuine vöökene Männa koorest mütsikene Kibuvitsast kindad käes. Saavad sugu suuremaks Siis neid laanest leietakse Kuuse alta kutsutakse Hallid mütsid annetakse Paksu kuube pakutakse Härra hüüab ja kohus kutsub Tulge sisse vaesed lapsed Minge välja pere pojad Muiste ollid munga usku Pere poegil palju paiku pag. 322 Kõik need mahtsid mõisa poisiks Pikemad olid piima mehed Riskemad kõik rehepappid Targemad kõik tallipoisid Kõrgimad kõik kõrtsimehed Oleks aga minu olemine Tõiseks minu tegemine Mina paneks saksad santimaie Talu pojad tantsimaie Härrad paneks äästamaie Rouad rukist lõikamaie Reilid rehte rabamaie Ma paneks härrad härgatesse Junkrud paneks jutatesse Kiltred kõrva kiiludesse. Käekirja põhjal võib koguja olla Hans Mett (Vändra khk., Lelle v.).