Sissejuhatus: pärmide seksuaalne elutsükkel
Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae haploidsed rakud jagunevad mitootiliselt pungumise teel. Pagaripärmi haploidsed rakud võivad omada kahte erinevat paardumistüüpi (Joonis 1):
Kui haploidsed poolduva pärmi rakud satuvad nälga (eriti lämmastiku nälga), siis erineva paardumistüübiga rakud ristuvad omavahel. Kõigepealt rakud konjugeeruvad (liitub tsütoplasma). Sellele järgneb tuumade liitumine e. karüogaamia. Tekkinud sügoodid on ebastabiilsed ning nad läbivad koheselt meiootilise jagunemise. Sporulatsiooni käigus tekib nelja haploidse askospooriga (e. kotteosega) askus (e. eoskott). Tekkinud spooridest kaks spoori on paardumistüübiga h+ ja kaks paardumistüübiga h-.
Kui spoorid satuvad soodsatesse kasvutingimustesse, siis nad idanevad ja moodustuvad haploidsed rakud hakkavad jagunema mitootiliselt pooldumise teel.
Joonis 2. Poolduva pärmi eri tüüpi rakud ja seksuaalne elutsükkel.
- paardumistüüp a
- paardumistüüp
Kui erineva paardumistüübiga rakke koos kasvatada, siis nad paarduvad ning moodustavad diploidse raku. Tekkinud diploidne pärmirakk jaguneb samuti mitootiliselt pungumise teel. Erinevus haploidsetest rakkudest on see, et ta ei ole võimeline enam paarduma. Looduses kasvabki pagaripärm diploidina.
Joonis 1. Pagaripärmi eri tüüpi rakud ja seksuaalne elutsükkel.
Kui diploidsed pärmirakud satuvad ebasoodsatesse kasvutingimustesse siis nad läbivad meioosi ning sporuleeruvad. Sporulatsiooni käigus moodustub eoskott e. askus, milles paikneb 4 haploidset kotteost e. askospoori. Tekkinud spooridest kaks omavad paardumistüüpi a ja kaks paardumistüüpi .
.
Kui askospoorid satuvad soodsatesse kasvutingimustesse, siis nad idanevad ja moodustuvad haploidsed rakud. Tekkinud haploidsed rakud hakkavad jagunema pungumise teel. Erineva paardumistüübiga rakud moodustavad paardumisel diploidi.
Poolduv pärm Schizosaccharomyces pombe on looduses haploidne organism. Kui toitaineid on piisavalt siis haploidsed rakud jagunevad mitootiliselt pooldumise teel. Haploidsetel poolduva pärmi rakkudel on üks kahest paardumistüübist (Joonis 2):
- h + ("Pluss")
- h - ("Miinus")
Kui erineva paardumistüübiga rakke koos kasvatada, siis nad ei paardu vaid jagunevad haploidsete rakkudena.
Kui haploidsed poolduva pärmi rakud satuvad nälga (eriti lämmastiku nälga), siis erineva paardumistüübiga rakud ristuvad omavahel. Kõigepealt rakud konjugeeruvad (liitub tsütoplasma). Sellele järgneb tuumade liitumine e. karüogaamia. Tekkinud sügoodid on ebastabiilsed ning nad läbivad koheselt meiootilise jagunemise. Sporulatsiooni käigus tekib nelja haploidse askospooriga (e. kotteosega) askus (e. eoskott). Tekkinud spooridest kaks spoori on paardumistüübiga h+ ja kaks paardumistüübiga h-.
Kui spoorid satuvad soodsatesse kasvutingimustesse, siis nad idanevad ja moodustuvad haploidsed rakud hakkavad jagunema mitootiliselt pooldumise teel.