Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ja iseseisva paljunemise võime. Üksikut viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks.

Paljunemiseks ehk replikatsiooniks peavad viirused sisenema elusorganismide rakkudesse. Paljunemisel viirus ei pooldu, vaid viiruse komponendid sünteesitakse peremeesraku sees ja monteeritakse kokku.

Viirused on väiksemad kui bakterid, nende suurus jääb vahemikku 20-800 nm (ehk 0.02-0.8 µm).

Viiruse genoom võib sisaldada kas DNA-d või RNA-d (kuid mitte mõlemat korraga). Mõlemad nukleiinhapped võivad olla 1- või 2-ahelalised.

Viiruse genoomi ümbritseb kapsiid, mis määrab viiruse sümmeetria:

1. kuubiline ehk ikosaeedriline;
2. spiraalne ehk helikaalne;
3. kombineeritud ehk kompleksne.

Mõnedel viirustel on olemas veel ka välisümbris.

Genoom ja replikatsioonitüüp on aluseks Baltimore'i klassifikatsioonile, mille järgi viirused jaotuvad 7 gruppi:

I) dsDNA viirused

II) ssDNA viirused

III) dsRNA viirused

IV) (+)-ahela ssRNA viirused

V) (-)-ahela ssRNA viirused

VI) RNA pöördtranskribeerivad viirused

VII) DNA pöördtranskribeerivad viirused

Viiruste sugukonna- ja perekonnanimed on ladinakeelsed.

Liikide nimed on sageli inglisekeelsed või kohalikus keeles ja ei järgi binoomilist nomenklatuuri.

Viiruste klassifikatsioon ei ole valmis ning ümberklassifitseerimist ning muudatusi viiruste nimedes tuleb aeg-ajalt ette.

Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse sadu viirushaigusi.