Androgeenide sünteesi regulatsioon

IDevice Icon Androgeenide sünteesi regulatsioon

Androgeene sünteesitakse nii neerupealsetes kui ka munasarjades, kuid kuna naistel on androgeenid vaid vaheproduktiks östrogeenide ja kortisooli sünteesil, siis androgeen-spetsiifilisi regulatsioonimehhanismi ei ole välja kujunenud. Regulatsioon negatiivse tagasiside mehhanismi kaudu toimib läbi hüpofüüsi troopsete hormoonide (AKTH ja LH) vastusena lõpp-produktide - kortisooli ja östrogeenide tasemele.

Regulatsioon neerupealsetes

Lapseeas sünteesitakse võrreldes kehakaaluga sama palju kortisooli kui täiskasvanu eas, kuid androgeenide süntees lapseeas on väga vähene. Adrenarhe ajal hakatakse AKTH toimel lisaks kortikosteroididele tootma rohkem ka 17-hüdroksüprogesterooni ja dehüdroepiandrosterooni (DHEA). DHEA konjugeeritakase neerupealsetes sulfaadiks (DHEA-sulfaat), mis on neerupealsete kõige aktiivsem androgeen. Mis sellise muutuse neerupealsete funktsioonis tingib, ei ole täpselt teada, arvatakse, et oluliselt tõuseb tsütokroom P450 poolt kontrollitavate ensüümide: 17α-hüdroksülaasi ja 17,20-lüaasi aktiivsus. Dhom esitas 1973a hüpoteesi, et zona reticularis (neerupealsete koore piirkond, kus sünteesitakse androgeene) on lähtunud embrüonaalsest adrenokortikaalsest tsoonist, kus ei ole toimunud involutsiooni ning see piirkond hakkab spontaanselt ca 6 aasta vanuses edasi arenema ning viib lõpptulemusena adrenarhe saabumiseni (Dhom, 1973).

Parkeri poolt esitatud hüpoteesi kohaselt leiduvad hüpofüüsis spetsiifilised adrenarchet käivitavad tegurid: adrenostimuleerivat hormooni ja proopiomelanokortiiniga seotud peptiidid (Parker et al, 1980).

Enim on poolehoidjaid arvamusel, et adrenarche on tingitud kas spontaansest või mõnede tegurite stimuleerivast toimest neerupealiste zona reticularis’e rakkudele. Selle tagajärjel aktiveerruvad tsütokroom450 sõltuvad ensüümid, eriti 17,20-lüaas, mis suunab steroidhormoonide biosünteesi androgeenide rajale vastusena AKTH stimulatsioonile. Üheks selliseks intraadrenergiliseks faktoriks on peetud östradiooli, mis moduleerib neerupealiste androgeenide sünteesi aktiivsust. Enamikel juhtudel väljendub adrenarche kliiniliselt puberteedi ajal karvakasvuna häbeme piirkonnas. Kuna erinevatel indiviididel võib domineerida ühe või teise puberteedi ja adrenarche vallandava teguri toime, võib esineda düskoordinatsioon – adrenarhe tekib varem kui tõeline puberteet.

Regulatsioon munasarjades

Normaalseks munasarjade funktsioneerimiseks on vajalik hüpofüüsi troopsete hormoonide - LH ja FSH koordineeritud toime munasarja teeka- ja granuloosarakkudele.

Androgeenseid eelastmeid (androstendioon, testosteroon) sünteesitakse folliikuli teeka rakkudes ning transporditakse granuloosarakkudesse, kus toimub nende aromatisatsioon östrogeenideks. Reaktsiooni katalüüsib ensüüm aromataas, mis allub FSH stimulatsioonile. Östrogeenid stimuleerivad lokaalselt granuloosa rakkude kasvu ning folliikuli küpsemist, androgeenid aga pärsivad oma atretogeense toimega folliikulite arengut, et lõpptulemusena saaks toimuda ühe domineeriva folliikuli välja valimine ja kasv ning teiste – nn. liigsete folliikulite taandareng. Kui dominantne folliikul ovulatsiooni ajal lõhkeb, vabaneb folliikulist rohkelt androstendiooni ja östradiooli, normaalselt ületab östradiooli hulk androstendiooni hulga.

LH toimib eelkõige teekarakkude LH retseptori G-proteiinile, mille tagajärjel rakusisese adenülaadi tsüklaasi hulk suureneb ning aktiveeruvad tsütokroom P450scc ja P450c17. Viimased toimivad vastavalt ensüümidele 17,20-lüaas ning 17α-hüdroksülaas, mis katalüüsivad progesteroonist androstendiooni sünteesi. Testosteroon pärsib negatiivse tagasiside mehhanismi kaudu LH liigset produktsiooni.

Olulist rolli folliikulite funktsiooni regulatsioonis omab insuliin. In vitro uuringutes on leitud, et insuliin suurendab testosterooni tootmist. Metformiin, dieet, eriti süsivesikuid piirav dieet, ja diazoksiid, mis kõik alandavad insuliini taset veres, vähendavad testosterooni tootmist. Toime realiseerub eelkõige läbi tsütokroom P450C17a aktiivsuse vähendamise, mille tagajärjel toimub ensüümide 17α-hüdroksülaas ning 17,20 lüaas aktiivsuse vähenemine.

Lisaks insuliinile, osalevad androgeenide sünteesi regulatsioonis insuliini sarnane kasvufaktor – IGF-I ning inhibiin.


Kristiina Rull (2011), Tartu Ülikool