Osakoormusega õpe - õppur täidab aastas vähem kui 75% nimetatud perioodiks õppekavaga ette nähtud mahust.

Osalev kool/Osalus - ühine arutamine ja tegutsemine ning jagatud vastutus. Osalevad need, kes antud teemat, piirkonda vms oluliseks peavad. Osalemine on vabatahtlik, samas ei saa teised osalejaid takistada või pidurdada nende tegevuse ignoreerimisega. Igaühel on tema huvidele ja võimete vastav ülesanne, ta tunneb, et on vajalik ja oodatud. Isiku võimalus kaasa rääkida otsustes, mis teda puudutavad. Selle üheks oluliseks kanaliks on mittetulundusühendused, mis püüavad luua partnerlussuhteid avaliku võimuga. Teisi o. kanaleid on nt eneseabi, survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. O. eelduseks on, et osalejad saavad arutatavatest otsustest aegsasti piisavalt teavet ning et nendega konsulteeritakse, aga lisaks peab nendel olema kindlustatud reaalse mõju avaldamise võimalus.

Osalusdemokraatia - katse „lappida" demokraatia puuduseid selmet lubada osalust. Survegrupid kutsuvad meeleavalduste, allkirjade kogumise jm vahenditega demokraatlikke institutsioone (valitsus, parlament) „korrale", et arvestataks huvigruppide huve. Esindusdemokraatia alternatiiv või selle täiendamise katse. Esindusdemokraatia tähendab seda, et rahvas (või ühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu, o. aga tähendab teisi mõju avaldamise kanaleid. O. üldiseks lähtekohaks on see, et ka demokraatlikult valitud esindajate tehtud otsuste aluseks peab olema nende inimeste kuulamine, keda kõnealune otsus puudutab. Kool võiks olla osalemise mudeliks, kus õpilased näevad, kuidas õpetajad, lapsevanemad jt osalevad aktiivselt koolielus, nende arvamusega arvestatakse ning õpilased saavad ka ise positiivse kogemuse osalemisest ja nende arvamuse arvestamisest. Selleks peab kool olema avatud ja kaasama kõiki.

Oskus - protsess, kus teadmisi kasutades jõutakse eesmärgile. Kontrollimise viis: kas tuleb toime?

Paaristöö - õppemeetod; rühmatöö lihtsaim vorm.

Paikkondlikkus - oma kodukoha patrioot olema; globaliseerumise vastandsõna.

Paradigma - püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb uurimine ja õpetamine. Paradigma on uskumuste, vaadete, tõekspidamiste süsteem, millest inimene ei pruugi ise teadlik ollagi, kuid selle alusel võtab ta vastu, tõlgendab, hindab õigeks-valeks, võimalikuks-võimatuks informatsiooni, fakte, sündmusi jne. Paradigmat ei valita. Paradigma vahetus on äärmiselt vaevaline kui üldse võimalik. Paradigma vahetub revolutsiooniliselt või lihtsalt sureb eelmine põlvkond oma maailmanägemusega välja.

Parandusõpe - õpiabi - toetada 1.-9. klassi õpilase arengut tulenevalt tema hariduslikest erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhihariduse ja üldkeskhariduse riikliku õppekava nõuetele vastavaid õpitulemusi.

Pedagoogid - direktor, õppealajuhataja, õpetaja, õpetaja abi ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ning käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav pedagoogiline ja ainealane ettevalmistus.

Perioodõpe - epohhiõpe - aine süvendatud käsitlemine ühe perioodi jooksul nt 4-5 nädalat.

Pesaharidus- haridus, mis omandatakse ema üsas ja kodus, eelkõige esimestel tundidel, päevadel ja kuudel.

Pidevhindamine - vaata kujundav hindamine.

Pidevõpe - elukestev õpe - eluaegne enesearenguvajadus nii õpilasel kui ka õpetajal.

Pikapäevarühm - põhiharidust omandavatele õpilastele võimalus (tavaliselt1.-6. klassi õpilastele) pärast tunde kooli jääda; huvialaringitegevused või koduste õpiülesannete tegemine, õpetaja abi vajadusel, õpilastele pakutakse ka süüa. Rühma täituvuse ülemine piirnorm on 24 õpilast.

Portfoolio - eneseanalüüsi vorm. Kursuse vm algul sõnastatakse eesmärgid ja ootused, portfoolio sisuks on materjalid, mis kajastavad üliõpilase tegevust ja selle tulemusi vastava õppekava või valdkonna raames omandatu rakendamisel, edasiarendamisel ja vaidlustamisel. Portfoolio on üliõpilase erialast ja kutsealast arengut ja kasvu toetav vahend, mis võimaldab teadvustada ning reflekteerida õpitut. Sisu: õppevahendid, kõned, õigusaktid, aruanded, artiklid jms, mille autoriks on portfoolio esitaja koos tema kommentaaridega, millise aine, teema ja alateema rakendamise, edasiarendamise või vaidlustamisega on tegemist. Iga portfoolios esitatud materjali kohta peab olema selgitus, mille alusel see on koostatud (viide, eeskuju jne), kes selle koostamisel osalesid, milline oli töö autori panus sisuliselt ja ajaliselt. Need selgitused moodustavad osa eneseanalüüsist. Portfooliol peaks olema sisukord, kus on toodud esitatud materjalide pealkirjad. Eneseanalüüs võib olla portfoolio alguses või lõpus.

Praktika - õppekava raames töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega tehtav töö.

Praktiline intelligentsus (PQ) - võime kohaneda igapäevase keskkonnaga ning seda kujundada ja valida.

Probleemõpe - õppemeetod, kus esitatakse mingi probleem, määratletakse lähteandmed, defineeritakse lõppseis, esitatkse nõuded lahendusviisile, pakutakse erinevaid hüpoteese, valitakse välja parim hüpotees ja selle põhjendus.

Projektmeetod - tulemuslik ja paindlik õppemeetod; rutiinse ja loomingulise töö vahevariant, mis taotleb õppurite aktiivsust ning põhineb nende vabadusel teha valikuid ja otsuseid.

Projektõpe - selline õpe, kus projekt on mingi elulise teema, mis on väärt laste tähelepanu ja jõupingutusi, sügavam uurimine, võib toimuda terve klassiga või väikestes rühmades.

Protsessihindamine - võtab arvesse õpilase arengut ja võimeid, tal on õppeprotsessis kujundav ja ka diagnoosiv funktsioon ning tagasisidet andev roll; protsessihinnete osakaal kokkuvõtvast hindest on 30-40% põhikoolis ja 10-20% gümnaasiumis.

Psüühikahäiretega laste klassid - eriklassid, kuhu võetakse vastu õpilasi, kellel on orgaanilised psüühikahäired nt orgaaniline asteenia jne.

Puudulik - hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20-44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. (Õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord § 6 (4))

Põhiharidus - riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks.

Põhikiri - dokument, kus on kirjas organisatsiooni või asutuse üldsätted, eesmärgid, liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise, väljaarvamise kord ja tingimused, liikmete õigused ja kohustused, juhatus jne.

Põhikool - üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on:1) I kooliaste - 1.-3. klass;2) II kooliaste - 4.-6. klass;3) III kooliaste - 7.-9. klass.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus - selles seaduses kehtestatakse põhikoolide ja gümnaasiumide tegevuse alused (01.09.2011 uus seadus jõustus).

Põhikoolilõpetaja - 9. klassi lõpetaja, kes saab pärast edukat eksamisessiooni põhikooli lõputunnistuse.

Põhikooli lõpueksamid - põhikooli ühtsete ülesannetega eksamid ja kooli kinnitatud materjalidega põhikooli koolieksamid.

Põhjuse ja tagajärje seos - põhjuslikkus ehk kausaalsus on selline nähtustevaheline paratamatu geneetiline seos, kus üks neist nähtustest (nim põhjuseks) tingib teist (nim tagajärjeks).

Pädevus - kompetentsus - valdkond, milles inimene orienteerub, mida ta valdab. Pädevused on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Võime rakendada teadmisi, oskusteavet ja oskusi harjumuspärases ja/või muutuvas töösituatsioonis.

Päevakava - kajastab kooli õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

Päevane õppevorm - vastand õhtusele. Sisuliselt on mõeldud siiski koolitust, mis algab hommikul ja toimub kõigil tööpäevadel, st vastab kaugõppele, intervallõppele vm.

Rahvaraamatukogu - võib täita kooliraamatukogu põhiülesannet põhikogu osas, kui rahvaraamatukogu asub kooliga samas hoones või kooli hoonele piisavalt lähedal, et kooliraamatukogu põhiülesande täitmine ei oleks takistatud. Sellisel juhul peab kooliraamatukogus olema vähemalt õppekirjanduse kogu.

Refleksioon - peegeldus; metatasemel protsessi sihipärane analüüs, et tegutsemine muutuks teadlikuks ja kogemustest tehaks vajalikud järeldused. Üheks refleksiooni/mõtiskluse võimaluseks on eneserefleksioon, kuid reflekteerida saab ka teiste tegevust, reaktsioone sellele ning tulemusi ja tagajärgi. Vaatlus, kogemine ja järelduste tegemine eeltoodu alusel. Sissevaade ja tagasiside kõrvalpositsioonilt.

Refleksiooni- ja interaktsioonipädevus - suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme. Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine.

Reliaablus - tulemuste usaldatavus, konsistentsus e kokkukuuluvus, selgepiirilisus, töökindlus, ennustatavus. Tulemuste stabiilsus st kordusuuring annab sama tulemuse; kooskõlas alternatiivsete uurimuste tulemustega; teised hindajad on samade tulemuste alusel jõudnud sarnastele järeldustele.

Riigieksam - eksam kooli lõpetamiseks, mille küsimused valmistab ette, viib läbi ja hindab riiklik asutus. Võivad olla ühitatud (ülikooli) sisseastumiseksamitega. Sooritamist kinnitab vastav tunnistus.

Riigikool - kooli asutab haridus- ja teadusminister.

Riiklik järelevalve - järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem.

Riiklik õppekava - kavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale.