Gümnaasium - põhikoolile järgnev üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat.

Gümnaasiumi lõpueksamid - riigieksamid ja gümnaasiumi koolieksam.

Haiglaõpe - sellise õppena käsitatakse haiglas ravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpetamist.

Haridus - õppekavadega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Haridusasutused - koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täiendusõppeasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused.

Haridusasutuse vara - asutusele peab olema tagatud õppe ja kasvatuse korraldamiseks vara, mille moodustavad tema omandis olevad või talle omaniku poolt sihtotstarbelisse kasutusse ja valdusse antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud ainelised väärtused. Ülikooli varade õigusliku seisundi sätestavad ülikooliseadus ja Tartu Ülikooli seadus.

Hariduse kvaliteedi tagamise süsteem - õppeasutuste õppetegevuse kvaliteedi tagamisel kasutatakse õppekavade, õppekeskkonna ning õppekorralduse arendamist õppesubjektide osavõtul ning õppekavade, -keskkonna ja -korralduse seisundi kavakindlat hindamist.

Hariduse kättesaadavus - inimeste suutlikkus haridusele juurdepääsu kasutada. Hariduse kättesaadavus on majanduslik (õppemaksu puudumine jms), territoriaalne (kooli kaugus kodust, transpordikorraldus jms), sotsiaalne (vanemate jt toetus õppimisel) ja sisuline (vastavus õpilase oskustele, võimetele ja huvidele).

Hariduskorraldus - lasteaedade, koolide ja teiste õppeasutuste, raamatukogude, meedia, nõustamise, kutsesüsteemi koostoimes haritud inimeseks kujunemise tingimuste loomine. Hariduskorraldus seisneb haridusasutuste jt haridussüsteemi elementide töö eesmärgistamises, finantseerimises, organiseerimises ja hindamises. Siia kuulub lisaks koolikorraldusele, mille osaks on koolivõrk, ka mitteformaalne õppimine, informaalne õppimine, harituks kujunemine töötades, mängides vms, selle tulemuse (haridus) formaalne tunnustamine. Samuti on hariduskorralduse osaks kutse omistamine, äravõtmine, hariduse ja õppimisega seotud kulutuste tasumine ja maksustamine jms.

Haridusliku erivajadusega õpilane - HEV õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.

Hariduspoliitika - hariduspoliitikal nagu igal poliitikal on kaks tähendust. Ühelt poolt on see erinevate huvigruppide huvide realiseerimine haridussüsteemis, riigis ja kohaliku omavalitsuse üksustes, kolmanda sektori organisatsoonide ning haridusasutuste sihipärane ideoloogiline, seadusandlik, korralduslik ja finantsiline tegevus haridussüsteemi arengu suunamiseks ja haridusprioriteetide kujundamiseks.Teiselt poolt on hariduspoliitika kirjalikult fikseeritud kokkulepe haridussüsteemi arendamiseks.

Haridusobjektid - haridussüsteem tervikuna, haridusseadustik, haridusstandardid, õppeasutused, õppekavad jms.

Haridusstandard - igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi.

Haridussüsteem - koosneb kahest alasüsteemist: 1) haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel; 2) haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest.

Haridustasemed - Haridustasemetega on seotud kooliastmed. Eestis on kooliastmeteks üldhariduskoolides 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ja 10.-12. klass. Kõrgkoolis on astmeteks diplomiõpe või bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Tasemed: 1) alusharidus; 2) põhiharidus (hariduse I tase; Eestis 9 klassi ning see on kohustuslik alates 7. eluaastast kuni 17. eluaastani); 3) keskharidus (hariduse II tase; Eestis 3 aastat ja see tähendab üldkeskharidust ehk gümnaasiumiharidust või kutsekeskharidust; Eestis vähemalt 3 a); 4) kõrgharidus (hariduse III tase).

Haridusõigus - sätestab haridussüsteemi toimimise ja kodus ning lasteaias alguse saava kogu elu kestva õppe õiguslikud alused. Selles määratletakse haridusõiguse subjektide õigused, kohustused ja vastutus, õppekavade süsteemi arengu ja õppeasutuste asutamise, ühendamise, lahutamise, lõpetamise, finantseerimise ning teiste haridussüsteemis toimuvate protsesside juhtimise põhimõtted.

Harituks kujunemine - kasvatuse ja hariduse koostoime juhendamise ja nõustamisega , õppe (education) ja harjutamise (training)koostoime eneseanalüüsi, loomingu ja tööga , uurimise (study) ja äraõppimise (learn) koostoime. Lähedane mõistesotsialiseerumisega, kuid siin pole rõhutatud sotsiaalset aspekti. Samas pole võimalik harituks kujuneda väljaspool ühiskonda.

Harituks kujunemise teed - õppimine, harjutamine, töö, looming, leiutamine, mäng, nõuannete jms kuulamine, lugemine, otsimine, mõtlemine, mediteerimine, avastamine, leiutamine, jäljendamine/matkimine, jälgimine/vaatlus, uurimine, õpetamine, kahtlemine, katsetamine, kontrollimine, kogemine, veendumine, suhtlemine jt. See peab olema seotud oma tegevuse planeerimise ja tegevuse ning selle tulemuste analüüsiga.

Haritus - on mõõt, kuivõrd inimesed on kultuuri (teadmised, oskused, müüdid, väärtused jms) omandanud, et oma potentsiaali avada, ennast teostada, toime tulla ja olla õnnelik. Õppimine on üks tegevusi harituse saavutamiseks ja haridus tingimuste loomine harituks kujunemiseks. Haritust ei omata, inimene on haritud.Haritust võib liigendada selle alusel, mis valdkonnas seda vaja on: üldine, tööalane, kodaniku sh riigikaitse, perekonnaalane sh enesekohane (toitumine, hügieen, kehakultuur, eneseanalüüsi, eesmärgistamise ja enesekehtestamise oskus, vaimne kultuur jne) jne. Haritus on ettevalmistus: üldhariduslik, erialane, kutsealane, ametialane, kaitsealane, loomealane, meditatsioonialane, tunnetusalane ja õppealane. Harituse komponendid on teadmised, oskused, kogemused, arusaamine, mõistmine, ettenägemisvõime, äratundmisvõime jms, mida on võetud kokku ka terminiga teadmus.Tööalast haritust võib liigendada erialaseks (teadmiste, oskuste jm valdkond), kutsealaseks (seotud teatud kutsega, kohaga horisontaalses tööjaotuses) ja ametialaseks (seotud ametiga, kohaga vertikaalses tööjaotuses).

Harjutamine - praktiseerimine koolis või mujal, loob eeldused õpitu kasutamiseks. Vrd õppimine , ingl training. Ingliskeelne ühend education and training seostab õppimise harjutamise, praktiseerimisega.

Heterogeenne - tavakooli klassid on enamasti heterogeensed, st, et ühes klassis õpivad väga erinevate võimete ja huvidega lapsed. Selline kirev grupp teeb õpetaja ülesande - tagada kõigile võimetekohane õpe - üsna raskeks, kuid seda vajalikumaks. Levinuimaks viisiks õpetuse taset tavaklassis diferentseerida on ülesannete andmine lähtuvalt õpilase eripärast. Siinkohal tuuakse välja kolm põhilist taktikat: teadmiste ja oskuste järgi diferentseeritud ülesanded, üld- ja erivõimetele kohandatud ülesanded, õpioskustele kohandatud ülesanded.

Hindamine - jaguneb hinde panemiseks (numbriline hindamine) ja hinnangu/ tagasiside andmiseks.

Hindamise alus - õpilaste hindamisel lähtutakse Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas ning kooli õppekavas sätestatud teadmistest ja oskustest.

Hindamise korraldus - haridus-ja teadusministri määrustes on määratletud, millal, kui tihti, kuidas toimub, mil viisil ja kes konkreetselt ning mitu hindajat hindab.

Hindamiskriteeriumid - detailselt lahti kirjutatud õpiväljundid. Kirjeldused selle kohta, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis tasemel ja mõõdus ning mil viisil peab õppija konkreetse hindamismeetodi kaudu demonstreerima.

Hindamismeetod - moodus, kuidas õpiväljundite omandamist kontrollida nt test, kontrolltöö, essee, õpimapp jne.

Hindamispõhimõtted - millises süsteemis hindamine toimub, koolis nt viiepallisüsteemis; milliste kriteeriumite alusel toimub hindamine. Hindamisviis - meetod õpiväljundite omandamise kontrollimiseks nt tasemetöö, lõpueksam ja riigieksam on standartiseeritud hindamisviisid.

Hindesüsteem - nt viiepallisüsteem, mis on kasutusel Eesti koolides.

Hinne - toetab õpilase arengut, annab tagasisidet õppeedukuse kohta, innustab.

Hinneteleht - lõputunnistuse lisa, mis antakse lõputunnistuse saajale koos lõputunnistusega. Hinneteleht annab informatsiooni õppekava ja selle täitmise tulemuste kohta. Hinneteleht lõputunnistuseta ei ole iseseisev haridust tõendav dokument.

Hooldaja - tugiisik, määratakse täisealisele teovõimetule isikule, kes puude tõttu vajab abi oma õiguste ja kohustuste täitmisel; määrab hooldatava elukohajärgne kohalik omavalitsus; ei ole hooldatava seaduslik esindaja.

Hooldusklass - (eriped) raske- ja sügava vaimse alaarenguga õpilaste õpetamiseks loodud klass.

Hoolekogu - õppeasutuse alaliselt tegutsev organ, kelle ülesandeks on õpilaste, pedagoogide, kohaliku omavalitsuse esindajate, lastevanemate, vilistlaste ja toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel, jälgimisel ja paremate tingimuste loomine. Põhikooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust. Kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogu koosseisu täiendavalt õpilasesinduse nimetatud esindaja.

Huviharidus - teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide kogum, mis on omandatud süsteemse juhendatud tegelemise kaudu vaba tahte alusel tasemekoolitusest, tööalasest koolitusest ja tööst vabal ajal ning mis loob võimalusi isiksuse mitmekülgseks arenguks.

Huvijuht - loovtegevuse õpetaja.

Huvitegevus - koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod.