Tööstusomandi kaitsmine ja kasutamine
Tööstusomandit, mis on ärilise potentsiaaliga ja seetõttu majanduslikult rakendatav, kaitstakse sõltuvalt teadustulemuse iseloomust.
Oskusteavet kaitstakse salajas hoidmisega. Oskusteavet hoitakse konfidentsiaalsena erinevatel põhjustel. Näiteks on teadustulemuse kaitsmine patendiga keerukas alternatiivlahenduste olemasolu tõttu, teadustulemuse kaitsmiseks puuduvad rahalised vahendid või ei soovi potentsiaalne teadustulemuse kasutaja seda patendiga kaitsta.
Potentsiaalse leiutisega seonduvat teavet tuleb kindlasti salajas hoida kuni õiguskaitse dokumendi esitamiseni patendiametile.
Kõikide ülikoolile kuuluva oskusteabe kasutajatega sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud.
Samuti peab jälgima, et kõik uurimisgrupi liikmed, sh üliõpilased ja tehniline personal oleksid teadlikud vajadusest hoida oskusteavet saladuses ja seda ka teeks.
Teadus- ja arendustöö tellimuse täitmisel, kui loodava tulemuse varalised õigused kuuluvad ettevõttele, määratakse teabe salajas hoidmise tähtaeg kokku lepingus.
Leiutiste kaitsmine
Tehnikavaldkonna teadustulemusi, mis vastavad leiutise kriteeriumitele, saab kaitsta patendiga või kasuliku mudelina, esitades selleks vastava kaitsedokumendi patendiametile.
Leiutisena saab kaitsta ainult avalikustamata teadustulemusi. Seega on väga oluline hinnata teadusartikli publitseerimisel või konverentsiettekande pidamisel, kas avalikustatud materjal ei sisalda informatsiooni potentsiaalse leiutise kohta.
Otsustamiseks, kas potentsiaalse leiutise kaitseks taotleda patenti vm kaitsedokumenti, tuleb kaaluda mitmeid argumente. Üks olulisemaid on tõenäosus leida leiutisele potentsiaalset kasutajat. Sageli on tegemist turukaugete leiutistega, millele on küll olemuslik väärtus teadusvaldkonnas ja suur rakenduslik potentsiaal, kuid ilma pikaajalise ja ressursimahuka arendustegevuseta ei ole nende kommertsialiseerimine võimalik. Arvestada tuleb, et leiutise patenteerimine on seotud küllaltki suurte kuludega (riigilõivud, patendivolinike teenustasud jms) ning sellega kaasneb täiendav ajakulu (suhtlemine patendivolinike, ekspertidega).
Ülikoolis toimub potentsiaalsele leiutisele õiguskaitse taotlemine järgmiselt (Tartu Ülikoolis loodud leiutiste käsitlemise kord):
- autorid hindavad ja analüüsivad teadustöö tulemusi ja pöörduvad potentsiaalse leiutise korral teadus- ja arendusosakonda
- koos teadus- ja arendusosakonna töötajatega täidetakse leiutisest teatamise vorm, mis sisaldab muuhulgas leiutise kirjeldust, leiutise potentsiaalseid kasutusalasid, alternatiivsete lahenduste analüüsi ja autorite hinnangut leiutise võimaliku turupotentsiaali kohta. Autorid määravad kindlaks ka autorite loomingulise panuse jaotuse leiutise osas;
- teadus- ja arendusosakonna töötajad analüüsivad leiutist, viies läbi esmased patendi- ja turu-uuringud;
- koostöös autorite ja patendivolinikuga koostatakse patendi- või kasuliku mudeli taotlus ja esitatakse patendiametile;
- koostöös autorite ja patendivolinikuga esitatakse vastused patendiameti ekspertidele kuni patendiameti otsuseni kaitsedokument välja anda või sellest keelduda.
Juhul, kui ülikool otsustab teadustulemust mitte kaitsta, loovutatakse kaitsedokumendi taotlemise õigus autorite soovil neile.
Autorite huvi ja koostöö leiutiste õiguskaitse protsessis on väga oluline. Seda nii patendiameti ekspertidele vastuste esitamisel, läbirääkimistel leiutise potentsiaalsete kasutajatega tehnoloogia arendust puudutavates küsimustes.
Tööstusomandi kasutamine
Ülikool annab temale kuuluvat intellektuaalset omandit teistele isikutele kasutamiseks lepingute alusel.
Ülikoolile kuuluva intellektuaalse omandi kasutamiseks sõlmitakse litsentsileping. Litsentsilepingu objektiks võib olla nii tööstusomand (leiutis, oskusteave) kui autoriõigusega kaitstav teos (õppematerjalid, andmebaas, tarkvara vms). Litsentsilepingus lepitakse kokku kasutada antavate litsentseeritav objekt, territoorium, tähtaeg, litsentsitasu suurus jm olulised tingimused.
Kokkuleppeid ülikoolile kuuluva intellektuaalse omandi kuuluvuse ja kasutamise kohta sisaldavad ka teadus- ja arendustöö lepingud.
Ülikooli intellektuaalset omandit antakse kasutada veel ka bioloogilise aine üleandmise lepingutega (material transfer agreement) ja testimislepingutega (screening agreement).
Ülikoolile kuuluva intellektuaalse omandi varaliste õiguste loovutamiseks sõlmitakse intellektuaalse omandi varaliste õiguste loovutamise leping.