TARTU RIIKLIKU OLIKOOLI TO IMET ISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕ ИНОГО УНИВЕРСИТЕТА ALUSTATUD 1893. а. VTHIK 141 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г. ARSTITEADUSLIKKE TÖID ТРУДЫ ПО МЕДИЦИНЕ VI f 1 • г • • f 111(111 П1Г1Г1 T A R T U 1 9 6 3 T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У Ч Е Н Ы Е З А П И С К И Т А Р Т У С К О Г О Г О С У Д А Р С Т В Е Н Н О Г О У Н И В Е Р С И Т Е Т А ALU STATUD 1893. а. V IH IK 141 ВЫ ПУСК ОСНОВАНЫ В 1893 г. ARSTITEADUSLIKKE TÖID ТРУДЫ ПО МЕДИЦИНЕ VI T A R T U 1963 Redaktsioonikolleegium : | V H i »e | . G K i n g i s e p p , (to im etajad), K. K õ r g e , ja A. R u l l i Редакционная коллегия В. X и й e j Г К и н г и с е п п , (редакторы ), К. К ы р г е и А. Р у л л и BARBAMÜÜLI ELIMI NATS IOON IST HÜPOTERMIA TINGIMUSTES O. Rajavee ja L. Nurmand Farm akoloogia kateeder Hüpotermia teostamisel rakendatakse ulatuslikult mitmesugu­ seid narkootikume, eriti barbituurhappe derivaate. Kirjanduse andmeil võib lugeda üldtuntud tõsiasjaks nähtu, et narkootiliste ainete toimivus organismide jahutamisel tõuseb. Eksperimentaal­ sete uurimistega on seda näidanud Storm van Leeuwen ja W van der Made [1] kloroformi korral kassidel, W Allen ja E. K- Saf- ford [2] eetri puhul valgetel hiirtel ja A. J. Šapovalov [3] barbitu- raatide korral dekapiteeritud kassidel. Samale asjaolule viitavad oma töödes ka kliiniklased W G. Bigelow ja kaastööl. [4], V J. Šamov ja N. M. Borodin [5], V P Popov ja kaastööl. [6]. Barbitu- raatide narkootilise toime tõusule osutab oma uurimuses ka J. V Gubler [7]. Kui kirjanduses on viiteid narkootikumide toime intensiivsuse tõusu kohta keha madaltemperatuuri tingimustes, siis kättesaada­ vas kirjanduses ei leidunud andmeid narkootikumide, sealhulgas ka barbituraatide eliminatsiooni kiiruse sõltuvuse kohta kehatem­ peratuurist. Narkootikumide eliminatsiooni kiiruse ja seega ka toime kestuse mitteküllaldane tundmine muudab ebakindlaks nar­ koosi juhtimise organismi jahutamisel. Eespool mainitut silmas pidades oli käesoleva töö ülesandeks selgitada muutusi barbamüüli eliminatsiooni kiiruses sõltuvalt kehatemperatuurist. Meetod Katsed teostati mõlemast soost täiskasvanud küülikutel, kaa­ luga 2,7—3,8 kg. Teostati 17 katset 12 küülikul. Kehatemperatuur mõõdeti 7 cm sügavuselt rektumisse viidud elavhõbedatermo- meetri abil. Pärast barbamüüli (30 mg/kg) süstimist veeni katse­ loom fikseeriti operatsioonilauale ja asetati jahutamiseks vee- vanni 8,5— 10° С t juures. Kui rektaaltemperatuur oli langenud 3 soovitud nivoole, võeti katseloom veest välja ning oodati t° stabi­ liseerumist. Vajaduse korral rakendati soojendust (1000 W lamp 30—40 cm kauguselt) Eliminatsiooni määramiseks (ca 60 min. möödumisel eelsüstimisest) manustati barbamüüli 0,1—0,6%-lise lahusena pidevinfusiooni aparaadi abil küüliku kõrvaääre veeni. Eliminatsioon mõõdeti A. Becki ja L. Lendle [8] poolt kirjeldatud meetodiga, kusjuures kriteeriumiks olid hingamismahu ja -sage­ duse muutused. Elimineeritavaks hulgaks (s. o. kriitiliseks infu- siooni kiiruseks) loeti suurimat barbamüüli annust (mg/kg/t), mis 30 või enama minuti jooksul veeni viiduna ei tekitanud märkimis­ väärseid muutusi respiratsioonis. Kehatemperatuuri kõikumine eliminatsiooni määramise ajal ei ületanud 0,5° C. Katsete tulemused Katsete tulemused on1 esitatud diagrammina (vt. joonis 1) Kontrollkatsetes (ilma jahutamiseta) langes operatsioonilauale fikseeritud küülikul peale barbamüüli eelannuse (30 mg/kg) veeni manustamist rektaaltemperatuur kuni 1°C võrra. Neis katsetes oli barbamüüli kriitiline infusiooni kiirus 35,5 mg/kg/t ( = 100%). Rektaaltemperatuuri langemisel kuni 36°-ni С ei sedastatud olulist muutust eliminatsiooni kiiruses. Edasisel organismi jahu­ tamisel kriitiline infusiooni kiirus langeb pidevalt, olles 32° С juu­ res 75%, 28° С juures 54%, 24° С juures 33%, 20° С juures 12% ja 19° С juures 7% kontrollkatsetes saadud väärtusest. On ilmne, et keha jahutamisel alla 36° С toob rektaaltempera­ tuuri langus iga 1° С võrra endaga kaasa barbamüüli kriitilise infusiooni kiiruse languse umbes 5% võrra. Arutelu Käesoleva töö resultaadid, mis näitavad barbamüüli eliminat­ siooni kiiruse vähenemist ja seega ka toimivuse intensiivistumist organismi jahutamisel küülikutel, on kooskõlas Storm van Leeu- weni ja W van der Made [1], W Alleni ja E. K. Saffordi [2], A. J Sapovalovi [3], J. V Gubleri [7] jt. uurimustega. Töös kasutatud barbamüüli eliminatsiooni kiiruse määramise meetod A. Becki ja L. Lendle [8] järgi ei võimalda öelda, kas leitud eliminatsiooni vähenemine on tingitud kudedes barbamüüli lam­ mutamise aeglustumisest või langeb narkootikumi inaktiivseisse kudedesse deponeerumise kiirus. Et barbamüüli narkootilise toime möödumist normaalse kehatemperatuuri korral seostatakse n a r­ kootikumi kiire lammutumisega kudedes (H. A. Shonle ja kaas­ tööl. [9]), siis keha madaltemperatuuri tingimustes, mil langevad kõik metabolismi protsessid (Grosse-Brockhoff [10] jt.), on tõenäo­ liselt eliminatsiooni kiiruse vähenemine tingitud ühelt poolt ba r­ bamüüli keemilise lammutuvuse aeglustumisest. Barbamüüli 4 toime möödumise teiseks põhjuseks peetakse selle deponeerumist inaktiivsetesse kudedesse (Koppanyi ja Liberson [11]). Et ainete kudedesse difundeerumise kiirus langeb jahutamisel (Bialasžo- vicz [12] jt.), siis tõenäoliselt väheneb ka selline barbamüüli inaktiveerumise võimalus. Narkootikumide toimivuse tõusu seosta­ takse ka nende pärssiva toime liitumisega keha jahutamisest tin­ gitud kesknärvisüsteemi ja vegetatiivsete ganglionide pidurdusele (W G. Bigelow ja kaastööl. [4]; V J. Samov ja N. M. Borodin [5] jt.) Tuleb arvata, et barbamüüli eliminatsiooni vähenemine keha­ temperatuuri langetamisel on nii eespool toodud kui ka mitmete mainimata organismi funktsioonide muutuse tulemus. Antud töös näidatud kriitilise infusiooni kiiruse muutused või­ maldavad kaudselt määrata ka barbamüüli toime kestuse sõltuvust kehatemperatuurist, nagu see on antud joonisel 2. Joonis 1. B arbam üüli elim inatsiooni kiiruse m uutum ine sõ ltuvalt keha­ Joonis 2. B arbam üüli toim e kestuse tem pera tuu ris t küülikul. A bstsiss: m uutum ine sõ ltuvalt kehatem pera­ rek taa ltem pera tuu r °C. O rd inaat: tu u ris t küülikul (pöördfunktsioo­ barbam üüli infusiooni kiirus (m g/ n ina elim inatsiooni kiiruse % -s t) . kg /tu n n is ). P unktidena on toodud A bstsiss: rek taa ltem pera tuur °C. barbam üüli kriitilised infusiooni O rd inaat: barbam üüli toim e kestus, k iirused v a s tav a lt rek taaltem pera- võrreldes kontro llkatses saadud tuurile. v äärtusega , mis on 1. Nagu näitab graafiku analüüs, ei pikenda temperatuuri esi­ algne- langetamine kuni 35° С oluliselt barbamüüli toime kes­ tust. 30° С juures toime pikeneb ca 1,5, 27° С juures ca 2, 24° С juures ca 3 ja 20° С juures ca 8 korda. Ligilähedaselt samasuguse barbamüüli toimivuse tõusu sai ka A. J. Sapovalov [3], kes dekapi- teeritud kassidel näitas, et kehatemperatuuri langetamisel 10— 11° С võrra (37—36° С kuni 26—25° C) mitmete ainete, nende hulgas ka barbamüüli toimivus tõusis 1,5—2 korda. 5 Kokkuvõte \ Barbamüüli eliminatsiooni kiirus küülikul organismi jahutami­ sel langeb. Rektaaltemperatuuri ja barbamüüli eliminatsiooni vas­ tava kiiruse'suhete muutust võib alla 36° С väärtuste puhul g raa­ filiselt kujutada peaaegu lineaarse funktsioonina, kusjuures tem­ peratuuri langusel iga 1°C võrra barbamüüli eliminatsiooni kiirus väheneb ca 5%. k i r j a n d u s 1. S t o r m van L e e u w e n , W. van der M a d e , P f l ü g e r s Arch, f. die ges. Physiolog.. 1916, 165, 37. 2. А 11 e n, W., S a f f о r d, E. K-, A nesth. A nalg., 1947, 26, 133. 3. Ш а п о в а л о в , А. И., в кн.: Новые данные по фармакологии ретику­ лярной формации и синаптической передачи, Л енинград 1958, 197—206. 4 В i g е 1 о w, W G., L i n d s а у, W. К., G г е е n w о о d, W. F., Ann. of. Surg., 1950, 132, 849. 5. Ш а м о в, В. И., Б о р о д и н, Н. М., Вестн. хирургии, 1955, 6, 19. 6. П ovn о в, В. П., Д ъ я ч е н к о , П. К-, Ш а н и н , Ю. Н., Вестн. хирур­ гии, 1955, 11, 76. 7. Г у б л е р , Е. В., Физиол. журн. СССР, 1955, 837. 8. B e c k , А„ L e n d l e , L., Arch. f. exp. P ath . u. Pharm akol., 1932, 164, 188. 9. S h о n 1 e, H. А., К e 1 1 h, А. K-, K e m p f , G. F„ S w a n s о n, E. E„ J. of Pharm acol., 1933, 49, 393. 10. G r o s s e - B r o c k h o f f , F„ S c h o e d e l , W., Arch. f. exp. P ath . u. P h a r­ makol., 1943, 201, 28. 11. K o p p a n y i , Т., L i b e r s o n , A., J. of P harm acol, 1930, 39, 177. 12. В i а 1 a s z о w i с z, Anz. K rakauer Akad. d. W iss; tsit. S c h l o m o - v i t z , Benj J. H., M a c h l i s , S. A., Arch. f. exp. P a th . u. Pharm akol, 1926, 111, 1. ОБ Э Л И М И Н А Ц И И БАРБАМ ИЛА В УСЛОВИЯХ Г ИПОТЕРМ ИИ О. Раявеэ и JI. Нурманд Ре з юме Опыты проводились на кроликах, искусственно охлажден­ ных до определенной температуры. Скорость функциональной элиминации барбамила измерялась по Бэк и Лендле, причем показателем служили изменения в респирации. Выяснилось, ,что скорость элиминации названного барбитурата при охлажде­ нии организма кролика (в пределах от 36° 18° С) уменьшается (соответственно от 34 мг/кг/час до 3 мг/кг/час) Зависимость скорости элиминации барбамила от ректальной температуры 6 кролика можно графически изобразить в виде линеарной функ­ ции (см. рис. 1), причем с падением на каждый 1° скорость элиминации уменьшается приблизительно на 5%. ÜBER DIE ELIMINATION DES BARBAMYLS IN DER HYPOTHERMIE О. Rajavee und L. Nurmand Z u s a m m e n f a s s u n g Die Versuche wurden an künstlich unterkühlten Kaninchen durchgeführt. Die funktionelle Elimination des Barbamyls (des Isoamyläthylbarbitursäurenatriums) wurde nach В e с k u n d L e n d l e (1932) bestimmt. Die Eliminationsgeschwindigkeit des genannten Barbitur — säurederivates bei Unterkühlung der Tiere (in Grenzen von 36° bis 18° C) nimmt beträchtlich ab (von 34 mg/kg/Stunde auf 3 mg/kg/Stunde) Die Abhängigkeit der Eliminationsgeschwin­ digkeit des Barbamyls von der Rektaltemperatur des Kanin- chens kann man graphisch ais eine lineare Funktion darstellen (S. Abb. 1). Bei der Senkung der Körpertemperatur auf 1°C nimmt die Eliminationsgeschwindigkeit ungefähr 5% ab. 7 AMINASIINI, MEPASII1MI JA HEKSOONI M O TILITEtT l MÕJUSTAVAST JA EETRI NARKOOSI POTENTSEERIVAST TOIMEST O. Rajavee Farm akoloogia kateeder Aminasiin ehk N-(3-dimetüülamiinopropüül)-3-kloorfenotia- siin ja mepasiin ehk N-3-(metüülpiperidüül-l)-metüül-fenotiasiin on multipotentsed vegetatiivsed farmakonid (H. Kleinsorge ja K. Rösner [1]). Kõrvuti paljude muude toimetega on neile aine­ tele iseloomulik ka sedatiivne toime (H. Laborit [2]; F Heirri ja E. Frodl [3]; M. Taeschler ja E. Rothlin [4] jt.) Samuti on nii eksperimentaalselt kui ka kliiniliselt tõestatud mainitud fenotia- siini derivaatide narkootikumide toimet potentseeriv efekt (H. La­ borit ja P Huguenard [5]; S. Courvoisier ja kaastööl. [6]; S. J. Ar- buzov ja kaastööl. [7]; T Hoffmann [8]; G. Mignault [9]; J. I. Vihl- jajev [10]; S. S. Liberman [11] jt.) Viimast toimet omistatakse ka heksoonile ehk 1,6-heksametüleen-bis-trimetüülammooniumjodiidile (S. J. Arbuzov ja kaastööl. [7]) Aminasiini ja mepasiini üksikasjalisema võrdleva eksperimen­ taalse ja kliinilise uurimise vajadusele viitab M. D. Maškovski [12] veel ühes äsja ilmunud ülevaateartiklis. Käesolevas kirjandu­ ses puuduvad täiesti võrdlevad andmed mainitud fenotiasiinideri- vaatide ja heksooni toimivusest nii motoorsesse aktiivsusse kui ka eetrinarkoosi potentseerimisel. Eespool mainitut arvesse võttes seatigi käesoleva töö ülesandeks anda võrdlev hinnang amina­ siini, mepasiini ja heksooni motiliteeti mõjustavale, samuti ka eetrinarkoosi potentseerivale toimele. Toime motili teedisse M e e t o d . Katseloomadena kasutati isaseid valgeid hiiri, kaa­ luga mitte alla 18 g. Motoorne aktiivsus (-motiliteet) määrati A. W Forsti [13] aktograafi abil 3 tunni kestel. Mainitud aparaa­ diga on võimalik pidevalt kvantitatiivselt registreerida vabalt lii­ kuva hiire motoorikat. Aminasiini, mepasiini ja heksooni manus­ 8 tati katseloomadele vesilahustena vahetult enne katse i lgust selja naha alla. Iga annusega tehti vähemalt 5 katset. Kokku teostati 240 katset 68 hiirel. K a t s e t u l e m u s e d . Aminasiini väikeste annuste (0,1 — 1 mg/kg) toimel kulgesid motoorse aktiivsuse muutused kahefaa­ silised: esialgsele motiliteedi langusele (60—75 min.) järgnes tõus, mis sageli ületas kontrollkatseis saadud väärtused. Edasine aminasiini annuste suurendamine (2—3 mg/kg) viis mõnes katses rahunemiseni, teistes kaasnes sellele motiliteedi elavnemine. Täie­ lik rahunemine saadi annusega 5 mg/kg. Mepasiini väikeste annuste (0,1 —10 mg/kg, mõnes katses ka 20 mg/kg) toimel katseloomade motoorne aktiivsus vähenes mär­ kimisväärselt, suurte annuste (50 ja 100 mg/kg) toimel saadi mõnes katses peaaegu täielik rahunemine (2 juhul 6-st) kuid ena­ mikul juhtudel esines viimati mainitud annuste toimel motoorika tõus. Heksooni väikesed annused (0,1 — 10 mg/kg) üldiselt motili- teeti ei mõjustanud. Suuremate annuste (25 ja 50 mg/kg) puhul saadi umbes 60 min. kestnud rahunemine, millele järgnes motoo­ rika tõusu faas. Heksoon, mõnes katses annusena 50 mg/kg ja ena­ mikul juhtudel annusena 75 mg/kg, tekitas 30—60 min. peale manustamist motiliteedi tõusu, mis ületas kontrollkatseis leitud väärtused. 75 mg/kg ja suuremad annused tekitasid enamikul juh­ tudel kloonilis-toonilisi krampe, mille puhul mõned katseloomad surid. Eetrinarkoosi potentseeriv toime M e e t o d . Katseloomadena kasutati isaseid valgeid hiiri, kaa­ luga mitte alla 18 g. Teostati 300 katset 180 loomal. Aminasiini, mepasiini või heksooni manustati mitmesugustes annustes vesi­ lahusena selja naha alla 30 min. enne eetri aplitseerimist. Viimane toimus 11-liitrise mahuga hermeetiliselt suletavas ja elektrimoo­ toriga käivitatava segajaga varustatud klaasist narkotiseerimis- anumas. Narkotiseerimisanumasse manustati subnarkootiline hulk (0,1 ml pro 1 1 õhku) eetrit. Katsed teostati ühtlases toatempera­ tuuris (18° C). Katsesse võeti korraga kuni 10 hiirt. Eetrinarkoosi kestus oli 30 min. Jälgiti narkoosi saabumist (motoorne rahutus, ataksia, külgasend). märgiti külgasendisse jäänud hiirte arv. mil­ lest arvutati %. 30 min. möödudes katseloomad eemaldati nar- kotiseerimisanumast ning jälgiti narkoosist toibumise aega (asendi normaliseerumine, ataksia möödumine liikumisel). K a t s e t u l e m u s e d . Kontrollkatseis ei tekitanud subnar­ kootiline eetri hulk (0,1 ml 1 1 sissehingatavas õhus) katseloo­ madel mingit välisel vaatlusel registreeritavat narkootilist efekti: ei esinenud motoorset rahutust ega liigutuste inkoordinatsiooni. Aminasiini, mepasiini ja heksooni mitmesuguste annuste pre- 9 medikatsiooni efektiivsus mainitud subnarkootilise eetrikontsent- ratsiooni toime potentseerimisel on antud joonisel. E etri subnarkootilise kon tsen tra tsioon i (0,1 ml pro 1 1 õhu) toim et poten tseeriv efekt valgetel hiirtel. A bstsiss: prem edikeeritud ainete annused (m g /k g ). O rd inaat: külg- asendisse jäänud katseloom ade hulk (% -d es). Iga punkt kõveratel on saadud 10—20 katseloom al teh tud katseis. Aminasiini (0,25, 0,5, 1 1,5, 1,75, 2, 5 mg/kg) premedikat- siooni puhul eetri aplitseerimisel tekkis kõikides katsetes motoorne rahutus ja ataksia liikumisel; Vähim aminasiini annus, mille pre- medikatsioon tekitas (1 juhul 10-st) külgasendi (29. minutil) eetri subnarkootilise doosi aplitseerimisel, oli 0,25 mg/kg, kuna 100%-line külgasend (7 — 18. minutil) saadi annuse 2 mg/kg puhul. Pärast eetri eemaldamist vähima külgasendit tekitava doosi puhul katseloom püstus 1. minutil ja ataksia liikumisel möödus kõikidel loomadel 3. minutil, kuna 100%-liselt külgasendit teki­ tava doosi saanud loomad püstusid 1. kuni 22. minutil ning ataksia möödus neil 4. kuni 40. minutil. Veelgi suurema aminasiini annuse (5 mg/kg) premedikatsioon ei kiirendanud oluliselt külg­ asendi teket (6.—22. min.) eetri manustamisel, kuid katseloomade täieliku toibumise periood pikenes tunduvalt (üle 90 min.) Mepasiini (10, 20, 30, 40, 50, 60, 75, 80, 100 mg/kg) premedi­ katsioon oli samuti suuteline kõikide uuritud annuste puhul esile kutsuma motoorset rahutust ja ataksiat liikumisel. Nagu nähtub jooniselt, oli mepasiini vähim külgasendit ajendav annus 20 mg/kg, kuna 100%-line külgasend saadi 80 mg/kg annuse puhul. Seejuures tekkis külgasend esimese doosiga 28. minutil (1 juhul 10-st) ja teisega eetri manustamise 8.—22. minutil. Kui 20 mg/kg puhul katselooma külgasend möödus esimese ̂ т *п- 10 jooksul ja ataksia kõikidel hiirtel 3. minutiks pärast eetri eemal­ damist, siis 80 mg/kg annuse puhul möödus külgasend 1,5 kuni 20 min. jooksul ning ataksia kestis 30—60 min. Edasine mepa­ siini annuse suurendamine (100 mg/kg) lühendas külgasendi tekke aega (6.^— 18. min.) ning pikendas täieliku toibumise aega (üle 90 min.) Heksooni (10, 20, 30, 40, 50, 75, 90, 100 mg/kg) premedikat­ sioon tekitas eetri manustamisel motoorse rahutuse ja ataksia, mis eetri aplitseerimise katkestamisel, kui ei tekkinud külgasendit, möödusid 10.—30. sek. jooksul. Külgasendi tekkeni (20. minutil) viiv vähim heksooni annus oli 40 mg/kg. 100%-line külgasend saadi 100 mg/kg annuse premedikeerimisel, Pärast eetri eemalda- -mist heksooni vähima külgasendini viiva annuse puhul külgasend ja ataksia liikumisel möödusid 1.—3. minutil ja heksooni 100 mg/kg annuse puhul katseloomad püstusid 1.—24. minutil ning ataksia möödus 11.—25. minutil. Heksooni annused, mis märkimisväärselt potentseerisid eetri narkootilist toimet, osutusid toksilisteks: igas katseseerias, alates heksooni annusest 40 mg/kg, mõned katseloomad surid. Seejuures annus 75 mg/kg ja suuremad tekitasid paljudel katseloomadel kloonilisi krambihooge, mille ajal loomad langesid külgasendisse. Rasked ja kestvad krambid viisid ad exitum. Eetrinarkoosi manustamisega oli võimalik kram­ bihooge katkestada. Arutelu Spontaanse motiliteedi langus, samuti ka eetrinarkoosi potent- seeriv efekt valgetel hiirtel oli kõige tugevam aminasiini toimel. ■ Nõrgem, kuid teatavais annustes siiski märkimisväärne, oli mepa­ siini spontaanset motoorset aktiivsust langetav, eriti- aga eetri- narktosi potentseeriv toime. Heksoon ei olnud efektiivne ei motili­ teedi langetajana ega ka eetrinarkoosi potentseerimise osas. On tõenäoline, et aminasiin ja mepasiin kui lähedased fenotia- siini derivaadid, mis toimivad ajutüves asetsevasse formatio reti- cularis’esse pärssivalt (Ph. Decourt, [14]; R. Floru ja kaastööl. [15], N. N. Das ja kaastööl. [16]; J. I. Vihljajev [10]; N. A. Kruglov [17] jt:), avaldavad rahustavat ja eetrinarkoosi potentseerivat toimet just selle ründamispunkti mõjustamise kaudu ja mitte otsesest toimest suuraiu kooresse. Fenotiasiini derivaatide sedatiivset toimet seostatakse tsentraalse sümpatolüütilise toimega (G. Hie- bel ja kaastööl. [18]; J. N. Stroikov ja N. G. Nikultševa [19]) Selle poolt räägib asjaolu, et iga sedatiivselt toimiva ainega on saadud tsentraalne sümpatolüütiline efekt ja yastupidi. Kuid see suhe pole kvantitatiivne: nii näiteks hüdergiinil ja sümpatolütiinil on sümpatolüütiline efekt tugevam kui aminasiiriir, kuid nad jää ­ vad viimasest tunduvalt maha oma sedatiivse toime poo­ lest. Sellest on tuldud järeldusele, et äminasimi*-tsentraalne 11 formatio reticularis^t pärssiv toime ei ole seotud peamiselt adreno- lüütilise efektiga (V. P. L e b e d e v , [20]) Tõenäolisem õn arva­ mus, et aminasiini sellesuunaline toime on tingitud nii adrenaliini kui ka serotoniini pärssimisest formatio reticulari^es (P B. Brad- ley ja A. J. Hance. [21]). Vähem tõenäoline on hüpotees, mida toetab S. S. L i b e r m a n [11], et narkoosi potentseeriv efekt on tingitud ajurakkude tundlikkuse suurenemisest narkootikumide suhtes aminasiini toimel. Kuivõrd aminasiin ei toimi neuromusku- laarsetesse sünapsitesse (M. D. Maškovski ja В. A. Medve- dev, [-22]), siis räägib ka see asjaolu fenotiasiini derivaatide uuri­ tud efektide puhttsentraalse iseloomu poolt. Heksoon avaldas ainult suuremates annustes nõrka ja möödu­ vat rahustavat toimet ning eetrinarkoosi potentseerivat efekti. Kõrvuti perifeerseid ganglione blokeeriva toimega omistatakse heksoonile ka tsentraalseid ajukoores ja subkorteksis asuvaid N-koliinreaktiivseid sünapseid pärssivat toimet (P P Denis- senko [23]; M. L. Tarahhovski [24]). Viimane toime on aga suhte­ liselt nõrk, kuna halva lipoiidlahustuvuse tõttu kvartaarsed ammooniumalused tungivad väga raskesti kesknärvisüsteemi (F Hauschild [214]). Tuleb arvata, et see ainult suuremate annuste teatavais piires avalduv nõrk rahustav ja eetrinarkoosi potentsee­ riv efekt on tingitud peamiselt tsentraalseid N-koliinreaktiivseid süsteeme pärssivast toimest. See pole aga küllaldane täielikuks rahunemiseks ega ka efektiivseks eetrinarkoosi potentseerimiseks. Kuigi heksooni suuremad annused (40 mg/kg ja suuremad) pärsi­ vad ka müoneuraalseid sünapseid, kestab see efekt vaid 5— 10 min. (P P Denjssenko [23]) ega saa olla määrava tähtsu­ sega uuritud toimete avaldumisel. Hoolimata mõningasest motoo­ rikat vähendavast toimest ja eetrinarkoosi potentseerivast efektist pole heksoon nendeks otstarveteks praktiliselt rakendatav, sest vajalikud heksooni annused olid toksilised, tekitasid krampe ja paljudel juhtudel katseloomad surid. Seejuures esines letaalne lõpp eranditult juba enne eetri manustamist, tavaliselt krampide ajal. Eetri manustamisel heksoonikrambid lakkasid ning eetri- narkoos ei tõstnud surmajuhtude arvu. On ilmne, et eetri aplikat­ sioon toimis heksoonikrampide korral ravivalt ja võib arvata, et tugevam eetrinarkoosi potentseeriv efekt oli tingitud peamiselt kesknärvisüsteemi kurnatusest heksoonikrampide tagajärjel. Järeldused 1. Spontaanset motoorset aktiivsust langetavalt toimelt val­ getel hiirtel oli tõhusaim aminasiin; mepasiini sellesuunaline efekt oli nõrgem ja suuremate annuste puhul saadi sageH motili­ teedi tõus; heksooni motiliteeti pärssiv toime oli veelgi nõrgem ja lühiajalisem, avaldudes vaid toksilistes annustes. 12 2. Eetrinarkoosi potentseerimiseks valgetel hiirtel oli kõige efektiivsem aminasiini premedikatsioon ja seda juba annustes, mis ei tekitanud veel täielikku rahunemist; mepasiini sellesuuna­ line toime avaldus vaid 40—80 korda suuremate annuste puhul, kusjuures mepasiini annuse suurendamine viis efektiivsuse tõu­ sule: heksoon polnud sobiv eetrinarkoosi potentseerimiseks, sest see toime avaldus vaid heksooni toksiliste dooside premedikat- siooni puhul. 3. Aminasiini, mepasiini ja heksooni motiliteeti mõjustavate ning eetrinarkoosi potentseerivate dooside vahel pole kindlat seost. KIRJANDUS 1. К 1 e i n s о r g e, H., R ö s n e г, K-, Die P heno th iazinderivate in der M edizin. K linik und Experim ent. Veb. G. Fischer V erlag, Jena 1958. 2. L a b о r i t, H., Arch f. exp. P ath . u. Pharm akol., 1954, 222, 73. 3. H e i m , F .( F г о d 1, E., A rzneim ittel-Forsch., Aulendorl', 1954, 4, 514; tsit. K l e i n s o r g e , H., R ö s n e r, K„ (vt. sam as, nr. 1). 4. T a e s c h l e r , М., R o t h l i n , E., Arch. f. exp. P ath . u. Pharm akol., 1956, 228, 184. 5. L a b o r i t , H., H u g u e n a r d, Р., P resse med., 1952, 60, 68, 1455. 6. С о u r v о i s i e r, S., F о u r n e 1, J., D u с г о t, R., K o t s k y , M l , К о e t s с h e, Р., Arch. in te rn a t, pharm acodyn. et therap., 1953, 92 305. 7. А p б у з о в, С. Я , Д ъ я ч e н к о, П. К-, Ш а н и н , Ю. И., Вестник хи­ рургии им. И. И. Грекова, 1955, 7, 60. 8. H o f f m a n n , Т., Med. W in., 1957, 16, 667. 9. М i g п а u 11, G., C anad. A naesth. Soe. J., 1957, 4, 1, 37; tsit. Р Ж 1957, II, 7, 7. 10. В и х л я е в , Ю И., Ф армакология и токсикол., 1958, 21, 1, 28. 11. JT и б е р м а н, С. С., в кн.: Химия и медицина, вып. IX, М едгиз 1959, 38, Аминазин. 12. М а ш к о в с к и й, М. Д., в кн.: Химия и медицина, вып. IX, М едгиз, 1959, 5, Аминазин. 13. F г о s t, А. W., Arch f. exp. P ath . u. Pharm akol., 1939, 192, 257. 14. D e с о u r t, Ph., Therapie, 1953, 8, 846. 15. F l o r u , R., H e r t e a n u , H., S t e r e s c u - V o l a n s k i , М., P о p e s с u, J., M inervg med., 1957, 48, 1340. 16. D a s, N. N., D a s g u p t a, S. R., W e r n e r , G., Arch. f. exp. P ath . Pharma­ kol., 1955; 224, 248. 17. К р у г л о в , H. А., Тезисы докладов, Рига 26—29 июня, 1957 г., И здат. АН. Л атв . ССР, Рига 1957, Q0. 18. H i e b e l , G., B o n v a l l e t , М. , D e l l , Р., A ction de la chlorprom azine (L argactil) au nerveau du systim e nerveaux Central, P a ris 1954. 19. С т р о й к о в , Ю. H., Н и к о л ь ч е в а , H. Г., Ф армакология и токсикол., 1952, 15, 3, 38. 20. Л е б е д е в , В. П., в кн.: Н овые данные по фармакологии ретикулярной формации и синаптической передачи, М едгиз 1958, 87. 21. В r a d l e y * Р В., Н а п с е , А. J., EEG Clin. N europhysiology, 1957, 9, 191. 22. М а ш к о в с к и й, М. Д ., М е д в е д е в , Б. А., в кн.: Химия и меди­ цина, вып. IX, М едгиз 1959, 74, Аминазин. 23. Д е н и с е н к о , П. П., в кн.: Ганглиолитики и блокаторы нервно-мы­ шечных синапсов, ИЭМ АМН СССР, Л енинград 1958, 21. 24. Т а р а х о в с к и й , М. Л., Ф армакология и токсикол., 1957, 20, 1, 33. 25. H a u s c h i l d , F„ Pharm akologie und G rundlagen der Toxikologie, Veb. G. Thieme, Leipzig .1956. 13 О ВЛ И Я Н И И АМИНАЗИНА, МЕПАЗИНА И ГЕКСОНИЯ НА МОТОРНУЮ АКТИВНОСТЬ И ОБ ИХ П О ТЕН Ц И РУ Ю Щ ЕМ ЭФ И РН Ы Й НАРКОЗ Д Е Й С Т В И И О. Раявеэ Ре з юме Опыты проводились на белых мышах — самцах весом не мень­ ше 18 грамм. Спонтанная моторная активность определялась ак- тографом Форета (А. W. Forst, 1939) в течение 3 часов. Амина­ зин или Н'(3-диметиламинопропил)-2-хлорфенотиазин, мепазин или Н-3-(метилпиперидил-1) -метилфенотиазин и гексоний или иодид 1,6-гексаметилен-бизтриметиламоний вводились в водном растворе непосредственно перед опытом подкожно. Самым силь­ ным подавляющим спонтанную моторную активность средством был аминазин, который вызывал полное успокоение животных в дозе 5 мг/кг. У мепазина названное действие выражалось сла­ бее. Мепазин в больших дозах (50 и 100 мг/кг) в большинстве случаев вызывал даже повышение моторики. Подавляющее мото­ рику действие гексония выражалось еще слабее и было кратко­ временным, проявляясь только при токсических дозах (50 мг/кг). Потенцирующее эфирный наркоз действие названных препа­ ратов определялось также на белых мышах. Наркотизирование животных проводилось в течение 30 мин. в специально для нар­ коза сконструированной банке объемом 11 литров. Эфир приме­ нялся в субнаркотической концентрации (0,1 мл на 1 л воздуха), в контрольных опытах не вызывающей даже атаксии. Аминазин, мепазин и гексоний вводились в водном растворе подкожно за 30 мин. до начала наркотизирования. Для потенцирования эфир­ ного наркоза оказалась самой эффективной премедикация ами­ назина, даже в дозах (0,5—2 мг/кг). еще не вызывающих пол­ ного успокоения. Подобное действие мепазина проявлялось толь­ ко при больших дозах (20 до 80 мг/кг), причем увеличение дозы мепазина вело к повышению эффекта. Гексоний не являлся при­ годным для потенцирования эфирного наркоза, так как назван­ ное действие проявлялось только при токсических дозах (40— 100 мг/кг). применение которых вызывало смерть отедльных жи­ вотных. Между дозами аминазина, мепазина и гексония, влияющими на моторику, и дозами, потенцирующими эфирный наркоз, нет определенной связи. 14 OBER DIE MOTILITÄTSBEEINFLUSSENDE UND DIE AETHERNARKOSEPOTENZIERENDE WIRKUNG VON AMINAZIN,. MEPAZIN UND HEXONIUM O. Rajavee Z u s a m m e n f a s s u n g Die Versuche wurden an erwachsenen weiöen männlichen Mäusen durchgeführt. Die Spontanmotilität wurde mittels einer aktographischen Methode von A, W. Forst (1939) geprüft. Ami- nazin oder N-(3-dimethylaminopropyl-)-2-chlorphenothiazin, Mepazin oder N-3-(methylpipQridyl-l)-methylphenothiazin und Hexonium oder, 1,6 — hexamethylbistrimethylammoniumjodid wurden in wässeriger Lösung unmittelbar vor Beghin des Ver- suches subkutan appliziert. Die stärkste motilitätshemmende Wir- kung zeigte Aminazin, das in Dosen von 5 mg/kg eine vollkom- mene Beruhigung der Versuchstiere verursachte. Die genannte Wirkung der entsprechenden Dosen von Mepazin war schwächer; höhere Dosen (50 und 100 mg/kg) von Mepazin riefen in mehreren Fällen sogar eine Motilitätserhöhung hervor. Die motilitätshemmende Wirkung des Hexoniums war noch kurzfri- stiger und schwächer ausgeprägt ais beim Mepazin. Zur Erzie- lung der genannten Wirkung waren hohe toxische Dosen (50 mg/kg) nötig. Die die Aethernarkose potenzierende Wirkung wurde eben- falls in Mäuseversuchen bestimmt. Das Narkotisieren der Tiere für die Dauer von 30 Minuten geschah in einer 11 1 umfassenden Narkosebüchse. Aether wurde in einer subnarkotischen Konzen- tration (0,1 ccm 1 1 Luft), welche in den Kontrollversuchen noch keine Ataxie hervorrief, verabreicht. Aminazin, Mepazin und Hexonium wurden in wässeriger Lösung 30 Minuten vor der Aetherapplikation subkutan injiziert. Die die Aethernarkose potenzierende Wirkung ist arn stärksten beim Aminazin ausge­ prägt. Dosen von Aminazin (0,5—2 mg/kg), die kaum beruhi- gend wirken, haben eine deutliche Aethernarkose potenzieren­ de Wirkung entfaltet. Die entsprechende Wirkung von Mepazin zeigte sich nur bei hohen Dosen (20 bis 80 mg/kg), wobei eine Erhöhung der Dosis eine Verstärkung der Wirkung mit sich brachte. Hexonium war für die Potenzierung der Aethernarkose nicht geeignet, weil die genannte Wirkung nur bei toxischen und tödlichen Dosen (40 bis 100 mg/kg) hervortrat. Es konnte keine bestimmte Beziehung zwischen beruhigenden und Aethernarkose potenzierenden Dosen von Aminazin, Mepazin und Hexonium nachgewiesen werden. 15 ISOPROMEDOOLI JA ANADOOLI FARMAKOLOOGIAST H. Kurvits F arm akoloogia kateeder Morfiin on väärtuslikumaid valuvaigistavaid vahendeid. Mor­ fiini kaäutamisel selgusid tema harjumust tekitavad omadused, mis piirasid tunduvalt selle ravimi ulatuslikumat praktilis-tera- peutilist rakendamist. Veel enne morfiiri keemilise struktuuri lõp­ likku selgitamist alustati morfiiniga^ sarnanevate ühendite süntee­ simist, et leida preparaat, millel puuduksid morfiinile omased mittesoovitavad kõrvaltoimed. M orfiini to im ega ühendite sünteesim ises võib eristada kolme a ja järku (F G ross ja R. M eier [9]). E sim esel etapil läh tu ti m orfiini m olekulist kui te r­ v ikust, m illes m õnevõrra m uudeti üksikuid keem ilisi rühm i. A nalgeetilise toime kand jaks peetakse m orfiini m olekulis fenoolset hüdroksüülrühm a (N. B. E ddy[2]). V iim ase m etüleeiim ine (kodeiin) või e tü leerim ine (dioniin) vähendab saadud ühendi m orfiinile om ast ana lgee tilis t toim et. M orfiini m olekulis esineva alkohoolse hüdroksüülrühm a m etüleerim isega (heterokodeiin), a tse tü leerim isega (a-a tse tüü lm orfiin ) ja d iatsetü leerim isega (heroiin), saadakse tugeva analgeetilise to im ega ühendid, kuid para llee lse lt suu­ reneb ka nende toksilisus (N. B. E ddy [2]). O ksüdeerim ine (d ilaudiid) või redu t­ seerim ine (d ihüdrodesoksüm orfiin) suurendab ana lgee tilis t toim et, sam uti ka toksilisust, Kusjuures para llee lse lt lüheneb toim e kestus (J. R. G rew e [8]). H apnikusilla avam ine 4,5 süsin ikuaatom ite vahel vähendab analgeetilis t ak tiiv sust (N. B. E ddy [3]). Nii osu tus perm oniid tõhusam aks analgeetikum iks kui drom oraan. P iperid iinahela katkestam ise, sam uti ka arom aatse tuum a substitu ts iooni ta g a jä r je l kaotab saadud ühend va luvaig is tava toime. K aksiksidem e hüdrogeniseerim ine, alkohoolse hüdroksüülrühm a oksüdeeri­ m ine ja m etüülrühm a liitm ine m orfiini hüd roarom aatse ring i juu rde tõstab ühendi ana lgee tilis t to im et (N. P reobraženski ja E. G enkin [23], kusjuures meto- poonil on vähem m orfiinile om aseid kõrvaltoim eid. N. B. E ddy [2]. А. H. Bec- kett, П1. M ainitud ühend tekitab harju m u st vähem al m äära l kui morfiin, С. K. H im m elsbach 1101). Teisel etapil oli peam iseks püüdeks m orfiiniga sa rn as te ühendite to taa l- süntees. T eatavasti k a tse ta s m orfiini süneteesi juba J. Liebig, kuid alles 1946. a. õnnestus G rew el sün teesida esim ene m orfiinile keem iliselt s truk tuu rilt lähedane ühend — N -m etüülm orfinaan n ing alles 1952. aas ta l sünteesisid G ates ja Tschudi m orfiini (M. G ates, G. Tscnudi [7]). K olm andale etapile panid aluse O. E isleb ja O. Schaum ann 1939. aasta l. N ad näitasid , et fenüülpiperid iinkarboonhappe ühenditel on spasmoLüütilise toim e kõrval ka analgeetilisi om adusi. S ünteesitud ühendeist oli eriti tugeva analgeetilise to im ega 1 -m etüül-4-fenüül-piperidiin-4-karboonhappe-etüülester ehk dolatiin . D olatiin iga nä ida ti esm akordselt, et m orfiini kom plitseeritud m ole­ kuli v a lu v a ig is tav a t toim et võib asendada lihtne piperidiini derivaat. V iim ast võib vaadelda kui osa m orfiini molekulist, m illega on a rv a tav asti se le tatavad ka paijud piperidiini derivaatide le om ased m orfiini toimed, nagu valuvaig istav , harjum ust ja iha tek itav toime. V iim asel a ja l on N õukogude Liidus I. N ažarovi poolt sünteesitud rida fenüülpiperidiini derivaate, nagu 1, 2, 5-trim etüül-4-fenüül-4-propioonoksüpi- peridiin ehk prom edool, selle ruum iline isom eer ehk isoprom edool ja 1, 3-dime- tüüt-4-fenüül-4-propioonoksüpiperidiin ehk anadool. C6H 5 0 -C 0 -C H 2-CH3 С6н 5 О .С О -С Н 2-СНз X < H3C CH 3 \ / С Н з - Н С 1 ■HC1 N N CH3 C H 3 Prom edool Anadool Prom edooli farm akoloogilise toime ja rav itõhususe kohta on ilm unud rohkesti töid (M. M aškovski ja V. Ištšenko, [15], B. L egostev П41. I. N azarov, M. M aškovski, V. Rudenko, N. P rostakov ja V. Iš tšenko [18], Sui Bin [22], G. K ingisepp ja H. K urvits [11], H. K urvits [13]. Sam uti on käsitle tud k irjan ­ duses isoprom edooli farm akoloogilisi om adusi (M. M aškovski ja P. A bram ova [16], M. M aškovski ja G. A ru tjun jan [17], O. R ajavee [19.] V ähem andm eid on anadooli kohta (L. O. R andali ja G. Lehm ann [20]. O. R ajavee [19]. Käesoleva töö ülesandeks on uurida võrdlevalt isopromedooli ja anadooli mitmesuguste annuste valuvaigistavat toimet ning võrrelda saadud tulemusi promedooli ja morfiini toimega; uurida isopromedooli ja anadooli toimet hingamisse, kehatemperatuuris- se ning selgitada tõhusaim analeptikum mainitud ainete mürgis­ tuse korral pärsitud hingamise elustamiseks. Katsete metoodika K atsed teo s ta ti küülikutel kehakaaluga 2 kuni 3 kg ja valgetel hiirtel keha­ kaaluga 20 kuni 25 g. 2 A r s t i t e a d u s l ik k e tö id VI 17 V alu v a ig is tav a t toim et m äära ti küülikutel, kellele tek ita ti valu ham bapulpa elektrilise ä rritu seg a (A. Fleisch ja M. Dolivo 151). V a lu ä rr itu s te in tensiivsust mõõdeti voltides. Toime in tensiivsuse võrdlem iseks a rvu ta ti va lu ärritu släv ise tõus pro tsen tides läh tev ää rtu sest igal üksikul küülikul eraldi, m illest hiljem arv u ta ti v iiest ka tsest keskm ised väärtused . H in g am ista litlu s t pärssiva toim e uurim iseks mõõdeti küüliku h ingam ism ahu m uutusi gaasikella abil. P ara llee lse lt jä lg iti ka h ingam issageduse m uu­ tusi. H ingam isliigu tu ste g raafiliseks registreerim iseks k asu ta ti h ingam is­ m aski külge ühendatud M arey kapslit, m ille abil h ingam isekskursioonid kanti küm ograafile. H ingam ist pärssiva toim e võrdlem iseks a rv u ta ti h ingam ism ahu langus pro tsen tides läh tev ää rtu ses t iga l katseloom al eraldi, m illest hiljem arvu­ ta ti v iiest k a tsest keskm ised väärtused . K ehatem peratuuri lan g e tav a toim e uurim iseks kasu ta ti katseloom adena küülikuid, kellel tem pera tuuri m õõdeti m aksim aalterm om eetriga rektaalselt. Isoprom edooli ja anadooli to im et kesknärvisüsteem i m otoorsetesse keskus­ tesse jä lg iti valgetel hiirtel A. W. Forsti jä rg i (6). Katsete tulemused V a l u v a i g i s t a v t o i m e . Teineteisele keemiliselt lähedaste fenüülpiperidiini derivaatide isopromedooli ja anadooli valu­ vaigistava toime tõhususe selgitamiseks võrreldi nende mit­ mesuguste annuste analgeetilise toime intensiivsust ja kestust promedooli ja morfiini vastavate näitajatega. Eelkõige leiti uuri­ tavate ühendite annused, mis tõstavad sarnaselt morfiini annu­ sega 5 mg/kg valuärrituslävist keskmiselt 125%. Nagu joonisest 1 selgub, avaldavad naha alla manustatult isopromedool (1 mg/kg), anadool (2,5 mg/kg) ja promedool (2,5 mg/kg) niisama tõhusat valuvaigistavat toimet kui morfiiniannus 5 mg/kg. Seega võib mainitud annuseid lugeda keskmisteks adekvaatseteks valuvaigis­ tavateks annusteks. Joonisest 1 selgub veel, et morfiini ja sünteetiliste fenüülpipe­ ridiini derivaatide adekvaatsete valuvaigistavate annuste toime saabumise kiiruses ja kestuses on erinevusi. Nii saabub sünteeti­ liste fenüülpiperidiini derivaatide valuvaigistav toime 5.— 10. minutil pärast , manustamist, saavutab maksimumi 15.—30. minutil ja hakkab seejärel alanema. Nii on 60. minutil isoprome­ dooli, promedooli ja anadooli valuärrituslävise tõus langenud 125%-lt keskmiselt 80—85%-ni. Toime kaob keskmiselt 90.— 105. minutil. Morfiini analgeetiline toime ilmub aeglasemalt, süveneb maksimumini 60. minutil ja pikkamööda vähenedes kaob 135. minutil. Anadooli ja isopromedooli annuste suurendamine tõstab ja pikendab analgeetilist toimet. H i n g a m i s t a l i t l u s t p ä r s s i v t o i m e . Analgeetiku- mide terapeutilise sobivuse hindamisel on olulise tähtsusega nende kõrvaltoimed, eeskätt nende hingamist pärssiv ja kehatemperatuuri vähendav omadus. Seepärast jälgiti anadooli ja isopromedooli mitmesuguste annuste hingamistalitlust pärssivat toimet pärast manustamist naha alla ja veeni. Anadooli manustati küülikutele naha alla 2-protsendilise lahu­ 18 sena annustes 1, 2,5; 5; 10; 20; 30 mg/kg. Katse tulemused on kuju­ tatud joonisel 2. Anadooli annus 1 mg/kg ei avaldanud hingamis­ talitlust oluliselt pärssivat toimet; 5 njg/kg alandas tugevasti hingamismahtu (18,8%-ni) ja -sagedust (20%-ni), kusjuures viiest küülikust ühel esines külgasend kestusega 20 minutit. Anadooli % 3 75 fHMfäm, 5 0 " % 350 л . 2.5 • 325 ------------- 5.0 • *За*РЛ&паЫал€ 10 * 300 ------------ 2.5 - 275 l Pk '\ ~ 2 .5 * л .\ ------ J 0 Z50 225 200 175 150 115 100 75 50 25 0 15 30 45 60 75 90 105 ПО 135/50 fS5 min. Joonis 1. A nalgeetikum ide va luärritu släv is t tõstev toime. O rd inaa t — va luärritu släv ise tõus % -des, võrreldes läh- tevää rtu sega ; abstsiss — aeg m inutites. annused 10, 20 ja 30 mg/kg ei süvendanud võrreldes eelmise annu­ sega hingamise pärssimist, küll aga pikenes hingamist pärs­ siva toime kestus. Esines atsidootiline hingamine, üksikud kramp­ likud tõmbed ja kügasend. Intravenoosselt manustatud anadooli hingamistalitlust pärssi­ vat toimet uuriti annustes 1; 2,5; 5; 10; 15; 30 mg/kg. Anadooli annus 1 mg/kg langetas hingamismahtu 74%-ni ja 2,5 mg/kg 45%-ni normaalsest väärtusest. Sügavama hingamisdepressiooni põhjustas anadooli annus 5 mg/kg. Mainitud annus tekitas kohe pärast süstimist hingamisseisaku, mis möödus esimesel minutil. 2* 19 Ühtlasi tekkis külgasend ja mõnel juhul esinesid krambid. Ka veeni manustamisel ei süvendanud annuse suurendamine (10 mg/kg) hingamisdepressiooni, küll aga pikendas toime kestust; 15 mg/kg põhjustas tugevaid kloonilisi krampe, mis möödusid 3—6 minuti järel. Annus 30 mg/kg surmas küüliku ilma eelnevate krampideta. ---------------AtuubU 25 тЩ ------- --------- 50 ----- УлерКжАоМ i. о го V ---------------- ------------ Z.5 — с — Рмлт лймЬ 2 5 10 5 0 W 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 min Joonis 2. A nalgeetikum ide h ingam ism ah tu pärssiv toim e naha alla m anustam ise korral. O rd inaa t — hingam ism ahu langus % -des läh teväärtu sest; abstsiss — aeg m inutites. Isopromedooli manustati küülikutele naha alla annustes 0,5; 1; 2,5; 5 mg/kg kehakaalu kohta. Isopromedooli annus 0,5 mg/kg langetas hingamismahtu 78%-ni ja 1 mg/kg 62%-ni lähteväärtu­ sest, 2,5 mg/kg viis hingamismahu 31%-ni ja -sageduse 28%-ni lähteväärtusest. Ühtlasi põhjustas mainitud annus paljudel katse­ loomadel perioodilist hingamist. Isopromedooli annus 5 mg/kg süvendas veelgi hingamismahu ja -sageduse langust kusjuures kõikidel katseloomadel esinesid perioodiline hingamine ning kramplikud tõmbed. Viiest küülikust suri üks. Hingamist pärssiva toime kestus oli 30— 140 minutit, olenevalt annusest. Isopromedooli vastavad veeni süstitud annused põhjustasid veelgi sügavamat hingamise pärssimist. Nii näiteks võrdus isopromedooli annus 0,5 mg/kg veeni 1 mg/kg naha alla manus- tatud annuse toimega; 5 mg/kg tekitas hingamisseisaku ning küülikut oli võimalik päästa pervitiiniga (5 mg/kg). Hingamist pärssiva toime kestus oli lühike (25—50 minutit). 20 K e h a t e m p e r a t u u r i l a n g e t a v t o i m e . Anadool ja isopromedool langetavad küülikutel rektaalset temperatuuri. Analgeetikumide toime küüliku kehatemperatuurisse A nalgeetikum A nnus Keskmine t° Toime kestus m g/kg langus min. 1,0 - 0 ,9 70 A nadool 2,5 - 1 ,0 120 5,0 —1,4 240 0,5 - 0 ,5 75 Isoprom edool 1,0 - 1 ,0 120 2,5 - 1 ,6 160 Nagu nähtub tabelist, sõltub toime intensiivsus analgeetikumi annusest. Mida suurem on annus, seda sügavam on temperatuuri langus ja selle kestus. Mainitud katsetes esines üksikute katse­ loomade puhul kõikumisi. T o i m e m o t o o r s e s s e a k t i i v s u s e s s e . Isopromedooli ja anadooli toime hiirte motoorsesse aktiivsusesse sarnaneb prome­ dooli vastava toimega. Isopromedooli väikesed annused (0,1 — 1 mg/kg) avaldavad sedatiivset toimet, mis väljendus valgete hiirte jooksuliigutuste vähenemises; suured annused (20 mg/kg) teki­ tavad tugeva motoorse erutuse, mille tagajärjel suurenes tundu­ valt hiirte jooksuliigutuste arv. Anadooli toime sarnaneb üldjoontes eelmisega. Sedatiivne efekt saavutatakse annusega 2,5 mg/kg ja tugev motoorne erutus annusega 30 mg/kg. A n a l g e e t i k u m i d e j a a n a l e p t i k u m i d e a n t a g o ­ n i s t l i k t o i m e . Hingamisanaleptikumidest uuriti pervitiini, korasooli ja lobeliini ergutavat toimet anadooli ja isopromedooliga pärsitud hingamisse. Küüliku hingamistalitlust pärsiti anadooli 5 mg/kg intravenoossete annustega. Sügavaim hingamistalitluse pärssimine esines 3. minutil, kusjuures hingamismaht langes 26%-ni ja sagedus 22%-ni. Sageli esines apnoe ja perioodiline hingamine. Mainitud annus tekitas mõningatel katseloomadel külgasendi. Hingamisanaleptikume süstiti veeni 3. minutil, arvates anadooli manustamisest. Katse tulemused on toodud joonisel 3. Anadoolimürgistuse korral esineva depresseeritud hingamise elustamisel osutus kõige kindlamaks korasool, mis annustes 2,5 mg/kg taastas normaalse hingamismahu püsivalt 24 minuti jooksul. Vähem tõhus oli pervi- tiin (5 mg/kg), mis taastas hingamismahu 40. minutil. Reflek­ toorselt toimivatest analeptikumidest taastas lobeliin normaalse hingamismahu 10 minuti jooksul, kuid see efekt püsis lühikest 21 aega ja hingamismaht langes allapoole anadooli poolt põhjusta­ tud väärtusi. Kasutatud analeptikumid mõjustavad anadooliga langetatud hingamissagedust vähesel määral. Joonis 3. A naleptikum ide toim e anadoo liga (5 m g/kg i. v.) pärsitud h ingam isse, f analeptikum i süstim ine veeni. Isopromedool 2,5 mg/kg intravenoosselt langetas 10. minutil hingamismahtu 22%-ni ja -sagedust 19%-ni normist. Hingamis- analeptikume süstiti veeni 5. minutil, arvates isopromedooli manustamisest. Ka siin esines sageli apnoed ja perioodilist hingamist. Katse tulemused on toodud joonisel 4. Isopromedooliga pärsitud hingamistalitluse elustamisel osutus efektiivseimaks pervitiin (5 m g/kg). mis taastas pärsitud hingamismahu 3. minu­ til ja tõstis hingamismahu 5. minutil normist kõrgemale, missugu­ sele tasemele see jäi püsima pikemaks ajaks. Isopromedooli foonil oli korasooli toime vähem efektiivne. Korasooli efektiivseima annu­ sega (5 mg/kg) tõusis hingamismaht siiski märgatavalt, samuti lühenes hingamist pärssiva toime kestus. Kõigis katsetes tekitas korasool esimesel minutil pärast süstimist krampe, mis aga möödusid 2. minutil. Lobeliin (2 mg/kg) tõstis küll algul tuge­ vasti hingamismahtu, kuid esialgsele tõusule järgnes hingamis­ mahu langus. Nagu anadooli korralgi mõjustavad mainitud analeptikumid hingamissagedust vähem. 22 Joonis 4. A naleptikum ide toim e isoprom edooliga (2,5 m g/kg i. v.) pärsitud h ingam isse t analeptikum i süstim ine veeni. Arutelu Loomkatsetes teostatud farmokoloogilise analüüsi põhjal osutus uuritud analgeetikumidest toime intensiivsuselt tugevai­ maks isopromedool, millele järgnevad anadool ja promedool ning lõpuks morfiin. Anadool osutus promedoolist tugevamaks anal- geetikumiks suuremates annustes (5 mg/kg), kuna annustes 2,5 mg/kg oli nende toime intensiivsus peaaegu võrdne. Toime kestus adekvaatsetes valuvaigistavates annustes oli kõige pikem morfiinil 5 mg/kg, sellele järgnes promedool (2,5 mg/kg), kuna isoprome­ dooli (1 mg/kg) ja anadooli (2,5 mg/kg) valuvaigistava toime kestus oli võrdne ( joonis 1.). Analgeetikumi hindamisel peab arvestama ka tema hingamis- keskust pärssivat toimet. Ka siin kehtib W Straubi [21] poolt narkofiiniga näidatud seaduspärasus, et analgeetiline tõhusus kulgeb paralleelselt hingamist pärssiva toimega. Nii näiteks ületab isopromedool anadooli analgeetilise toime poolest kahe­ kordselt, tekitades täielikku valutundetust juba annustes 1 mg/kg, viimane pärsib aga hingamist peaaegu niisama palju kui anadooli vastav analgeetiline annus (2,5 mg/kg) Nähtavasti osutavad 23 talaamilised sünapsid analgeetikumide suhtes samasugust tund­ likkust kui hingamiskeskuse sünapsid piklikus ajus. Öeldu kehtib ka kehatemperatuuri reguleeriva keskuse kohta. Vaatamata uuritud ühendite vähesele keemilisele erinevusele, ei avalda hingamisanaleptikumid ühesugust elustavat toimet nende ühendite poolt põhjustatud hingamispärssimisse küülikul. Artadoolimürgistuse korral osutus tõhusaimaks korasool, isopro- medoolimürgistuse korral aga pervitiin. Isopromedool ja anadool kuuluvad samuti nagu promedoolgi selliste narkootikumide rühma, mis ei pärsi karootise siinuse retseptoreid. Seepärast avaldavad reflektoorselt toimivad analeptikumid märgatavat, olgugi kiiresti mööduvat, hingamist elustavat toimet. Anadooli ja. isopromedooli toime hiirte motoorsesse aktiivsu­ sesse on nagu promedoolilgi suurtes annustes (üle 20 mg/kg) kahefaasiline, s. t. vahetult pärast süstimist ergutav, mis umbes 2 tunni möödudes läheb üle halvatuseks. Kirjandusest on teada, et analgeetikumid, mis tekitavad katseloomadel tsentraalset eru­ tust, ei põhjusta inimestel nii kergesti hingamishalvatust. Ka käesolevas töös oli huvitav jälgida, et anadooli annuse suurenda­ mine 5— 15 mg/kg veeni ja 5—30 mg/kg naha alla ei süvendanud küülikul hingamist pärssivat toimet võrreldes 5 mg/kg annuse lõimega. Järeldused Analgeetilise toime poolest osutusid fenüülpiperidiini derivaati­ dest 1, 2, 5-trimetüül-4-fenüül-4-propioonoksüpiperidiini isomeer ehk isopromedool ligikaudu 5 korda ja 1, 3-aimetüül-4-fenüül- -4-propioonoksüpiridiin ehk anadool ligikaudu 2 korda tõhusa­ maks kui morfiin. Adekvaatsetes valuvaigistavates annustes oli nende toime kestus aga lühem. Isopromedooli ja anadooli analgeetilised annused pärsivad hingamiskeskust ja langetavad kehatemperatuuri. Isopromedooli ja anadooliga pärsitud hingamiskeskust elusta­ vad niihästi reflektoorselt (lobeliin) kui ka tsentraalselt toimivad (pervitiin, korasool) hingamisanaleptikumid. Anadoolimürgistuse korral osutus tõhusamaks korasool, isopromedoolimürgistuse korral pervitiin. Lobeliini hingamist elustav toime on lühiajaline. Isopromedooli ja anadooli võib teostatud farmakoloogilise analüüsi põhjal soovitada intensiivsete ja äkiliste valude vaigis­ tamiseks. KIRJANDUS 1. В e с к e 11, А. H., J Pharm . Pharm acol., 1952, 4, 425. 2. E d d y, N. B„ Ann. N. J. Acad. Sci., 1948, 51, 1— 174. 3. E d d y, N. B„ J. Am. Pharm . Ass., 1950, 39, 245—251. 4. E i s 1 e b, O., S c h a u m a n n , O., D eutsch. med. W schr., 1939, 65, 967. 24 5. F 1 e i s с h, A., D о 1 i v о, М., Helv. Physiol. A eta, 1953, 11, 305 322. 6. F o r s t , A. W. , N - S c h m i e d . Arch. exp. Patho l. u. Pharm akol., 1939, 190, 231. 7. G a t e s , М. A,. T s c h u d i , G., J. Am. Chem. Soe., 1952, 74, 1109. 8. G r e w e , R., Angew. Chem., 1947, 59, 194. 9. G r o s s , F., M e i e r , R., Schweiz. med. W schr., 1949, 79, 1154— 1159. 10. H i m m e l s b a c h , С. K., J. Pharm . Exp. Ther., 1939, 67, 239—249. 11. К и н г и с е п п , Г Я. К у р в и т е , X. X., Тезисы докладов совещания по проблеме связи меж ду структурой и действием лекарственных ве­ ществ, 1956, 44. 12. К р у г л о в , Н. А., Ф армакология и токсикология, 1957. 3, 9— 14. 13. K u r v i t s , Н., T artu R iikliku Ülikooli Toim etised, 1958, 57, 85—95. 14. Л e г о с т е в , Б. И., Ф армакология и токсикология, 1952, 4, 20—23. 15. М а ш к о в с к и й, М. Д., И щ е н к о , В. И., Ф армакология и токсико­ логия, 1952, 4, 11— 19. 16. М а ш к о в с к и й, М. Д., А б р а м о в а , П. Н., Ф армакология и токси­ кология, 1956, 3, 26—32. 17. М а ш к о в с к и й, М. Д . и А р у т ю н я н , Г. С., Ф армакология и ток­ сикология, 1957, 1, 17—22. 18. Н а з а р о в , И. М. , М а ш к о в с к и й , М. Д. , Р у д е н к о , В. А., П р о ­ с т а к о в , Н. С., И щ е н к о , В. М., Клиническая медицина, 1952, 8, 60—63. 19. R a j a v e e , О., T artu R iikliku Ülikooli Toim etised, 1958, 57, 76—82. 20. R a n d a l i , L. О., L e h m a n , G., J. Pharm . Exp. Ther., 1948, 93, 314—328. 21. S t r a u b , W., Biochem. Z., 1912, 41, 419. 22. С ю й Б и н. Ф армакология и токсикология, 1956, 3, 33—36. 23. П р е о б р а ж е н с к и й , Н. А., Г е н к и н , Э. М., Химия органических лекарств венных веществ, 1953, 238. К ФАРМАКОЛОГИИ ИЗО П Р О М ЕД О Л А И АНАДОЛА X. Курвитс Ре з юме В настоящей работе изучается фармакологическое действие новых препаратов фенилпиперидинового ряда, синтезированных И. Н. Назаровым: оптического изомера 1, 2, 5 триметил-4-фенил- 4-пропионоксипиперидина или изопромедола и 1, З-диметил-4- фенил-4-пропионоксипиперидина или анадола. Опыты проводились на кроликах весом в 2—3 кг и на белых мышах весом в 20—25 г. Исследовалось анальгезирующее дей­ ствие, влияние на дыхание, температуру тела и моторику по ме­ тодике, описанной в нашей предыдущей работе [X. Курвитс (1958)]. Дозы изопромедола в 1 мг/кг и анадола в 2,5 мг/кг оказы­ вают по интенсивности такое же болеутоляющее действие, как дозы морфина в 5 мг/кг, но длительность болеутоляющего дей­ ствия адекватных доз изопромедола и анадола меньше, чем у морфина. 25 При терапевтической оценке болеутоляющих средств важную роль играют побочные действия, в первую очередь угнетение дыхания и понижение температуры тела. Анальгезирующая доза изопромедола и анадола, повышающая порог болевого раздра­ жения на 125% по сравнению с нормой, угнетает объем и часто­ ту дыхания в среднем на 62—63%. Удвоение анальгезирующей дозы вызывает сильную и длительную депрессию дыхания. Оба препарата в анальгезирующих дозах понижают темпе­ ратуру тела кролика в среднем на 0,9— 1,6° Малые дозы изопромедола (0,1 — 1 мг/кг) оказывают седатив­ ное действие и понижают моторную активность белых, мышей, а большие дозы (20 мг/кг) вызывали сильное моторное возбуж­ дение. Анадол действует аналогичным образом. При отравлении анадолом для оживления дыхательного цент­ ра самым эффективным оказался коразол, менее эффективным — первитин. При отравлении изопромедолом для оживления дыха­ тельного центра самым эффективным оказался первитин, кото­ рый восстановил нормальное дыхание в течение 3 минут на дли­ тельное время. Так как названные анальгетики не подавляют чувствитель­ ность каротидных клубочков, то дыхательные аналептики реф­ лекторного действия (лобелин) оказались эффективными при оживлении дыхания, но тот эффект был очень кратковремен­ ным. ZUR PHARMAKOLOGIE DES ISOPROMEDOLS UND ANADOLS Н. Kurvits Z u s a m m e n f a s s u n g In der vorliegenden Arbeit wird die pharmakologische Wirkung der neuen synthetischen Präparate der Phenyipiperidinreihe: der optischen Isomeren von 1,, 2, 5-trimethyl-4-phenyl-4-propionoxy- piperidin oder des Isopromedols und von l,3-dimenthyl-4-phenyl- -4-propionoxypiperidin oder des Anadols untersucht. Die Versuche wurden an Kaninchen (2—3 Kg) und an. weiBen Mäusen (20—25 g) ausgeführt. Die schmerzstillende Wirkung von Isopromedol (1 mg/kg) und von Anadol (2,5 mg/kg) übertrifft diejenige von Morphin unge- fähr 5 rsp. 2mal. Die schmerzstillende Wirkung der genannten Präparate tritt bei subkutaner Einführung im Laufe von 5— 10 Minuten auf und dauert 90-^-105 Minuten. Bei der therapeutischen Bewertung der schmerzstillenden Mittel spielen eine wichtige 26 Rolle die Nebenwirkungen der betreffenden Präparate. Schmerz­ stillende Dosen von Isopromedol und Anadol, welche die Schmerz- schwelle auf 125% im Vergleich zur Norm erhöhen, erniedrigen auch das Atemvolumen und die Atemfrequenz im Mittel auf 62—63%. Die Verdoppelung der schmerzstillenden Gabe ruft eine starke und andauernde Atemlähmung hervor. Durch schmerzstillende Gaben von beiden Präparaten wird die Körpertemperatur des Kaninchens im Mittel um 0,9 —1,6° erniedrigt. Kleine Dosen (0,1— 1 mg/kg) von Isopromedol üben eine sedative Wirkung aus und setzen die motorische Aktivität der weiBen Mäuse herab, groBe Dosen (20 mg/kg) rufen eine starke motorische Unruhe hervor In gleicher Weise wirkt auch Anadol. Bei der Vergiftung mit Anadol zeigte die stärkste atembele- bende Wirkung Corazol; weniger wirksam war Pervitin. Bei der Vergiftung mit Isopromedol zeigte die stärkste atem- belebende Wirkung Pervitin, welche die gelähmte Atmung im Laufe von 3 Minuten in Gang setzte. Da die genannten schmerzstillenden Mittel die Rezeptoren des Karotissinus nicht lähmen, so behalten die reflektorischen Atmungsanaleptika ihre Wirksamkeit bei, ihr belebender Effekt ist aber von sehr kurzer Dauer. 27 PENTOTAALNAATRIUMI ELIMINATSIOONIST HÜPOTERMIA TINGIMUSTES O. Rajavee ja L. Nurmand Farm akoloogia kateeder Hüpotermia teostamisel üks sagedamini kasutatavaid barbi- tuurhappe derivaate on pentotaalnaatrium ehk etüül-l-metüül- butüültiobarbituurhappenaatrium (В. A. Cookson ja kaastööl. [11; S. J. Arbuzov ja kaastööl. [2]. Kirjanduses on andmeid pentotaal- naatriumi eliminatsioooni kohta organismis tavalise kehatempera­ tuuri juures (Kohn, Richards [3]), mitte aga hüpotermia tingi­ mustes. Nagu juba varemates töödes on näidatud, muutuvad narkootikumide eliminatsioon ning toimivus organismide jahtu- misel tunduvalt (O. Rajavee ja L. Nurmand [4]; А. I. Sapovalov [5]) Eespool öeldut arvesse võttes seatigi käesoleva töö üles­ andeks määrata ka pentotaalnaatriumi funktsionaalse eliminat' siooni kiiruse muutusi organismi jahutamisel. Meetod Teostati 16 katset 15 küülikul. Kasutati ainult täiskasvanud nii isas- kui emasloomi, kaaluga 2,6—4,5 kg. Rektaaltemperatuur mõõdeti 7 cm sügavuselt pärasoolde viidud elavhõbetermomeetri abil. Pentotaalnaatriumi (25 mg/kg veeni) eelsüste järel fikseeriti küülik selili operatsioonilauale ja asetati jahutamiseks veevann? (8,5— 10° С temperatuurilisse voolavasse vette) Rektaaltempera- tuuri langemisel soovitud nivoole võeti katseloom veest välja ning oodati temperatuuri stabiliseerumist — katseloom kaeti soojalt ning vajaduse korral rakendati lisasoojendust (1000 W lamp 30— 40 cm kauguselt). Funktsionaalse eliminatsiooni kiiruse määra­ miseks (ca 30—35 min. möödumisel eelsüstimisest) pentotaal­ naatriumi manustati ex tempore valmistatud 0,2— 1%-lise lahusena pidevinfusiooni aparaadi abil küüliku kõrvaääreveeni. Infusiooni- nõela ummistuse vältimiseks süstiti katseloomadele veeni 0,5 ml hepariinilahust (s. o. 2,5 tü). Pentotaalnaatriumi funktsionaalse eliminatsiooni ehk kriitilise infusiooni kiirus möödeti A. Becki ja 28 L. Lendle [6] poolt kirjeldatud meetodiga, kusjuures hindamise kriteeriumideks olid hingamismahu ja -sageduse muutused. Kriiti­ liseks infusiooni kiiruseks (s. o. elimineeritavaks hulgaks) loeti pentotaalnaatriumi suurimat annust (mg/kg/tunnis), mis 30 voi enama minuti jooksul veeni viiduna säilitas respiratsiooni olu­ liste muutusteta endisel tasemel. Rektaaltemperatuuri kõikumine eliminatsiooni määramise ajal ei ületanud 0,5° С. Katsete tulemused Katsete tulemused on esitatud diagrammina (vt. joonis) P en to taa ln aa triu m i funktsionaalse elim inatsiooni k iiruse m uutum ine sõ ltuvalt kehatem peratuurist küü­ likul. A bstsiss: rek taa ltem pera tuur (C°). O rd inaat: pen to taa lnaatrium i pidevinfusiooni kiirus (m g /k g /t) . Punk tidena on toodud pen to taa lnaatrium i kriitilise infusiooni kiirused. Kontrollkatseis, s. t. ilma jahutamiseta veevannis, langes rek­ taaltemperatuur peale pentotaalnaatriumi eelannuse süstimist ja looma fikseerimist operatsioonilauale 1—2° С võrra. Neis katsetes oli pentotaalnaatriumi kriitiline infusiooni kiirus keskmiselt 57 mg/kg/tunnis (=100%) 29 Katselooma jahutamisel pentotaalnaatriumi funktsionaalse eli­ minatsiooni kiirus langes. Arvuliste vahekordade ilmekamaks esiletoomiseks on mõnede katsete tulemused antud järgnevas tabelis. Pentotaalnaatriumi kriitiline infusiooni kiirus (m g/kg/t) sõltuvalt kehatemperatuurist küülikul K ontroll K unstlikult jah u ta tu d R ektaaltem p. C° 37 33 31 29 26,5 24,5 21,5 P en to taa l­ naatrium i m g/kg /t 57 46 41 28 21 H 9 K riitiline infusiooni kiirus % 100 81 72 49 37 25 16 Pentotaalnaatriumi funktsionaalse eliminatsiooni kiirus sõltus pidevinfusiooni kestusest. Pärast 1,5—2 tundi kestnud pidevinfu- siooni pentotaalnaatriumi kriitilise eliminatsiooni kiirus langes rapiidselt ega olnud parandatav ka looma kehatemperatuuri tõst­ misega (asetamisel sooja vanni 40—4 Г С ) Neil juhtudel pento­ taalnaatriumi pidev manustamine veeni väga väikesteski hulkades viis raske, järjest süveneva hingamistalitluse pärssimiseni. Arutelu Pentotaalnaatrium kuulub ultralühitoimeliste barbituraatide hulka (В. B. Brodie ja kaastööl. [7], H. W Werner ja kaastööl. [8]). Katselooma organism elimineerib tavalise kehatemperatuuri puhul ühekordsest pentotaalnaatriumi annusest (30 mg/kg veeni) üle poole (17 mg/kg) juba esimese 20 min. jooksul, kuid pidev- infusioonina manustamisel on eliminatsiooni kiirus väiksem (Kohn, Richards, [3]). Nagu Brodie ja kaastööliste [7] uurimus näitab, on penotaalnaatriumi kiire eliminatsioon tingitud narkoo­ tikumi kiirest salvestumisest rasvkoesse, mitte aga metabolist- likust transformatsioonist. Käesolevas töös leiti, et pentotaal­ naatriumi funktsionaalse eliminatsiooni kiirus katseloomade jahu­ tamisel langes ja see langus oli seda suurem, mida madalam oli organismi temperatuur. Seejuures organismi jahutamisel (37— 21,5° rektaaltemperatuuri ulatuses) pentotaalnaatriumi kriitilise infusiooni kiirus langes ligilähedaselt 5,4% iga 1°C kehatempera­ tuuri languse kohta. Kuid pentotaalnaatriumi eliminatsiooni kiiruse ja kehatemperatuuri languse seos oli vähem lineaarne kui 30 meie varasemas töös (O. Rajavee ja L. Nurmand [4]) barbamüüli korral. Tuleb arvata, et eliminatsiooni kiiruse langus keha jahu­ tamisel on seoses pentotaalnaatriumi rasvkoesse deponeerumise aeglustumisega, kuivõrd keha madaltemperatuuri tingimustes üldiselt langeb ainete kudedesse difundeerumise kiirus (Bialaszo- vicz [9]) Kahtlemata soodustavad narkootikumi kriitilise infu- sioonikiiruse vähendamist ka ainevahetusprotsesside intensiivsuse langus hüpotermias (Grosse—Brockhoff [10]) ja narkootikumi pärssiva toime liitumine keha jahutamisest tingitud kesknärvi­ süsteemi ja vegetatiivsete ganglionide pidurdusele (W G. Bige- low ja kaastööl. [11]; V I. Šamov ja N. M. Borodin [12]). Kokkuvõte Pentotaalnaatriumi funktsionaalse eliminatsiooni kiirus m äära­ tuna Beck ja Lendle järgi oli küülikul kontrollkatses ca 57 mg/kg/t; keha jahutamisel see langes, kusjuures rektaaltemperatuuride vahemikus 37—21,5° С iga 1°C t° langusele vastab pentotaalnaat riumi eliminatsiooni langus ligilähedaselt 5,4%. KIRJANDUS 1. C o o k s o n , B rian А., М. B., Ch. B„ W i l f o r d B., N e p t u n e, M. D., C h a r l e s , Р., В a i 1 e у, M. D., F С. С. Р.: D iseases of the Chest, 1952, 22 (3), 245. 2. А р б у з о в , С. Я., Д ъ я ч е н к о , П. К., Ш а н и н , Ю. Н., Вестник хирур­ гии им. И. И. Грекова,. 1955, 7, 60. 3. K o h n , R i c h a r d s, Curr. Res. A nesth: 1939, 18, 139; ts it; F. H a u s с h i 1 d. P harm akologie u. G rundrisse der Toxikologie, Leipzig 1956, 791. 4. R a j a v e e , O., N urm and, L., TRÜ Toim etised (S am as lk. 3—7.). 5. Ш а п о в а л о в , И. И., в кн.: Новые данные по фармакологии ретикуляр­ ной формации и синаптической передачи, Ленинград 1958, 197. 6. В е с к, А., L e n d 1 е, L., Arch f. exp. Path . u. Pharm akol., 1932, 164, 188. 7. B r o d i e , В. B„ B e r n s t e i n , E., M a r k , L. C., J. of Pharm acol. a. Exp. Therapeut., 1952, 105, 421. 8. W e r n e r , H. W., P r a 11, T. W., T a t u m, A. L., J. of Pharm acol. a. Exp. Therapeut., 1937, 60, 189. 9. B i a l a s z o v i c z , Anz. K rakauer Akad. d. W iss, M athem -naturw . Kl. 1904; tsit.: S c h l o m o v i t z , Benj. H., M а с h 1 i s, S. A. Arch. f. exp. P ath . u. Pharm akol., 1926, 111, 1. 10. G r o s s e B r o c k h o f f , F., S с h о e d e 1, W., Arch f. exp. Path . u. Pharm akol., 1943, 201, 28. 11. В i g e 1 о w, W. G., L i n d s a y, W K., G r e e n w o o d , W. F., Ann of Surg. 1950, 132, 849. 12. Ш а м о в , В. H., Б о р о д и н , Н. М., Вестник хирургии, 1955, 11, 76. 31 ОБ Э Л И М И Н А Ц И И ПЕНТОТАЛНАТРИЯ В УСЛОВИЯХ ГИПОТЕРМИИ О. Раявеэ и JI. Нурманд Ре з юме Скорость функциональной элиминации пентоталнатрия, опре­ деленная по методу Бек и Лендле у кроликов, фиксированных на операционном столе, в контрольных опытах (без активного охлаждения организма) равняется в среднем 57 мг/кг в час. При общем охлаждении кролика (в 8— 10° водяной ванне) скорость функциональной элиминации пентоталнатрия снижает­ ся. Каждому снижению температуры на 1° С при ректальных температурах от 37—21,5° С соответствует падение элиминации пентоталнатрия приблизительно на 5,4%. ÜBER DIE ELIMINATION DES PENTOTHALNATRIUMS IN DER HYPOTHERMIE O. Rajavee und L. Nurmand Z u s a m m e n f a s s u n g Die Bestimmung der Geschwindigkeit der funktionellen Ent- giftung des Pentothalnatriums wurde am Kaninchen nach Beck und Lendle durchgeführt. Die Entgiftungsgeschwindigkeit in Kontrollversuchen (ohne Unterkühlung) war ca 57 mg/kg/Stunde. Die Geschwindigkeit der funktionellen Entgiftung des Pentothal­ natriums nimmt bei der Hypothermie (im Wasserbad bei 8— 10° C) beträchtlich ab. Die Senkung der Körpertemperatur (in Grenzen von 37—21,5° C) auf 1°C erniedrigt die Eliminationsgeschwindig­ keit des Pentothalnatriums auf 5,4%. BARBITAALI KVANTITATIIVSEST MÄÄRAMISEST VERES ULTRAVIOLETT-SPEKTROFOTOMEETRILISEL MEETODIL E. Käer-Kingisepp. J. Laidna ja E. Hansson Füsioloogia kateeder Rohkearvuliste meetodite hulgas, mida kasutatakse barbitu- raatide kvantitatiivseks määramiseks 'bioloogilistes vedelikkudes, on üks uuemaid spektrofotomeetriline meetod. See meetod on aren­ datud välja viimasel kahel aastakümnel ja tugineb Elvidge’i [3] ja Stuckey [9] tähelepanekutele 1940. ja 1941. aastast, et barbitu- raadid omavad iseloomulikku absorptsiooniriba spektri ultraviolet­ sel alal. Alkaalses keskkonnas asub barbituraatide absorptsiooni- maksimum lainepikkusel 255 mji (tiobarbituraatidel 305 rri|j,), happelises keskkonnas —220 m[x. Absorptsiooni intensiivsuse eri­ nevusele olenevalt keskkonna pH-st rajanevad spektrofotomeetri- lised meetodid barbituraatide kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks määramiseks. Esimesena kirjeldasid Hellman, Schettles ja Stran [7] tiopentaali määramist veres spektrofotomeetrilisel meetodil 1943. a. Hiljem on mitmed autorid, nagu Jailer ja Goldbaum [8], Walker, Fisher ja Mc Hugh [10], Goldbaum [4], Born [1], Gold- schmidt, Lamprecht ja Helmreich [6] jt. spektrofotomeetrilist meetodit kohandanud ka teiste barbituraatide (5,5-disubstitueeri- tud ühendite) määramiseks. 1952. a. esitas Goldbaum [5] uue meetodi barbituraatide (välja arvatud n-metüül- ja tioühendid) kvalitatiivseks ja kvantitatiiv­ seks määramiseks veres, uriinis ja kudedes. Nimetatud meetod on rajatud tähelepanekule, et lainealal 228 mjii—305 m(i barbituraa­ tide absorptsiooniväärtused tugevalt leeliseses (0,45 n-NaOH) keskkonnas ja mõõdukalt leeliseses keskkonnas pH 10,5 juures on erinevad. Nagu Goldbaum näitas, esineb suurim absorptsiooni- väärtuste diferents 260 mpi juures. Et saadud diferents on proport­ sionaalne barbituraadi kontsentratsiooniga, siis on võimalik kind­ laks teha barbituraadi hulka uuritavas lahuses. Goldbaum märgib, et meetod võimaldab määrata vähem kui 0,1 mg barbituraati 100 ml-s veres. Barbituraatide absorptsioonispektreid tugevalt 3 A r s t i t e a d u s l ik k e tö id VI 33 alkaalses keskkonnas ja pH 10,5 juures peab Broughton [2] spet- siifilisteks. Goldbaumi kvantitatiivne meetod võimaldab määrata väikesi barbituraadi hulki veres ja teistes bioloogilistes vedelikkudes, nõuab aga suurt aja ja reaktiivide kulu, kusjuures üksikute määramistulemuste vahel esineb ka suuri kõikumisi. Raskusi valmistab määramisel 1 mol H3B 0 3-KC1 lahuse kasutamine, sest seal toimub juba toatemperatuuris väljakristalliseerumine. Püüdes saavutada nii aja kui ka reaktiivide kokkuhoidu, modifitseerisime Goldbaumi meetodit ja esitame käesolevas töös oma kogemusi barbitaali kvantitatiivse määramise alal. M e t o o d i k a . Barbitaal ekstraheeriti verest, nagu on üldiselt viisiks, kloroformi abil. Üleviimine vesilahusesse teostati 0,45 n-NaOH abil. Lähtudes sellest, et võrdsete barbituraadi hul­ kade puhul kahes lahuses absorptsiooniväärtused 260 mu, juures sõltuvad lahuse pH-st, on käesolevas töös diferentsi saamiseks teostatud barbituraati sisaldavate lahuste otsene võrdlus. Gold­ baum seevastu kasutab diferentsi saamiseks võrdlust barbituraati sisaldava ja barbituraadivaba lahuse vahel erinevate pH-de juures. K a s u t a t u d r e a k t i i v i d . 1) Kloroform, mis enne ta r­ vitamist värskelt puhastati. Selleks loksutati kloroformi 3 min. vältel 1 n-NaOH-ga, vahekorras 10 osa kloroformi ja 1 osa 1 n-NaOH. Seejärel loksutati 2 korda destilleeritud veega samas vahekorras. 2) 0,45 n-NaOH. 3) 0,5 m-H3B 0 3-KCl. 4) Filterpaber (kromatograafiliseks otstarbeks) 5) Müügil olev barbitaal. B a r b i t u r a a d i e k s t r a h e e r i m i n e . Barbitaali sisalda­ vale verele lisatakse 55 ml kloroformi ja loksutatakse 3 min. Filt­ reeritakse. 50 ml filtraadile lisatakse 5 ml 0,45 n-NaOH ja loksu­ tatakse 2 min. Eraldunud leelisene lahus tsentrifugeeritakse ja kasutatakse mõõtelahuste valmistamiseks. M õ õ t e l a h u s e d . Saadud leelisesest lahusest valmistatakse kaks mõõtelahust: 1) 2 ml leelisesele lahusele lisatakse 2 ml 0,45 n-NaOH; 2) samuti 2 ml leelisesele lahusele lisatakse 2 ml 0,5 m-H3B 03-KCl. Esimese mõõtelahuse pH on ligikaudu 13,4, teise pH on 10,2— 10,5. A b s o r p t s i o o n i v ä ä r t u s t e d i f e r e n t s Ephi3 ,4— —EpHio,2-io,5 määratakse 260 m(i juures. Määramiseks kasutati spektrofotomeetrit СФ-4. Absorptsioonidiferentsi korrektuuriks teostatakse tühikatse barbitaalivaba verega. B a r b i t u r a a d i k o n t s e n t r a t s i o o n i a r v u t a m i n e . Et absorptsiooniväärtuste diferents on proportsionaalne lahuses leiduva barbitaali kontsentratsiooniga, siis saab arvutada välja uuritava vere barbituraadi kontsentratsiooni. Arvutamisel on ots­ tarbekohane kasutada Goldbaumi poolt antud valemit: о • b • с • d » * - Г Г Г ==v/ml’ milles 34 а — uuritava ekstrakti absorbtsiooni diferents tugevas leelises ja pH 10,5 juures, lainepikkusel 260 mjx, b .— ekstraheerimiseks kasutatud kloroformi hulk ml-tes, с — ekstraheerimiseks kasutatud leelise hulk ml-tes, d — barbituraadi hulk (v/ml) leeliseses võrdlusekstraktis, e — võrdluslahuse absorptsiooni diferents tugevas leelises ja pH 10,5 juures, lainepikkusel 260 mji, f — leelisega ekstraheeritud kloroformi hulk ml-tes, g — uurimiseks kasutatud vere hulk ml-tes. Barbitaali kvantitatiivse määramise tulemusi on esitatud tabe­ lis. M ääratud dife­ L isatud barb i­ M õõtelahustes K ätte saadud barb itaaliren ts taa li v-des peaks olem a 0,4 ml verele EpHl3,4—Y/ml — ЕрНЮ.2—10’5 y-des % -des 13,75 * 1,25 0,030 11.8 86,0 0,028 11,0 80,0 27,50 2,50 0,065 25,5 92,9 0,066 25,9 94,3 55,00 5,00 0,134 52,3 95,1 0,135 53,0 96,3 110,00 10,00 0,270 106,1 96,5 0,272 107,0 97,3 220,00 20,00 0,540 212,1 96,4 ” •• 0,540 212,1 96,4 Nagu tabelis toodud andmetest nähtub, võimaldab meie poolt kasutatud määramisviis barbitaali kätte saada 95,1—97,3%, kui barbitaalikontsentratsioon mõõtelahuses on 5-st kuni 20 y-ni ml-s. Mõõtelahuses, mille barbitaalisisaldus on 2,5 у ml-s, on barbitaali kättesaamise protsent 92,9 ja 94,3, kuna 1,25 у puhul ml-s saadakse kätte ainult 80,0 ja 86,0%. Sellest selgub, et barbitaali kvanti­ tatiivse määramise täpsus antud meetodil on suurim mõõtelahus- tes, mille barbitaali kontsentratsioon on 5-st kuni 20-ne y-ni ml-s. Seega tuleb määramiseks võetud vere või muu vedeliku hul­ gaga reguleerida barbituraadi kontsentratsiooni mõõtelahustes optimaalsele tasemele. Meie poolt kättesaadud barbitaali hulka, mis keskmiselt oli 96,3%, võib pidada rahuldavaks. Goldbaumi andmeil kõigub barbi­ turaatide kättesaamise protsent 95 ümber, barbitaalil on see isegi madalam. K o k k u v õ t e . Käesolevas töös on barbitaali kvantitatiiv­ seks spektromeetriliseks määramiseks vajalik absorptsiooni­ väärtuste diferents lainepikkusel 260 mjx saadud otseselt kahe võrdsel hulgal barbitaali sisaldava lahuse absorbtsiooni võrdle­ misel tugevas leelises ja pH 10,5 juures. Lähtudes sellest, et 3* 35 absorptsiooniväärtuste diferentsid on lineaarses sõltuvuses barbi­ turaadi kontsentratsioonist lahuses, leitakse barbitaali kontsent­ ratsioon uuritavas vedelikus vastava arvutusega. Goldbaumi poolt esmakordselt kasutusele võetud diferentsiaal- meetodiga võrreldes annab meie poolt kasutatud määramisviis tunduvat aja ja reaktiivide kokkuhoidu ning on sealjuures küllalt täpne. KIRJANDUS 1. В о r n, G. V R., Biochem. J., 1949, 44, 501. 2. B r o u g h t o n , P M. G., Biochem. J., 1956, 63, 207. 3. E l v i d g e , W L., Q uart. J. Pharm . Pharm acol., 1940, 13, 219. 4. G о 1 d b a u m, L. R., J. Pharm acol. 1948, 94, 68. 5. G o l d b a u m , L. R., A nalyt. Chem., 1952, 24, 1604. 6. G o l d s c h m i d t , S., L a m p r e c h t , W. , H e l m r e i c h , E., H oppe-Seylers Zt 1953 292 125 7. H e i I m a n , L. M„ S с h e 1 1 1 e s, L. B., S t г а n, H., J. Biol. Chem., 1943, 148 293 8. J a i l e r , J. W. , G o l d b a u m , L. R„ J. Lab. Clin. Med., 1946, 31, 1344. 9. S t u c k e y , R. F., Q uart. J. Pharm . Pharm acol., 1941, 14, 217. 10. W a l k e r , J. Т., F i s h e r , R. F., Mc H u g h, J. J., Amer. J. Clin. Path., 1948, 18, 451. О КО ЛИ ЧЕСТВЕН НОМ О П Р Е Д Е Л Е Н И И БАРБИТАЛА В КРОВИ МЕТОДОМ У ЛЬТРАФИОЛЕТОВОЙ СП ЕКТРОФОТОМ ЕТРИИ Э. Г. Кяэр-Кингисепп, И. Ю. Лайдна и Э. Ю. Ханссон Ре з юме Для количественного определения барбитала в крови в на­ стоящей работе проведено определение разниц в абсорбции в ультрафиолетовой области спектра при 260 mji при прямом сравнении растворов, содержащих барбитал, в сильной щелочи и при pH 10,5. Исходя из того, что разницы в абсорбции нахо­ дятся в линеарной зависимости от концентрации барбитурата, в растворе вычисляется количество барбитала в жидкости. По сравнению с дифференциальной методикой, впервые при­ мененной для количественного определения барбитуратов Гольд- баумом, примененный нами способ дает экономику как во вре­ мени, так и в реактивах и при этом обладает достаточной точностью. 36 THE QUANTITATIVE DETERMINATION OF BARBITAL IN BLOOD BY ULTRAVIOLET SPECTROPHOTOMETRY E. Käer-Kingisepp, J. Laidna, E. Hansson S u m m a r y A method for the quantitative determination of barbital in blood has been developed, based on determination of differences in absorption at 260 mjx by direct comparison of solutions of barbitu- rates in strong alkali and with pH 10.5. As the differences in absorption are in a linear relation to the concentration of barbitu- rates, the amount of barbital in investigated fluids is estimated by appropriate calculations. In comparison with the method first developed for quantitative determination of barbiturates by Goldbaum, the method employed economizes time as well as reagents 'and possesses quite sufficient accuracy. 37 И З М Е Н Е Н И Е СТРУКТУРЫ Б ЕЛ КОВ СЛ И ЗИ С ТО Й ОБО ЛО ЧКИ Ж Е Л У Д К А В СВЯЗИ С ЕГО С Е К Р Е Т О Р Н О Й ФУНКЦИЕЙ ПО Д А Н Н Ы М Э Л ЕК ТР О Ф О РЕЗА И СПЕКТРОФО ТОМ ЕТРИИ |э. Мартинсон | и X. Линд К аф едра биохимии Помимо самообновления характерными признаками живого вещества являются также раздражимость и возбуждение. Мате­ риальным субстратом раздражимости служат высокополимеры, в основном белки, их структурные изменения. Непосредственно через раздражимость живое белковое веще­ ство находится в непрерывной связи с внешней окружающей его средой, а внешная среда, в свою очередь, оказывает влияние на различные биологические процессы, как обмен веществ, рост и размножение. Разные экзогенные и эндогенные факторы обус­ ловливают изменения структуры белков, выражающиеся в осво­ бождении многообразных реактивных групп (группы -ОН, -SH, -NH2, -СООН). в перегруппировке некоторых пептидных связей, в изменении конфигурации пентидных цепей, в образовании комплексных соединений, в агрегации и в дезагрегации и др., т. е. в комплексе изменений, которые можно обозначить поняти­ ем «денатурация». Естественно, разумеется, что в процессе денатурации изме­ няются не только структурные белки клетки, но также и белки- ферменты. В настоящее время выяснение физиологической сущности раз­ дражимости является одной из наиболее важных и пока нераз­ решенных проблем в биологии. Химическая теория нервного воз­ буждения, также как и ионная теория не могут полностью объяс­ нить природу этого процесса, а только подтверждают наличие одного или другого фактора возбуждения. Исходными моментами при разрешении этих проблем должны являться исследования свойств и состояния главного восприни­ мающего раздражения субстрата — белкового вещества. Согласно теории Д. Н. Насонова и В. Я. Александрова [1], 38 возбуждения сопровождаются характерными структурными из­ менениями белков, различными в зависимости от специфики бел­ ков данной ткани, а также от формы возбуждения. Таким обра­ зом, для понимания специфики процессов возбуждения в пер­ вую очередь нужно хорошо знать структуру и свойства функцио­ нальных белков данного органа или данной ткани и их возмож­ ные структурные изменения в связи с функциями. В настоящее время детально и разносторонне изучены свой­ ства мышечных белков и их структурные изменения в процессе мышечного сокращения (В. А. Энгельгардт и М. Н. Любимова, И. И. Иванов, А. Сцент-Дьерди, Ф. В. Штрауб и др.). То же самое можно сказать и в отношении белков нервной ткани (А. В. Палладии и др. [2, 3, 4]). Соответствующие исследо­ вания дали основание выдвинуть так называемую альтерацион- ную теорию, согласно которой нервное возбуждение связано с обратимой денатурацией белков нервной ткани. Структура и свойства белков секреторного аппарата, в част­ ности желудка, в связи с самим секреторным процессом изучены относительно мало. По данным В. М. Рубеля изменяется реак­ тивность -SH групп белков слюнных желез в процессе секреции слюны [5]. Значение фосфо- и нуклеопротеидов слизистой оболоч­ ки желудка показано в работах Я- А. Эпштейна и его сотрудни­ ков [6, 7, 8]. Роль нуклеиновых кислот в секреторных процессах поджелудочной железы показана в работах М. А. Губерниева, И. Г Ковырева [9] и др. В наших предыдущих работах связь секреторных процессов желудка с структурными изменениями белков его железистого аппарата характеризовалась изменением количества свободных сульфгидрильных групп белков [10, 11]. Эти наблюдения показа­ ли, что при возбуждении секреции желудочных желез введением гистамина, карбохолина или при даче мяса, а также мочевины повышается количество сульфгидрильных групп белков слизи­ стой оболочки желудка и при этом больше всего в области малой кривизны, наиболее активно принимающей участие в секретор­ ном процессе. В настоящем исследовании для изучения изменений структу­ ры белков слизистой оболочки желудка под влиянием нейрогу- моральных факторов секреции (гистамин, карбохолин) и типич­ ного денатурирующего белка вещества — мочевины, были при­ менены методы электрофореза и спектрофотометрии. Метод электрофореза на бумаге широко применяется для фракционирования и характеристики белков сыворотки крови, а также белков различных органов (печень, почки, мышцы, мозг и др.), но мало исследовались электрофоретические свойства бел­ ков секреторного аппарата желудка. В области изучения соста­ ва желудочного сока как в норме, так и при патологических со­ стояниях, метод электрофореза применяется широко [12]. 39 Методика опытов Опытными животными служили кошки и собаки, которых умерщвляли декапитацией или обескровливанием через 24 часа после последнего приема пищи. Быстро извлекали желудок, вскрывали и промывали его слизистую несколько раз физиоло­ гическим раствором, высушивали фильтровальной бумагой и от­ деляли в фундальной части. Затем слизистую оболочку замора­ живали жидким кислородом или воздухом, растирали в ступче до тонкого порошка, к которому прибавляли равный объем (по весу) 0,2% раствора К Н гР04 (pH 4,7) После этого заморожен­ ную кашицу ставили в ледяной шкаф на 1 час. После оттаивания вновь повторно замораживали 2 раза в течение 15 минут, затем после оттаивания обрабатывали эту кашицу эфиром (по С. Я. Капланскому) и центрифугировали в течение 15 минут (6000 об/мин). Содержание белка в полученном прозрачном экстракте колебалось в пределах 3—4%. Замораживание и обработка кашицы эфиром способствует разрушению клеточной структуры и экстракции растворимых белков из клеточных элементов (А. В. Палладии, С. Я. Каплан* ский [13, 14]). Полученные экстракты подвергались бумажному электрофо­ резу в вертикальной камере с боратным буфером (pH 8,6). Дли­ тельность электрофореза — 7 часов, напряжение тока — 300 в. После высушивания в течение 10 минут при 105° С электрофоре- граммы окрашивали амидочерным 10В. Спектрофотометрические исследования проводились с помо­ щью спектрофотометра СФ-4 в разведенных экстрактах (оконча­ тельная концентрация белка 0,03—0,04%) с таким расчетом, что­ бы количество белка в контрольных и опытных анализах было одинаково. Спектр поглощения определялся в интервале 200— 340 ми. Результаты опытов 1. Э л е к т р о ф о р е т и ч е с к а я х а р а к т е р и с т и к а б е л к о в с л и з и с т о й о б о л о ч к и ж е л у д к а в с о с т о я н и и ф и з и о л о г и ч е с к о г о п о к о я . Растворимые белки слизистой оболочки желудка кошек и со­ бак состоят из 5—6 фракций (табл. 1). Одна из них (VI фрак­ ция) движется к катоду Сравнение белков слизистой оболочки желудка с белками сыворотки крови по электрофоретической подвижности показывает, что альбуминовая фракция (I фрак­ ция) слизистой более подвижна по сравнению с сывороточным альбумином (рис. 1) Это наблюдение совпадает с данными JI. Демлинга, X. Кинцлмейера и Н. Хеннига (15) которые нашли в слизистой оболочке желудка крыс одну быстродвижущуюся 40 ' ' %r~ . »*ппро*ямг!жэд*ш«* м* «шtto*a bi*c ««/sIe/sT<* e*s«««k ШИ?в49?*Г«Ж»«ШК»Д Л«8*№ ) 0 14 1 >> , , 0 Kontroll-loomadel (küülikud ilma ortostaasita) oli kuuendaks operatsioonijärgseks päevaks nekroosikolde ja säilinud maksakoe piirile tekkinud organisatsioonivööde, mis koosnes kahest kihist: nekroosi poole jäävast noorte sidekoerakkude kihist ja säilinud maksakoe pool olevast valmiva sidekoe kihist. Nagu tabelist näh­ 62 tub, oli kontroll-loomadel (küülikud nr. 1 ja 2) organisatsiooni- vöötme keskmine üldpaksus 240— 280 (л, millisest paksusest umbes 2/3 moodustas noorte sidekoerakkude kiht. Noorte sidekoerakkude kihis oli neil loomadel rakke rohkesti. Valmiva sidekoe kihi moo­ dustasid peamiselt fibroblastide tüüpi rakud, mille vahel leidus vähesel hulgal peenikesi kollageenseid kiude (joonis 1). Joonis 1. Küiilik nr. 2. Kontroll-ioom. Katse vältus 6 päeva. Säi­ linud maksakoe (paremal) ia nekrootilise kolde (vasakul) vahel organisatsioonivööde, mis koosneb noorte sidekoerakkude kihist ja valmiva sidekoe kihist. (Mikrofotogramm, suurendus 270 X.) Enamikul katseloomadel, keda hoiti pärast või osal juhtudel ka enne maksadefekti tekitamist vertikaalses seisundis (10-1 loomal 12-st), täheldasime 6. katsepäevaks organisatsiooniprotsessi tun­ duvat mahajäämust võrreldes kontroll-loomadega (vt. tabel). See­ juures kolmel küülikul (nr. 12, 13 ja 14), kellel tekkis progres­ seeruvalt lühenev kollaps ja üldseisundi halvenemine, ei olnud 6. katsepäevaks üldse välja kujunenud pidevat organisatsiooni- vöödet. Nekrootilise kolde perifeerses osas leidus neil loomadel ainult üksikuid noori sidekoerakke, kuna valmiva sidekoe kiht puudus, kõigil kolmel küülikul täiesti. Näiteks küülik nr. 12 opereeriti 29. jaanuaril 1960. a. 30 jaanua­ ril teostati 10-minutiliste vaheaegadega 6 ortostaasi, iga kord tekkis kollaps vastavalt 42, 28, 16, 11, 8 ja 2 min. pärast. 31. jaanuaril küülikut vertikaalsesse seisundisse ei viidud. 1., 2., ja 3. veebruaril teostati ä 3 ortostaasi, misjuures kollapsid tekkisid 10— 12 min. vältel pärast looma viimist vertikaalsesse seisundisse. Küülik suri 6. katsepäeval. Joonisel 2 , on näha, et nekroosikolde ümber ei ole 6. päevaks tekkinud organisatsioonivöödet. Seitsmel vertikaalses seisus olnud küülikul (nr. 3 ja 6— 11) oli tekkinud 6. päevaks küll kahest kihist koosnev organisatsiooni­ vööde, kuid see oli tunduvalt õhem kui kontroll-loomadel. Nagu selgub tabelist, oli neil loomadel organisatsioonivöötme keskmine 63 paksus 54 122 p,, seega kuni mitu korda kitsam kui kontroll-loo- madel. Ainult kahel loomal, kellel kollapsit ei tekkinud (küülik nr. 4) või ilmnes ainult monede esimeste ortostaaside ajal (nr. 5), oli organisatsiooniprotsess % 6. katsepäevaks kulgenud samasuguse intensiivsusega kui kontroll-loomadel. Üheksandaks katsepäevaks oli kontroll-loomadel organisat- sioonivööde paksenenud, võrreldes 6-päevaste loomadega, peami­ selt valmiva sidekoe kihi arvel, mis moodustas nüüd valdavama osa organisatsioonivöötmest. Organisatsioonivööde oli neil looma­ del keskmiselt 340—360 jn paks. Kollageenseid kiude oli valmiva sidekoe kihis rohkemal hulgal kui 6-päevastes katsetes. Joonis 2, Küülik nr. 12. Katse vältus 6 päeva. Pärast operatsiooni teostati ortostaase, kusjuures progresseeruv kollapsi tekke­ aeg iühenes. Organisatsioonivööde puudub. Nekrootilise kolde perifeerses osas amult üksikuid noori sidekoerakke. (Mikrofoto- gramm, suurendus 270 X .) Viiest vertikaalses seisundis olnud küülikust neljal oli 9. katse­ päevaks tekkinud granulatsioonkude märgatavalt vähemal määral kui kontroll-loomadel. Organisatsioonivöötme keskmine paksus neil loomadel oli 180—260 [j,. Suhteliselt eriti kitsas oli noorte side- koerakkude kiht, mis kolmel loomal kohati suures ulatuses puudus, mispuhul valmiva sidekoe kiht paiknes vahetult vastu nekroosi. Alates 12-päevastest katsetest hakkas kontroll-loomadel granu­ latsioonkude väätidena tungima nekrootilise kolde sisse. 18. päe­ vaks oli neil loomadel granluatsioonkude vohanud laiade väätidena nekroosikoldesse ja jaotanud selle väikesteks, üksteisest isoleeritud osadeks. 30. katsepäevaks oli kontroll-loomadel kiudsidekude asen­ danud suurema osa nekroosikoldest. Nekrootilist massi oli säilinud ainult umbes 1/10 esialgsest suurusest. Kolle ise oli kootunud (joonis 3). Ka 12-, 18- ja 30-päevastes katsetes täheldasime enamikul ver­ 64 tikaalses seisundis olnud loomadel (12-1 küülikul 15-st) organi- satsiooniprotsessi pidurdumist võrreldes kontroll-loomadega. Nii püsis 12-päevastes katsetes kõigil ortostaasiga loomadel nekroosi- kolle tervikliku alana, temasse ei tunginud organisatsioonivöötmest sidekoe vääte. 18- ja 30-päevastes katsetes oli ortostaasiga looma­ del organisatsioonivöötmest vohanud nekroosikoldesse ainult üksi­ kuid peeni sidekoevääte, mistõttu veel 30. päevaks oli neil loomadel nekrootiline mass suurel määral säilinud. Joonis 3. Küülik nr. 34. Kontroll-loom. Katse vältus 30 päeva. Sidekude on asendanud suu­ rema osa nekrootilisest massist. (Mikrofoto- gramm, suurendus 15X-) Näiteks küülikul nr. 37 teostati pärast maksadefekti tekitamist 30 päeva jooksul 80 ortostaasi ja iga kord ilmnes ka kollaps. 30. päevaks oli nekroosikolde ümber tekkinud sidekude tunduvalt vähemal määral kui kontroll-loomadel (joonis 4). Vertikaalses asendis olnud küülikutel täheldasime ka kvalita­ tiivseid muutusi granulatsioonkoe struktuuris võrreldes kontroll- loomadega. 6-, 9- ja 12-päevastes katsetes leidus enamikul orto­ staasiga küülikutel organisatsioonivöötmes kuni rohkel hulgal fagotsüteerimata jäänud nekrotiseerunud maksarakkude koldeid. Kontroll-loomadel oli granulatsioonkoes üksikuid fagotsüteerimata jäänud nekrotiseerunud maksarakke ainult kahel juhul. Ortostaasiga loomadel tuli tekkinud sidekoes nähtavale vara­ jase vananemise nähte. 9-päevastes ja pikema vältusega katsetes oli enamikul ortostaasiga loomadel sidekoes suhteliselt rohkem fib- rotsüüte kui kontroll-loomadel. Kontroll-loomadel leidus fibrot- 5 Arstiteaduslikke töid VI 65 süüte ainult granulatsioonkoe vanemates osades, kuna ortostaasiga küülikutel oli neid kogu valmiva sidekoe ulatuses. 9-päevastes katsetes täheldati üksikutel ja pikema katsevältuse puhul enamikul kollapsiga loomadel granulatsioonkoes paiguti kollageensete kiudude hüalinoosi. Joonis 4. Küülik nr. 37. Katse vältus 30 päeva. Pärast maksadefekti tekitamist teostati 80 ortos­ taasi, iga ortostaasi ajal tekkis kollaps. Sidekude on tekkinud tunduvalt vähemal määral kui kont­ roll-loomadel. Enamik nekrootilisest massist on säilinud. (Mikrofotogramm, suurendus 15X ) Mahajäämus granulatsioonkoe vohamises ja muutused tekki­ nud' sidekoes ei olnud ühtlased kõigil loomadel ja nende inten­ siivsus ei sõltunud küüliku vertikaalses seisundis viibimise vältu­ sest. Organisatsiooniprotsess pidurdus eriti märgatavalt neil loo­ madel, kellel tekkisid ortostaatilised kollapsid ja halvenes üld­ seisund. Kirjanduses on andmeid selle kohta, et ortostaatiliste kollapsite puhul tekivad häired küülikute tsentraalnärvisüsteemi tegevuses (Valdes [7], Perlick ja kaastööl. [8], Kreuziger ja kaas­ tööl. [9]). Meie katsetes ortostaasiga tulid, eriti kollapsiga looma­ del, nekrootilise kolde organisatsiooniprotsessis nähtavale sama­ sugused muutused, nagu on kirjeldatud katseloomade tsentraal­ närvisüsteemi tegevuse kahjustamise ning loomade üldseisundi halvenemise korral (Arend [3], Sillastu [4]). Seega kinnitavad ka meie katsed, et ortostaatiliste kollapsite pühul võivad tekkida häired küülikute tsentraalnärvisüsteemi tegevuses. 6 6 KIRJANDUS 1. P o d a r . U.. Mõningate uinutite ja erutavate medikamentide_ mõjust haava organisatsioonilisele protsessile (maksas). Kandidaadidissertatsioon, Tartu 1953. 2. V õ s a m ä e, A., Difteeriatoksiini toimest nekrootilise kolde organisatsiooni- protsessisse (maksas). Kandidaadidissertatsioon,, Tartu 1954. 3. A r e n d , Ü„ Aju suurte poolkerade kahjustamise mõjust nekrootilise koe organisatsiooni protsessisse. Kandidaadidissertatsioon, Tartu 1955. 4. S i i l a s t u , V , Nekrootilise kolde organisatsiooniprotsessi kulust maksas ning muutustest maksas ja neerupealistes elekterkrampide puhul. Kandi­ daadidissertatsioon, Tartu 1960. 5. P о к к, L„ Ortostaatilise kollapsi tekkimisest, morfoloogilistest muutustest siseelundites ja vereringehäiretest peaajus küülikutel vertikaalses seisus viibimise puhul. Kandidaadidissertatsioon, Tartu 1959. 6. B o g o v s k i , Р., Vaegtoite ja glükoosisüstete mõjust haava organisatsioo­ nilise protsessi morfoloogiale (maksas). Kandidaadidissertatsioon, Tartu 1949. 7. V а 1 d e s, А., Арх. патол., 1954, 4, 27— 30. .8. P e r l i c k E., B e r g m a n . A.', H e i n r i c h , E-, Ztschr. f. die gesamte innere Medizin und ihre Grenzgebiete, 1954, 4, 181— 189. 9. K r e u z i g e r . H.. A s t e г о t h, H.. H i l l e b r e c h t , I., He i se l , М., Ztscher, s. Kreislaufforschung, 1953, 42. 17— 18, 694— 705. О ПРОЦЕССЕ ОРГАНИЗАЦИИ НЕКРОТИЧЕСКОГО ОЧАГА В ПЕЧЕНИ КРОЛИКОВ ПРИ ПРЕБЫВАНИИ ИХ В ВЕРТИКАЛЬНОМ ПОЛОЖ ЕНИИ JI. Покк Резюме 42 кроликам путем лапаротомии гальванокаутером наносился в печень некротический очаг Гистологически исследовали про­ цесс организации этого очага. Продолжительность опытов после операции была 6, 9, 12, 18 и 30 дней. В течение этого времени 32 животных держали в большинстве случаях каждый день в вертикальном положении. 10 кроликов были контрольными. Из 32 кроликов, подвергавшихся подвешиванию, ортостати­ ческий коллалс возникал у 24. У животных, у которых прояв­ лялись коллапсы, наблюдалось ухудшение общего состояния организма. Опыты показывали, что при пребывании кроликов в верти­ кальном положении в процессе организации некротического оча­ га в печени может возникнуть уменьшение образования грану­ ляционной ткани, а также и качественные изменения в соедини­ тельной ткани. Отставание процесса организации не было в пря­ мом соответствии с продолжительностью пребывания кроликов в 5* 67 вертикальном положении. Процесс организации задерживался особенно заметно у тех животных, у которых возникали кол­ лапсы и ухудшалось общее состояние организма. ORGANIZATION OF NECROTIC FOCUS IN THE LIVER OF RABBITS IN CASE OF VERTICAL POSITION L. Pokk S u m m а г у Laparotomy was performed on 42 rabbits and necrotic focus was caused in the liver by cauterization. The organizative process of this focus was examined histologically The duration of the experiments after the operation was 6, 9, 12, 18 and 30 days during which time 32 rabbits were placed in a vertical state almost every day. 10 animals were used for the purpose of compa- rison. Of the 32 rabbits set in a vertical position, orthostatic collapses developed in 24. The general condition of the animals which were subject to collapses deteriorated during the experiments. The experiments showed that delay in formation of granulation tissuQ and changes in the maturing connective tissue may develop under the effect of vertical states during the process of necrotic focus organization in the liver. There was no direct correspondence between the weakening of the organization process and the dura­ tion of the vertical position. Backwardness of the organization process was more serious in those animals who had collapse and whose general condition had become worse. 68 MORFOLOOGILISTEST MUUTUSTEST KÜÜLIKU KOLJUAJUS ORTOSTAASI TAGAJÄRJEL L. Pokk Patoloogilise anatoomia kateeder Kirjanduse andemetel võivad küülikutel ortostaasi puhul, eriti ortostaatiliste kollapsite ilmnemisel, tekkida häired tsentraalnärvi­ süsteemi tegevuses. Valdes [1] leidis korduvate ortostaatiliste kol­ lapsite järel küülikutel parenhümatoossetes elundites rasvdüst- roofia, mille teket ta seostab häiretega katseloomade tsentraal­ närvisüsteemi tegevuses. Perlick kaastöölistega [2] täheldasid, et ortostaatiliste kollapsite puhul kahjustub küülikute veres hüübimis- faktorite hulga regulatsioon tsentraalnärvisüsteemi poolt. Kreuzi- ger’i jt. [3] katsetes muutus küülikutel ortostaatilise kollapsi taga­ järjel leukotsüütide hulk, jääklämmastiku ja NaCl sisaldus veres ning uriini hulk ja koostis, millised muutused taandarenesid alles 3. päevaks. Autorid teevad oma katsetest järelduse, et ortostaatilise kollapsi puhul kahjustuvad vegetatiivse närvisüsteemi keskused vaheajus. Ka Hauss [4] leidis küülikute veres ortostaatilise kollapsi järel muutusi, mille tekkepõhjuseks ta peab kõrvalekaldumisi tsentraalnärvisüsteemi tegevuses. Meie varasemates katsetes [5, 6] tekkisid küülikutel ortostaasi tagajärel siseelundites, eriti südames, samasugused morfoloogilised muutused, nagu neid on kirjeldatud katseloomadel tsentraalnärvi­ süsteemi otsese kahjustamise tagajärel (Vail [7], Britanišski [8]) Peamiselt kollapsiga loomadel leidsime parenhümatoossetes elun­ dites rasvdüstroofia, mille tekkes kirjanduse andmetel etendavad tähtsat osa häired tsentraalnärvisüsteemi tegevuses (Bajandu- rov [9], Valdes [10]. Uurides sidekoe proliferatsiooni kulgu küülikutel ortostaasi puhul [11], sedastasime nekrootilise kolde organisatsiooniprot- sessiš (maksas) samasuguseid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid kõrvalekaldumisi, nagu on leitud katsetes tsentraalnärvisüsteemi tegevuse kahjustamisega (Podar [12], Võsamäe [13], Arend [14], Sillastu [15]) Ülaltoodud uurimuste tulemused näitavad, et ortostaasi korral 69 tekivad häired küülikute tsentraalnärvisüsteemi tegevuses, kuid kättesaadavas kirjanduses meil ei õnnestu leida andmeid küülikute koljuaju morfoloogilise seisundi kohta sel puhul. Käesoleva töö eesmärgiks seadsime uurida morfoloogilisi muutusi küülikute koljuajus ortostaaside tagajärjel. Katsete metoodika Katsed viidi läbi 38-1 täiskasvanud mõlemast soost küülikul kehakaaluga 2,4—3,8 kg. Neist 5 looma kasutati kontrolliks (ilma ortostaasita), kuna 33-le küülikule teostati ortostaase. Ortostaasi sooritamiseks asetati selili katselauale seotud küülik koos lauaga vertikaalsesse seisundisse, nii et looma pea jäi üles­ poole. Ortostaase tehti kolmes rühmas 10—50 päeva jooksul. Histoloogiliseks uurimiseks fikseeriti koljuaju tervikuna 96°-ses alkoholis. Pärast alkoholfiksatsiooni lõigati kogu koljuaju fron- taalsuunas tükkideks, mis sisestati tselloidiini. Kõigist tükkidest valmistati' seerialõigud, võttes uurimiseks 4 lõiku iga 30 lõigu järel. Nii tehti igast koljuajust 130— 150 preparaati, mis värviti Nissli järgi närvirakkude uurimiseks. Peale selle valmistati igast ajust preparaate hematoksüliini ja eosiiniga ning hematoksüliini ja pikrofuksiiniga van Giesoni järgi. Mikroskopeerimisel uuriti algul kontroll-loomade ajusid M. Rose [16] ning C. Winkleri ja Л. Potteri [17] atlaste abil. Verti­ kaalses seisundis olnud küülikute ajusid mikroskopeeriti korduvalt, võrreldes neid omavahel. Katsete tulemused 33-st küülikust, keda hoiti vertikaalses seisundis, tekkisid kollapsid 14-1, 19-1 katseloomal ei ilmnenud kollapseid ka korduvate (kuni 42) ja pikaajaliste (kuni 5-tunniliste) ortostaaside korral. 10-päevastes katsetes oli kollapsiga loomi. 6, kollapsita loomi 7; 20-päevastes katsetes vastavalt 4 ja 8- ning 50-päevastes katsetes võrdselt 4. Esmakordne kollaps tuli küülikutel nähtavale 40 min. — 2 t. 20 min. jooksul pärast vertikaalsesse seisundisse viimist. Korduvate ortostaaside teostamisel erinevatel päevadel kollap­ site tekkeaeg muutus. Enamikul nendest loomadest, kellel iga ortostaasi ajal tekkis kollaps (11 küülikul 14-st), kollapsi tekkeaeg igal järgmisel katsepäeval lühenes võrreldes eelmise korraga, neist osal eriti märgatavalt. Ühel küülikul tekkis kollaps ainult nelja esimese ortostaasi ajal ja hiljem, hoolimata ortostaasi vältuse tunduvast pikenda­ misest, enam ei ilmunud. Kahel küülikul kollapsi tekkimiseks vaja­ lik vertikaalses seisundis viibimise vältus pikenes katse käigus. 70 Kollapsiga küülikutel, kellel korduvat ortostaasi teostati ühe päeva jooksul ja iga kord tuli nähtavale kollaps, tekkis iga järg­ mine kollapsi alati lühema aja jooksul kui eelmine._ Kõigil kollapsiga küülikutel langes katsete lõpuks kehakaal (kuni 20,1%) ja halvenes üldseisund. 2 looma neist surid pärast korduvaid kollapseid. Kollapsita küülikutel kehakaal katse lõpuks kas tõusis või langes vähem kui kollapsiga ioomadel. Üldseisund kollapsita loomadel püsis katse vältel muutuseta. Tulemused kollapsi tekkimise, küülikute kehakaalu ja üld­ seisundi kohta käesolevas töös on sarnased meie varasemate tule­ mustega [5, 6, 11]. Histoloogilisel uurimisel leidsime vertikaalses seisundis olnud küülikute koljuajus veresoonte muutusi: laienenud ja. verega tulvil täitunud veresooni, kapillaarides ja väikestes veenides spodo geenseid ja hüaliinseid trombe, peamiselt perivaskulaarselt turse koldeid ja osal loomadel ka verevalandusi, seega samasuguseid vereringehäireid nagu meie varasemates katsetes [5, 6]. Kirjelda­ tud vereringehäirete hulk ja ulatus suurenesid katsevältuse pike­ nemisel. Kõigis kolmes katserühmas olid kollapsiga loomadel tekkinud koljuajus tunduvalt raskemad vereringehäired kui küülikutel, kellel kollapseid ei täheldatud. Eriti terav oli vahe verevalanduste osas. Neid leidus kõigil kollapsiga küülikutel, kuna kollapsita loomadel oli verevalandusi koljuajus ainult mõnel üksikul (3 küülikul 19-st). Koljuaju närvirakkudes tekkisid ortostaasi järel düstroofilis- destruktiivsed muutused. Katsetes vältusega 10 päeva oli kõige sagedasemaks muutuseks närvirakkude paisumine. Paisunud närvirakud olid ümardunud, nende protoplasma ja tuum heledalt värvunud. Osas rakkudes oli toimunud ka jätkete'äge paisumine. Samuti võis nendes rakkudes leida tuuma paisumist. Tuum asetses osal juhtudel ekstsentriliselt ja tema kontuurid olid halvasti nähtavad. Paisunud rakkudes täheldasime tavaliselt muutusi tigroidsubstantsis. Tigroidsubstants oli nendes rakkudes jaotunud ebavõrdselt, paiknedes kas peamiselt raku ühes otsas või kitsa vöödina tuuma ümber. Mõnedes rakkudes oli toimunud tsentraalne, perifeerne või totaalne tigrolüüs. Leidus närvirakke, kus ka tuum oli kadunud ja heledas, peaaegu värvitus rakus oli tumedalt värvunud struktuurita tigroidsubstantsi kitsa alana vaid raku perifeerses osas. Üksikutest rakkudest olid säili­ nud ainult vaevalt märgatavad kontuurid. Koljuajus leidus ka närvirakke, mille protoplasmas oli tekkinud mitmesuguse suuru­ sega vakuoole. Mõned närvirakud Qlid kortsunud ning värvunud tavalisest intensiivsemalt. Osas kortsunud rakkudes oli nähtav deformeeru­ nud hüperkroomne tuum, kuna osas rakkudes ei olnud tuuma enam võimalik eristada. Ülalloetletud muutustega üksikuid närvirakke leidsime 10-päe- vastes katsetes koljuaju kõigis osades. Võrreldes muutuste raskust 71 koljuaju erinevates osades, selgus, et muutusi oli nii 10-päevastes katsetes kui ka pikema katsevältuse puhul suuraju koores (eriti I I I—V kihis), cornu Ammonis’es ja ajukeses tunduvalt rohkemal hulgal'kui koljuaju teistes osades. Ajukeses olid 10-päevastes katsetes üksikud Purkinje rakud paisunud. Sellised rakud olid ümardunud, heleda protoplasma ja tuumaga. Mõned Purkinje rakud olid kortsunud ning värvunud intensiivsemalt, tuum nendes oli hüperkroomne või mitte eristatav ning rakkude jätked tavalisest pikemas ulatuses nähtavad. 20-päevastes katsetes oli düstroofilis-destruktiivsete muutus­ tega närvirakkude hulk tunduvalt rohkenenud, võrreldes 10-päe- vaste katsetega. Kui 10-päevastes katsetes leidus muutunud rakke üksikult, siis 20-päevastes katsetes oli patoloogiliselt muutunud rakke leida väikeste, mõnedest rakkudest koosnevate gruppidena. Ka oli 20. katsepäevaks (peamiselt suuraju koore osas) tekkinud üksikuid, väikese ulatusega heledaid alasid, milles närvirakud olid nekrotiseerunud ja kadunud. Veelgi ulatuslikumaid destruktiivseid muutusi leidsime kolju­ aju parenhüümis 50-päevastes katsetes. Selles katserühmas olid kolded, kus närvirakud olid nekrotiseerunud ja hävinud, kohati (eriti kollapsiga loomadel) niivõrd ulatuslikud, et koljuaju tava­ line tsütoarhitektoonika oli muutunud. Suuraju koores haarasid sellised kolded enda alla vahel mitu kõrvuti paiknevat kihti. Cornu Ammonis'es leidus selliseid alasid, kus närvirakud olid hävinenud, eriti püramiidkihis (joonis 1). Joonis 1. Küülik nr. 28. Katse vältus 50 päeva, mille jooksul teostati 180 ortostaasi. Iga ortostaasi ajal tekkis kollaps. Cornu Ammonis. Püramiidkihis näha ala, kus närvirakud on nekrotiseerunud ja kadunud (joonise parempoolses osas). Värving Nissli järgi. (Mikrofotogramm, suurendus 280 X ) Nekrotiseerunud närvirakkude ümbruses täheldasime nii 50-päe- vastes kui ka lühema vältusega katsetes gliarakkude rohkenemist. Ajukeses leidus 50-päevastes katsetes nekrotiseerunud Purkinje rakke mitmekaupa (kuni 6—7) kõrvuti. Mõnes preparaadis olid Purkinje rakud kohati üsna pikas ulatuses täiesti kadunud. Patoloogilis-morfoloogiliste muutuste raskus koljuaju närvi- rakkudes ei olnud vastavuses küülikute vertikaalses seisundis v ii­ bimise vältusega. Kõigis kolmes katserühmas olid kollapsita loomad vertikaalses seisundis kuni mitu korda kauem kui kollap­ siga loomad, kuid muutused närvirakkudes olid kollapsiga looma­ del alati märgatavalt arvukamad ja raskemad kui sama katse­ rühma kollapsita loomadel. Kõigil vertikaalses seisundis olnud loomadel oli koljuajus ena­ masti ümmarguse kujuga mitmesugust suurust homogeenseid moodustisi, mis värvusid hematoksüliini ja eosiiniga halliks, kuna Nissli järgi valmistatud preparaatides olid nad lillad. Leidsime selliseid moodustisi kollapsiga loomadel rohkemal hulgal kui kol­ lapsita küülikutel. Kirjeldatud moodustisi oli tekkinud koljuaju kõigis osades, kuid mitmel juhul eriti rohkesti medulla oblongata’s (joonis 2). Ka leidus neid sageli peamiselt veresoonte ümbruses. Joonis 2. Küülik nr. 10. Katse vältus 10 päeva, mille jooksul teostati 50 ortostaasi. Iga ortotaasi ajal tekkis kollaps. Medulla oblongata. Hulgaliselt ümmargusi homogeenseid moodustisi närvirakkude vahel. Värving Nissli järgi. (Mikrofotogramm, suurendus 280 X.) Selliseid erineva metoodika puhul erinevalt värvuvaid moodustisi on Aleksandrovskajа [18] kirjeldanud inimese ajus hüpertooniatõve korral. Toetudes Snessarevi [19] katsetele, peab Aleksandrovskaja selliste moodustiste tekkepõhjuseks ainevahetusprotsesside häireid ajus. Meie poolt küülikute koljuajus ortostaasi korral leitud vere­ ringehäired on sarnased muutustega, mida mitmed autorid on kir­ jeldanud ajus hüpokseemia ja anokseemia tagajärjel. Nii Alek- sandrovskaja oma monograafias [20] märgib aju hüpokseemia ja anokseemia olulise morfoloogilise tunnusena aju veresoontes hüaliinsete trombide leidumist, samuti perivaskulaarseid vere- valandusi, ajuturse koldeid ja venoosset hüpereemiat. Samalaad­ seid muutusi on aju veresoonte poolt hüpokseemia korral tähelda­ nud ka Gerber [21] ja Snessarev [19]. Ka düstroofilis-destruktiivsed muutused närvirakkudes on meie katsetes sarnased muutustega, mida mitmed autorid on ajus kir­ jeldanud hüpokseemia puhul (Aleksandrovskaja [18, 20], Kur- kovski [22], Dolina [23, 24], Gerber [21, 25] Zagorski [26], Büchner jä Luft [27], Dellaporta [28]) Neile kirjanduse andmetele tuginedes tuleb arvata, et meie poolt koljuajus leitud patoloogilis-morfoloogiliste muutuste tekke­ põhjuseks on küülikutel ortostaasi puhul vereringehäirete taga­ järjel sugenev aju hüpokseemia. Esitatud arvamust kinnitab asjaolu, et muutused närvirakkudes meie katsetes tekkisid eriti suuraju koores,cornu Ammonis’es ja ajukeses, millised koljuaju osad on kirjanduse andmetel kõige tundlikumad hapnikuvaeguse suhtes (Romanova [29] jt.). Ortostaatilise kollapsi tekkepõhjus küülikutel ei ole lõplikult lahendatud. Uuemad uurimused (Valdes [1], Eufinger ja Stelz- ner [30], Pokk [5]) on näidanud, et ortostaatilise kollapsi tekkimist küülikutel ei saa selgitada üksnes mehaaniliste põhjustega, s. t. vere vajumisega alumisse kehapoolde, nagu seda väidab terve rida autoreid (Eppinger [31], Meessen [32, 33], Taterka [34], Beigl- böck [35], Budelmann [36]. Meie eelmistes katsetes [5, 6] tekkisid kollapsid ainult nendel küülikutel, kellel vereringehäired koljuajus olid arvukad ja rasked, kuna loomadel, kellel koljuajus oli vereringehäireid vähe, kollap­ seid ei tekkinud. Käesolevas töös leidsime ka patoloogilis-morfo- loogilisi muutusi koljuaju närvirakkudes kollapsiga loomadel tun­ duvalt rohkemal määral kui kollapsita loomadel. Tänapäeval on üldiselt tunnustatud tsentraalnärvisüsteemi juhtiv osa südame-vereringesüsteemi tegevuses. Ka küülikutel on kindlaks tehtud tsentraalnärvisüsteemi reguleeriv mõju südame- veresoonkonnale ning tsentraalnärvisüsteemi tegevuse kahjusta­ misel on täheldatud südametegevuse ja hingamise häirumist (Vodolkevitš [37], Stolts [38], Nebõkov [39], Vassiljev [40] jt.) Meie katsetulemuste ja kirjanduse andmete põhjal tuleb arvata, et meie poolt koljuajus leitud vereringehäired ja morfoloogilised muutused närvirakkudes, mis kahtlemata viivad tsentraalnärvi­ süsteemi tegevuse kahjustamisele, avaldavad mõju ortostaatilise kollapsi tekkimisele. Ortostaasi korral on leitud morfoloogilisi muutusi küülikute 74 siseelundites (Vail [41, 42], Zahharjevskaja [43], Meessen [32, 33], Solbach [44], Vinogradov [15], Hollmann [46], Moeller ja Gabel [47] Lopes de Faria [48] jt.). Nende muutust© tekkepõhjuseks peab ena­ mus autoritest ainult lokaalset verevarustuse häirumist elundites ortostaasi ajal. Samasuguseid morfoloogilisi muutusi, nagu need tekivad ortostaasi ajal, on leitud küülikutel ka tsentraalnärvi­ süsteemi tegevuse kahjustamisel (Vail [7], Britanišski [8], Nebõ- kov [39] jt. ). Meie varasemates katsetes [5, 6] tekkisid kollapsiga loomadel siseelundites märgatavalt raskemad morfoloogilised muutused kui ilma kollapsita küülikutel. Võime arvata, et rasked vereringehäi­ red ja ulatuslikud muutused koljuaju parenhüümis kollapsiga loo­ madel, põhjustades tsentraalnärvisüsteemi tegevuse kahjustamise, avaldavad mõju ka destruktiivsete muutuste tekkimisele sise­ elundites. Järeldused 1. Ortostaasi puhul tekkivate vereringehäirete tagajärjel suge­ nevad küülikute koljuaju närvirakkudes patoloogilismorfoloogili- sed muutused. 2. Düstroofilis-destruktiivsed muutused närvirakkudes teki­ vad sel puhul kõigis koljuaju osades, kuid eriti suuraju koores (III—V kihis), cornu Ammotiis’es ja ajukeses (Purkinje rakkudes). 3. Morfoloogilised muutused koljuajus on tunduvalt raskemad nendeli loomadel, kellel ilmnevad ortostaatilised kollapsid. KIRJANDUS 1. В а л ь д е с , А. О., Арх. патол., 1954, 4, 27— 30. 2. P e r l i c k , Е.,’ B e r g m a n , А., H e i n r ih, E., Ztschr. f. die gesamte innere Medizin und ihre Grenzgebiete. 1954, 4, 181— 189. 3. K r e u z i g e r , H., A s t e r o t h , H., H i l l e b r e c h , I., H e i se l . М., Ztschr. f. Kreislaufforschung, 1953, 42, 694— 705. 4. H a u s s, W„ Kiin. Wschr., 1952, 10, 537— 542. 5. P о к к, L., Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, 1959, 76, 185— 195. 7. Вайль, С. С., Арх. патол., 1954, 2, 10— 18. 8. Б р и т а н и ш с к и й, Г Р., Нарушения сердечной деятельности при из­ менений фукндионального состояния центральной нервной системы. Автореф. докт. дисс., 1., 1954. 9. Б а я н д у р о в, Б. И., Трофическая функция головного мозга, М. 1949. 10. В а л ь д е с , А. О., Арх. патол., 1952, 5, 34— 39. 11. Р о к k, L., Tartu Riikliku Ülikooli Arstiteaduskonna teadusliku konverentsi teesid, 1960„ 25— 26. 12. P о d a r, U., Mõningate uinutite ja erutavate medikamentide mõjust haava organisatsioonilisele protsessile (maksas). Kandidaadidissertatsioon, Tartuj 1953. 13. V õ s a m ä e , A., Difteeriatoksiini toimest nekrootilise kolde organisatsioorii- protsessisse (maksas). Kandidaadidissertatsioon, Tartu 1954. 14. A r e n d , O., Aju suurte poolkerade kahjustamise mõjust nekrootilise kolde organisatsiooni protsessisse. Kandidaadidissertatsioon, Tartu 1955. 75 15. S i 11 a s t u, V. Nekrootilise kolde organisatsiooniprotsessi kulust maksas ning muutustest maksas ja neerupealistes elekterkrampide puhul. Kandi­ daadidissertatsioon, Tartu 1960. 16. R o s e , М., Cytoarchitektonische Atlas der GroBhirnrinde des Kaninchens. Journ. f. Psych. u. Neurol-, 1931, 43, 354— 438. 17. W i n k l e r , C., P o t t e r , A., An Anatomical Guide to Experimental Rese- arches on the Rabbits Brain, Amsterdam 1911. 18. А л е к с а н д р о в с к а я , М. М., Арх. патол., 1952, 4, 56-^66. 19. С не ca р ев , П. Е., Арх. патол., 1961, 6, 40— 51. 20. А л е к с а н д р о в с к а я , М. М., Сосудистые изменения в мозгу при раз­ личных патологических состояниях, М. 1955. 21. Г е р б е р, Э. Л., Арх. патол., 1950, 4, 44— 48. 22. К у р к о в с к и й , В. П., Арх. патол., 1955, 1, 10—22. 23. Д о л и н а , JI. А., Арх. патол., 1960, 1, 20—25. 24. Д о л и н а , JI. А.. Арх. патол., 1961, 1, 51— 57. 25. Г е р б е р , Э. Л., Арх. патол., 1952, 3, 31—38. 26. 3 а г о р с к и й, Ю. М., Арх. патол., 1960, 3, 27— 34. " 27. B ü c h n e r , F., L u f t, U., Beitr. z. path. Anat. u. allg- Path., 1936, 96, 549— 560. 28. D e l l a p o r t a . , A., Beitr. z. path. Anat. u. allg. Path., 1939, 102, 268—286. 29. Р о м а н о в а , H. П., Журн. невропатол. и псих., 1956, 1, 49— 55. 30. E u f i n g e r , Н., S t e l z n e r , А., Langenbecks Archiv. f. Kiin. Chir mit Dtsch. Ztschr. s. Chir., 1954. 278, 312— 318. 31. Э п п и н г е р , Г и др., Серозное воспаление, патология проницаемости. Киев 1938. 32. M e e s s e n Н., Beitr. z. path. Anat. u. allg. Path., 1937, 99, 329— 350. 33. M e e s s e n , H., Beitr. z. path- Anat. u. allg. Path., 1939, 102, 191— 267. 34. T a t e r k a , W„ Beitr. z. path. Anat. u. allg. Path. 1939, 102, 287— 315 35. В e i g 1 b öc k, W„ Wiener Kiin. Wschr., 1940, 17, 331— 336. 36. B u d e l m a n n G., Verhandlungen der Deutschen Gesellschaft für Kreis- laufforschung, 1938, 11, 291—300- 37. В о д о л ь к е в и ч , П. В., в кн.: Кислородное голодание и борьба с ним. Л. 1947, 67— 80. 38. Ш т о л ь ц , А. Г., Изменения дыхания и функции сердечно-сосудистой системы при механическом раздражении различных отделов головного мозга у животных. Канд. дисс., Л. 1946. 39. Н е б ы к о в , П. А., К вопросу о действии коры полушарии у промежу­ точного мозга на сердечно-сосудистую систему у кошек и кроликов. Автореф. канд. дисс., Куйбышев 1955. 40. В а с и л ь е в , П. В., в кн.: Кислородное голодание и борьба с ним, Л. 1951, 19— 37. 41. Ва йль , С. С., Тр. ВММА, JI. 1954, 43, 5— 25. 42. Ва йль , С. С., Тр. ВММА, Л. 1955, 46, 5—20. 43. З а х а р ь е в с к а я , М. А., в кн.: Сборник трудов, посвященный 60-летию со дня рождения Н. Н. Аничкова, 1, 1946, 62—67. 44. S o l b a c h , А., Frankf. Ztschr. f. Path., 1941, 55, 159— 167. 45. В и н о г р а д о в , С. А., Тр. Крымского мед. ин-та, 1953, 15, 123— 132. 46. Н о 11 m а п п, К., Frankf. Ztschr. f. Path., 1956, 67, 210— 219. 47- M o e l l e r , I., G ab e 1, H., Ztschr. f. ges. exp. Med., 1954, 123, 453—464. 48. L o p e s de F a r i a , I., Beitr. z. path. Anat. u. allg. Path., 1955, 115, 373— 404. 76 О МОРФОЛОГИЧЕСКИХ и з м е н е н и я х в головном МОЗГУ КРОЛИКОВ ВСЛЕДСТВИЕ ОРТОСТАЗА J1. Покк Резюме Из 33 кроликов, приведенных в вертикальное положение, орто­ статический коллапс возникал у 14. Продолжительность опы­ тов была 10, 20 и 50 дней, и в течение периода опытов ортостазы были проведены почти каждый день. Вследствие пребывания в вертикальном положении у кроли­ ков возникали расстройства кровообращения в головном мозгу: гиперемия, сподогенные и гиалиновые тромбы, отек, а у части животных и кровоизлияния. Расстройства кровообращения в мозгу были более тяжелые у тех животных, у которых наблю­ дались коллапсы. В головном мозгу были найдены изменения в нервных клетках: набухание клеток, кроматолиз, вакуолы в клетках, «клетки-тени», некроз нервных клеток, а в более про­ должительных опытах были найдены и очаги выпадания клеток. Морфологические изменения нервных клеток возникали особен­ но в коре больших полушарий, в аммониевом рогу и в мозжечке. Изменения нервных клеток были заметно тяжелее у тех живот­ ных, у которых наблюдались коллапсы. Нужно полагать, что из­ менения нервных клеток при ортостазе возникают вследствие ги- поксемии головного мозга. MORPHOLOGIC CHANGES IN THE BRAIN RESULTING FROM VERTICAL POSITION IN RABBITS L. Pokk S u m m a r y Of the 33 rabbits set in a vertical position, orthostatic collapses developed in 14. The duration of the experiments was 10, 20 and 50 days during which period the animals were placed in a vertical position almost every1 day. In' a vertical position disorder in the circulation of blood deve­ loped in the brain of rabbits: hyperemia, oedema, spodogenous and hyaline thrombose and in some cases haemorrhages. An impairment of the circulation of blood in the brain was more serious in animals with developing orthostatic collapse. The pathological changes found in nerve cells in the brain were characterized by swelling, chromatolysis, vacuolisation, cell «shadows» and necrosis of the nerve cells. In the experiments of 77 longer duration when the animals were repeatedly brought into а vertical position foci with the absence of nerve cells were found. The most pronounced changes were observed in the nerve, cells in the 3rd and 5th cortical layers, in the cornu ammonis and in the cerebellum. There was no direct correspondence between the extent of histopathologic changes in nerve cells and the duration of the vertical position. The morphologic changes in the nerve cells developed to a considerably greater extent in the animals which were1 subject| to collapses. It may be assumed that the structured changes in the nerve cells are the result of hvpoxemia of the brain tissue. 78 MUUTUSTEST ORGANI SATSIOONI PROTSESSIS TÜREOID- EKTOOMIA PUHUL U. Podar Patoloogilise anatoomia kateeder Käsrtlenud oma eelmises töös [1] türeoidiini mõju organisat- siooniprotsessisse, kerkis üles vajadus selgitada kilpnäärme hor­ mooni vaeguse mõju sama protsessi kulgemisse. Kilpnäärme hormooni või hormoonpreparaatide manustamisel on suurem osa autoreist täheldanud regeneratsiooniprotsesside soodsamat kulgu. Samasugusele järeldusele jõudsime ka meie oma töös [1], kuid seejuures leidsime erinevalt uurijate enamikust, et türeoidiin tõkestab katse algjärkudes fibroplaasiat. Kilpnäärme hormooni vaeguse korral on leitud enamasti rege­ neratsiooniprotsesside tõkestust (Kozdoba [2], Poljak [3], Voitke- vitš kaasautoritega [4], Homullo [5], Kovalenko [6] jt.). Teised auto­ rid pole sellist tõkestust täheldanud (Oppel [7], Moltke [8], Smelser ning Ozanics [9], Sigelman kaasautoritega [10]). Märgitud autorite töödes kutsuti kilpnäärme hormooni vaegus esile kas türeoidektoomia varal või nn. antitüreoidsete ainete manustamise teel (tiouratsiil jt). Meie oma katsetes valgetel rot­ tidel rakendasime türeoidektoomiat. Operatiivselt eemaldati 28 loo­ mal kilpnäärme mõlemad sagarad. Pärast türeoidektoomiat suri mõne tunni jooksul 4 rotti, neist kahel esines kramplikke tõmbeid kehas ja jalgades. Teiste loomade üldseisundis türeoidektoomia ei kutsunud erilisi muutusi esile. Operatsioonimaterjali histoloogiline uurimine kinnitas, et eemaldatuks osutus kõigil juhtudel tõepoo­ lest kilpnäärme kude. Histoloogilisel uurimisel selgus samuti, et enamasti eemaldati koos kilpnäärmega ka vähemalt üks kõrval- kilpnääre. Katseloomi oli 24. Nad kõik olid täiskasvanud, seejuures pooled neist isased ja pooled emased. 3—4 nädalat pärast türeoidektoo­ miat tekitati katseloomadele galvanokauteriga maksa nekrootiline kolle. Kui katsetes türeoidiiniga loomade kaal pärast maksa­ defekti tekitamist osutas languse tendentsi, siis türeoidektomeeri- tud loomad võtsid kaalus juurde, ehkki vähemal määral kui 79 kontroll-loomad. 3, 6, 9, 12, 18 või 24 päeva pärast loomad sur­ mati organisatsiooniprotsessi uurimiseks. Lahangul histoloogili- seks uurimiseks võetud materjal fikseeriti 10%-lises formaliinis ja absoluutses alkoholis. Värvingud: hematoksüliin ja eosiin, van Gieson, Besti karmiin, sarlakpunane. Histoloogilisel uurimisel võrreldi saadud andmeid samasuguse katsevältusega kontroll- loomadega (arvult 31)- 3-päevastes katsetes oli organisatsioonivööde nekrootilise kolde ümber nii türeoidektoomia puhul kui ka kontrollkatsetes ühe­ suguse paksusega (keskmiselt vastavalt 69 ja 64j a ) . Vastu nekroo- tilist kollet paiknev noorte siderakkude kiht oli türeoidektomeeritud loomadel suhteliselt paks, kuid märksa hõredam kui kontroll-loo­ madel. Perifeersem valmiva sidekoe kiht polnud türeoidektoomia puhul ühelgi loomal pidevana välja kujunenud..Enamasti võis siin leida fibroblaste ja kollageenseid kiude ainult paiguti ja üksiku­ tena, ühel juhul üldse mitte. Samal ajal oli valmiva sidekoe kiht kontrollkatsetes keskmiselt 20jx paks. 6- päevastes katsetes olid organisatsioonivöötme kihid jä vööde tervikuna ligikaudu ühesuguse paksusega nii türeoidektoomia puhul kui ka kontrollkatsetes. Seejuures olid türeoidektomeeritud loomadel nii rakkelemendid kui ka kollageensed kiud märksa hõredamalt paigutatud. 9-päevastes katsetes oli organisatsioonivööde türeoidektoomia puhul kitsam kui kontrollkatsetes (keskmiselt vastavalt 166 ja 203 |x; joonis 1 ja 2). Noorte sidekoerakkude kiht oli ühtlase paksu­ sega (86 jx). Organisatsioonivöötme kitsenemise aluseks türeoidek­ tomeeritud loomadel oli valmiva sidekoe kihi nõrgem areng kui kontrollkatsetes. Endiselt torkas silma organisatsioonivöötme (eriti valmiva sidekoe kihi) hõre struktuur. Nagu kontrollkatsetes nii ka türeoidektoomia1 puhull oli nekrootiline kolle osal rottidest juba jagatud üksikuteks osadeks sidekoeliste väätide poolt. 12-päevastes katsetes oli organisatsioonivööde türeoidektoo­ mia puhul kitsam kui kontrollkatsetes, ehkki ainult mõõdukalt (keskmine paksus vastavalt 243 ja 268 |л) Ka siin oli vöötme kitse­ nemise aluseks valmiva sidekoe kihi nõrgem areng türeoidekto­ meeritud loomadel (paksus türeoidektoomia puhul keskmiselt 170 fx, kontrollkatsetes 190 jx). Kollageensed kiud olid türeoidekto­ meeritud! loomadel hõredalt paigutatud. Nekrootiline kolle olil ena­ masti jagatud osadeks sidekoeliste väätide poolt. Katsetes vältusega 18 ja 24 päeva oli esialgne organisatsiooni­ vööde kadunud nii türeoidektomeeritud loomadel kui ka kontroll­ katsetes, kuna nekrootilist kude oli säilinud organiseerivas side- koes ainult üksikute saarekestena. Kvantitatiivselt oli nekrootilise koe ja vohanud sidekoe vahekord türeoidektomeeritud loomadel ja kontroll-loomadel ligikaudu ühesugune. Seevastu aga kvalita­ tiivsed erinevused tulid selgesti nähtavale. Türeoidektomeeritud loomadel esines tekkinud kiudsidekoe tugev hüalinoos. Diferents 80 Joonis 1. Kontroll-loom, katse vältus Joonis 2. Katse türeoidektoomiaga, 9 päeva. Organisatsioonivööde. (Mik- vältus 9 päeva. Organisatsioonivööde. rofoto, suurendus 314 X.) Valmiva sidekoe kiht kitsas ia horeda struktuuriga. (Mikrofoto, suurendus 314 X.) selles suhtes oli eriti terav 18-päevastes katsetes, kuid ka 24-päe- vastes katsetes oli hüalinoos türeoidektoomia puhul märksa tuge­ vam kui kontrollkatsetes. Maksakoe seisundi uurimisel selgus, et türeoidektomeeritud loomadel oli glükogeeni maksarakkudes vähemal hulgal kui kont­ roll-loomadel. Üsna sageli esines türeoidektoomia puhul düstroofi­ list rasvastust, kuigi see oma astmelt oli peaaegu kõikidel juhtu­ del ainult nõrk või mõõduka tugevusega. Lümfotsütaarseid infilt- raate sagarikkudevahemikkudes leidus harvemini kui kontroll­ katsetes. Kokkuvõttes võib ütelda, et türeoidektoomia tõkestab organi- satsiooniprotsessi normaalset kulgu. lõkestus avaldub katse alg- järkudes valmiva sidekoe kihi hilisemas moodustumises, organi- satsioonivöötme rakkude ja kollageensete kiudude hõredas paigu­ tuses, osalt (9- ja 12-päevased katsed) ka organisatsioonivöötme mõõdukas kitsenemises valmiva sidekoe kihi arvel. Varem ja tuge­ vamalt avaldub kiudsidekoe hüalinoos (18- ja 24-päevased katsed), mida tuleb hinnata kui sidekoe vananemise nähtu. Saadud andmetel tuleb ühineda nende uurijate seisukohaga, kes on täheldanud regeneratsiooniprotsesside tõkestust kilpnäärme hormooni vaeguse korral. Mõned neist autoritest on märkinud ka polüblastide ning kiudsidekoe aeglast moodustumist (Poljak [3]), granulatsioonkoe küpsemise pidurdust (Homullo [5]), jämedakiu- lise armkoe teket (Voitkevitš kaasautoritega [4]). 6 Arstiteaduslikke töid V I 81 Emmrichi [11] järgi tingib hüaliini teket põhiolluse kuivamine, kusjuures esialgu leitakse rakke ja kiude ainult vähesel hulgal, rikkalikult aga sültjat ning vedelat põhiollust; hiljem on kiude rohkem ja põhiollust vähem, aga samaaegselt leitakse ka muutu­ nud kiude ja põhiollust. Traubenhaus ning Amromin [12] märgivad, et türeoidektomeeritud loomadel koguneb granulatsioonkoesse (tärpentinabstsessi ümber) amorfset müksödematoosset intertsellu- laarset substantsi. Silmas pidades organisatsioonivöötme ja esma­ joones tema valmiva sidekoe kihi hõredat struktuuri türeoidekfo- meeritud loomadel katse algjärkudes, võib arvata, et ülalmärgitud tegurid etendavad osa hüalinoosi kujunemisel ka meie pikema väl­ tusega katsetes türeoidektomeeritud loomadel. Mõnes suhtes huvitava tulemuse annab türeoidektomeeritud loomade võrdlemine meie eelnevates katsetes [1] türeoidiini saa­ nud loomadega. Türeoidiini manustamine kutsus teatavasti esile intensiivse noorte sidekoerakkude vohangu, kuid selle kõrval tõkestus katse algjärkudes fibroplaasia. Pikema vältusega katsete alusel tuli organisatsiooniprotsessi kulgu türeoidiini puhul hinna­ ta isegi soodsamaks kui kontrollkatsetes. Seevastu türeoidektoomia puhul tuli ilmsiks organisatsiooniprotsessi püsiv tõkestus. Kui aga vaadelda isoleeritult 6-päevase vältusega katseid, kus valmi­ va sidekoe kiht türeoidektoomia puhul oli paksem kui türeoidiini manustamisel, võiks teha eksliku järelduse organisatsiooniprotsessi soodsamast kulgemisest türeoidektomeeritud loomadel. Selline asjaolu toob selgelt esile vajaduse uurida organisatsiooniprot­ sessi kulgu dünaamiliselt ja pikema aja vältel. Püüdes selgitada türeoidektoomia toimimisviisi organisat- siooniprotsessisse, on vaja meenutada Genesi [13] põhjalikku tööd kilpnäärme hormooni võimalikkudest toimemehhanismidest. Tema järgi tuleb oletada, et kilpnäärme hormoon avaldab oma toimet tsentraalnärvisüsteemi vahendusel, aga mõnel määral ka verega elundite ja kudede juurde tulles. Viimasel juhul kilpnäärme hor­ moon toimib Genesi järgi nähtavasti mitte ainult paikselt, vaid ka reflektoorselt retseptoorsete närvide kaudu. Samalaadsed tegurid tulevad arvesse ka türeoidektoomia puhul. Sellele tuginedes me vaatleme organisatsiooniprotsessi nõrgenemist oma katsetes kui türeoidektoomiast tingitud tsentraalnärvisüsteemi funktsionaalse seisundi muutuse ja kui hormooni võimaliku paikse toime ära­ jäämise tulemust. Järeldused 1. Türeoidektomeeritud loomadel tõkestub maksa nekrootilise kolde organisatsiooniprotsess. 2. Türeoidektomeeritud loomadel on häiritud esmajoones kiud- sidekoe moodustumine, mis avaldub katse algjärkudes kollageen- sete kiudude hilinenud ning väheses tekkes ja hiljem sidekoe tuge­ vas hüalinoosis. 82 KIRJANDUS 1. P o d a r , U., TRÜ Toimetised, 1959, 79, 6— 11. 2. К о з д о б а, А. 3., Заживление ран и внутренная секреция, Госмедиздоат УССР, 1935. 3. П о л я к , В. И., Тр. Омского мед. ин-та, 1948, № 12, 107— 116. 4. В о й т к е в и ч, А. А., С и д о р к и н а, М. Я., X о м у л л о, Г. В., Г о р ­ ди н а, С. Н., М у н а й т б а с о в а, Г. А., Т у к а е в а С. А., Н е г о в с к а я, А. В., С м и р н о в а, Е. П., Пробл. эндокринол. и гормонотера­ пии, 1955, 1, 2, 20—25. 5. Х о м у л л о , Г. В., Тр. кафедры общ. биологии Казахск. гос. мед. ин-та, вып. 1, Алма-Ата 1952, 43— 59. 6. К о в а л е н к о , Т. М., Арх. анат., гистол. и эмбриол., 1957, 34, 1, 22—28. 7. О п п е л ь, В. А., Журн. усовер. врач., 1925, 2, 75— 78. 8. М о 11 k е, Е., Proc. Soe. Exper. Biol. Med., 1955, 88, 4, 596—599. 9. S m e l s e r and .0 z a n i с s, J. Cell. and Comp- Physiol., 1954, 43, 107. — Ref. M о 11 к e, E. [81 järgi. 10. S i g e 1 m a n, S., D о h 1 m а n, С. H., F r i e d e n w а 1 d, J. S., А. М. A. Arch. Ophthalm., 1954. 52, 5, 751— 757. 11. E m m r i c h , R., Chronische Krankheiten des Bindegewebes, Leipzig 1959. 12. T r a u b e n h a u s , М., A m r o m i n , G. D., J. Lab. Clin. Med. 1950, 36, l, 7— 18. 13. Г е н е с , С. Г., Успехи совр. биол., 1957, 44, 2(5), 186—201. ОБ ИЗМЕНЕНИЯХ ПРОЦЕССА ОРГАНИЗАЦИИ ПРИ ТИРЕОИДЭКЮ М ИИ У. Подар Резюме Опыты продолжительностью в 3, 6, 9, 12, 18 и 24 дня произ­ водились над белыми крысами. Подопытных животных было 24. 31 животное служило для контроля. Через 3—4 недели после тотальной тиреоидэктомии гальванокаутером наносился в пе­ чень некротический очаг Микроскопически исследовали возник­ новение соединительной ткани вокруг этого очага и организа­ цию некротической ткани. Выяснилось, что тиреоидэктомия за­ держивает течение процесса организации. Нарушается прежде всего образование волокнистой соединительной ткани. Это нару­ шение выражается в начальном периоде опытов в запоздалом и уменьшенном возникновении коллагеновых волокон, позднее (начиная с 18-го дня) в сильном гиалинозе соединительной ткани. 6* 83 ÜBER DIE VERÄNDERUNGEN DES ORGANISATIONSPROZESSES BEI DER THYREOIDEKTOMIE U. Podar Z u s a m m e n f a s s u n g Versuche mit der Dauer von 3, 6, 9, 12, 18 und 24 Tagen wurden an weiBen Ratten durchgeführt. Es wurden im ganzen 55 Tiere benutzt, 24 von ihnen wurden thyreoidektomiert. 3— 4 Wochen nach der totalen Thyreoidektomie wurde in die Leber mit dem Galvano- kauter ein nekrotischer Herd gesetzt. Die Entstehung von Bindege- webe und das Organisieren des Herdes wurden mikroskopisch geprüft. Es erwies sich, daB der Verlauf des Organisationsprozes- ses durch Thyreoidektomie gehemmt wird. Vor allem wird die Bildung des faserigen Anteils des Bindegewebes gestört. Diese Störung äuBert sich in der Anfangsperiode der Versuche im ver- späteten und geringen Entstehen der kollagenen Fasern, später (von dem 18 Tage an) in der starken Hyalinose des Bindegewebes. 84 VAAGNAPÕHJA KAHJUSTUSTEST SÜNNITUSEL K. Gross Sünnitusabi ja günekoloogia kateeder SünnitusaM andja üheks põhiliseks ülesandeks on juhtida sün­ nitust selliselt, et säiliks vaagnapõhja kudede terviklikkus. Sellega kindlustatakse naisel funktsionaalselt täisväärtuslik vaagnapõhi ning välditakse viimase funktsiooni häiretega seoses olevaid väikese vaagna elundite asendi muutusi, allavajet. Vaatamata mitmesugus­ te profülaktiliste meetodite rakendamisele sünnituse II perioodis, on vaagnapõhja kahjustused jäänud käesoleva ajani sagedaimaks sünnitusabi traumatismi vormiks. Ainult lahkliha rebendeid sünnitusel on М. A. Petrov-Masla- kov [1] koos oma kaastöötajatega täheldanud 18%, К. K. Skrobans- ki [2], G. G. Genter [3] ja W Stoeckel [4] 25%. S. E. Tracy [5] tähel­ das lahkliha vigastusi, kaasa arvatud limaskesta vigastused, 63%-l sünnitajaist. On teada, et sünnitusel võivad tekkida vaagnapõhja kudede varjatud kahjustused (D. O. Ott [6], F N.. Iljin [7], W Stoeckel [4], F Mikulicz-Radecki [8]. Varjatud vigastuste all tuleb eelkõige mõelda m. levator ani kahjustusi, mille puhul ei ole kahjustatud kattekoed. Mainitud vigastusi tuleb pidada vaagnapõhja kudede trauma raskeimaks vormiks, sest nende diagnoosimine vahetult sünnitusel on raske, tavaliselt võimatu, ning seega jäävad nad kirurgiliselt taastamata. Käesoleva ajani on sünnitusabi andjad kahjuks vähe tähelepanu pööranud vaagnapõhja varjatud kahjus­ tuste olemasolule, diagnoosimisele ja taastamisele. Suhteliselt sageli kasutatakse sünnitusel lahkliha pilustuslõiget, peamiselt lahkliha rebendi ennetamise või' väljutusperioodi lühen­ damise eesmärgil. Teadusliku põhjenduse andis lahkliha profülak­ tilise pilustuslõike kasutamiseks D. O. Ott 1895. a. Mainitud autor ei piiranud lahkliha pilustuslõike kasutamise eesmärki sünnituse II perioodi lühendamisega ega lahkliha rebendi vältimisega. D. O. Ott nägi lahkliha pilustuslõike peamist eesmärki vaagna­ põhja lihaste, m. levator ani terviklikkuse säilitamises. Sama seisu­ 85 kohta jagavad sünnitusabi andjad F N. Iljin [7], V A. Pokrovs- ki [9], R. Jaschke [10]. Seevastu N. N. Fenomenov [11], K. F Slav- janski [12], M. S. Malinovski [13] leiavad, et lahkliha õige kaitsmine sünnitusel kindlustab vaagnapõhja lihaste terviklikkuse säilimise. 1953. a. ilmunud sünnitusabi käsiraamatus kirjutab prof. K- N Zma- kin [14]: «Eii tohi nõustuda D O. Otti koolkonna arvamusega, soo­ vitades laialdaselt kasutada nn. profülaktilist perineotoomiat; viimase näidustuse laiendamine tõstab põhjendamatult traumatis- mi protsenti.» Tuleb rõhutada, et käesoleva ajani ei eksisteeri üht­ set arvamust lahkliha pilustuslõike otstarbekuse kohta vaagna­ põhja varjatud kahjustuste profülaktikas. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada hilistulemuste uuringute kaudu vaagnapõhja kudede varjatud vigastuste esine­ mus. Ühtlasi huvitas meid, kas profülaktilise pilustuslõike soorita­ misega on võimalik neid vältida. Teostati 271 patsiendi günekoloogiline läbivaatus 1 — 1,5 aastat pärast sünnitust. Kõigil uuritavatel patsientidel oli sünnituse II perioodil toimunud lahkliha kaitsmine üldiselt kasutusel oleva bimanuaalse lahkliha kaitsmise meetodiga. Hilistulemuste uuring toimus Leningradis NSVL TA Sünnitusabi ja Günekoloogia Insti­ tuudi baasil. Vaatluse alla tulid anatoomilis-funktsionaalsed iseärasused, mis viitavad vaagnapõhja terviklikkusele ning funktsionaalsele täisväärtuslikkusele. Günekoloogilisel läbivaatusel pöörati tähele­ panu perineumi, tupe sissekäigu, tupe, vaagnapõhja lihaste ning seesmiste suguelundite seisundile. Vastavalt vaagnapõhja trauma iseloomule sünnitusel jagunesid vaatlusalused patsiendid alljärgnevatesse rühmitustesse. I. Patsiendid, kellel sünnitusel ei olnud diagnoositud vaagna­ põhja kahjustust (56 juhtu). II. Patsiendid, kellel sünnitusel oli diagnoositud tupe limas­ kesta rebend või lahkliha I järgu rebend, kuid ei olnud diagnoo­ situd vaagnapõhja lihaste kahjustust (81 juhtu) III. Patsiendid, kellel sünnitusel oli diagnoositud lahkliha II järgu rebend, s. t. m. bulbocavernosus’e, mm. transversus perinei superficalis’e ja profunduse kahjustused (29 juhtu). IV Patsiendid, kellel sünnitusel oli teostatud profülaktiline lahkliha pilustuslõige rebendi ennetamise või väljutusperioodi lühendamise eesmärgil (105 juhtu) On teada, et lahkliha seisundi üheks näitajaks on tema kõrgus ning tugevus, tema toonus. Määrates vaatlusalustel patsientidel lahkliha kõrgust mõõtmise teel ning corpus perinei tihedust ning tugevust А. E. Mandelštammi [15] järgi, me täheldasime suhteli­ selt sageli madalat, toonuseta lahkliha I ja II vaatlusaluses rüh­ mas, seega patsientidel, kellel sünnitusel polnud diagnoositud vaagnapõhja lihaste kahjustusi. Viimane asjaolu viitab kahtle­ 86 matult vigastuste olemasolule. Huvitav on märkida, et kõrget ning tugevat lahkliha võis täheldada kõige sagedamini patsientidel, kellele sünnitusel oli tehtud profülaktiline pilustuslõige (tabel 1). T a b e l 1 Lahkliha kõrgus seoses vigastuse iseloomuga sünnitusel ---------------------------------x .................... .... L a h k l i h a k õ r g u s (%) Lahkliha vigastuse iseloom sünnitusel madal keskmine korge 1. Vigastust polnud diagnoosi­ tud (56) 19,6 + 2,9 60,7 + 3,1 19,6 + 2,9 11. Tupe limaskesta rebend või lahk­ liha I järgu rebend (81) 22,2 + 3,7 58 0 ± 4,4 19,6 + 3,6 III. Lahkliha II järgu rebend (29) 13,8+ 1,8 55,2 3,6 31,0 + 2,8 IV Lahkliha pilustuslõige (105) 4,8 34,3 60,9 Tupe sissekäigu avatust, mis viitab vulvarõnga kudede kahjus­ tustele, võis samuti täheldada suhteliselt sageli I ja II vaatlus­ aluses rühmas. Kõige sagedamini esines viimane III vaatlusaluses rühmas, s. t. patsientidel, kellel sünnitusel oli tekkinud lahkliha II järgu rebend. Patsientidel, kellel sünnitusel oli teostatud lahk­ liha pilustuslõige, täheldasime kõige harvem avatud tupe sisse­ käiku (tabel 2) T a b e l 2 Tupe sissekäigu avatuse esinemissagedus seoses lahkliha vigastuse iseloomuga sünnitusel Lahkliha vigastuse iseloom sünnitusel Tupe sissekäik avatud (% ) I. Vigastust polnud diagnoositud (56) 39,3 ±3,7 II. Tupe limaskesta rebend või lahkliha 42,0 + 4,4 I järgu rebend (81) III. Lahkliha II järgu rebend (29) 58,6 + 2,6 IV Lahkliha pilustuslõige (105) 28,6 Suguelundite allavajumine ning väljalangus on vaagnapõhja kudede funktsionaalse mittetäisväärtuslikkuse sümptoomiks. And­ med suguelundite allavaje esinemissagudusest on toodud tabe­ lis 3. Nagu selgub esitatud andmeist, võis täheldada suguelundite allavajet kõigis vaatlusalustes rühmades, ka patsientidel, kellel sünnitusel polnud diagnoositud lihaste vigastusi. Kõige harvem esines suguelundite allavajet patsientidel, kellel sünnitusel oli teostatud lahkliha pilustuslõige. 87 Tabel 3 Suguelundite allavaje iseloom ning esinemissagedus seoses lahkliha vigastuse iseloomuga sünnitusel A l l a v a j e d e i s e l o o m Eesmise Tagumi­ Emaka Lahkliha vigastuse iseloom Tupe-tupesei- se tupe- ning tu- sünnitusel seinte Kokkuna a lla ­ seina al­ peseinte allavaje vaje lavaje allavaje (% ) (% ) (%) (% ) (% ) I. Vigastust polnud diag­ noositud (56) 17,9 + 2,9 16,1+2,8 1,8 + 1,0 35,8 4- 3,6 II. Tupe limaskesta rebend või lahkliha I järgu re­ bend (81) 14,8 + 3,3 3,7+ 1,7 21,0 r 3,7 1,2± 1,0 40,7 + 4,4 III . Lahkliha II järgu re­ bend (29) 20,7 ±2,3 10,3±1,6 6 ,9+ 1,4 37,9 + 2,6 IV Lahkliha pilustuslõige (105) 14.3 1,0 12,4 2.9 30.6 M. levator ani funktsionaalse seisundi üheks näitajaks on hiatus m. levatoris ani laius, mis on määratav vaginaalsel läbivaatusel. Normis võib sünnitanud naise tuppe viia 2—3 sõrme, võimalus tuppe viia üle 3 sõrme tõendab mainitud muskli toonuse langust, kahjustust. Hiatus m. levatoris ani läbitavust enam kui kolmele sõrmele võis täheldada patsientidel kõigis vaatlusalustes rühmades (tabel 4) Kõige sagedamini esines mainitud muutust patsientide T a b e l 4 Hiatus m. levatoris ani laius seoses lahkliha vigastuse iseloomuga sünnitusel Hiatus tn. levatoris ani laius Lahkliha vigastuse iseloom sünnitusel kuni 2 sõrme kuni 3 sõrme üle 3 sõrme (%) (% ) (% ) I. Vigastust polnud diag­ noositud (56) 8,9 + 2,1 67,9 + 3,4 23,2+3,3 II. Tupe limaskesta rebend või lahkliha I järgu re­ bend (81) 9 9 + 2,7 59,3 + 4,4 30.9 + 4,1 III. Lahkliha II järgu re­ bend (29) 51,7 + 2,7 48,3 + 2,7 IV Lahkliha pilustuslõige 15,2 78,3 11.4 rühmas, kus sünnitusel oli tekkinud lahkliha II järgu rebend, seega sageli peale lahkliha lihaste oli kahjustatud ka m. levator ani. 88 Viimase vigastust sünnitusel polnud diagnoositud ning jäi seega ka kirurgiliselt taastamata. Töö põhiliseks eesmärgiks oli määrata sünnitanud naistel vaag- napõhja lihaste toonus. Selleks kasutasime,1 М. V Jolkini [16] poolt konstrueeritud levatoro-tonomeetrit. Saadud tulemusi analüüsides selgus, et vaagnapõhja nõrgenenud toonust võis täheldada kõigis vaatlusalustes rühmades (tabel 5). Sagedamini esines vaagnapõhja T a b e l 5 M. levator ani toonus seoses lahkliha vigastuse iseloomuga sünnitusel L i h a s e t o o n u s Lahkliha vigastuse iseloom sünnitusel nõrk (% ) keskmine tugev (% ) (% ) I. Vigastust polnud diag­ noositud (56) 26,8 + 3,3 41,1 + 3.7 32,1 + 3,5 II. Tupe limaskesta rebend või lahkliha I järgu re­ bend (81) 40,3 + 4,4 36.4 + 4.3 23,3 + 3.7 III. Lahkliha II järgu re­ bend (29) 64,3+ 2,6 21,4 + 2,2 14,3 ± 1,8 IV Lahkliha pilustuslõige (105) 27,6 47,8 24,5 lihaste toonuse langus patsientidel, kellel sünnitusel oli diagnoosi­ tud lahkliha II järgu rebend. Viimane tõendab samuti, et tervel real juhtudel kaasub lahkliha II järgu rebendiga ka m. levator ani kahjustus. Suhteliselt sageli esines vaagnapõhja lihaste toonuse langust patsientidel, kellel sünnitusel oli diagnoositud ainult tupe limaskesta rebend. Patsientidel, kellel sünnitusel polnud diagnoo­ situd vaagnapõhja kahjustust, samuti patsientidel, keljel oli teos­ tatud lahkliha pilustuslõige, täheldati nõrka vaagnapõhja toonust enam-vähem võrdse sagedusega. Hea kontraktsioonivõimega vaag­ napõhja lihaseid esines kõige sagedamini patsientidel, kellel sün­ nitusel polnud diagnoositud lahkliha kahjustust. Suhteliselt hea toonusega vaagnapõhja lihaseid võis täheldada ka patsientidel, kellel sünnitusel oli teostatud lahkliha pilustuslõige. Kõige harvem täheldasime hea toonusega vaagnapõhja lihaseid patsientidel, kellel sünnitusel oli tekkinud lahkliha II järgu rebend. Töö tulemustest järeldub, et üldiselt kasutusel olev bimanuaal- ne lahkliha kaitsmise meetod ei osutu külialdaseks, sest ta ei kind­ lusta vaagnapõhja lihaste terviklikkuse säilimist. Sünnitusjärgse hilistulemuse hindamisel võis paljudel juhtudel täheldada vaagna­ põhja kudede anatoomilis-funktsionaalse seisundi muutusi patsien­ tidel, kellel sünnitusel polnud diagnoositud vigastusi. Viimane on tõendiks, et sünnitusel võivad tekkida vaagnapõhja kudede varja­ 89 tud kahjustused. Selliseid vigastusi kahjuks käesoleva ajani sünni­ tusabi andjad vahetult sünnitusel ei ole võimelised diagnoosima. Märkimisväärseks tuleb pidada asjaolu, et patsientidel, kellel sünnitusel oli diagnoositud kerge vigastus, nagu seda on tupe limaskesta rebend või lahkliha I järgu rebend, võis hiljem tähel­ dada vaagnapõhja lihaste kahjustusele iseloomulikke normist, kõr­ valekaldeid. Suhteliselt head kaugtulemused patsientidel, kellel sünnitusel oli teostatud lahkliha pilustuslõige, tõendavad, et paljudel juhtudel on sünnituse juhtimisel võimalik säilitada vaagnapõhja kudede terviklikkust lahkliha pilustuslõike abil. Pilustuslõige peab olema tehtud õigeaegselt, ta peab ennetama algava rebendi — ainult sel juhul täidab ta oma profülaktilise ülesande. KIRJANDUS 1. П е т р о в - М а с л а к о в , М. А., Акушерство и гинекология, 1950, 5, 47—50 2. С к p о б а н с к и й, К- К-, Учебник акушерства, 1946, 157— 159. 3. Г е н т е р, Г Г., Учебник акушерства, 1938, 684. 4. S t o e c k e l , W., Lehrbuch der Geburtshilfe, X II Aufl., Jena 1956, 221, 875. 5. T г а с у, S. E., American Journal of Obstretrics and Gynecology, Vol. 31. 1936, 2, 333— 342. 6. Отт, Д. О., Журнал акушерства и женских болезней, 1895, 7— 8. 7. И л ь и н, Ф. Н., Четыре года клинической жизни Императорского Кли­ нического повивально-гинекологического института (1904— 1907), под ред. Д. О. Отта, 1911, 1— 3. 8. v М i k u 1 i с z-R а d е с к i, F., Geburtshilfe des praktischen Arztes, Sechste Aufl., Leipzig 1959, 313. 9. П о к р о в с к и й , В. А., Очерки акушерской патологии и оперативное аку­ шерство, под ред. К. М. Жмакина и JI. Г Степанова, М. 1953, 274. 10. J a s c h k e , R., Zentralblatt für Gynäkologie, 1941, 15, 699— 703. 11. Ф е н о м е н о в , H. H„ Врач, 1883, 21, 321—323. 12. С л а в я н с к и й, К- Ф., Частная патология и терапия женских болезней, 1888, 153. 13. М а л и н о в с к и й , М. С., К у ш н и р, М. Г., Руководство по оператив­ ному акушерству, 1946, 58. 14. Ж м а к и н, К- Н., Очерки акушерской патологии и оперативное аку­ шерство, под-ред. К. Н. Жмакина и Л. Г.-Степанова, М. 1953, 309. 15. М а н д е л ь ш т а м , А. Э., Функциональная диагностика в гинекологии, Л. 1947, 9— 11. 16. Е л к и н, М. В., Юбилейный сборник, посвященный 30-летию врачебной, научной, преподавательской и общественной деятельности проф М. В. Елкина, 1939, 11—62. 90 О НАРУШЕНИЯХ ЦЕЛОСТИ ТАЗОВОГО ДНА В РОДАХ К. Гросс Резюме Для изучения анатомо-функционального состояния тазового дна измерялись высота промежности, степень зияния половой щели, положение матки, стенок влагалища и сила сокращения мышц тазового дна по способу М. В. Елкина (леваортономет- рия) В таком плане обследована 271 женщина через 1 до 1,5 года после родов. Выяснилось, что обычная, ручная защита промежности в ро­ дах является недостаточной, как не обеспечивающая целости тазового дна. В ряде случаев можно было наблюдать функ­ ционально неполноценное тазовое дно у женщин, где в родах не было диагностировано нарушение целости тазового дна. Послед­ нее подтверждает существование скрытых повреждений мышц тазового дна в родах. У женщин, имевших в родах повреждения слизистой влага­ лища или разрывы промежности I степени, можно было при си­ стематическом обследовании обнаружить изменения, характер­ ные при повреждениях мышц тазового дна. Сравнительно хорошие отдаленные результаты в группе жен­ щин, где при родах применялось рассечение промежности, слу­ жат доказательством того, что перинеотомия является действи­ тельно профилактическим методом, предохраняющим мышцы тазового дна от повреждения. Только своевременное рассечение промежности служит профилактической мерой сохранения це­ лости мышц тазового дна. INJURIES OF THE PELVIC FLOOR АТ CHILD-BIRTH К. Gross S u m m a r y 271 women were.examined 12— 18 months after child-birth. In order to determine the anatomical-functional state of the pelvic floor measurements were carried out of: 1. the height of the peri- neum, 2. the strength of the corpus perinei, 3. the opening of the vaginal rima, 4. the sinking* of the walls of the vagina and uterus, 5. the tonus of the pelvic floor (according to М. V Yolkin). It turned out that the usual manual protection of the perineum at child-birth does not ensure the intactness of the pelvic floor. In 91 a number of patients whose diagnosis at child-birth did not show any injury, there could be noticed anatomical-functional changes characteristic of injuries of the pelvic floor. This proves that latent injuries to the tissues of the pelvic floor can possibly occur at child- birth. Patients whose diagnosis at child-birth revealed laceration of the mucous membrane or first-category laceration of the perineum can also have changes characteristic of injured muscles of the pelvic floor. The examination of patients who had undergone perineotomy at child-birth revealed relatively good long-term results. This shows that perineotomy must be performed in time as it is only in this case that the intactness of the pelvic floor muscles can be preserved. 92 VÕRDLEVAID ANDMEID NEKROOTILISE KOLDE ORGANISATS IOONI PROTSESSI KULUST MAKSAS JA NEERUS V. Sillastu Patoloogilise anatoomia kateeder Poletusdefekt maksas on leidnud aastate vältel kasutamist TRÜ л ^°rS anatoomia kateedris rea autorite poolt (Podar ГП Arend [2] jt.) mitmesuguste mõjude uurimiseks organisatsiooni- ?•?l fiiSS1f Se'i ч ^ käsutasime ka oma varesemates uurimustes [3, 4, .J . J ’ et selgitada seaduspärasusi maksa nekrootilise kolde orga- eIektrikramPide toimel. Siiani on piirdu­ tud uhe elundiga. Käesolevas töös on uuritud võrdlevalt üheaegselt organisatsiooniprotsessi kulgu kahes parenhümatoosses elundis — maksas ja neerus..Kirjandusest on leida mitmeid töid, kus on uuritud_ regeneratsiooniprotsesse maksas (Zenevskaja [7], Yokoya- Яят!' л п пП?л ]t Tf tsuya И J4-) Ja neerudes (Petrova [10] k i r S ? H 8 Dubinski [12] jt.). Seejuures kõik need autorid on Jddanud muutus! va.d uhes neist elunditest. Kättesaadavas kir­ janduses ei õnnestu leida töid, kus oleks uuritud üheaegselt regene­ ratsiooniprotsesse mitmes parenhümatoosses elundis. Oma töös oleme püüdnud selgitada ka erinevusi organisat­ siooniprotsessi kulus noortel ja vanadel katseloomadel. Üldiselt on teada, et regeneratiivsed protsessid kulgevad vanematel loomadel G^fnos^Tö] j t ) j t [13]’ Marshak ja Byron [14], Bucher ja Töö teostati 10 noorel (2—4 kuu vanusel) ja 10 vanal (üks finn oJQanVan^madi ,теН.8еа1- koortel oli kaal 300-430 g, vanadel Ü-н kasutati nii isaseid kui ka emaseid katseloomi. Katse a tus oli 1, 2 3, 4, 5,, 6, 7, 8, 9, ja 10 päeva. Igas katserühmas oli moment[ ** **** merisiga. Katse alguseks loeti operatsiooni rrwKä^ S.o!eVa.t00 kai^ us on autori Poolt välja töötatud operatsiooni metoodika mis võimaldab ühe nahahaava kaudu tekitada defekti nn neeru kui ka maksa, Nahalõige tehti seljale, paralleelselt lüli­ sambaga, umbes 1 cm sellest paremal. Loige algas alumiste roiete 93 pealt ja kulges allapoole umbes 4 cm pikkuselt. Pärast nahaaluse koe läbimist vabastati parem neer ümbritsevast rasvkoest ja tekitati galvanokauteriga neerukoesse pikitelje suunas umbes 1 cm pikkune põletusdefekt, mille ümber tekkis nekroosi kolle. Seejärel läbiti noaga neeru lateraalse serva juures kõhukelme, millesse teh­ tud ava kaudü pääses maksa juurde. Maksa haavast välja toomata tekitati sinna galvanokauteriga samuti umbes 1 cm pikkune põle­ tusdefekt. Pärast seda kõhukelme ava jäeti sulgemata, nahaalused koed õmmeldi kokku kätgutiga, nahk siidiga. Operatsioon toimus aseptilistes tingimustes eetrinarkoosis. Operatsiooni vältus oli 15—27 minutit. Vastava katseaja möödumisel katseloomad surmati dekapiteeri- mise teel ja lahati kohe. Materjal maksa- ja neerudefektist fiksee­ riti Flemmingi, Sanfelice ja Zenkeri vedelikkudes ning 10%-lises neutraalses formaliinis. Materjal sisestati tselloidiini ja Zenkeri vedelikus fikseeritu parafiini. Lõikude värvimiseks kasutati järg­ misi meetodeid: hematoksüliin ja eosiin, hematoksüliin ja pikro- fuksiin van Giesoni järgi, Mallory, safraniin-valgusroheline (licht- grün) ja Heidenhaini raudhematoksüliin. Histokeemilistest meeto­ ditest rakendati Feulgeni reaktsiooni desoksüribonukleiinhappele ja Brachet’ meetodit ribonukleiinhappele. Viimasele teostati kont­ roll ribonukleaasiga. Organisatsiooniprotsessi kulu uurimisel on jälgitud vohava granulatsioonkoe hulka ja iseloomu, mitooside rohkust vohavas koes ja selle läheduses parenhüümirakkudes, nukleiinhapete (des- oksüribonukleiinhappe ja ribonukleiinhappe) sisaldust. Esmalt kirjeldame organisatsiooniprotsessi kulgu võrdlevalt maksas ja neerus 10 päeva jooksul noortel merisigadel. Esimesel katsepäeval on nii maksas kui ka neerus defekti ümber näha nekrootiline kolle, mille piir on selgesti eristatav elusast koest. Organisatsiooniprotsess pole alanud, nekrootiline kolle puu­ tub kõikjal vastu säilinud kude. Neerus võib juba täheldada nek­ roosi ääres neerutorukeste epiteelrakkudes üksikuid mitoose, maksarakkudes mitte. Defekti ümbruses on mõlemal juhul näha leukotsüüte, mida on maksadefektis tunduvalt rohkem. Ka maksa- koes nekroosi lähedal olevates veresoontes on rohkem leukotsüüte, mis paiknevad reeglipäraselt nekroosipoolse seina ääres. Nekrootilise kolde organisatsiooniprotsess algab nii maksas kui ka neerus teisest katsepäevast ja areneb järgnevate päevade jooksul jõudsalt edasi. Maksas on teisel katsepäeval organisat­ siooniprotsess täheldatav peamiselt sagarikkude vahemikkude kohal. Siin läheduses on näha vohavaid noori sidekoerakke, saga­ rikkude kohal on neid vaid paiguti üksikutena. Vohavas granulat- sioonkoes on leida üksikuid mitoose, samuti nekroosi ääres oleva­ tes maksarakkudes. Kolmandaks päevaks on noored sidekoerakud vohanud ka sagarikkude bohale, moodustades pideva vöötme nekroosi ja säilinud maksakoe piiril. Sagarikkude vahemikkude 94 kohal on näha regenereeruvaid sapijuhasid üksikute mitoosidega. Neljandaks katsepäevaks on organisatsioonivööde märgatavalt laienenud ning noored sidekoerakud paiknevad tunduvalt tiheda­ malt. Üksikutes kohtades võib vastu maksakude täheldada kitsast valmiva sidekoe kihti fibroblastidest ja õrnadest kollageensetest kiududest. Nii kolme- kui ka neljapäevases katses on tunduvalt tõusnud mitooside hulk organisatsioonivöötmes ja vähemal määral ka organisatsioonivöötme läheduses maksarakkudes. Mitoose esineb maksarakkudes harvem kui granulatsioonkoes. Neerudes algab organisatsiooniprotsess regenereeruvate neeru- torukeste vohamisega nekrootilisesse koldesse. Juba kahepäevases katses tungib peaaegu kõikjal nekroosi poole regenereeruvaid neerutorukesi, mille epiteel on ebakorrapärane, protoplasma värvu­ nud intensiivsemalt ja tihti on leida mitoose. Osal on valendik tühi, osas leidub nekrootilisi osakesi ja üksikuid valgeliblesid. Regenereeruvate neerutorukeste vahel on granulatsioonkude väga vähesel hulgal. Ka siin leidub mitoose, kuid mitu korda harvemini kui neerutorukestes. Üksikuid mitoose esineb ka nekroosi lähedal paiknevate päsmakeste kihnu epiteelis. Kolmandaks päevaks moodustavad vohavad neerutorukesed säilinud neerukoe pinnal pi­ deva kihi. tungides paiguti sügavale nekrootilisse koldesse. Granulatsioonkoe hulk neerutorukeste vahel on veidi suurenenud, kuid teda leidub endiselt vähem kui regenereeruvaid torukesi. •Granulatsioonkoes on tunduvalt tõusnud mitooside sagedus, see on aga siiski veel väiksem kui neerutorukestes. Nagu maksas nii ka neerus on neljandaks päevaks organisatsiooniprotsess märgata­ valt edasi arenenud. Granulatsioonkoe hulk regenereeruvate neeru­ torukeste ümber on suurenenud ja teda leidub vohavate neerutoru- kestega umbes võrdselt. Granulatsioonkoes on rakud enamasti käävjad ja nende ümber leidub peenikesi õrnu kollageenseid kiude. Vohav kude tungib väga erinevas ulatuses nekrootiliste osade vahele. Mitooside hulk regenereeruvates neerutorukestes on endi­ selt suur ja ületab tunduvalt mitooside sageduse granulatsioon­ koes. Viiendaks katsepäevaks koosneb organisatsioonivööde maksa nekrootilise kolde ümber peaaegu kogu ulatuses kahest kihist. Val­ miva sidekoe kiht on tunduvalt kitsam kui noorte sidekoerakkude kiht. Kollageenseid kiude on enamasti vähe ja need on õrnad. Järgnevatel katsepäevadel toimub pidevalt, kuid suhteliselt aegla­ selt organisatsioonvöötme laienemine. Veel 10. päeval püsib granu­ latsioonkude ainult vöötmena ümber nekroosi, tungimata sügava­ male selle sisse ja nekrootiline kolle on suures ulatuses säilinud. Viimastel päevadel vööde laieneb peamiselt valmiva sidekoe kihi arvel. 10. katsepäevaks moodustab valmiv sidekude 1/3— 1/2 kogu organisatsioonivöötme paksusest. Valmivas sidekoes suureneb pidevalt kollageensete kiudude hulk, 10. päevaks on neid keskmisel hulgal, kiud keskmise jämedusega, mille seas on üksikuid jämedaid 95 kiude. Rakkudest on ikka veel tunduvas ülekaalus fibroblastid, fibrotsüüte leidub vähe. Sagarikkude vahemikkude kohal on kõikides katserühmades sapijuhavohandeid. Valmiva sidekoe tekkega vähe­ neb mitooside sagedus organisatsioonivöötme lähedal maksa­ rakkudes, viimastel katsepäevadel pole neid üldse leida. Mitooside hulk organisatsioonivöötmes, mis on kõige suurem 3. katsepäeval, väheneb hiljem ka veidi ja püsib enam-vähem ühesugusel tasemel 10. katsepäevani. Joonis 1. Merisiga nr. 52. Katse vältus Joonis 2. Merisiga nr. 52. Katse vältus 7 päeva. Säilinud maksakoe (all) ääres 7 päeva. Säilinud neerukoe (all) poolt kitsas vööde nekroosi poole vohavast vohanud defekti suunas laialdaselt gra- granulatsioonkoest. Defekti (ülal) ümb­ nulatsioonkude. Defekti (ülal) ümbru­ ruses lai nekrootiline kolle. (Van Gie- ses üksikuid väikesi nekrootilisi osa­ son. Mikrofotogramm, suurendus kesi. (Van Gieson. Mikrofotogramm, 90 X .) suurendus 90X.) Neerus toimub nekrootilise kolde organisatsiooniprotsess inten­ siivsemalt. Vohavat kude on tunduvalt rohkem (vt. võrdlevalt jooniseid 1 ja 2) ja see tungib erinevas ulatuses nekroosisse 96 nekrootiliste neerutorukeste vahele, eraldades neid üksteisest ja jättes vähemaid nekrootilisi osakesi vohava koe sisse. Juba viiendal päeval ulatuvad üksikud granulatsioonkoe väädid defektini. Selleni vohanud granulatsioonkoe väätide hulk ja laius suureneb iga päe­ vaga. 10. päevaks on järele jäänud vaid mõned väikesed nekroosi osakesed defekti ümbruses. Kui 4. katsepäevaks oli vohavas koes regenereeruvaid neerutorukesi umbes võrdselt granulatsioonkoega, siis edaspidi katse pikenedes suureneb pidevalt granulatsioonkoe hulk, mis surub vohavad neerutorukesed üksteisest eemale. Koos granulatsioonkoe hulga suurenemisega tõuseb katse pikenedes pidevalt kollageensete kiudude hulk. Defekti pool on kiude vähem ja need on õrnemad, perifeerias on kiude rohkem ja nad on jäme­ damad. 10. päevaks on kolde perifeerias kollageenseid kiude juba rohkesti ja kiud on jämedad. Granulatsioonkoe hulga suurenedes vohavate neerutorukeste hulk enam ei suurene, see jääb enam­ vähem endiseks. Viimastel katsepäevadel võib neid leida peamiselt granulatsioonkoe perifeerses osas, nad ei tungi defekti poole. Neeru­ torukeste epiteel on madal, osa väga laia valendikuga, kus võib leida nekrootilisi rakke ja mõningaid leukotsüüte. Teistel tõrukestel on valendik ldtsas. Granulatsioonkoe hulga tõusuga vohavas koes hakkab seal tugevasti tõusma mitooside sagedus. 6.— 7 katse­ päevaks leidub mitoose neerutorukeste epiteelis ja granulatsioon­ koes umbes võrdselt. Katse edasises käigus langeb järsult mitoo­ side sagedus neerutorukestes ja tunduvas ülekaalus on mitoosid granulatsioonkoes, kuigi sealgi nende arv vähehaaval langeb. Eeltoodust nähtub selgesti, et nekrootilise kolde organisatsiooni­ protsess maksas ja neerus on märgatavalt erinev nii kvantitatiiv­ selt kui ka kvalitatiivselt. Organisatsiooniprotsess kulgeb tunduvalt intensiivsemalt neerus. Nii maksa kui ka neeru nekrootilise kolde organisatsiooni korral toimuvad regeneratiivsed protsessid side- koelises stroomas ja elundi parenhüümi rakkudes. Maksa paren- hüümi rakkudes võib täheldada vaid üksikuid mitoose organisat­ sioonivöötme ääres, nekroosi poole tungib ainult granulatsioonkude ning sagarikkude vahemikkude kohal sapijuhavohandeid. Tunduvalt intensiivsem on regeneratsiooniprotsess neerutorukeste epiteelis (vt. joonis 3). Neerutorukesed vohavad nekroosi sisse ja algul on organisatsioonikoldes ülekaalus vohavad parenhüümirakud. Alles hiljem hakkab organisatsiooniprotsess toimuma peamiselt granulat­ sioonkoe abil. Käesolevas töös uurisime ka regenereeruva koe desoksüribonuk- leiinhappe ja ribonukleiinhappe sisaldust. Kirjanduse andmeil on desoksüribonukleiinhappe sisaldus mitmesugustes rakkudes vähe erinev (Brachet [16]), seevastu ribonukleiinhappe hulk varieerub tunduvalt. Kõrge füsioloogilise aktiivsusega elundid, nagu neerud sisaldavad ribonukleiinhapet vähe (Brachet [16]). Selle sisaldus tõuseb tugevasti mitmesuguste kudede regenereeruvates rakkudes (Brachet [16], Baranina [17, 18], Popper [19], Kedrovski [20] jt.). 7 Arstiteaduslikke töid V I 97 Baranina [18] uuris ribonukleiinhappe sisaldust nahahaava parane­ misel ja leidis, et mida kiiremini toimub paranemine, seda suureni on ribonukleiinhappe sisaldus üksikutes rakkudes. Joonis 3. Merisiga nr. 30, Katse vältus 6 päeva. Rikkalikult mitoose regene­ reeruvate neerutorukeste epiteelis. (Heidenhaini raudhematoksüliin. Mikro- fotogramm, suurendus 600 X .) Meie katsetes oli desoksüribonukleiinhappe sisaldus tuumades võrdlemisi stabiilne. Feulgeni reaktsioon oli tunduvalt intensiivsem vaid mitooside korral. Desoksüribonukleiinhappe tõusu mitooside puhul on kirjeldanud ka Jermolenko [21]. Meie katsetes oli ribonukleiinhappe sisaldus regenereeruvas koes tunduvalt tõusnud, kusjuures reaktsiooni intensiivsus oli mitmesugustes kudedes erinev. Organisatsioonivöötme vahetus läheduses olevates maksarakkudes, kus võis täheldada vähesel hulgal mitoose, tunduvat muutust ribonukleiinhappe sisalduses ei saanud sedastada. Ainult üksikute maksarakkude protoplasmas on reaktsioon ribonukleiinhappele veidi intensiivsem. Seevastu voha­ vas granulatsioonkoes organisatsioonivöötmes on rakkudes ribo- nukleiinhapet rohkesti. Selle hulk on suurem nooremates rakkudes. Valmivas sidekoes vanemates rakkudes ribonukleiinhappe sisaldus langeb. Ka sapijuhades, mis vohavad sagarikkude vahemikkudest organisatsioonivöötmesse, on ribonukleiinhappe sisaldus tõusnud, võrreldes sapijuhadega, mida leidub eemal maksakoes. Neerukoes nekroosist kaugemal neerutorukeste epiteelis ribonukleiinhapet peaaegu ei leidu. Säilinud neerukoes, mis puutub kokku regene­ reeruvate neerutorukestega, on märgatav nõrgalt positiivne reakt­ 98 sioon. Regenereeruvates neerutorukestes on reaktsioon ribonuk- leiinhappele tugevasti positiivne. Ribonukleiinhapet on rohkem defekti pool olevates neerutorukestes, kusjuures kolde perifeerias tema sisaldus järk-järgult nõrgeneb. Kui hakkab vohama granulat- sioonkude, on sellegi rakkudes reaktsioon tugevasti positiivne. Seejuures defekti pool olevates nooremates rakkudes on ribonuk­ leiinhappe sisaldus kõrgem kui vanemates rakkudes, üldiselt neerus organisatsioonikoldes sisaldavad rakud ribonukleiinhapet rohkem kui maksas. Eespool nägime, et ka organisatsiooniprotsess neerus toimub tunduvalt intensiivsemalt kui maksas. 10. päevaks, kui neerus juba peaaegu kogu nekrootiline kolle on asendunud elusa koega, võib siin täheldada ribonukleiinhappe sisalduse langust Selleks ajaks on tunduvalt langenud ka mitooside sagedus, mis viitab regeneratiivsete protsesside aeglustumisele. Seega ribonuk­ leiinhappe sisaldus on seda suurem, mida intensiivsem on regene- ratsiooniprotsess. Sama on täheldanud ka ülalmainitud autorid. Kõrge ribonukleiinhappe sisaldusega rakkudes on sageli suurene­ nud tuumake ja selle basofiilsus tõusnud. Popperi [19] andmeil on olemas seos raku plasma basofiilsuse ja tuumakese suuruse vahel, viimane suureneb tugevasti regeneratsiooni korral. Võrreldes organisatsiooniprotsessi kulgu noortel ja vanadel katseloomadel, ilmneb märgatav erinevus. Organisatsiooniprotsess vanematel katseloomadel toimub katse alguses aeglasemalt nii maksas kui ka neerus. Hilineb granulatsioonkoe teke ja selle muutu­ mine valmivaks sidekoeks. Nagu eespool nägime, toimub noortel organisatsiooniprotsess intensiivsemalt katse algul, katse lõpu­ poole aeglustudes, mis on eriti ilmne neerus. Et vanematel looma­ del organisatsiooniprotsess hilineb, siis katse pikemal kestmisel on neil organisatsiooniprotsess intensiivsem kui noortel. Sellele viitab 10-päevases katses hästi kujunenud organisatsioonivööde nii maksas kui ka neerus, suhteliselt suurem mitooside arv ja ribonuk­ leiinhappe intensiivsem reaktsioon. Märgatavad morfoloogilised muutused esinevad veel nekroosi ümbritsevas säilinud neerukoes. Juba esimesest katsepäevast alates kuni 10. katsepäevani võib kõikidel katseloomadel täheldada nii koores kui ka säsis nekroosi läheduses neerutorukesi, mille valendik on vähemal või suuremal määral laienenud. Osa neist sisaldab hüaliinseid silindreid. Laienenud tõrukeste vahel on rohkesti ahenenud neerutorukesi, milles valendik enamasti täiesti puudub. Kirjeldatud muutused on kergesti seletatavad nefroni ühe osa kahjustusega nekroosi poolt nefroni teiste osade funktsiooni säilimisel. Üksikutel juhtudel leidub mõnedes neerutorukestes verd. Kokkuvõttes võib öelda, et nekrootilise kolde organisatsiooni­ protsess ühel ja samal katseloomal kahes parenhümatoosses elundis (maks ja neer) kulgeb nii kvantitatiivses kui ka kvalita­ tiivses mõttes märgatavalt erinevalt. See näitab, et kahes paren- 7* 99 hümatoosses elundis, mis morfoloogiliselt ja funktsionaalselt teineteisest erinevad, toimuvad ka regeneratiivsed protsessid erinevalt. KIRJANDUS 1. P о d a r, U., Mõningate uinutite ja erutavate medikamentide mõjust haava- organisatsioonilisele protsessile (maksas). Kandidaadidissertatsioon, Tartu 1953. 2. A r e n d , Ü., Aju suurte poolkerade kahjustamise mõjust nekrootilise koe organisatsiooni protsessisse. Kandidaadidissertatsioon, Tartu 1955. 3. S i I l a s t u, V., TRÜ Toimetised, 1956, 42, 16— 24. 4. S i 11 a s t u, V., TRÜ Toimetised, 1959, 79, 48— 53. 5. S i 11 a s t u, V., Архив патологии, 1959, 12. 15— 22. 6. S i 11 a s t u, V., Nekrootilise kolde organisalsiooniprotsessi kulust maksas ning muutustest maksas ja neerupealistes elekterkrampide puhul. Kandi- daadidissertatsioon, Tartu 1960. 7. Ж е н е в с к а я , Р. П., Восстановительные процессы в печени позвоноч­ ных животных. Автореферат кандидатской диссертации, Москва 1951. 8. Y о к о у а ш а, Н. О., W i 1 s о n, М. Е., Т s u b о i, К. К.. S t о w е 11, R. Е., Cancer Research, 1953, 13, 1, 80— 85. 9. М а к i п о, S., Т а t s и у а, Т., Texas Reports on Biology and Medicine, 1953, 11, 4, 588—592. 10.. П е т р о в а , С. А., Исследование по регенерации почечной ткани белых крыс. Автореферат кандидатской диссертации, Москва 1950. 11. С а м с о н и д з е , Г Г., Морфофивиологический анализ процесса регене­ рации почки после повреждения, Тбилиси 1958. 12. Д v б и н с к и й, М. Б., Сборник трудов по травматологии и хирургии I, Рига 1959, 421— 423. 13. N o r r i s , J. L., B l a n c h a r d , J., Р о v о 1 п у, С., Archives of Pathology. 1942, 34, 1, 208— 217. 14. М а г s h а к, А., В у г о n, R L„ Proceedings of the Society for Experi- mental Biology and Medicine, 1945, 59, 2, 200— 202. 15. В u с h e r, N.. G 1 i n о s, A., Cancer Research, 1950, 10, 5, 324— 332. 16. Б р а ш е , Ж , Успехи современной биологии, 1950, 29, 1, 140— 144. 17. Б а р а н и н а, Н. Ф., Доклады Академии наук СССР, 1952, 83, 6, 917— 919. 18. Б а р а н и н а , Н. Ф., Доклады Академии наук СССР, 1952, 84, 1, 139— 142. 19. P o p p e r , Н., S c h a f f n e r , F., Liver: Structure and Function, New York 1957. 20. К е д р о в с к и й , Б. В., Успехи современной биологии, 1942, 15, 3, 295—309. 21. Е р м о л е н к о , Л. М., Роль углеводного и нуклеинового обмена в про­ цессе митотического деления клеток. Автореферат кандидатской диссер­ тации, Хабаровск 1958. 100 СРАВНИТЕЛЬНЫЕ ДАННЫЕ О ТЕЧЕНИИ ПРОЦЕССА ОРГАНИЗАЦИИ НЕКРОТИЧЕСКОГО ОЧАГА В ПЕЧЕНИ И ПОЧКЕ В. Силласту Резюме В данной работе сравнительно исследовалось течение про­ цесса организации некротического очага в печени и почке. В те­ чение опытов автором была выработана операционная мето­ дика, позволяющая через одну кожную рану наносить гальвано- каутером некротический очаг в печень и почку. В работе исполь­ зовались 10 молодых и 10 старых морских свинок. Продолжи­ тельность опытов после операции была 1 — 10 дней. Материал фиксировали в жидкостях Ценкера, Флемминга и Санфеличе и в 10% растворе нейтрального формалина. Использовали сле­ дующие методы окрашивания: гематоксилин-эозин, гематокси- лин-пикрофуксин по ван Гизону, Маллори (для окраски колла- геновых волокон), сафранин-световой зеленый, железный гема­ токсилин Гейденгайна, реакция Фельгена на десоксирибонуклеи- новую кислоту и метод Браше на рибонуклеиновую кислоту. Процессы организации некротического очага в печени и поч­ ке заметно отличаются количественно и качественно друг от друга. Процесс организации протекает в почке значительно ин­ тенсивнее. Качественное различие состоит в интенсивности ре­ генеративных процессов соединительнотканной стромы и клеток паренхимы органа. В печеночных клетках наблюдаются лишь единичные митозы у края организационной зоны, в некроз про­ никает только грануляционная ткань. В регенерирующих почеч­ ных канальцах находим множество митозов. Почечные каналь­ цы разрастаются в некротический очаг, и в начале они являются в перевесе в очаге организации. Только позднее происходит про­ цесс организации главным образом путем грануляционной ткани. При митозах заметно повышено содержание десоксирибо- нуклеиновой кислоты в ядрах. Содержание рибонуклеиновой кислоты тем больше, чем интенсивнее происходя^ регенератив­ ные процессы. У более старых подопытных животных запаздывает возник­ новение грануляционной ткани и превращение ее в зрелую сое­ динительную ткань. 101 COMPARATIVE DATA ON THE COURSE OF THE ORGANIZATION PROCESS OF THE NECROTIC FOCUS IN THE LIVER AND KIDNEY V. Sillastu S u m m а г у The course of the organization process of the necrotic focus in the liver and kidney was comparatively investigated in this paper_ In the course of experiments a new operation method was elabo- ratedi by the author. This method makes it possible to produce the necrotic focus in the liver and kidney with the galvanocauter by one wound of the skin. 10 young and 10 oid guinea-pigs were investigated in the present study The duration of the experiments after operation ranged from 1 to 10 days. The material was fixed in Zenker’s, Sanfelice’s and Flemming’s fluids and in 10% solution of neutral formalin. The following staining methods were used: haematoxylin and eosin, van Gieson’s and Mallory’s methods for collagen fibres, safranin-light green, Heidenhain’s iron-haema- toxylin, Feulgens reaction for deoxyribonucleic acid, and Brachefs method for ribonucleic acid. The organization process of the necrotic focus in the liver and kidney shows noteworthy variation both quantitatively as well as qualitatively. The organization process is more intensive in the kidney. The qualitative difference is expressed in the intensity of the regeneration process in the stromal connective tissue and in the parenchymal cells, of the organ. There are only rare mitoses in the hepatic cells near the organization zone, only the granulation tissue growing into the necrosis. There are numerous mitoses in the regenerative renal tubules. The renal tubules proliferate into the necrosis and they dominate at the beginning of the organization process. Only later the organization process continues by means of the granulation tissue. The content of deoxyribonucleic acid in the nuclei is conside- rably increased in cases of mitoses. The content of ribonucleic acid is higher the more intensive is the regeneration process. The formation of the granulation tissue and its change into the maturing connective tissue is delayed in the older animals. 102 О ВЛИЯНИИ АЭРОИОНИЗАЦИИ НА ЭКСПЕРИМЕНТАЛЬНЫЙ ТУБЕРКУЛЕЗ С. Сибуль Кафедра оториноларингологии и офтальмологии Автор поставила перед собой задачу выяснить влияние отри­ цательной и положительной аэроионизации на течение экспери­ ментального туберкулеза. В литературных источниках нами не было найдено экспери­ ментальных исследований по данному вопросу, кроме работы А. Л. Чижевского (4), автор которой применял отрицательную аэроионизацию для лечения зараженных возбудителями тубер­ кулеза 5 морских свинок. У этих животных в течение IV2 меся­ цев не появилось признаков туберкулеза; после окончания аэроионотерапии состояние животных быстро ухудшилось. Из результатов наблюдений М. И. Зорина, М. Г Бабаджаняна и И. И Сизова (1) выяснилось, что отрицательная аэроиониза­ ция задерживает у части кроликов развитие туберкулезного процесса. У этих кроликов было сравнительно доброкачествен­ ное течение процесса. Нам не удалось найти в литературных источниках данных относительно влияния положительной аэроионизации на течение экспериментального туберкулеза. Методика Мы ввели 52-м морским свинкам подкожно в правую пахо­ вую область девятидневную культуру Mycobacterium tubercülosis H37Rv 10“2 мг/1 мл, т. е. 10,000.000 микобактерий в 1 милли­ литре. Культура возбудителей туберкулеза была получена из ла­ боратории кафедры микробиологии и инфекционных болезней ТГУ (зав. кафедрой проф. Ф Я. Лепп). Реакция Манту произво­ дилась всем животным до заражения и после заражения по­ вторялась через каждые 10 дней. Опыты проводились в двух сериях. К первой относились 20 молодых морских свинок весом от 250 до 390 г (в среднем 326г). Эти животные были распределены на 4 группы (по 5 животных). 103 В первой группе отрицательная аэроионотерапия была на­ чата за 10 дней до заражения, во II группе на 1-й день и в III группе на 12-й день после заражения. IV группа была кон­ трольная. Сеансы аэроионизации, продолжительностью в 3 ми­ нуты, производились каждый рабочий день. Ионотерапия про­ водилась при помощи сконструированных на кафедре общей физики ТГУ (зав. кафедрой Я. Ю. Рейнет) высокочастотного электроэффлювиального аэроионизатора (П. К- Прюллер, Я. Ю. Рейнет, В. Ю. Кийс [2]) и термоионизатора (Я. Ю. Рей­ нет, А. М. Митт, X. Э. Марран [3]). Животные находились на расстоянии 15—20 см от короны высокочастотного электроэф­ флювиального аэроионизатора, при этом концентрация ионов в 1 см3 воздуха была до 2,4 млн. (П. К. Прюллер, Я. Ю. Рейнет и В. Ю. Кийс [2]). Продолжительность лечения от 80 до 105 дней (табл. 1). Таблица 1 О применении аэроионотерапии зараженных возбудителями туберкулеза морских свинок Коли­ чест­ Лечение Продол­ Средний во житель­ Груп­ индекс па мор­ ность пораже­ ских опыта метод начало дней ния сви­ в днях нок I 5 Отрицательная 10 дней до зара­ 105 129 13,7 аэроионизация жения II 5 Отрицательная 1-й день после за ­ аэроионизация ражения 87 111 11,5 II I 5 Отрицательная 12-й день после за­ аэроионизация ражения 80 113 8,6 IV 5 Контроль — 111— 163 13,9 V 4 Отрицательная 1-й день после за­ аэроионизация ражения 31 38 8,3 VI 4 Отрицательная 14-й день после аэроионизация заражения 22 40 7,7 V II 5 Отрицательная 24-й день после аэроионизация заражения 60 117 8,8 VI I I 4 Положительная 1-й день после за ­ аэроионизация ражения 31 38 7,4 IX 4 Положительная 14-й день после аэроионизация заражения 22 40 9,5 X 7 Контроль — — 40 14,7 XI 4 Контроль — — 241 9,7 104 Ко второй серии опытов относились 32 взрослые морские свинки с начальным весом от 400 до 770 г (в среднем 587,5 г). Эти животные были распределены на 7 групп (V—XI гр ). Отрицательная аэроионизация была начата V группе на 1-fr день, VI группе на 14-й день и V II группе на 24-й день после заражения. Продолжительность лечения была ог 22 до 60 дней (табл. 1). Положительную аэроионизацию мы применяли для лечения морских свинок V III и IX группы. В V III группе лечение было начато на I-й день и в IX группе на 14-й день после заражения. Сеансы положительной аэроионизации продолжительностью в 3 минуты проводились также каждый рабочий день. Животные находились на расстоянии 15—20 см от термоионизатора, при­ чем концентрация положительных аэроионов была 1,3 ( + 20%) 106 э/см3 Лечение продолжалось от 20 до 40 дней. Морским свинкам X и XI группы лечение не применяли, за этими животными наблюдали соответственно в течение 40 и 241 дня. Оценка патологических изменений органов, как, напр., раз­ меры, количество, некроз очагов или увеличение, казеозные из­ менения лимфатических узлов, возникновение фистулы на месте введения материала и т. д., производилась по 4-бальной системе. Исходя из патолого-анатомических изменений мы вычисляли средний индекс поражения органов по группам (табл. 2). Таблица 2 Средний индекс поражения органов зараженных возбудителями туберкулеза морских свинок при применении аэроионотерапии Средний индекс поражения Место Груп­ Паратра-введе­ Другие па хеальныения Селе­ лимфати­ Индекс Легкие Печень лимфати­ инфици­ зенка ческие группыческие рующего узлы узлы материла / I 3,4 2,4 1,5 2,0 1,8 2,6 13,7 II 1,8 3,2 2,2 2,7 1,4 0,2 11,5 III 2,4 2,2 0,3 1,1 1,8 0,8 8,6 IV 4,0 3,4 1,3 3,0 1,8 0,4 13,9 V 2,7 2,0 2,2 0,7 0,7 0 8,3 VI 2,7 1,2 1,5 1,3 1,0 0 7,7 V II 2,4 2,2 0,8 2,0 0,8 0,6 8,8 V III 2,7 1,5 1,2 1,4 0,6 0 7,4 IX 3,2 1,7 2,0 1,5 1,1 0 9,5 X 3,7 3,1 2,4 3,3 2,1 0,1 14,7 XI 1.7 2,7 0,9 3,0 1,4 0 9,7 105 Патогистологическое исследование органов еще продолжа­ ется, о результатах будет доложено в особой статье. Результаты эксперимента У зараженных возбудителями туберкулеза молодых морских свинок второй группы к концу второй недели реакция Манту была положительной в слабой или в средней степени, у живот­ ных I, III и IV группы в то же время реакция Манту была уме­ ренно или резко положительной. В течение опыта животные I, II и III группы прибавили в весе около 150 г., животные контрольной группы в среднем 108 г. На 7 неделю после заражения у всех животных было заме­ чено изъязвление на месте введения инфицирующего материа­ ла. У животных, подвергавшихся отрицательной аэроиониза­ ции, к концу опыта язвы поправились- следующим образом: в III группе у 4 животных из 5 место вкола было без изменений. Во второй группе язвы были покрыты сухой корочкой, в I груп­ пе на месте введения материала был или рубец, или свищ. Среди животных контрольной группы в 3 случаях из 5 имелся свищ или широкое изъязвление. Обнаруженные при вскрытии патолого-анатомические изме­ нения показали, что у животных I группы наибольшие измене­ ния оказались на месте введения инфицирующего материала (индекс 3,4), где были большие казеозные лимфатические узлы (1,5X1,8 см) Такие же лимфатические узлы были найдены и на других местах (2,6)* Затем следовало поражение легких (2,4), селезенки (2,0) и печени (1,5) (рис. 1) У морских свинок второй группы в наибольшей мере были поражены легкие (3,2), затем следовала селезенка (2,7), печень (2,2), место введения инфицирующего материала ( 1 ,8) и паратрахеальные лимфати­ ческие узлы (1,4) (рис. 1). У животных третьей группы самые тяжелые изменения были на месте введения материала (2,4), дальше следовали легкие (2,2 ), паратрахеальные лимфатиче­ ские узлы ( 1 ,8), селезенка (1,1). Наименьшие макроскопические изменения были в печени (0,3) (рис. 1) Макроскопические изменения органов животных контроль­ ной группы были больше, чем в I и II, и в особенности по срав­ нению с III группой. В то же время изменения в печени (1,3) у животных контрольной группы были намного заметнее, чем в I и II группе. В тех группах взрослых животных, которым отрицательная (V гр.) или положительная (VIII гр.) аэроионизация применя­ лась через 1 день после заражения, реакция Манту была на * В скобках приведен средний индекс поражения. 106 14-й день резко положительной у животных, получавших отри­ цательную аэроионизацию (V гр.), положительная туберкули­ новая реакция была слабее выражена у животных, подвергав­ шихся положительной аэроионизации. Прирост веса животных был при отрицательной аэроиони­ зации больше, чем при положительной. О отрицателен® <вроиоиизощя Группа И М IV I I II UI IV ; I II III IV | I II UI IV | I И III IV . I И Ш IV Меспю №ege-1 Легкие ; Печень ! ССееллееззеенньь |[1ПГаратраахх. . ((Друггиее лшн ния инфиц, ! J ' ! ! л/ишммффааттиичч. . 'ф'фооннииччеессккииее материо/ю | iI иуЗз/л1ы i| и1рз/йШм Рисунок 1. Патолого-ана'гомические изменения органов за ­ раженных возбудителями туберкулеза молбдых морских свинок при применении отрицательной аэроионотерапии. Начало лечения за 10 дней до заражения (I гр.), на 1-й день (II гр.) и на 12-й день (III гр) после заражения. Наружные явления на месте введения материала (без изме­ нения, свищ, увеличение лимфатических узлов) были как при отрицательной, так и при положительной аэроионизации сход­ ными. В контрольной группе у всех животных были свищи. Из результатов вскрытия выяснилось, что наименьшие м ак­ роскопические изменения были в органах свинок, получавших положительную аэроионизацию (рис. 2) Особенно ясно это было заметно в легких, печени и паратрахеальных лимфатиче­ ских узлах (табл. 2). Только индекс поражения селезенки при лечении положительной аэроионизацией был выше (1,4), чем при отрицательной аэроионизации (0,7) В то же время пато- лого-анатомические изменения органов животных контрольной группы были намного больше, чем изменения органов живот­ ных, подвергавшихся положительной или отрицательной аэро­ ионотерапии (рис. 2 ). Морские свинки VI и IX группы, подвергавшиеся положи­ тельной или отрицательной аэроионотерапии начиная с 14-го дня после заражения, мало .прибавляли (животные VI группы в среднем на 50 г, IX группы на 30 г) или совсем не прибавляли в весе. 107 Реакция Манту была к началу аэроионотерапии у животных обеих групп резко положительной. СП отрицательная аэроионизоци» индекс В полтипе/пш * р контроль. Группо VI IX X * VI IX X * VI IX X J VI IX У VIIX X М есто Ь Ц в Легкие , Печень i Селезенке 'Поротрах ния инфиц. f ' f пимфапг^ мояериало | 1 Рисунок 2. Патолого-анатомические изменения органов зараженных возбудителями туберкулеза взрослых морских свинок при применении поло­ жительной и отрицательной аэроионотерапии. Начало лечения на 1-й день после заражения. При вскрытии животных, получивших положительную аэро­ ионизацию (IX гр.), на месте введения инфицирующего материа­ ла в 3 случаях из 4 был найден свищ, при вскрытии животных, получавших отрицательную аэроионизацию, — в 2 случаях из 4. У всех животных контрольной группы (X гр.) на месте введе­ ния материала образовался свищ. Что касается макроскопиче­ ских изменений органов, то в органах свинок, подвергавшихся отрицательной аэроионизации, туберкулезные изменения были менее выражены, чем у животных, получавших положительную аэроионизацию. Наиболее тяжелые поражения были в органах животных контрольной группы (рис. 3). У морских свинок, получавших отрицательное аэроионоле- чение с 24-го дня после заражения (VII гр.), реакция Манту была в это время резко положительной. В то же время на месте введения материала были обширные изъязвления (10 мм X X 20 мм), остававшиеся такими до конца опыта. Изменения места введения материала у животных контрольной группы были менее значительными. В VII группе 3 животных прибавили в весе (в среднем на 60 г), у 2 животных вес уменьшается (в среднем на 140 г). Животные контрольной группы (XI) жили на 124 дня дольше, чем животные VII группы, и к концу опыта прибавили в весе в среднем на 192 г. При вскрытии выяснилось, что органы животных, подвер­ гавшихся отрицательной аэроионотерапии, были поражены в 108 меньшей мере, чем органы контрольных животных. Только место введения материала было у животных VII группы пора­ жено в большей мере, чем у животных контрольной группы (рис. 4, табл. 2). tlHqew О отрыаотельная азро ионазсш п о / ш и ш ь д а контро/it Группе v VIII х V VIIIX Место в е д е ­ ТГаратрйх. ния инфии, /имфшчес. нотериала U3№ Рисунок 3. Патолого-анатомические изменения органов зараженных возбудителями туберкулеза взрослых морских свинок при применении поло­ жительной и отрицательной аэроионитерапии. Н а­ чало лечения на 14-й день после заражения. Индекс □ отрицательная оэроионизацдо ~ контроль Группа Место ббеде ТГоротрох ния инфии,. иимфатич. ЦЗЛ1» 'Рисунок 4. Патолого-анатомические изменения органов зараженных возбудителями туберкулеза взрослых морских свинок при применении отрица­ тельной аэроионизации. Начало лечения на 24-й день после заражения. Заключение Из вышесказанного следует, что в органах молодых живот­ ных (1 серия), зараженных возбудителями туберкулеза и под­ вергавшихся отрицательной аэроионотерапии, были найдены более тяжелые изменения, чем в органах взрослых морских сви­ нок (II серия). При этом макроскопические изменения в орга- 109 нах животных контрольной группы обеих серий были значи­ тельно тяжелее, чем в органах животных, подвергавшихся отри­ цательной аэроионотерапии (табл. 1 и 2 ). Среди молодых животных самый большой индекс поражения (13,7) был в I группе, животным которой отрицательная аэро­ ионотерапия проводилась с профилактической целью еще до заражения животных. Индекс поражения был довольно велик и в тех случаях, когда лечение было начато через 1 день после заражения (11,5). Отрицательная аэроионизация задержива­ ла развитие туберкулезного процесса в наибольшей мере в тех случаях, когда лечение было начато на 12— 14 день после зара­ жения, как в группах молодых, так и взрослых животных (табл. 1 и 2 ). У взрослых животных (VII гр.) подвергавшихся лечению начиная с 24-го дня после заражения, туберкулезные измене­ ния были сильнее выражены (8,8), чем у животных, которым лечение было начато сразу (8,3) или через 14 дней после зара­ жения (7,7), однако эти изменения были меньше, чем у живот­ ных контрольной группы. Таким образом, наши опыты подтверждают мнение А. JI. Чи­ жевского [5], что влияние отрицательной аэроионизации на туберкулезный процесс заключается в постоянной мобилизации защитных сил организма. При положительной аэроионизации, если лечение начинали сразу после заражения, индекс поражения органов животных был 7,4, что является наилучшим результатом лечения в нашем эксперименте. Если лечение положительной аэроионизацией начинали через 12 дней после заражения, индекс поражения значительно воз­ растал (9,5), в контрольной группе индекс был все же намного выше (14,7). Выводы 1. Применением аэроионизации можно задержать течение экспериментального туберкулеза у подопытных животных. 2 . Отрицательная аэроионизация оказывает главным обра­ зом задерживающее действие на течение генерализированного экспериментального туберкулеза. 3. Положительная аэроионизация задерживает генерализа­ цию экспериментального туберкулеза в большей мере, чем отрицательная аэроионизация. Литература I. З о р и н , М. И., Б а б а д ж а н я н , М. Г., С и з о в , И. И., Сб.: Труды центральной научно-исследовательской лаборатории по ионификации, т. III, Воронеж 1934, 118— 138. 1 1 0 2. П р ю л л е р , П. К-, Р е й н е т, Я. Ю. и К и й с, В. Ю., Высокочастотный электроэффлювиальный аэроионизатор. Передовой научно-технический и производственный опыт. Тема 34, № П-57-24/6, Москва 1957, 3—9. 3. Р е й н е т , Я. Ю., М и т т , А. М., М а р р а н, X. Э., Термоионизатор для униполярной аэроионизации воздуха. Передовой научно-технический и производственный опыт. Тема 34, № П 57-28/7, Москва 1957, 12— 18. 4. Ч и ж е в с к и й , А. Л., Цит.: З о р и н , М. П., Б а б а д ж а н я н , М. Г., С и з о в , И. И. [I]. 5. Ч и ж е в с к и й , А. Л., Аэроионификация в народном хозяйстве, Моск­ ва 1960, 557—562. AEROIONISATSIOONI TOIMEST EKSPERIMENTAALSE TUBERKULOOSI KULUS SE S. Sibul R e s ü m e e Töö ülesandeks oli selgitada negatiivsete ja positiivsete aero- ioonide toimet eksperimentaalse tuberkuloosi kulusse. Töö tulemustest selgus, et tuberkuloositekitajatega nakatatud ja negatiivse aeroionisatsiooniga ravitud noorte loomade (I seeria) elundeis leidus suuremaid kahjustusi kui täiskasvanud merisigadel (II seeria). Mõlema seeria kontrollrühma loomade elundeis olid makroskoopilised muutused tunduvalt suuremad kui negatiivsete aeroioonidega ravitud katseloomadel. Noortest loomadest olid kõige suuremad kahjustused meri­ sigadel, kellele oli m anustatud negatiivseid aeroioone profülakti­ liselt juba enne tuberkuloositekitajatega nakatamist. Küllaltki suuri muutusi leidus ka nende merisigade elundeis, kellel ravi algas 1. päeval pärast nakatamist. Kõige rohkem pidurdasid nega­ tiivsed aeroioonid tuberkuloosse protsessi arengut nii täiskasvanud kui ka noortel loomadel, kui raviga alustati 12.— 14. päeval pärast nakatamist. Täiskasvanud loomadel, kellel ravi a lgas 24 päeva pärast nakatamist, olid tuberkuloossed muutused elundeis u la tus­ likumad kui nendel loomadel, kellel ravi a lgas 1 . päeval või 14. päeval pärast nakatam ist, kuid vähemad kontrollrühma om a­ dest. Positiivsete aeroioonide m anustam ine pidurdas kõige rohkem tuberkuloosse protsessi generaliseerumist katseloomade elundeis, kui ravi a lgas 1. päeval pärast nakatam ist See oli meie katsetes ühtlasi kõige paremaks ravitulemuseks. Kui aga alustati positiivse aeroionisatsioonraviga 12 . päeval pärast loomade nakatam ist tuberkuloositekitajatega, siis olid ka tuberkuloossed muutused elundeis tunduvalt ulatuslikumad, mitte aga nii ulatuslikud kui kontrollrühma merisigadel. INFLUENCE OF AEROIONISATION ON THE COURSE OF EXPERIMENTAL TUBERCULOSIS S. Sibul S u m m а г у The object of this work is to investigate the influence of the negative and positive aeroions on the course of experimental tuber- culosis. The experiments have shown that the organs of young guinea- pigs ( Is t series) inoculated with tuberculosis bacilli and treated with negative aeroionisation, reveal greater injuries than those of the grown-up ones (2nd series). In the organs of the control anim als of both series, macroscopic changes were considerably g reater than in those of the experimental anim als treated with negative aeroionisation. Of young guinea-pigs, the most seriously affected were the ones that had received negative aeroions prophylactically before inocu- lation with the tuberculosis bacilli. Considerable changes were found also in the organs of the guinea-pigs whose treatment was begun 1 day after infection. Negative aeroionisation was found to inhibit the tuberculous process most effectively in animals, both grown-up and young, whose trea tm ent was begun 12— 14 days after inoculation. In the organs of the grown-up animals whose treatm ent was begun 24 days after infection, tuberculous changes were more serious than in those treated 1 day.or 14 days after inoculation, but they were lesser than in the control group. The administration of positive aeroions w as found to inhibit the generalization of the tuberculous process in the organs of the experimental animals most effectively when treatm ent was begun 1 day after inoculation. Incidentally, this was the best curative result in our experiments. The guinea-pigs whose trea tm ent began 12 days after infection were far more seriously affected, but not so much as the control animals. 112 О МАКРОСКОПИЧЕСКИХ ИЗМЕНЕНИЯХ У З А Р А Ж Е Н Н Ы Х ТУБЕРКУЛЕЗОМ ПОДОПЫТНЫХ ЖИВОТНЫХ ПРИ АЭ РО ЗО ЛЬТЕРА ПИИ СТРЕПТОМИЦИНОМ И ПАР ААМИНОСА ЛИЦИЛОВОКИСЛ ЫМ НАТРИЕМ А. Йентс Кафедра оториноларингологии Цель настоящей работы заключалась в выяснении общего действия (резорптивного действия) аэрозольтерапии на под­ опытных животных (морских свинок), которые были заражены возбудителем туберкулеза. В работе приведены данные макро­ скопических изменений тех органов морских свинок, которые обычно охватываются туберкулезными изменениями (легкие, печень, селезенка, паратрахеальные лимфатические узлы, так ­ же место заражения) Для достижения общего действия при аэрозольтерапии оп­ тимальный диаметр частичек аэрозолей должен быть в грани­ цах 1—5 микрон; большие частички оседают на слизистой обо­ лочке верхних дыхательных путей, меньшие же сразу выдыха­ ются (Н. В. Татарский [1]). Ранее проведенные исследования показали, что диаметр частичек аэрозолей применяемого нами аэрозольаппарата колеблется большей частью в этих границах (П. Прюллер, Э. Сийрде, А. Йентс, К. Герасимова [2]). В рабо­ те пользовались т. наз. камерным методом ингаляции, при кото­ ром подопытных животных помещали в закрытый стеклянный ящик размером 35X 25X 25 см, одна фанерная стенка которого снимается. В этой стенке имелось также отверстие для введения ингалятора. Между нижним краем отверстия и нижней стенкой конца ингалятора оставалась щель величиною в 5X1 см, через которую происходила вентиляция ящика и выходили излишние аэрозоли. Метод камерной ингаляции применялся многими авторами при экспериментальном исследовании аэрозолей. Так, например, С. И. Эйделынтейн [3] пользовался камерной ингаляцией аэро­ золей для определения концентрации пенициллина у белых 8 A r s t i t e a d u s l ik k e töid VI 113 мышей. G. Pickroth и К. Linde [4} пользовались ультразвуковы­ ми аэрозолями гидразида изоникотиновой кислоты при лечении экспериментального туберкулеза морских свинок. Ъ настоящей работе лечение одних групп животных проводи­ лось стрептомицином, других же групп — парааминосалицило- вокислым натрием (ПАСК) Каждое подопытное животное ин- галировало 50.000 ед. стрептомицина или 1 г ПАСК’а, раство­ ренные в 4 мл дистиллированной воды. Так как каж дая группа подопытных животных состояла из 4—5 морских свинок, то рас­ творяли сразу же 200.000—250.000 ед. стрептомицина или 4—5 г ПАСК’а в 20—24 мл дистиллированной воды. Распыление про­ исходило под давлением 2 атмосфер при времени ингаляции в 40 мин. При камерцой ингаляции нужно учитывать также до­ вольно большую потерю. Цели при обычной ингаляции с маской потеря при ингаляторе без прерывателя составляет 75% и боль­ ше (Н. В. Татарский [1]), то при камерной ингаляции количе­ ство полезных аэрозолей составляет от одной десятой до одной пятнадцатой исходной величины. Следовательно, практически количество лекарства, попадаемого в организм животного, при стрептомицине будет 3000—5000 ед. и при ПАСК е 0,06—0,1 грамма (60— 100 мг) В виде инъекций приблизительно такие же дозы применял морским свинкам А. И. Каграманов [5] при исследовании экспериментального туберкулеза. Лечение применялось подопытным животным ежедневно, кроме воскресенья, один раз в день. Опыты проводились в двух сериях, причем вес животных первой серии колебался в грани­ цах 230—350 гр., т. е. это были молодые пастущие животные. Вес животных второй серии был 450—550 гр., т. е. взрослые жи­ вотные. Перед началом опытов всех животных заразили штам­ мом возбудителя туберкулеза H37Rv (кафедра микробиологии и инфекционных болезней ТГУ- завед. проф. Ф. Лепп) путем под­ кожной инъекции в паховую область. Культура была девятиднев­ ной давности, в количестве 1 мл, содержала 10~2 мг чистой куль­ туры микобактерий, т. е. 10.000.000 возбудителей туберкулеза в 1 мл. Исключением была одна группа подопытных животных, которая еще до заражения десять раз получала аэрозоли стреп­ томицина. Кроме того были контрольные животные, которые никакого лечения не получали. Перед началом опытов всех животных взвесили, в дальнейшем взвешивание происходило через каждые 10 дней. Всем животным до начала опытов была сделана также реакция Манту, которая была отрицательной. Всего в течение опытов было под наблюдением 50 морских сви­ нок. Так как животные были двух возрастов, го результаты были в обеих сериях различные. Морские свинки первой серии получали стрептомициновые аэрозоли следующе: с 18-го дня после заражения (II группа), с 39-го дня (III группа) и в одной группе (I группа) лечение 114 начали за 10 дней до заражения. Лечение длилось соответст­ венно 74 дня, 57 дней и 105 дней. Животных умерщвляли в сред­ нем через 4 месяца после начала опытов. Одна группа (IV) по­ лучила аэрозоли ПАСК’а начиная с 11-го дня после заражения, лечение длилось 79 дней, и животных умерщвляли также через 4 месяца. Животные контрольной группы жили также 4 месяца (таблица 1 ). Т а б л и ц а 1 О применении аэрозольтерапии морским свинкам, зараженным возбудителем туберкулеза Лечение Количество Длитель­ Группа морских ность Длитель­ свинок опыта в Лекарство Начало ность в днях днях I 4 стрептоми­ 10 дней до за ­ цин. ражения 105 129 II 5 — „— 18 дней после заражения 74 110 III 5 — „ — 39 дней после заражения 67 112 IV 4 ПАСК 11 дней после заражения 79 110 V 5 Контроль 111— 164 VI 4 ПАСК 1 день после заражения 36 38 VII 4 стрепто­ 1 день после мицин заражения 37 39 VIII 3 *> 18 дней после заражения 21 39 IX 4 ПАСК 18 дней после заражения 21 39 X 7 Контроль 40 XI 5 л--- 241 При оценке макроскопических изменений органов животных пользовались 4 балловой системой. При наименьших изменени­ ях ( + ) отмечалось небольшое увеличение лимфатических узлов, в легких единичные очаги ( 1—2 мм), увеличение печени и селе­ зенки. При изменениях средней тяжести ( + + ) лимфатические узлы были увеличены (до 5 мм), плотной консистенции, в лег­ ких имелось большое количество маленьких очагов, единичные очаги были такж е в печени и селезенке. При сильных измене­ ниях ( + + + ) отмечался казеоз лимфатических узлов, милиар- ный посев в обоих легких, в печени и селезенке большое коли­ чество крупных очагов (3—4 мм). При самых сильных измене­ 115 ниях ( + + + + ) на месте инъекции происходило фистулирова- ние лимфатических узлов, отмечались множественные большие казеозные очаги в легких (5 мм), также большое количество казеозных очагов в печени и селезенке, причем нормальную ткань селезенки невозможно было обнаружить. На основе полу­ ченных результатов вычислили индекс поражения органов каж ­ дой группы, а также индекс всей группы (таблица 2 ) Т а б л и ц а 2 Средние индексы повреждений органов морских свинок Средний индекс повреждения Группа Место Паратра- зараж е­ Печень Селе­ хеальные Другие Легкие зенка лимф. лимф. Индекс ния узлы группыузлы I 3,2 3,5 3,0 3,0 3,0 0,8 16,5 II 2,8 2,8 0,8 1,3 1,0 — 8,7 III 3,8 3,0 1,8 2,3 2,5 0,8 14,2 IV 3,3 2,7 1,7 2,4 1,5 1,2 12,8 V 4,0 3,4 1.3 3,0 1,8 0,4 13,9 VI 2,6 1,0 1,3 0,7 0,7 — 6,3 VII 2,8 1,5 1,2 1,2 0,4 — 7,1 VIII 2,7 1,7 1,3 0,7 0,1 — 6,5 IX 3,7 1,2 0,8 1,0 1,0 — 7,7 X 3,7 3,1 2,4 3,3 2,0 — 14,5 IX 2,2 2,8 0,9 3,0 1,1 — 10,0 Самые большие поражения можно было отметить на месте заражения у контрольных животных, где индекс равнялся 4 (максимум) в группе, леченной стрептомицином с 18-го дня после заражения, индекс был 2,8 (II группа) и в группе, лечен­ ной с 39-го дня (III группа) — 3,8; у леченных ПАСК’ом — 3,3. В I группе (получивших лечение за 10 дней до заражения) ин­ декс был 3,2. Что касается относительно легких, то здесь были также самые сильные изменения у контрольных животных (3,4), в то время как индексы II, III и IV группы были соответственно 2,8, 3,0 и 2,7 В группе, получавшей лечение до заражения, ин­ декс был даж е выше контрольной группы (3,5) Далее, изме­ нения других органов в этой группе были наиболее сильными, превышая также контрольную группу (рис. 1 ). Характеризуя группы в общем, наилучшие результаты были получены во II группе — индекс 8,7 Затем следовала IV груп­ па — индекс 12,8. Это можно объяснить тем обстоятельством, что у морских свинок не произошло еще генерализации тубер­ кулезного процесса, а имеются лишь первые изменения в лим­ фатическом аппарате (А. И. Каграманов [5]). В III группе из­ 116 менения были сильнее по сравнению с контрольной группой (индексы 14,2 и 13,9) По-видимому, аэрозольтерапия в генера­ лизированной стадии туберкулеза больше не эффективна. Здесь нужно учитывать также и возраст животных. У молодых под­ опытных животных туберкулезные изменения органов были более глубокими. Это показала также и реакция Манту, кото­ рая была более положительной именно у животных с большим Поражением. ИНДЕКС С т р е п т о м и ц и н е=з П Л С К ^ 2 I И II» I» * I II III IV * I II IH I* v I II III li V I И III IF Г ................... - 32!мреас*тсе ои ид 1 е г к и е п е ч е н о с е т п е > е м к а п а р а т р а - » лдириу*г yиjеfl pi Г Р У П П А Рисунок I. Патолого-анатомические изменения в органах зараженных возбудителем туберкулеза подопытных животных при применении аэро­ золей стрептомицина и ПАСК’а (I серия — молодке животные). У животных второй серии результаты значительно отлича­ лись от предыдущих. Здесь имели место взрослые животные, которые оказывают туберкулезу большее сопротивление. Здесь выявилась также большая разница между контрольными жи­ вотными и леченными группами. Во второй серии начали лечение VI (ПАСК) и VII групп (стрептомицин) в 1-ый день после заражения. В течение первых двух недель, пока не возникли еще туберкулезные изменения, здесь имело место профилактическое лечение. Лечение длилось 37 дней, после чего животных умерщвляли. Лечение VIII (стреп­ томицин) и IX (ПАСК) групп начали на 18-ый день после з а ­ ражения. Лечение длилось здесь 21 день. Две группы остались для контроля, причем животных одной группы умерщвляли одно­ временно с леченными животными на 40-ой день. Животных другой контрольной группы наблюдали в течение 241 дня, что­ бы определить вирулентность использованной туберкулезной культуры. Каковы же были здесь результаты? Если сравнить VI и VII группы, то как на месте заражения, так и в легких у леченных стрептомицином изменения были больше (2,8 и 1,5), чем у ле­ ченных ПАСК’ом (2,6 и 1,0) В общем, у животных второй серии изменения в легких были довольно небольшие. 117 Изменения в других органах были более менее одинаковые, не особенно большие, колебались от 0,4 до 1,3 (рис. 2). Индек- ИНАЕКС tf П А С К е э Стрепг(тч1>ц»ч 1—i <омгро-«> v? vii у vi vii х v/i vn У VI W У VI \Л1 У ГРУППА зармаежсентиои * легкие пемень селеэеика «пиамрафтлрдаохц. Рисунок 2. Патолого-анатомические изменения в органах зараженных возбудителем туберкулеза подопытных живот­ ных при применении аэрозолей стрептомицина и ПАСК’а с началом лечения через 1 день после заражения (II се­ рия — взрослые животные). сы групп были при стрептомицине 7,1 и при ПАСК’е 6,3, что показывает, что ПАСК дает при профилактическом лечении туберкулеза лучшие результаты, чем стрептомицин. Лечение VIII (стрептомицин) и IX (ПАСК) групп начали на 18-ый день после заражения. Здесь изменения на месте заражения были при ПАСК’е значительно сильнее (3,7). чем при стрептомицине (2,7). Некоторое увеличение изменений в легких и печени отме­ чалось при лечении стрептомицином (соответственно стрепто­ мицину 1,7 и 1,3 и ПАСК 1,2 и 0,8) Но. селезенка и паратра- хеальные лимфатические узлы были опять более поражены при ПАСК’е (рис. 3). В итоге лечение стрептомицином было в этих группах успешнее ПАСК’а, что говорит о большей эффектив­ ности терапии стрептомицином при развившемся туберкулезе в ранней стадии. При сравнении VI, VII и VIII и IX групп выяв­ ляется, что профилактическое лечение имеет некоторые преиму­ щества. Что касается первой контрольной группы (X), то здесь изме­ нения были почти в два раза сильнее. Индексы места укола легких и селезенки приближались к максимуму (3,7 3,1 и 3,3). В печени и паратрахеальных лимфатических узлах изменения были меньше (2,4 и 2). Общий индекс группы в два раза пре­ вышал индексы всех предыдущих четырех групп — 14,5. Во второй контрольной группе (XI) изменения были в неко­ торой степени меньше, превышая все же леченные группы на одну треть. Общий индекс равнялся 10. В результате выясняется, что несмотря на то, что изменения были в общем меньше, чем в первой контрольной группе, все 118 ИНДЕКС б п р е п т о п и о и н I— 1 Н с я н г р в я ы Ш IX VIII У IX Ш Х IXVIIIX месг IX VIII X IX VIII X ГРУППА зараженои е. легкие печень севвэенка парагра*/1ИИФ.ЧЗ/Пг Рисунок 3. Патолого-анатомические изменения в органах за ­ раженных возбудителем туберкулеза подопытных животных при применении аэрозолей стрептомицина и ПАСК’а с нача­ лом лечения через 18 дней после заражения (II серия — взрослые животные). же меньше всего уменьшились изменения в легких, и из всех групп единственно в этой группе изменения в легких были силь­ нее, чем на месте заражения (2,8 и 2,2) (рис. 4). Интересно отметить, что реакция Манту второй раз спустя 4,5 месяца была во всех случаях в три раза интенсивнее, чем реакция Манту через две недели после заражения. Это говорит о генерализа­ ции туберкулезного процесса в организме, хотя макроскопиче­ ские изменения уменьшились. Каковы микроскопические изме­ нения, покажут наши дальнейшие гистологические исследова- ния. Ж XI X XI ж xi х X XI ГРУППА зармаежсетиом д легкие печень «.елвзеню п«ИарМаФтШраФх.» Рисунок 4. Патолого-анатомические изменения орга­ нов подопытных животных контрольных групп, зара­ женных возбудителем туберкулеза (II серия — взрослые животные). Выводы 1. При экспериментальном туберкулезе аэрозольтерапия противотуберкулезными средствами дает положительные ре­ зультаты. Это подтверждает, что частички аэрозолей соответст- М9 вующей величины (1—5 микрон) достигают альвеол, всасыва­ ются оттуда и оказывают бактериосгатическое действие. 2. При профилактическом лечении туберкулеза аэрозоли ПАСК’а дают лучшие результаты, чем стрептомицин. 3. Аэрозольтерапия стрептомицином в ранней стадии раз­ вившегося экспериментального туберкулеза дает более хорошие результаты. 4. Можно предположить, что применение стрептомициновых аэрозолей до заражения возбудителями туберкулеза обуслов­ ливает сенсибилизацию организма морских свинок и в связи с этим позднее при заражении их развивается более тяжелое те­ чение туберкулеза. 5. Стрептомициновая аэрозольтерапия при развившемся туберкулезе безуспешна. 6. В контрольных группах макроскопические изменения бы­ ли меньше у взрослых животных, но реакция Манту была почти в три раза интенсивнее, что говорит о генерализации процесса в организме. Литература 1. Т а т а р с к и й , Н. В., Врачебное дело, 19Õ0, 11, 1005— 1008. 2. П . р ю л л е р , П., С и й р д е , Э., И е н т с, А., Г е р а с и м о в а , К, Здра­ воохранение Советской Эстонии, 1959, 2, 32—35. 3. Е л к и н , И. И., Э й д е л ь ш т е й н, С. И., Аэрозоли антибиотиков, их получение и клиническое применение, Москва 1955. 4. Р i с к г о t h, G. und L i n d e К., Aeta biologica et medica germanica, 1958, 1, 3, 332—347. 5. К а г p а м а н о в, И. А., Сб.: Труды Института туберкулеза Академии Ме­ дицинских Наук СССР, т. VIII, Москва 1956, 8—20. MAKROSKOOPILISTEST MU UTUSTEST TUBERKULOOSIGA n a k a t a t u d k a t s e l o o m a d e l a e r o s o o l r a v i p u h u l STREPTOMÜTSIINI JA PARAAMIINOSALITSÜÜLHAPPE- NAATRiUMIGA A. Jents R e s ii ш e e Töö ülesandeks oli jä lg ida aerosoolravi üldtoimet organismisse. Kasutati streptomütsiini ja param iinosalitsüülhappe-naatrium i {PASNa) aerosoole, m anusta tuna ruuminhalatsiooni teel tuber­ kuloositekitajatega nakatatud merisigadele. Jä lg iti eraldi noori loomi (I seeria) ja täiskasvanud loomi (II seeria) I seeria loomade 120 puhul alustati ravi streptomütsiini aerosoolidega ühel rühmal 10 päeva enne tuberkuloositekitajatega nakatam ist, järgm istel rühmadel 18. ja 39. päeval pärast nakatamist. Ühel rühmal alustati 11. päeval pärast nakatam ist aerosoolravi PASNa-ga. II seeria loomadel alustati nii streptomütsiini kui ka PASNa aerosoolidega ravi 1. ja 18. päeval pärast nakatamist. Ravi kestis 2—4 kuud, mille järel loomad surmati ja uuriti makroskoopiliselt. Lisaks jälgiti kolme kontrollrühma. Päevas m anustati streptomütsiini 3000—5000 ü. ja PASNa 0,06—0,1 g Järeldused 1. Eksperimentaalse tuberkuloosi puhul annab aerosoolravi tuberkuloosivastaste vahenditega positiivseid tulemusi. See kinni­ tab, et vastava suurusega aerosooliosakesed ( 1—5 mikronit) jõuavad alveoolideni, imenduvad sealt ja avaldavad seega üld- toimet organismisse. 2. Tuberkuloosi profülaktilise ravi puhul annab PASNa aero- sool paremaid tulemusi kui streptomütsiin. 3. Streptomütsiini aerosoolravi on edukam väljakujunenud eks­ perimentaalse tuberkuloosi varases staadiumis. 4. Võiks arvata, et streptomütsiini aerosool, rakendatuna enne tuberkuloositekitajatega nakatamist, põhjustab organismi sensibili- seerumise ja seoses sellega ka tuberkuloosi hilisema raske kulu. 5. Väljakujunenud tuberkuloosi korral pole streptomütsiini aero­ soolravi edukas. 6. Kontrollrühmades olid makroskoopilised muutused väiksemad vanematel loomadel, kuid M antoux' reaktsioon oli kuni kolm korda intensiivsem, mis räägib protsessi generaliseerumisest organismis. ÜBER DIE MAKROSKOPISCHEN VERÄNDERUNGEN AN MIT TUBERKULOSE INFIZIERTEN VERSUCHSTIEREN BEI AEROSOLBEHANDLUNG MIT STREPTOMYZIN UND P-AMINOSALIZYLSAURES NATRIUM A. Jents Z u s a m m e n f a s s u n g Das Ziel der vorliegenden Arbeit ist die Verfolgung der allge- meinen Wirkung der Aerosolbehandlung auf den Organismus. Man benutzte Aerosole von Streptomyzin und p-aminosalizylsaures Natrium (PASN a), die auf dem Wege der Rauminhalation an mit Tbc-Erregern infizierte Meerschweinchen verabreicht wurden. Jung- tiere (I. Serie) und erwachsene Tiere (II. Serie) wurden getrennt 121 untersucht. Bei den Tieren der I. Serie setzte die Behandlung mit Streptomyzinaerosolen in einer Gruppe 10 Tage vor der Tbc- Infizierung ein, in den folgenden Gruppen aber 18, bzw. 39 Tage nach der Ansteckung. In einer anderen Gruppe begann die Aero­ solbehandlung mit PASNa 11 Tage nach der Infizierung. Bei den Tieren der II. Serie begann die Aerosolbehandlung sowohl mit Streptomyzin ais auch mit PASNa am 1. und 18. Tage nach deF Infizierung. Die Behandlung dauerte 2—4 Monate, wonach die Tiere getötet und makroskopisch untersucht wurden. Überdies wurden drei Kontrollgruppen beobachtet. Im Laufe eines Tages wurden 3000—5000 Einheiten Streptomyzin und 0,06—0,1 g PASNa verabreicht. Folgerungen 1 . Bei experimenteller Tuberkulose ergibt die Aerosolbe­ hand lung mit Anti—Tbc—Mitteln positive Ergebnisse. Das be- weist, daB Aerosolteilchen von entsprechender GröBe (1—5 ц) in die Alveolen gelangen, da aufgesaugt werden und damit auf den Organism us allgemein einwirken. 2. Die Aerosole mit PASNa geben bessere Erfolge in der prophylaktischen Behandlung der Tuberkulose ais diejenige des Streptomyzins. 3. Aerosolbehandlung mit Streptomyzin ist erfolgreicher im Frühstadium der ausgebildeten experimentellen Tuberkulose. 4. Es wäre anzunehmen, daB die Anwendung von Streptomy­ zinaerosolen vor der Tuberkuloseinfizierung den Organism us sen- sibilisiert kann und somit einen späteren schwereren Verlauf der Krankheit hervorruft. 5. Die Aerosolbehandlung mit Streptomyzin ist bei ausge- bildeter Tuberkulose nicht erfolgreich. 6. In den Kontrollgruppen waren die makroskopischen Ver- änderungen bei älteren Tieren geringer, doch die Mantoux-Reaktion w ar bis dreimal intensiver, was auf eine Generalisierung des Prozesses im O rganism us hinweist. 122 PNEUMOTOORAKSI RAJAMISE MÕJUST VERE SUH KR U- PEEGLILE KOPSUTUBERKULOOSIHAIGEIL H. Sillastu Teaduskonna sisehaiguste ja patoloogilise füsioloogia kateeder Meie eelmised tööd [1, 2] taotlesid pneumotooraksi rajam ise mõju selgitamist organismi reaktiivsusseisundile. -Nendes töödes jälgisime vereseerumi valgufraktsioonide [1] ja valgeverepildi [2] nihkeid seoses pneumotooraksi rajamisega. Nende tööde tulemused näitasid, et pneumotooraksi rajam ine võib ajutiselt avaldada o rga­ nismisse ebasoodsat toimet, sest 1 ) vereseerumi valkudes esines sageli albumiinide, albumiinide ja globuliinide suhte n ing albu- miinide ja alfa2-globuliinide suhte langus ja alfa2-globuliinide tõus ja 2) valgeverepildis leidis aset mõõdukas leukotsüütide tõus koos kepptuumsete ja segmenttuum sete granulotsüütide arvu suurene­ misega ning eosinofiilide ja lümfotsüütide langusega. Muutused valgufraktsioonides ja valgeverepildis olid lühiajalised, taandudes enamasti viiendaks päevaks pärast pneumotooraksi rajamist. Käesoleva tööga jätkam e pneumotooraksi rajamise mõju selgi­ tamist, uurides organismi veresuhkrupeegli nihkeid seoses pneumo­ tooraksi rajamisega. See moodustab ühe lüli uurimistööst pneumo­ tooraksi rajamise mõju kohta süsivesikute ainevahetusse. Kirjanduses leidus antud küsimuses vaid kaks tööd. Winternitz ja Ciaravino. [3] sedastasid mõnel haigel pärast pneumotooraksi rajamist veresuhkrupeegli tõusu, kuna osal haigetel esines langus. Noboru [41 uuris 15 kopsutuberkuloosihaiget, kellel esinesid vere­ suhkru kõrgenenud väärtused. 14-le neist ra ja ti õhkrind, mis. põhjustas veresuhkru languse. Selline langus tekkis pneumotoo- raksravi alustamisel, olles tihedas seoses maksa funktsiooni häirumisega, mida selgitati h ipuurhappe testi abil. Kahepoolse õhkrinna puhul olid veresuhkru muutused veelgi suuremad. Käesolev töö teostati Tartu Linna Tuberkuloositõrje Dispanseri statsionaari baasil. Uuriti 18 kopsutuberkuloosihaiget, kellel oli näidustatud pneumotooraksi rajamine. Haigete vanus oli 18—46 a., neist 8 nais- ja 10 meespatsienti. Haigete jaotus kliinilise d iag­ noosi järg i on antud tabelis 1 . Tabel 1 Haigete jaotus kliinilise diagnoosi järgi Infiltratiivne kopsutuberkuloos Krooniline hem atogeenne dissemineerunud kopsutuberkuloos infiltratiivne destruktiivne infiltratiivne destruktiivne faas faas faas faas 1 13 1 3 14 Pneumotooraksi rajam ine toimus pärast lühiajalist, tavaliselt 10— 18 päeva kestnud antibakteriaalset eelravi. Pneumotooraksi rajamisel sisseviidud õhu hulk oli 300—400 ml. Veresuhkur m äärati Crecelius-Seiferti meetodi järg i hommikul haige söömata olekus. Norm aalväärtuseks oli veresuhkru sisaldus 80— 120 mg%. M ääram ised teostati kahes osas. Töö esimeses osas (kokku 10 haiget, juhud 1 .— 10.) m äära ti veresuhkur enne pneu­ motooraksi ra jam ist ning esimesel ja viiendal päeval pärast raja­ mist vastavalt meie eelmiste tööde [1, 2] metoodikale. Töö teises osas (kokku 8 haiget, juhud 11.— 18.) m äärati veresuhkur enne pneumotooraksi rajam ist ja 30, 60, 120, 240 minutit pärast pneu­ motooraksi rajamist, et selgitada pneumotooraksi rajam ise vahetut mõju veresuhkrupeeglile. Paralleelselt veresuhkru uurimisega jälgiti haigete kliinilist seisundit (subjektiivsed kaebused, kehatemperatuur, röntgenoloogi- line leid jt.) Veresuhkrupeegli nihked esimesel ja viiendal päeval pärast pneumotooraksi ra jam ist uuritud 10 haigel on esitatud tabelis 2. Nagu nähtub tabelist 2, oli kõigil uuritud haigeil veresuhkru- peegel enne pneumotooraksi ra jam is t praktiliselt normi piires. Pneumotooraksi rajamine ei põhjustanud enamikul haigeist mär­ gatavaid muutusi veresuhkru sisalduses ei esimesel ega ka viien­ dal päeval pärast rajamist. Esinenud väikesed kõikumised tõusu ja languse osas tuleb lugeda meetodi vea ja füsioloogiliste kõiku­ miste piiridesse kuuluvaiks. Erandi moodustas aga 6. juht, kellel esines nii esimesel kui ka viiendal päeval päras t pneumotooraksi ra jam ist veresuhkrupeegli tõus* vastavalt 25 ja 30 m g% läh teväärtusest kõrgemale. Kõigil 10 haigel oli kopsuprotsess suhteliselt väikeseulatuslik. Haiguse kliiniline ja laboratoorne m anifestatsioon enne pneumotoo­ raksi ra jam ist oli nõrk 4., 5., 7., 8., 9. ja 10. juhul n ing pisut tugevam 1., 2., 3. ja 6. juhul. P ä ras t pneumotooraksi ra jam ist tugevnes tuberkuloosne intoksikatsioon veidi 6. ja 8. juhul (enesetunde hal- 124 T a b e l 2 Veresuhkrupeegli nihked esimesel ja viiendal päeval pärast pneumotooraksi rajam ist Veresuhkru sisaldus m g% Nr. Haige 0 t- P 5. p. 1. В. А 120 120 115 2. К. L. 100 108 98 3. К. А. 118 110 120 4. P Р. 116 112 106 5. Ö. М. 123 120 103 6. Р. Р 110 135 140 7. 0 . А. 106 110 95 8. 'Г. н . 120 103 115 9. V. N. 100 97 98 10. и . н . 110 116 100 M ä r k u s : 0 — enne pneumotooraksi rajamist, l .p. — esimesel päeval pärast pneumotooraksi rajamist, 5. p. — viiendal päeval pärast pneumotooraksi rajamist. venemine, halb uni, higistamine) ning märkimisväärselt 3. juhul, kellel esines ühtlasi ka kopsuprotsessi ajutine ägenemine. Kuid veresuhkrupeegel püsis sellel haigel praktiliselt m uutum atuna nii esimesel kui ka viiendal päeval pärast pneumotooraksi rajamist. Ülejäänud haigetel ei sedastatud intoksikatsiooni tõusu pneumo­ tooraksi rajamise järel. Nagu öeldud, uuriti 8 haigel pneumotooraksi rajamise vahetut mõju (juhud 11.— 18.) veresuhkru sisaldusele. Ka kõigil nendel haigetel oli veresuhkru sisaldus enne pneumotooraksi ra jam ist normi piires (väärtused 88— 103 mg%) Pneumotooraksi rajamine põhjustas mõningaid muutusi veresuhkru sisalduses nendest hai- getestvaid ühel patsiendil ( 1 1 . juh t) . Esinenud nihked olid jä rgm i­ sed: veresuhkur enne pneumotooraksi ra jam ist 98m g% , 30 minuti pärast — 100 mg%, 60 minuti pärast — 112 mg%, 120 minuti pärast — 98 m g% ja 240 minuti pärast — 93 mg%. See oli haige, kellel rajamisel tekkis traum aatiline pneumotooraks võrdlemisi tugevalt väljendunud kliiniliste nähtudega (hingeldus, higistamine, südamepekslemine jt.) . Ü lejäänud 7 haigel olid veresuhkrupeegli muutused 30, 60, 120 ja 240 minuti järel pärast pneumotooraksi rajamist minimaalsed. Nendel ei muutunud sellel ajavahemikul oluliselt ka subjektiivne enesetunne. Tuberkuloosne kopsuprotsess oli neist 8 haigest väikeseulatuslik 6 juhul n ing ulatuslikum kahel (11. ja 14. juht)* Haiguse kliiniline ja laboratoorne manifestatsioon enne pneumotooraksi rajam ist oli nõrk 12., 13., 16. ja 17 juhul ning tugevam 11., 14., 15. ja 18. juhul. 125 Esita tust nähtub, et pneumotooraksi rajamine põhjustab kopsu- tuberkuloosihaigeil veresuhkru sisalduses vaid harva selgemaid muutusi. Tuleb aga arvata, et veresuhkrupeegli nihked pneumo­ tooraksi rajam ise ja sellega seotud ebameeldivate emotsioonide järel on enamasti väikesed ning kiiresti mööduvad. Kahtlemata avaldab pneumotooraksi rajamine ebameeldivat mõju haige emot­ sioonidesse. Seda süvendab veelgi valutunne. Valu ja emotsio­ naalse ärrituse mõjul suureneb adrenaliini produktsioon, millest tingituna tugevneb hepaatiline glükogenolüüs. See omakorda resulteerub veresuhkrupeegli lühiajalises tõusus. Teiselt poolt aval­ davad veresuhkrupeegli regulatsioonile mõju ka pituitaarhormoo- nid. Nimetatud hormonaalsed mõjustused omavad tähtsust eriti läh­ tudes Selye stressikontseptsioonist süsteemi hüpotaalamus-hüpo- füüs-neerupealised osa kohta organismi kaitse-adaptatsioonimehha- nismis. Pneumotooraksi rajam ine aga osutub üheks selliseks orga­ nismile mõjuvaks stressifaktoriks. Osutub vajalikuks tundlikumate näita ja te jälgim ine (deks- troosi, galaktoosi, insuliini ja teised koormuskatsud) et selgitada täielikumalt pneumotooraksi rajam ise mõju süsivesikute aine­ vahetusesse. Kokkuvõte Pneum otaaraksi rajamine kopsutuberkuloosihaigeile põhjustab harva märkimisväärseid nihkeid veresuhkrupeeglis. Enamikul haigeil jääb veresuhkru sisaldus päras t pneumotooraksi rajamist praktiliselt muutumatuks. Veresuhkrupeegli harvad nihked tõusu suunas näitavad selle protseduuri võimalikku mõju süsivesikute ainevahetusse. Viimase- edaspidine detailsem selgitamine osutub vajalikuks. KIRJANDUS 1. S i 11 a s t u, H., ENSV TA Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi kogumik «Tuberkuloos ja reumatism», 1960, 118— 129. 2. S i 1 1 a s t u, H., ENSV TA Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi kogumik «Исследования по микробиологии I», 1961, 129— 135. 3. W i n t e г n i t z, L., C i a r a v i n o , E., Minerva med., 1934, 2, 502; tsit.: L о n g, E. R., The Chemistry and Chemotherapy of Tuberculosis. Balti­ more 1958. 4. N o b o r u , Т., Nagasaki Med. J., 1958, 33, 4, 521—532. 3S -39: ref.:’ Реферативный журнал, Биологическая химия, 1959, 9. 126 О ВЛИЯНИИ НАЛОЖЕНИЯ ПНЕВМОТОРАКСА НА С О Д Е Р Ж А Н И Е САХАРА В КРОВИ БОЛЬНЫХ ЛЕГОЧНЫМ ТУБЕРКУЛЕЗОМ X. Силласту Р е з ю м е Исследовалось влияние наложения пневмоторакса на содер­ жание сахара в крови у 18 больных легочным туберкулезом. Количество сахара в крови определялось у 8 больных до нало­ жения пневмоторакса и через 30, 60, 120 и 240 минут после на­ ложения. У 10 больных исследования сахара проводились до наложения пневмоторакса, а затем на первый и пятый день после наложения. Количество сахара в крови определялось по методу Crecelius-Seifert. Результаты работы показали, что наложение пневмоторакса редко вызывает значительные сдвиги в содержании сахара в крови. В большинстве случаев количество сахара в крови оста­ ется практически неизмененным. Редкие сдвиги в сторону повы­ шения содержания сахара в крови после наложения пневмото­ ракса указывают на возможное влияние этой процедуры на обмен углеводов. Необходимо более подробное исследование последнего. ON THE INFLUENCE OF ESTABLISHMENT OF PNEUMOTHORAX ON THE CONCENTRATION OF BLOOD SUGAP IN PATIENTS WITH PULMONARY TUBERCULOSIS H. Sillastu S u m rn а г у The influence of establishment of pneumothorax on the blood sugar level was investigated in 18 patients with pulmonary tuber- culosis. In 8 patients the concentration of blood sugar was deter- mined before the establishment of pneumothorax and 30, 60, 120 and 240 minutes after the establishment. In 10 patients the level of blood sugar was determined before the establishment and on the first and fifth day after the establishment of pneumothorax. The blood sugar was determined according to the method of Crecelius- Seifert. The results of the investigation revealed that the establishment of pneumothorax rarely induces considerable changes in the concentration of blood sugar In most cases the level of blood 127 sugar remains practically unchanged. The rare changes in the direction of the increase of the blood sugar concentration after the establishment of pneumothorax indicate the possible influence of this procedure on carbohydrate metabolism. A more detailed investigation of the latter proves to be necessary. 128 PSÜÜH ILISTEST RESIDUAALNÄHTUDEST TUBERKULOOSSET MENINGIITI P ÕDENUD LASTEL L. Sildver Pediaatria kateeder Tartu Linna Kliinilises Lastehaiglas alustati tuberkuloosse meningiidi streptomütsiinravi 1948. a. ja ftivasiidravi 1953. aastal. Veebruarist 1948. kuni jaanuarin i 1960 Lõuna-Eesti rajoonidest ravil viibinud 355-st tuberkuloosse meningiidi haigest lapsest paranes 176. Käesolevani on uuritud järelseisundit 155 paranenul, kes uurimise ajal olid 3—28 aasta t vanad. Uurimise ajal oli tuber­ kuloosse meningiidi põdenemisest möödunud 1 — 12 aastat. Katam- nestiliselt ei esinenud ühelgi vaatlusalusel teisi ajuhaigestumisi pärast meningiidi põdemist. Kirjanduses on tuberkuloosset meningiiti põdenud lastel sage­ dasteks psüühilisteks residuaalnähtudeks tunde- ja tahteelu ning intellekti ja mälu häired, mistõttu neile psüühilistele funktsiooni­ dele pöörati järelseisundi uurimisel erilist tähelepanu. Tajumise, samuti mõtlemise sisulisi häireid tuberkuloosse meningiidi jääk- nähtudena ei esine. Uurimismetoodikana kasutati küsitlust ja objektiivset uurimist. Psüühilise järelseisundi hindamiseks koostati ankeet, millele kuni 15-aastaste kohta saadi vastused vanematelt, üle 15-aastaste kohta nii uuritavatelt enestelt kui ka vanematelt. Intellekti objektiviseerimiseks pidid uuritavad lahti mõtestama vanasõnu, allegoorilisi väljendeid ja abstraktseid mõisteid. O m an­ damisvõimet objektiviseeriti Luria mälukõvera abil. O m andam is­ võime languse kaebuste esinemisel teostati Luria mälukõver ka teisel ambulatoorsel kontrollil. Reproduktsioonivõime objektiivseks hindamiseks küsiti fakte ja daatumeid uuritava varasem ast elust. P ä ras t tuberkuloosse meningiidi põdemist on psüühika m uutus­ teta 44%-l uurituist. Kerge emotsionaalne labiilsus on ainsaks psüühiliseks residuaalnähuks 27%-l uuritu ist (tabel 1). Neil juh tu­ del esineb emotsionaalne labiilsus nii nõrgalt, et see ei ole tak is ta ­ nud õppimist ega töötamist kollektiivis. Erilisi konflikte koolis ega töökohas ei ole neil esinenud. Emotsionaalne labiilsus pole olnud takistuseks praktilises elus, mistõttu need emotsionaalse labiilsu­ 9 A r s t i t e a d u s l ik k e töid VI 129 sega juhud on paigutatud psüühiliselt tervistunute rühma. Seega on tuberkuloosse meÄhgiidi järel uuritud 155 lapsest psüühiliselt praktiliselt tervistun$d 71% (tabel 1). 110 psüühiliselt tervistu- Ta be l 1 Tuberkuloosse meningiidi psüühiliste residuaalnähtude iseloom ja esinemise sagedus % meningii- Psüühiliste residuaalnähtude Laste arv dist parane- Laste iseloom arv %nuist Psüühika muutusteta 68 44% Praktiliselt 110 71% t e r v e d Kerge emotsionaalne la ­ biilsus ainsaks residuaal- nähuks 42 27% Emotsionaalne labiilsus intellektuaalm nestiliste T u n d e - häiretega kaasuvalt 20 13% e 1 u 29 19% häired Tugev emotsionaalne la­ biilsus 9 6% Tahte aktiivsuse langus 3 ligi 2% T a h t e - ligi6 4% e 1 u häired Tahte aktiivsuse tõus kom­bineeritult fahte sihipära- suse langusega 3 ligi 2% I n t e l l e k t i häired 22 14% 22 14% Omandamisvõime ja rep- M ä l u roduktsioonivõime langus 25 16% häired 33 21% Ainult omandamisvõime langus 8 5% nust on eelkooliealisi lapsi 9, kooliõpilasi 68, üliõpilasi 1, tööta­ jaid 31, koduseid 1. Töötajatest viis õpivad veel sam aaegselt Tartu Kaugõppe Keskkoolis, Töölisnoorte Keskkoolis ja õhtukoolis. 45 õpilasel on õppeainete keskmine hinne 4 ja üle selle, neist 7 on parimaks õpilaseks klassis. Ü lejäänute õppeedukus on rahuldav, kõik õpilased on igal aasta l klassi lõpetanud. Töötajaist töötab kindlal kutsealal 27 juhuslikel töödel 4 ja ainult üks on kodune. Tööalaseid oskusi om andavad kõik raskusteta , tööülesandeid täi­ davad hästi Seega on 155 uuritust psüühiliselt praktiliselt tervis- 130 tunud ligi 3/4, kes õppe- ja kutsetöös ei e r i r j võimetelt ja oskustelt samaealistest tervetest inimestest. Ka M a ^ in o [2] ja Ebers [5] on hinnanud kerge emotsionaalse labiilsusega juhud psüühiliselt täisväärtuslikult tervistunuks. Golubeva [1] andmetel on psüühi­ liste residuaalnähtudeta tervistunud 76%, Massinol [2] 84%, Kap- linil [3] 60%, Pototskaja-M akaroval [12] 72%, Margolisowal jt. [7] 65% tuberkuloosset meningiiti põdenud lastest. Psüühilisi residua.ilnähte esines meie ändmetel 155 uuritust 29%-l. Tundeelu häireid esines 19%-1, tahteelu häireid ligi 4%-l, intellekti häireid 14%-1 ja mäluhäireid 21%-i uurituist (tabel 1). Samaaegselt kaht psüühilist residuaalnähtu esines 10%-1 kolme psüühilist residuaalnähtu 8%-l ja nelja , psüühilist rešiduaal- nähtu 1 % -1 uurituist. T u n d e e l u residuaalsetest häiretest esines emotsionaalset labiilsust 155 uuritust 19%-1 (tabel 1). Emotsionaalne labiilsus kaasnes intellektuaalmnestilistele residuaalnähtudele 13%-1 uuri tuist. P ä ras t meningiiti väljendus emotsionaalne labiilsus närv i­ lisuses, kergesti erutatavuses, tujukuses, vihastumises, kiires ägestumises, kiires pisarate ilmumises. Paljudel emotsionaalse labiilsusega juhtudel teatasid vanemad, et last peab kohtlema väga tasakaalukalt, ainult hea sõnaga. Tõrelemisele, kurjustamisele reageerib laps päras t haigust tugevasti — muutub väga närvili­ seks, ägestub või nutab kaua ja lohutamatult. Pikim katamnees emotsionaalse labiilsuse püsimise suhtes oli 12 aastat. Emotsio­ naalne labiilsus püsis kõigil juhtudel kvaliteedilt ja ulatuselt muutusteta. Kõigist uurituist esines 6%-l tugevat emotsionaalset labiilsust afektipuhangutega. Esines hoogudena ilmuvat vihaafek- tiivsust ja agressiivsust mängu- või koolikaaslaste ja õdede-ven- dade suhtes. Agressiivsus avaldus ka esemete purustamises. Tugeva emotsionaalse labiilsusega 9 lapsest puudus emotsio­ naalne labiilsus enne haigust viiel, kes olid haigestumisel 5— 12 aastat vanad; neli last olid haigestumisel alla 5 aasta vanad, mis­ tõttu ei saanud kindlaid andmeid nende emotsionaalsest reaktiiv- susest enne haigust. Tugev emotsionaalne labiilsus oli ainsaks psüühiliseks häireks 4 juhul, 2 juhul domineerivaks häireks om an­ damisvõime languse üle, intellektuaalmnestilistele häiretele kaas­ nevaks 3 juhul. Tugev emotsionaalne labiilsus püsis kõigil juhtu­ del kogu haigusjärgsel perioodil dünaamikata. Pikim katamnees tugeva emotsionaalse labiilsuse püsimise suhtes oli 7 aastat. Kir­ janduse andmed emotsionaalse labiilsuse sagedusest on väga eri­ nevad; Massino [2] andmeil esineb emotsionaalset labiilsust 2%-l paranenuist, Pototskaja-M akarova [12] andmeil 100%-1 parane- nuist. Em otsionaalse labiilsuse hilisemast dünaamikast puuduvad kirjanduses andmed. T a h t e e l u s esinesid tahte aktiivsuse ja tahte sihipärasuse häired ligi 4%-l uurituist (tabel 1) Tahte aktiivsuse langus pas­ siivsuse, tegevusetuse ja initsiatiivituse kujul esines ka meie and- 9* 13! meil kolmel uuritaval (ligi 2%-l uuritu ist). Ühel juhul kaasnes sellele emotsionaalne labiilsus, kahel juhul oli domineerivaks psüühiliseks häireks mälu ja intellekti langus. Tahte aktiivsuse tõusu kombineeritult tahte sihipärasuse langusega ja samaaegset tugevat emotsionaalset labiilsust esines samuti 3 uuritaval; kahel juhul esines ka intellekti ja mälu langus. V P Tšernjuk [8] mär­ gib tuberkuloosse meningiidi kaugresultaatidena tahte aktiivsuse langust, puuduvad aga andmed esinemise sagedusest. Tunde- ja tahteelu kombineeritud häiret iseloomustab järgmine näide. М. A. haigestus tuberkuloossesse meningiiti alla 3 aasta vanuselt. Enne haigestum ist rääkis selgelt, oli elav ja rõõmus laps, mitte jonnakas. Haiguskulg oli raske, esines teadvusetus. Uurimise ajal oli meningiidist paranemisest möödunud ligi 7 aastat, laps oli 10-aastane. Psüühilise järelseisundi uurimisel selgus tugev emotsionaalne labiilsus vihaafektiivsuse ja agressiivsusega. Ema andmetel liigub laps kodus alati kärsitult ringi, on väga rahutu, iseseisvalt ei mängi. Püsivust on väga vähe, alustatud tööd ei lõpeta; huvi õppimise vastu puudub. Seega esineb tahte aktiivsuse tõus kombineeritult tahte sihipärasuse langusega. Tunde- ja tahteelu häired on püsinud dünaamikata 7 aasta jooksul. Inteliektuaalmnestiliste häiretena esineb debiilsus ja mälu langus. Laps on õppimisvõimeline, suunatakse abikooli. I n t e l l e k t i häirena esines tuberkuloosset meningiiti põde­ nud 155 uurim isalusest vaimses arengus m ahajääm ust 14%-1 (tabel 1 ) Oligofreeniast esines idiootiat 6-1, imbetsilsust 3-1 ja debiilsust 13-1 juhul. Oligofreenia astmete hindamine meie mater­ jalis on tinglik, sest enamik intellekti langusega uuritu test on veel lapseeas. Kõik 6 idiootiaga last on paigutatud defektiivsete laste kodusse. Ü lejäänud 16 oligofreenilisest uuritust on 2 eelkoo­ liealist last; kõik 11 kooliealist last on käesolevani õppinud üld­ hariduslikus koolis I— IV klassis. Kõigil normaalkoolis õppivail lastel esines õppetöös tõsiseid raskusi. Kõik on korranud klassi, 3 on korranud kõiki klasse, 2 õpilast oli isegi kolm aasta t samas klassis. Eriti sageli esines puudulikke hindeid eesti keeles ja m atemaatikas. Paljud üle 8 aasta vanused lapsed lugesid veel sõnu veerides. Uurimisel sedastati kõigil kooliealistel puudulikku abstraktsioonivõimet, paljudel mõtlemise inertsust. Intellekti häi­ rete uurimisel selgus, et 11 kooliealist last on õppimisvõimelised. Neist on normaalkoolis õppimisvõimelisi neli, abikoolis õppimis- võimelisi seitse. Kuus idiootiaga last ei ole võimelised õppima. Kolmest noorukist ei ole tugeva m entaalse defektiivsuse tõttu1 kaks noorukit võimelised elukutset om andam a ega iseseisvalt elama. Kolmas, debiilsusega nooruk pole elukutset omandanud raske invaliidsuse — tsentraa lse hemipareesi ja kontraktuuride tõttu. Kõik kolm on vanemate ülalpidamisel, abistavad koduses majapidamises. Intellekti häiretega uuritutel esines emotsionaal­ set labiilsust 10-1, tahteelu häireid ühel ja tunde-tahteelu kombi­ neeritud häireid 3-1 uuritul. Idiootiaga lastest oli ereetilisi idioote üks, torpiidseid idioote viis. 132 Kirjanduses on autorite andmed intellekti residuaalsete häirete sagedusest väga erinevad. Golubeva [1], Massino [2], Kaplini [3], Grzycka-Warakomskaja ja Slaski [4], Ebersi [5], Nazarova [6], Margolisowa jt. [7], Haškovskaja [10], Pototskaja-M akarova [12], Menschingi [13] ja Pohanka [14] andmetel esineb tuberkuloosse meningiidi järgse t intellekti langust 1,8— 48%-l paranenud las ­ test Neist mitmete autorite andmeil ei ületa m entaalne defektiiv- sus paranenutel 10%. Golubeva [1], Ebers [5], M argolisowa jt. [7J ja Menschingi [13] andmetel esineb intellekti langust 10— 18%-1 paranenutest, mis ühtib meie poolt leitud intellektuaalse kahjus­ tuse sagedusega. Nazarova [6] märgib intellekti langust ligi 50%-l paranenutest. M ä l u h ä i r e i d esines tuberkuloosse meningiidi järel 2Г%-1 uurituist. Sam aaegselt nii omandamisvõime kui ka reproduktsioo- nivõime langus esines 16%-1, ainult omandamisvõime langus 5%-l uurituist (tabel 1) Luria mälukõveras ilmnes koigil 33 liuri- taval patoloogia. Ainsaks psüühiliseks residuaalnähuks oli mälu nõrgenemine 11%-1. uurituist. Küsitlemisel selgus, et Уз-l malu- häiretega uuritutest oli mälu enne meningiiti haigestumist 0lnud isegi väga hea. Vanemad rääkisid, et pärast haigust omandab laps aeglaselt ja osaliselt, peab palju kordama, «meeldejätmisega on lapsel suuri raskusi»; laps unustab kiiresti, «meeles püsib lühikest aega». Omandamis- ja reproduktsiooni võime larigusega 10 tä iskasvanut kaebasid mälu halvenemist, kiiret unustamist. Kirjanduses on mälu residuaalsetest häiretest suhteliselt vähem andmeid kui intellekti residuaalsetest häiretest. Golubeva [1] Kaplin [3], Grzycka-Warakomska ja Slaski [4], Ebers [5], M ar­ golisowa jt [7] ja Pohanka [14] märgivad intellekti langusega voi emotsionaalse labiilsusega kaasnevat m älulangust, kusjuures Massino [2] leidis mäluhäireid ainult 2%-l paranenutest. Seega esines meie materjalis mäluhäireid tunduvalt rohkem. Järgnevalt vaadeldakse psüühiliste residuaalnähtude sageduse ja raskuse sõltuvust vanusest haigestumisel, ravi alustamise ajast, seisundi raskusest ja meningiidi kestusest. Psüühilisi residuaalnähte esines kõige sagedamini imikueas haigestunutel, nimelt 5/б osal uurituist. Vanuse tõusuga psüühiliste residuaalnähtude sagedus vähenes ja üle 13 aasta vanuselt tuber­ kuloossesse meningiiti haigestunutel esines psüühilisi residuaai- nähte ainult Ve osal uurituist. Raskeimat mentaalset defektiiv- sust — idiootiat — esines ainult neil, kes haigestumisel olid alla 2 aasta, enamikus alla 1 aasta vanad. Ka М. I. Lapidesi [9] and­ meil esinevad psüühilised jääknähud sagedamini lastel, kes tuber­ kuloosset meningiiti põdesid alla 3 aasta vanuselt. Tabel 2 näitab, et psüühiliste residuaalnähtude sagedus sõltub ravi alustamise ajast. Esimesel haigusnädalal hospitaliseeiitutel esines residuaalnähte ainult Уб osal, pärast 14. haiguspäeva hospitaliseeritutel — pooltel uuritutest. 133 T a b e l 2 Psüühiliste residuaalnähtude sageduse sõltuvus ravi alustam ise ajast Haiguspäev Residuaalnähtude sagedus ravi Haigete alustamisel arv a rv osa 1 ,— 7. 48 8 Ve 8 .— 10. 47 12 1/4 11,— 14. 34 13 ligi ’/з üle 14. 26 12 Va Kokku 155 45 üle !/з Teadvusetust või krampe haiguse ajal esines psüühiliste resi- duaalnähtudega paranenuis t 40%-l (45 lapsest 18 lap se l) ; psüühi­ liste häireteta paranenuist aga ainult 12 % -1 ( 1 1 0 lapsest 13lapsel). Seega ilmneb meie materjalist, et osal juhtudest on ravi hiline­ misel ja raske haiguskulu esinemisel siiski võimalik psüühiliste residuaalnähtudeta tervistumine. Psüühiliste residuaalnähtudega paranenud lastel esines haiguse ajal kolm korda sagedamini teadvusetust või krampe kui psüühiliselt tervistunutel. Sellest võib järeldada, et teadvushäirete ja krampide esinemisel on prognoos tuberkuloosse meningiidi haigetel lastel tõsisem. Chwalibogovski ja W altenberger [11] leidsid täielikku tervistumist tuberkuloosse meningiidi haigetel lastel varase hospitalisatsiooni ja teadvuse- häireteta haiguskulu puhul. Psüühiliste residuaalnähtudega para- nenuil oli ajuvedelik patoloogiline üle 7 kuu 24%-l, psüühiliselt tervistunuil — 28%-l. Seega puudus seos psüühiliste residuaal­ nähtude sageduse ja meningiitilise protsessi kestuse vahel. Retsidiive esines 12%-1, 155 uuritust 20-1. Psüühiliste resi­ duaalnähtudega paranenuist esines meningiidi retsidiive 9%-l, psüühiliselt tervistunuist 14%-1. Ühel psüühiliselt tervistunud lapsel esines kaks retsidiivi, ühel isegi kolm retsidiivi, praegu on mõlemad parimateks õpilasteks klassis. Seega esines psüühiliselt tervistunutel haiguse ajal sagedamini retsidiive; psüühiliste resi­ duaalnähtude sagedus ei sõltunud seega põetud meningiidi retsi­ diividest. Psüühiliste residuaalnähtudega paranenud 45 lapsest esines sam aaegselt neuroloogilisi residuaalnähte 45%-l. Selles rühmas olid neuroloogilised residuaalnähud kõige raskemad — tugevad tsentraalsed hemipareesid, krambid, kontraktuurid jne. Psüühiliselt tervistunud 110 lapsest esines neuroloogilisi residuaalnähte ainult 8%-l, s. o. ligi 6 korda harvem kui psüühiliste residuaalnähtudega paranenutel. Neuroloogilised residuaalnähud selles rühmas olid 134 enamasti iseloomult tunduvalt kergemad — viiel lapsel esinesid ainsa neuroloogilise residuaalhäirena peavalud, neljal kerge tsen traa lne hemiparees, neist ühel ka krambid. Seega esineb ilmne seos psüühiliste ja neuroloogiliste residuaalnähtude sageduse ja raskuse vahel: sagedam ini esinevad rasked neuroloogilised resi- duaalnähud kombineeritult psüühiliste residuaalnähtudega. A na­ loogilist seost märgib kirjanduses M assino [2]. Lapse vaimse arengu dünaamika küsitlemisel selgus, et pärast meningiiti oli osal olnud areng m inimaalne (kõigil idiootiaga lastel). Osa lastest arenes aga ü lla tavalt hästi ja esialgne prog­ noos osutus vääraks. Illustratsiooniks olgu toodud järgm ine näide: E. S. haigestus tuberkuloossesse meningiiti 5 kuu vanuselt. Hospitaliseeriti teadvusetult, terminaalstaadiumis. Lastehaiglas viibis ligi 15 kuud, väljakirju­ tamisel oli laps 1 aasta 8 kuud vana. Vaim ses arengus esines tunduv maha­ jäämus: laps ei saanud millestki aru, ei rääkinud ühtki sõna, ei pidanud puhtust. Psüühilise järelseisundi uurimisel oli laps ligi 4-aastane, tuberkuloosse meningiidi põdemisest oli möödunud üle kahe aasta. Selgus, et lapse vaimse arengu tase on eale vastav. Laps riietub ja sööb iseseisvalt: mängib iseseisvalt noorema vennaga. Armastab kuulata lastejutte, kirjutab üksikuid tähti. Teab palju salmikesi, laulab. Seega vastab laps oskustelt, võimetelt ja huvidelt sam a­ ealistele tervetele lastele. Seepärast on m entaalse defektiivsusega laste puhul t ingim ata vaja rõhku panna õigele ravipedagoogikale ja individuaalsele kohtlemisele kodus ja koolis. Et enamik m entaalse defektiivsusega lastest on õppimisvõimelised, siis ori vaja suunata kõik õppimis- võimelised õppima. M entaalselt defektiivsetele õpilastele on vaja abikoolides õppimisel k indlustada neile sobiva tööoskuse om anda­ mine. Noorukeid, kes pole võimelised õppima, on vaja suunata võimetekohasele lihtsale tööle, kus nad töötaksid subordineeritult. Tuberkuloosse meningiidi järgse te psüühiliste häiretega uurimis- aluste edaspidise elu korraldamisel on vajalik koostöö pediaatrite, laste psühhiaatrite ja pedagoogide vahel. Meie uurim isalustest suunati psühhiaatri otsusel abikoolidesse 7 kooliealist last; 4 kerget debiilikut, kellel uurimisel ilmnes vaimse arengu kerge m ahajääm us, kuid m ärga tav arenguvõime, jäeti normaalkooli. Nende vanematele teatati, et laps peab väga püsivalt õppima ja vajab abistamist õppimisel, et normaälkoolis edasi jõuda. Vanemaid ja õpetajaid informeeriti nende õpilaste individuaalse kohtlemise vajalikkusest. Järeldused 1. Tuberkuloossest meningiidist paranenud lastest jäi psüühi­ lisi residuaalnähte 29%-l. 2. Psüühilistest residuaalnähtudest esines mäluhäireid 21%-1, tundeelu häireid 18%-1, intellekti häireid 14%.-1 ja tahteelu häi­ reid 3%-l uurituist. 135 3. Psüühiliste residuaalnähtude sagedus ja iseloom sõltuvad lapse vanusest haigestumisel, kusjuures eriti raskeid intellekti häireid esineb alla 2 aasta vanuselt haigestunutel. 4. Psüühilisi residuaalnähte on sagedamini juhtudel, kus ravi hilines ja esinesid teadvusetus või krambid haiguse ajal. 5. Psüühiliste residuaalnähtude sagedus ei sõltu tuberkuloosse meningiidi kestusest ega retsidiividest. 6. Psüühiliste residuaalnähtudega paranenuil esineb ligi 6 korda sagedam ini raskeid neuroloogilisi residuaalnähte kui psüühiliselt tervistunuil. 7 Kõigile tuberkuloosse meningiidi järgse te psüühiliste häire­ tega õppimisvõimelistele lastele on vaja kindlustada abikoolides õppimine. 8. Abikoolides õppivatele defektiivsetele lastele on vaja orga­ niseerida neile sobiva tööoskuse õpetamine. KIRJANDUS 1. Г о л у б е в а , В. И., Педиатрия, 1950, 4, 34—38. 2. М а с с и н о, С. В., Советская медицина, 1957, 3, 41—46. 3. К а п л и п, Н. В., Педиатрия, 1964, б, 61—63. 4. G г z у с k a-W а г а к о m s к а, S., S 1 а s к i, Z., Pediatria polska, М. XXXII. 1957, 11, 1255— 1261. 5. E b e r s , A., Tuberkulosearzt, 12. 1958, 3, 148— 154. 6. Н а з а р о в а , Э. М., Журнал невропатологии и психиатрии им. Корса­ кова, т. VII, вып. 7, 1957, 820—824. 7- M a r g o l i s o w a , А., P r e s s , J., W i l k o w a , М., W a l e w s k a , Е., D e m b s k a , К., — Gruzlica tuberculosis, ш. XXXV, 1957, 7, 57, 571—580. 8. Ч е р н ю к, В. П., Туберкулезный менингит у детей, его течение, лече­ ние и исходы. Автореферат докторской диссертации, Харьков 1958. 9. JI а п и д е с, М. И., Журнал невропатологии и психиатрии им. Корса­ кова, вып. 7, 1958, 806—811. 10. X а ш к о в с к а я, С. Г., Лечение туберкулезного менингита у детей. Автореферат кандидатской диссертации, Минск 1958. 11. C h w a l i b o g o w s k i , А., W a l t e n b e r g e r , Z., Pediatria polska. 31, 1956, 11. 1189— 1204. 12. П о т о ц к а я M ä к а р о в а, Л. В., Вопросы охраны материнства и детства, 1960, 3, 49—56. 13. M e n s c h i n g , J., Helvetica Paediatrica Aeta, Vol. 15, Fasc. 1, April 1960. 74—88. 14. P o h a n k a , Р., Rozhledy v tuberkulose a v nesuocech plickich. XIX, 1959, 9, 678—685. 136 О ПСИХИЧЕСКИХ РЕ ЗИ ДУА Л ЬН Ы Х ЯВ ЛЕНИЯХ ПРИ ТУБЕРКУЛЕЗНОМ МЕНИНГИТЕ У ДЕТЕЙ J1. Сильдвер Р е з юм е Обследованию подвергалось 155 детей в возрасте от 3 до 28 лет, переболевших туберкулезным менингитом. С момента заболевания до момента обследования прошло от 1 года до 12 лет. При этом выяснилось, что в психическом отношении в 71% случаев детей практически можно считать здоровыми. У 29% отмечались психические резидуальные явления. Чаще всего встречались расстройства памяти — у 2 1 % из обследован­ ных детей. Нарушения эмоций проявлялись лишь в эмоциональной л а ­ бильности — у 19% всех обследованных. Нарушения волевых актов отмечались у 4%. Снижение интеллекта в виде умствен­ ной отсталости установлено в 14% случаев. Наиболее тяж е­ лые расстройства интеллекта наблюдались при заболевании детей в возрасте до двух- лет. В общем психопатологические резидуальные явления чаще всего наблюдались при запозда­ лом лечении и в случаях, когда заболевание сопровождалось потерей сознания либо судорогами. В процессе исследования также выяснилась совершенно ясная связь между частотой и тяжестью неврологических и психических резидуальных явлений. Чаще всего наблюдалась комбинация тяжелых невропатологических резидуальных явле­ нии с психическими нарушениями. VON PSYCHISCHEN FOLGEN DER MENINGITIS TUBERCULOSA BEI KINDERN L. Sildver Z u s a m m e n f a s s u n g Untersucht wurden 155 von Meningitis tuberculosa Geheilte, im Alter von 3—28 Jahren. Es waren seit der E rkrankung an Meningitis tuberculosa 1—12 Jahre vergangen. Es wurde festge- stellt, daB nach der Meningitis tuberculosa 71% psychisch geheilt waren. 29% von allen Untersuchten waren genesen mit psychi- schen Folgen! Am häufigsten waren von den psychischen Folgen Störungen des Gedächtnisses nachweisbar — bei 2 1% der Fälle. Veränderungen des Gefühls tra ten bei 19'%, der Willensantriebe 137 bei 4% der Fälle auf. Störungen des Intellekts tra ten bei 14% der Fälle auf. Es erwies sich bei den Untersuchungen, daB die Hälfte der mental defektiven Kinder lernfähig war. Jedoch ist es erfor- derlich, diesen Kindern den Besuch von Spezialschulen zu ermöglichen. Die Untersuchungsergebnisse ergaben, daB die Häufigkeit und der Charakter der psychischen Folgen vom Alter des Kindes im Moment der E rkrankung abhängig waren. Bei erkrankten Kindern unter 2 Jahren stellten sich besonders schwere intellektuelle Störungen ein. Psychische Folgen w aren häufiger bei verspäteter Behandlung und bei BewuBtseinslosigkeit oder Krämpfen. Ein eindeutiger Zusam m enhang zwischen der Häufigkeit und der Schwere der psychischen und neurologischen Folgen w ar nach- weisbar — am häufigsten waren schwere neurologische Folgen mit psychischen verbunden. 138 THORNI TEST NEERUPEALISE KOORE FUNKTSIONAALSE SEISUND I NÄITAJANA V. Saarma Hospitaalteraapia kateeder Organismi reaktiivsus on kaasaegse meditsiini üks huvipakku­ vamaid probleeme. Mitmete keerukate testide kõrval on eosinofiilne leukotsüüt üheks h innatavam aks reaktiivsuse näita jaks, eriti kuna eosinofiilide m ääram ine perifeerses veres on võimalik kõige primi- tiivsemaski laboratooriumis. Organismi sensibiliseerumisel tõuseb eosinofiilide arv peri­ feerses veres, eriti jä rsu lt anafülaktilist tüüpi allergiliste reakt­ sioonide esinemisel. Aeglaselt, paraboolse kurvina kulgevat eosi­ nofiilide kõverat ei seostata allergilise reaktsiooniga. Esselier [1] vaatleb seda «resorptsiooni eosinofiiliana», mille puhul eosino­ fiilne leukotsüüt muudab kahjutuks nii endo- kui ka eksogeenseid eosinotaktilisi laguprodukte organismis. Eosinofiilide langus iseloomustab samuti organismi reaktiiv- sust, eeskätt neurohumoraalse süsteemi funktsionaalset seisundit. Selye [2] adaptatsioöniteooria järg i toimub eosinofiilsete leukot- süiitide arvu langus perifeerses veres jä rgm is t neurohumoraalset teed kaudu: ärritused (stressorid) põhjustavad reflektoorselt üle hüpotaalamuse ja hüpofüüsi eessagara neerupealise koore hormoo­ nide (glükokortikoidide) sekretsiooni tõusu, mis viib eosinofiilide arvu langustele perifeerses veres. Hilisemad uurimused on näidanud, et sellest keerulisest reflektoorsest aktist võtavad osa ka kesk­ närvisüsteemi kõrgemad osad (Selye [3], Mihhailova [4], Kõr­ ge [5] jt.) Tähelepanekute põhjal, et hüpofüüsi eessagara adrenokortikot- roopne hormoon (AKTH) põhjustab glükokortikoidide vahendusel eosinopeenia perifeerses veres, töötas Thorn välja kliinilise testi neerupealiste funktsionaalse seisundi hindamiseks. Testi põhimõte on järgmine: intaktne neerupealis reageerib 25 Ü AKTH i. m. manustamisele glükokortikoidide sekretsiooni sellise tõusuga, mis langetab eosinofiilide arvu perifeerses veres vähemalt 50%-le lähte- arvust. 139 AKTH eosinopeeniline mehhanism ei ole veel lõplikult selgi­ tatud. Esselier ja Jeanneret [6] eitavad nii eosinofilopoeesi pidur­ dust kui ka eosinofiilsete rakkude suurenenud lammutamist neerupealise koore hormoonide toimel. Asjaolu, et kopsu eosino- fiilsed infiltraadid hästi reageerivad AKTH-ravile, kõneleb vastu eosinofiilide suurenenud rändam isele perifeersest verest kudedesse nimetatud hormooni toimel. Esselier ja Jeannereti a rvates on eosi- nopeenia põhjuseks esiteks eosinofiilide väljauhtumise pidurdumine luuüdist ja teiseks nende elavam lammutamine retikuloendoteliaal- süsteemis. j f Niisiis võivad Thorni testi kulgu m õjustada mitmed ekstrasup- rarenaalsed faktorid, nagu luuüdi, maksa ja teiste mesenhümaal- sete organite kahjustused, verejaotushäired jne. (Heni ja M ast [7]). Sellega seoses leidub Thorni testi rakendusliku väärtuse kohta mitmeid vastukäivaid seisukohti. Nii peab Zak [8] Thorni testi eba­ kindlaks, lugedes selle peamisteks puudusteks asjaolu, et ei arves­ ta ta AKTH imendumise erinevat kiirust erinevatel indiviididel ja tema inaktiveerumist kudede proteaasi toimel. Seevastu on Bak- mani [9] arvates Thorni test hõlpus ja küllalt hea näita ja neeru­ pealise koore funktsionaalse seisundi suhtes. Samal seisukohal asuvad ka Schubert [11], Mihhailova [4] jt. Iskenberi [10] arvates võib Thorni testi edukalt kasutada nii organismi reaktiivsuse kui kä neerupealise koore funktsionaalse seisundi hindamiseks. Thorni testi rakenduslik väärtus huvitab eriti kliiniklasi, sest oma käepärasuse ja lihtsuse tõttu on ta eelistatav teistele keeru­ katele meetoditele neerupealise funktsionaalse seisundi hindamisel (Robinson-Power-Kepler, kortikosteroidide m ääram ine uriinis ja veres jne.). Lähtudes sellest praktilisest vajadusest, võeti käes­ olevas töös vaatluse alla eksperimentaalsed andmed, mis iseloo­ m ustavad Thorni testi dünaamika kooskõla neerupealiste seisundi teiste näita ja tega. M aterjal koguti merisigadel eksperimentaalse m aksadüstroofia kujundamise käigus, kusjuures Thorni testi kõrval jälgiti neerupealise askorbiinhappe ja kolesteriini sisaldust. Katseloomadeks olid isased merisead kehakaaluga 460—850 g. M aksakahjustus kutsuti esile tetrakloorsüsiniku korduva süstimi­ sega naha alla. Kõik katsed on teostatud suveperioodil, hommikuti kella 10— 11 paiku. Thorni test tehti kõikidel loomadel enne te tra­ kloorsüsiniku m anustam ise algust ja katse lõpul, paar päeva enne looma surmamist. Loomad surmati kuklalöögiga. Mõlemad neeru­ pealised eemaldati kohe ja kaaluti. Vasem as neerupealises määrati C-vitamiini sisaldus Tillmansi titrimeetrilisel meetodil. Parem as neerupealises m äärati kolesteriini hulk Burhardti fotomeetrilise meetodiga. Eosinofiilide absoluutarvu muutusi perifeerses veres jälgiti Dungeri järg i enne ja kolmandal n ing neljandal tunnil pärast 3 Ü AKTH manustamist. Eksperiment teostati kahes rühmas. Esimese rühma 9-le meriseale süstiti kaks korda näda las 0,2 ml tetrakloorsüsinikku 1 kg kehakaalu kohta (kokku 3, 5, 8 või 13 140 korda) Loomad surmati vastavalt 9., 16., 27. või 46. katsepäeval. Teise rühma 10-le meriseale süstiti sama annus tetrakloorsüsinikku kaks ko rda 'näda las , kokku viis korda ja loomad surmati kolm kuud pä ras t viimast süstimist. Kontrollrühma 7-st meriseast surmati kaks katsete alguses, kolm esimese rühma katsete lõpeta­ misel ja kaks teise rühma katsete lõpetamisel. Katsetulemused on alljärgnevad. Enne tetrakloorsüsiniku manustamise algust oli Thorni test esimese rühma kõikidel katse­ loomadel normaalne: kolmandal või neljandal tunnil pärast 3 Ü AKTH m anustamist langes eosinofiilide arv perifeerses veres 7—47%-ni lähteväärtusest. Teise rühma loomadest reageerisid kaheksa eosinofiilide arvu langusega 18—48%-ni lähteväärtusest. Ühel katseloomal oli langus neljandaks tunniks 53%-ni algarvust, ühel loomal oli aga eosinofiilide madala lähtearvu tõttu (37) võimatu Thorni testi teostada. Kontrollrühma merisigadel langes eosinofiilide arv AKTH toimel 14—42%-ni lähteväärtusest. Kontrollrühma loomade askorbiinhappe peegel neerupealistes oli 78,4— 128,1 mg %, kolesteriini hulk varieerus 22,0—37,1 mg/1 g neerupealise koe kohta. Viiel kontrollrühma loomal, kes säilitati I ja II rühma katsete lõpuni, oli Thorni test ka sel ajal positiivne: AKTH põhjustas eosinofiilide arvu alanemise 26—44%-ni lähte­ väärtusest. Maksadüstroofia foonil, peale tetrakloorsüsiniku korduvaid manustamisi, oli esimese rühma kuuel meriseal eosinofiilide arv perifeerses veres langenud niivõrd madalale (16, 18, 22, 22, 22, 36), et Thorni testi ei olnud võimalik teostada. Ülejäänud kolmel loomal oli Thorni test patoloogiline: eosinofiilide arv langes AKTH toimel ainult 77—82%.-ni a lgväärtusest. Võrreldes kontrollrühma loom a­ dega, oli I rühma katseloomadel neerupealiste askorbiinhappe ja kolesteriini sisaldus tunduvalt alanenud. C-vitamiini hulk,oli 14,7— 57,9 mg%* kolesteriini hulk 3,0—9,5 mg/1 g näärmekoe kohta. Teise rühma katseloomadel oli Thorni test katseperioodi lõpul normaalne: eosinofiilide arv langes AKTH toimel 25—50%-ni lähte­ väärtusest. Enamikul neist m erisigadest oli ka neerupealiste askor­ biinhappe ja kolesteriini sisaldus normi piirides. Askorbiinhapet oli 88,7— 136,5 m g '% ja kolesteriini 20,5—36,9 m g /1 g näärm ekoe kohta. Ainult kahel loomal oli askorbiinhape veel madal (40,8 ja 62,2 mg % ), ühel meriseal aga kolesteriinipeegel a lanenud (12,5 mg/1 g kohta) (vt. tabel) Katsete tulemused on ülevaatlikult kujutatud ka joonistel 1 ja 2 . Joonisel 1 on toodud esimese rühma ja joonisel 2 teise rühma kat- seandmed eksperimendi lõppemisel. Eosinofiilide längus %-des lähtearvust on märgitud allapoole suunatud noolekesega. Eosino­ fiilide m adala lähtearvuga juhud, kus ei olnud võimalik Thorni testi teostada, on m ärgitud ristikesega. Askorbiinhappesisaldus mg%-des on m ärgitud mustade tulpadena, kolesteriinisisaldus mg/1 g koe kohta on tähistatud vöödiliste tulpadena. 141 Thorni test, neerupealiste askorbiinhappe ja kolesteriini hulk merisigadel maksadüstroofiaga Eosinofiilide arvu langus %-des lähtearvust Neerupealise koe Loom 3 Ü AKTH toimelССЦ nr. süsteid ~ ' I askorbiin­ kolesteriini katsete katsete j happe sisaldus algul lõpul sisaldus m g /lg koe r mg %-des kohta I. r ü h m 1. 3 37 _ 57,55 6,12 2. 3 21 — 37,02 4,61 3. 3 20 — 14,69 4,97 4. 5 40 — 26,68 3,06 5. 8 7 82 46,54 7,64 6. 8 23 — 46,08 6,59 7. 13 47 77 35,00 9,45 8. 13 42 78 29,18 7,32 9. 13 37 57,97 7,44 II r ü h m 1. 5 — 48 136,49 24,17 2. 5 53 38 111,51 35,33 3. 5 36 41 62,20 44,27 4. 5 24 36 40,83 22,50 5. 5 27 42 97,03 20,52 6. 5 18 32 97,57 27,37 7. 5 22 50 88,67 36,87 8. 5 ! 19 25 129,92 12,47 9. 5 48 47 89,35 21,85 10. 5 j 41 43 118,37 26,99 Esitatud katsetulemustest ilmneb, et askorbiinhappe ja koleste­ riini peegli kõrval näärmekoes võimaldab neerupealise funktsio­ naa lse t seisundit hästi h innata ka Thorni test. Neil juhtudel, kus nii askorbiinhappe kui ka kolesteriini sisaldus neerupealises on normi piirides, on ka Thorni test reeglipäraselt normaalne. Seda võib leida niihästi kontrollrühma loomadel kui ka teistel loomadel enne tetrakloorsüsiniku katsete algust. Parallee lse lt askorbiinhappe ja kolesteriini peegli alanemisega neerupealise koes ilmnes ka eosinofiilide arvu tunduv alanemine perifeerses veres või muutus Thorni test patoloogiliseks. Sellist pilti näem e esimese rühma katseloomadel vahetult pä ra s t te tra­ kloorsüsiniku kuuri lõpetamist. Eosinofiilide arvu langus perifeer­ ses veres, askorbiinhappe ja kolesteriini peegli alanemine neeru­ pealistes — see kõik iseloomustab neerupealiste funktsionaalse sei­ sundi muutust, mida Selye käsitleb kui stressisündroomi alarm- reaktsiooni. 142 J&OJiXfl *-1 l '/ 100 80 - 60 - hO- 2j0 - r d o a m . /üt- I ̂ 2, ,3 4 5 6 7 S 9 &0‘В<у\Л л̂1А'̂ оСс. 'Ьо̂ уплА, ■ff lao -J 100 - 8o- 60 . 0̂ о ^ М лт. к\ . I 2, ъ ь 5 6 V g 9 ^ i ĴZJL,*M̂yJLCKjLLQbs r̂>{&l̂ й̂ -5 { & S- 1 0 0 - «0 60- 4o- 20 - чАл&т, *&. 1 2j 3 к 5 €> 7 £ 9 iO \̂ rkxJUÂ {./ылЛи$е, b(}*AJ*JLoyŷA, Siî aj&oLujf Ьо-\ 30 -80- 40 - ъ & о т , A t . i Z 3 b 5 6 7 8 Э LO ЛГглЛирАаМ^ь Ьг/ui^U, s^ob&Uujs Järeldused I .Thörn i testi dünaamika on kooskõlas neerupealiste koleste­ riini ja askorbiinhappe peegliga. 2. Thorni test on hästi kasutatav neerupealiste funktsiooni seisundi näita jana. 144 KIRJANDUS 1. E s s e l i e r , А. Р., Schweiz. med. Wschr., 1957r 26, 820—822. 2. S e l y e , H„ The Physiology and PatholOgy of Exposure to Stress, Mont- j*0̂ j 1950 3 S e l y e , H.| The Story of the Adaptation Syndrome, Montreal 1952. 4. М и х а й л о в а , H. В., Пробл. эндокр. и гормонотерапии, 1956, 5, 9— 10 5. К ы р г е , К. X., Пробл. эндокр. и гормонотерапии, 1956, 4, 110— 118. 6 E s s e l i e r , А. F., J е а n n е г е t, R. J., Schweiz. med. Wschr., 1959, 26, 856—858. 7. H e n i, F., M a s t, H., Endokrinologie, 1958, 36, 5, 304—318. 8. 3 а к, К- П., Пробл. эндокр. и гормонотерапии, 1959, 4, 65—68. 9. Б а к м а н, С. М., Пробл. эндокр. и гормонотерапии, 1960, 6, 3—6. 10. И с к е н б е р и. Б. М., Клин, медицина, 1969, 6, 104— 107. 11. S c h u b e r t , Н., Hypophysenimplantation und АСТН bei verschiedenen internen Krankheiten, Leipzig 1955. ТЕСТ ТОРНА КАК ПОКАЗАТЕЛЬ ФУНКЦИОНАЛЬНОГО СОСТОЯНИЯ КОРЫ НАДПОЧЕЧНИКОВ В. Саарма Ре з юм е В отношении оценки теста Торна как функциональной про­ бы коры надпочечников в литературе имеются разные мнения. В статье изучались наряду с тестом Торна также и содержа­ ние аскорбиновой кислоты и холестерина в ткани надпочечни­ ков в качестве функциональных показателей. Опыты проводи­ лись на морских свинках, как в состоянии острого эксперимен­ тального повреждения печени, так и после выздоровления, че­ рез несколько месяцев. Данные теста Торна совпадали с дина­ микой содержания аскорбиновой кислоты и холестерина в тка­ ни железы, что позволяет считать тест Торна хорошей функцио­ нальной пробой коры надпочечников. DER THORN-TEST ALS FUNKTIONSPROBE DER NEBENNIERENRINDE V. Saarma Z u s a m m e n f a s s u n g Über den praktischen Wert des Thorn-Testes ais Funktions- probe der Nebennierenrinde gehen die Ansichten auseinander. 10 A rs t i t ea d u s l ik k e töid VI 1 4 ^ In der voriiegenden Abhandlung werden neben dem Thorn-Test noch andere Funktionsproben der Nebennierenrinde (der Askorbin- säure- und Cholesteringehalt der Drüse) untersucht. Ais Versuchs- objekte dienten männliche Meerschweinchen im Zustand der aku- ten experwnentellen Leberschädigung und im Genesungszustand. Die Funktionsänderungen der Nebennierenrinde kamen sowohl im Verlaufe des Thorn-Testes ais auch in den Verschiebungen des Gholesterin- und Askorbinsäuregehaltes der Nebennieren zum Ausdruck. Die angestellten Versuche geben AnlaB zu vermuten, daB der Thorn-Test ais wertvolle Funktionsprobe der Nebennierenrinde zu betrachten ist. 146 ÕHKRINNA RAJAMISE JA TORAKOKAUSTIKA TOIMEST NEERUPEALISTE KOORE TALITLUSELE KOPSUTUBERKU- LOOSI HAIGETEL F, Lepp ja J. Karusoo Mikrobioloogia, nakkushaiguste ja dermatoloogia kateeder ENSV TA Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituut Pneumotooraks- ehk õhkrindravi püsib kopsutuberkuloosihai- gete ravis tähtsal kohal. Õhkrinna rajamisele peab eelnema ja järgnem a üldravi ühes antibakteriaalsete vahendite kasutamisega, et saavutada haigus- protsessi ägeduse vaibumist ja intoksikatsiooni vähenemist. Õhkrindraviga saavutatakse optimaalseid tulemusi ainult lii- detevaba selektiivse kopsukollapsi puhul. Kopsu vabastamine liidetest toimub torakokaustika abil. Kirjanduses leidub järgm isi andmeid õhkrinna rajamise toi­ mest organismi reaktiivsusse. Yamasaki [1] sedastas õhkrinna rajamise järel maksa talitluse langust ja seletas seda intoksikatsiooni ajutise tugevnemisega. Kopsutuberkuloosihaigete verepildis täheldatakse sel puhul vasa ­ kule nihke süvenemist, eosinofiilsete granulotsüütide ja lümfotsüü- tide arvu langust, vereseerumi valkudes albumiinide vähenemist ja globuliinides alfa2-fraktsiooni tõusu ning Weltmanni koagu­ latsiooni lävise vasakule nihet (H. Sillastu [2, 3], F Lepp ja J. Karusoo [4]). Õhkrindravi avaldab sümpaatikuse ja parasüm paatikuse düs- tooniale reguleerivat toimet (А. A. Harkova ja A. N. Altšuler [5], V K. Vassiljeva ja М. M. Goldštein [6]). Õhkrinna rajamise toimest hüpofüsaar-adrenaalsüsteemile lei­ dub kirjanduses vähe andmeid ja neiski lahkarvamusi. N. Keller ja R. Haizmann [7] täheldasid õhkrinna rajamise toimel 17-ketoste- roidide erituse a jutist tõusu ja tavalisest kiiremat normaliseeru­ mist, mille põhjuseks autorid peavad toksiinide vähenenud resorptsiooni kollabeerunud kopsust. Seevastu G. I. Melnik [8] lei­ dis raskematel kopsutuberkuloosihaigetel madala 17-ketosteroidide -erituse ja ajutise edasise languse. 10* 147 Kirjanduses leidub andmeid operatiivse vahelesegamise (kirur­ giline stress) toimest neerupealiste koore talitlusele ja haigete vere eosinofiilia reduktaabluse või irreduktaabluse kohta. Nii kir­ jeldatakse intaktse neerupealisega haigetel eosinofiilide arvu langust esimesel päeval pärast operatsiooni 90— 100%. Neeru­ pealiste kahjustustega haigetel oli eosinofiilide arvu langus väiksem (A. Wölz [9], M. Roche jt. [10]. Käesoleva töö ülesandeks oli uurida õhkrinna rajamise ja torakokaustika toimet neerupealiste koore talitlusele. Näitajaks võeti 17-ketosteroidide eritumine uriinis, eosinofiilide arvu muu­ tused veres ja Thorni test. Metoodika 17-ketosteroidide (lühend 17-ks) erituse m ääram iseks uriinis kasutati Zimmermanni meetodi Miloslavski [11] modifikatsiooni. Normiks loeti eelkatsete andmetel 17-ks eritust naistel 7,5— —24,5 mg ööpäevas, keskmiselt 14,5; meestel 9,5—28,5 m g ööpäevas, keskmiselt 18,4. Kõikidel haigetel uuriti 17-ks eritust uriinis dünaamiliselt, enamikul haigetel m äärati 17-ks erituse nivoo 1—3 päeva enne õhkrinna ra jam ist või torakokaustikat ja seejärel 1 .—2 . ja 7 —8. päeval; haigete uurimisel pöörati tähelepanu ka 17-ks erituse hilisemale dünaamikale. 17-ks erituse uurimisega paralleelselt jälgiti ka diureesi muu­ tusi. Vere eosinofiilsete granulotsüütide arvu lugemiseks kasutati Bürkeri kambrit, kus Dungeri lahusega nähtavaks tehtud eosino- fiilidega paralleelselt m äärati ka leukotsiiütide arv Eosinofiilsete granulotsüütide arv m äärati vahetult enne ja 2—3—4 tundi pärast õhkrinna rajamist või rajamise katset ja torakokausti­ kat. Uuriti AKTH toimet vere eosinofiilsete rakkude arvule (Thorni test) Kui pärast 20 ühiku AKTH süstimist lihasesse ilmnes eosinofiilide arvu langus üle 50%, siis loeti Thorni test positiiv­ seks; negatiivse Thorni testiga oli tegemist väiksema languse või eosinofiilide arvu tõusu korral, s. o. neerupealiste koore talitluse nõrgenemise puhul. Eosinofiilide arvu muutusi uuriti alati p äras t kella 10, et vältida nende hommikust füsioloogilist langust. Haiged jaotati protsessi ulatuse ja intoksikatsiooni astme järgi rühmadeks B, — väheste intoksikatsiooninähtudega ja B2 — sel­ gete intoksikatsiooni tunnustega. Kõikidel haigetel teostati kliinilis-laboratoorsed uuringud tun ­ tud meetodite järgi. Katsetulemuste statistilisel analüüsimisel m äärati nende tõe­ pärasust x2 testi abil. 148 Tulemused ja analüüs Uurimine teostati Tartu Linna Tuberkuloositorje Dispanseri statsionaaris 15. novembrist 1958 kuni 1. maini 1960. Õhkrinna rajamise toimet 17-ks eritusele uriinis uuriti 63 hai­ gel (39 meest ja 24 naist) kokku 70 korda ja torakokaustika toi­ met 39 haigel (22 meest ja 17 naist) kokku 42 korda. 34 haigel uurisime mõlemate, õhkrinna rajamise ja torakokaustika toimet 17-ks eritusele. Haigete vanus kõikus 15—46 aastani. Õhkrinna rajamise järel uuriti eosinofiilide arvu muutusi 19 haigel (12 meest ja 7 naist) kokku 20 korda. Õhkrinna ra ja ­ mise katse järel uuriti eosinofiilide arvu muutusi 8 haigel (4 meest ja 4 naist) 10 korda. Torakokaustika järel uuriti eosino- fiilide arvu muutusi 14 haigel (6 meest ja 8 naist) kokku 15 korda. Kopsutuberkuloosi vormide järg i jagunesid haiged järgmiselt: koldelist — 1, dissimineerunud — 14, infiitratiivset — 53 juhul; infiltratiivses faasis oli protsesse 24 juhul, lagunem isfaasis 44 juhul. Mükobakterite eritajaid oli 50. Kõigil haigeil rakendati üld- ja antibakteriaalset ravi, mille kestus enne õhkrinna ra jam ist sõltus tuberkuloosiprotsessi iseloo­ must ja haige seisundist; õhkrind raja ti 6.—34. ravipäeval, kesk­ miselt 14,5. ravipäeval. Õhkrinna rajamisel viidi algul õhku pleu- raruumi 350—400 ccm. Torakokaustika teostamise aeg sõltus peale haige seisundi veel liidete iseloomust, keskmiselt teostati torako­ kaustika 44,5. ravipäeval. T a b e l I Thorni testi väärtused tuberkuloosihaigetel Kompensatsiooni aste 17-ks erituse muutused õhkrinna rajamise järel Thorni test Bi (arv) B2 (arv) Tõus (arv) Langus(arv) Positiivne 16 9 12 13 Negatiivne 5 15 9 11 Tabelist 1 selgub, et õhkrinna rajamise toimel tekkivatel 17-ks erituse muutustel pole seost tuberkuloosiprotsessi kompensat- siooniastmega ega Thorni testiga (%2 — testi järg i on P < 0 , 1 ) . Sedastatav on seos Thorni testi ja tuberkuloosiprotsessi kompen- satsiooniastme vahel. Negatiivseid Thorni teste esineb haigetel kompensatsiooniastmega Bj umbes 3 korda rohkem kui haigetel kompensatsiooniastmega B2 (%2 — testi järgi on andmete tõe­ näosus 1 % tasemel). 149 17-ks erituse muutusi õhkrinna rajam ise ja torakokaustika toi­ mel uuriti samadel haigetel 34 juhul. Torakokaustikajärgse 17-ks erituse languse korral esines õhkrinna rajamisel samasuunalisi muutusi 4 ja vastassuunalisi 10 juhul; torakokaustikajärgse 17-ks erituse tõusu korral esines õhkrinna rajamise toimel sam asuuna­ lisi erituse muutusi 14 ja vastassuunalisi 7 juhul. Ta be l 2 17-ketosteroidide eritusest õhkrinna rajamise toimel 17-ks erituse väärtused Uuringud ja andmed allanormi normis kõrgenenudJuhtu­ de arv i arv % arv % arv % Enne õhkrinna rajamist neist: 70 3 4,3 36 51,4 31 44,3 tõus 31 3 9,7 18 58,0 10 32,2 langus 31 — — 10 32,2 21 67,8 muutuseta 8 8 Pärast õhkrinna rajamist 1.—2. päeval — — 49 70,0 21 30,0 7.—8. päeval 3 4,3 42 60,0 25 35,7 T a b e l 3 17-ketosteroidide eritusest torakokaustika toimel 17-ks erituse väärtused Uuringud ja andmed alla Juhtu­ normi normis kõrgenenud de arv arv % arv % arv % Enne torakokaustikat neist: 42 2 4,75 22 52,5 18 42,75 tõus 24 2 8,3 17 70,9 5 20,8 langus 18 — — ■ 5 27,9 13 72,1 Pärast torakokaustikat 1.—2. päeval 2 4,75 13 31,0 27 64,25 7.—8. päeval — 22 52,5 20 47,5 Tabelist 2 ja 3 selgub, et 17-ks erituse dünaamika õhkrinna rajamise ja torakokaustika toimel on sõltuv lähteväärtustest; alla 150 normi või normi piirides olev eritus enamikul juhtudel tõuseb dünaamiliselt, kõrgenenud eritus aga langeb. Nimetatud muutused õhkrinna rajamise toimel on tõestatud %2 testi abil 5% tasemel (P>0,05) ja torakokaustika toimel l% tasem el (P > 0 ,01 ). Tora­ kokaustika toimel esineb 17-ks erituse tõusu sagedamini kui õhkrinna rajamise toimel. Torakokaustika toimel tõuseb 1 .—2. päe­ val 17-ks eritus enamikul juhtudel normist kõrgemale, kuid õhk­ rinna rajamise toimel esineb tõus ainult normi piirides. Järelikult vallandab torakokaustika neerupealiste koore tugevam a reakt­ siooni kui õhkrinna rajamine. 17-ks eritus õhkrinna rajamise ja torakokaustika toimel ei erine oluliselt 7 —8. päeval. T a b e l 4 Keskmised 17-ks eritused õhkrinna rajamise ja torakokaustika toimel 17-ks eritus mg ööpäevas Nihe Menetlus enne 1—2 päeva %peale Nihe M N M N M N õhkrinna rajamine 23,1 16,7 34,4 25,5 Tõus 48 53 33,8 23,7 22,0 15,2 Langus -35 -3 6 Torakokaustika 21,1 19,4 32,2 27,7 Tõus 52 43 35,0 26,2 26,8 20,0 Langus -2 3 -2 4 Tabelist 4 selgub, et 17-ks erituse erinevust meeste ja naiste keskmistes nihetes ei saa sedastada. Õhkrinna rajam isest ja tora- kokaustikast tingitud 17-ks erituse tõusud oluliselt ei erine, küll aga on torakokaustika jäfel 17-ks erituse langus madalam. Tabelis 5 on kasutatud aritmeetilisi keskmisi õhkrinna rajamise ja torakokaustika toime demonstreerimiseks 17-ks erituse dünaa­ mikale. 17-ks eritus tõuseb õhkrinna rajamise ja torakokaustika toimel I.—2. ja ka 7 —8. päeval, kui keskmised erituse lähteväärtused on madalamad füsioloogilistest keskmistest või ei erine neist oluliselt (1. ja 9. grupp). Kui keskmised lähteväärtused on tunduvalt üle normi piiride, keskmise (2 . ja 10. grupp) siis pärast tõusu 1 —2 . päeval eritus langeb 7 —8. päeval, kuid mitte lähteväärtusteni. Kui lähteväärtused on üle füsioloogiliste keskmiste või ei erine neist oluliselt (3. ja 11. g rupp), langeb 17-ks eritus pärast tõusu 1.—2. päeval 7 —8. päevaks lähtenivoole. Võrdlemisel kliinilise pildiga selgub, et neil juhtudel oli tegemist tugevama intoksikat- 151 T a b e l 5 17-ketosteroidide erituse dünaamika õhkrinna rajam ise ja torakokaustika toimel 17-ks erituse keskmised (m g ööpäevas) Juhtude arv enne pärast ohkri nna rajamist Grupp õhkrinna 1—2 7—8 rajamist päeva päeva M N M N M N M N Dhkrinna rajamise toimel 1. 4 6 12,1 14,4 21,0 18,5 25,1 27,2 2. 4 2 26.7 24,4 35,4 42,9 30,4 38,8 3. 3 4 17,8 11,9 27,5 23,1 19,1 12,0 4. 3 j 46,9 35,0 49,5— — 42,7 26,3 14,85. 4 27,7 39,1 — 39,5 — 6. 6 2 39,4 25,1 29,1 13,4 21,8 10,8 7. 3 5 20,9 18,9 14,3 14,0 21,0 24,2 8. 13 2 34,1 34,3 20.3 15,2 28,2 19,8 Torakokaustika toimel 9. 3 4 22,2 14,4 31,6 18,6 43,9 23,7 10. 6 4 16,1 22,7 29,8 32,2 22,0 26,2 11. 2 3 23,1 — 21—,1 29,2 33-,9 21,6 20,912. 2 32,8 43,0 26,3 _ 13. 5 3 39,3 36,4 32,4 25,8 23,2 28,8 14. 1 1 31,2 17,6 8,6 9,1 29,4 17,2 15. 3 2 29,6 12,2 25,2 9,3 40,5 16,0 16. 2 1 34,5 32,3 24,6 24,6 29,9 25,7 M — mehed N — naised siooni nähtudega haigetega — enamikul neist oli ravi algul Thorni test negatiivne. Kui keskmised lähteväärtused on üle füsioloogilise normi piiri n ing 1,—2. päeval esineb 17-ks erituse tõus, siis 7 —8. päevaks langeb eritus allapoole lähteväärtusi (4. ja 12 . grupp) Normi ülemisel piiril olevate keskmiste lähteväärtuste korral 1 — 2 . päevaks kõrgenenud eritusnivoo säilib ka 7 . - 8. päeval (5. grupp) Kui keskmised lähteväärtused on tunduvalt üle normi piiride, siis 17-ks erituse langus, mis on alanud 1 —2. päeval jätkub veelgi 7 —8. päeval (6. ja 13. grupp). Kui keskmised lähteväärtused on m adalam ad kui eelmises rühmas, s. t. üle füsioloogilise keskmise või ületavad vähesel m ääral füsioloogilise normi piiri, langeb 17-ks eritus 1,—2 . päeval, torakokaustika järgselt 2 haigel isegi alla füsioloogilise normi piiri’, 152 ja taastub 7 —8. päevaks (7 ja 14. grupp). 8.,15. ja 16. grupis, kus lähteväärtused on vähesel määral kõrgenenud üle normi, esineb 1.—2. päeval kerge 17-ks erituse langus, 7 —8. päevaks aga eritus tõuseb, osal jääb allapoole lähteväärtust, osal saavutab selle ja osal isegi ületab. Ainult 15. grupi naistel on lähteväärtus alla keskmise nivoo, langus saavutab normi alumise piiri, tõus ületab 7.—8. päevaks lähteväärtuse. Viimati uuritud haiged on väheste intoksikatsiooninähtudega ja enamikul on Thorni test positiivne. 17-ks erituse dünaamika uurimisel selgub, et õhkrinna rajamisel võib uus 17-ks erituse nivoo püsida pikemat aega ja säilidagi sel tasemel, eriti siis, kui eritus kulgeb normi piirides. Muutunud 17-ks erituse nivoo võib taastuda või uuesti muutuda ravi või mingi ravimenetluse toimel, nagu näit. teisele poole õhk­ rinna rajamine või torakokaustika. Õhkrinna rajamise järel ilmuvad ka diureesi muutused, mis on samasuunalised 17-ks erituse muutusega, kuigi suhet erituse hulkade vahel ei saa seletada. Ta b e l 6 Eosinofiilide arvu muutustest õhkrinna rajamise, rajam iskatse ja torakokaustika toimel Eosinofiilide Eosino­ Juhtu­ fiilide langus tõusMenetlus de arv arv mm3 Juhtude Juhtude (keskmine) arv % arv % Õhkrinna rajamine 20 70—720 15 26,4—64,0 5 43,8— 100 (220) (44,9) (64,6) Õhkrinna rajamise katse 10 70—720 9 40,0—53,0 1 77,8 (220) (47) Torakokaustika 15 60—370 15 25,8— 100 -- (183) (62) Tabelist 6 selgub, et õhkrinna rajamise ja rajamise katse toimel ei esine eosinofiilide reaktsioonis olulist erinevust, küll aga on torakokaustika järel eosinofiilide keskmine langus suurem ja puudub paradoksaalne reaktsioon. Enamikul haigetel esines eosinofiilide arvu langusega sam a­ aegselt 17-ks erituse tõus ja vastupidi; 6 juhul nimetatud seost ei täheldatud. Pärast õhkrinna rajam ist esines 15 haigel kerge reaktsioon - - temperatuuri tõus kuni 37,5° 10 juhul esines reaktsioon neil juhtudel, kui 17-ks eritus tõusis, ja 5 juhul siis, kui see langes. 153 Torakokaustika järel esines subfebriilne tem peratuur 20 juhul; 13 juhul, kus 17-ks eritus tõusis, ja 7 juhul, kus see langes. Tora­ kokaustika järel ilmus 2 haigel komplikatsioonina pneumopleuriit ja 2 haigel hemotooraks, mis allusid lühiajalisele ravile. Arutelu ja kokkuvõte Uuritud kopsutuberkuloosihaigetel rakendati hügieenilis-dieeti- list ravirežiimi ja kasutati antibakteriaalseid ravimeid. Vastavalt näidustusele rajati õhkrind ja kopsukollapsit takistavate liidete kõrvaldamiseks teostati torakokaustika. Neil haigeil uuriti õhkrinna rajamise, rajam ise katse ja tora­ kokaustika toimet hüpofüsaar-adrenaalsüsteem i talitlusele. Uurimistulemustest selgub, et õhkrinna rajam ise ja torako­ kaustika toimel muutub oluliselt 17-ketosteroidide eritus lühemaks või pikemaks ajaks suuremal osal' uuritutest. Õhkrinna rajamise toimel 17-ketosteroidide erituses 11,4%-1 juhtudest olulisi nihkeid ei täheldatud, tõus ja langus aga esinesid võrdsel arvul juhtudel (44,3%) Eelmainitu on kooskõlas N. Kelleri ja R. Haizmanni [7] ning I. G. Gurjeva [12] andmetega, kes täheldasid õhkrinna ra ja­ mise toimel 17-ketosteroidide erituse tõusu, samuti G. I. Melni- ku [8] leiuga, kes sel puhul kirjeldas nende langust. Analoogilisel uurimisel torakokaustika toimel 17-ketosteroidide eritus tõusis 57%-l ja langes 43%-1 juhtudest. Kuigi keskmised 17-ketosteroidide erituse tõusud ja langused oluliselt ei erinenud, viitab tõusuga juhtude suurem arv haigete parem ale üldseisundile torakokaustika ajal. Peale eespool kirjeldatud, 1—2 päeva pärast õhkrinna rajamist ja torakokaustikat tekkinud 17-ketosteroidide erituse muutuste ilmnevad muutused ka hilisemas erituses. Kui pärast õhkrinna ra jam ist või torakokaustikat 1 .—2 . päeval esinev tõus jätkub ka 7.—8. päeval, on see neerupealiste koore funktsionaalsete reservide olemasolu tõendiks. Kuivõrd 17-ketosteroidide eritus on 7 —8. päevaks langenud, viitab see funktsionaalsete reservide vähene­ misele. Nii on haigetel, kelle 17-ketosteroidide eritus taastub 7.—8. päevaks, Thorni test negatiivne. Neerupealiste koore kõrgenenud talitlusega haigetel õhkrinna rajamise või torakokaustika toimel 1 .—2 . päeval a lanud langus jätkub ka 7 —8. päeval. Kui aga lähtenivoo on m adalam või neeru­ pealiste koore funktsionaalsed reservid suuremad, tõuseb 17-ketos­ teroidide eritus 7 —8. päevaks endisele nivoole, mõnel juhul isegi ületab selle. Kõrged ja m adalad välistem peratuurid, operatsioonid, füüsili­ sed pingutused, tugevad emotsioonid, infektsioonid jt. «stressorid» vallandavad adrenokortikotroopse hormooni kõrgenenud erituse. Viimane omakorda tõstab neerupealiste koore hormoonide eritust, mille iseloom ja kestus sõltuvad vastava stressi intensiivsusest ja 154 kestusest. Liiga tugev või pikk stress viib neerupealiste koore väljakurnamisest tingitud alafunktsioonile. Stresside liitumine võib anda normaalsest tugevama vastuse või kui see on liiga tugev — funktsiooni languse (Selye [13]) Erutusseisundis olevat kude ärritades saam e norm aalsest tu ­ gevama vastuse, ärritades aga ülierutusseisundis olevat kude, saame paradoksaalse reaktsiooni (N. J. Vvedenski [14]). Madal 17-ketosteroidide eritus võib kopsutuberkuloosihaigetel, kui prot­ sess pole ulatuslik ega kauakestev, olla tingitud m adalast AKTH eritusest (K- L. Radenbach [15]) Nõustume eeltooduga, sest õhk­ rinna rajamise või torakokaustika toimel ilmnev 17-ketosteroidide erituse kõrgenemine tõendab, et madal eritus pole alati neerupea­ liste koore väljakurnam ise tunnuseks. Neerupealiste koore seisun­ diga pideva stressi t ingimustes on seletatav ka 17-ketosteroidide «erituse ü lem ääraselt suur tõus või kõrgenenud erituse langus. Kuna on teada, et eosinofiilide arvu reguleerib glükokortikoi­ dide (11— 17-oksüsteroidide) peegel veres ja et 20 Ü AKTH süstimine põhjustab eosinofiilsete granulotsüütide arvu languse veres üle 50%, siis see nn. Thorni test näitab neerupealiste koore normaalset talitlust. Nii esineb negatiivset Thorni testi raskema intoksikatsiooni ja laialdasema protsessiga haigetel kolm korda rohkem. Õhkrinna rajamise ja rajamise katse toimel ilmnevad eosino­ fiilide arvu muutused on samuti neerupealiste koore funktsionaalse seisundi näitajad. Et õhkrinna rajamise ja rajamise katse toimel ilmnevatel eosinofiilide arvu muutustel pole olulist vahet, siis lubab see oletada õhkrinna rajamise katse puhul emotsionaalse stressi toimet. Torakokaustika toimel ilmuv suurem eosinofiilide langus ja paradoksaalsete reaktsioonide puudumine kõneleb raskem ast traumast ja haigete hüpofüsaar-adrenaalsüsteemi parem ast funkt­ sionaalsest seisundist kui õhkrinna rajamise ajal. Eosinofiilide arvu muutuse ja 17-ketosteroidide erituse vahel puudub seos ainult mõnel üksikul juhul, kus on tõenäoliselt tege­ mist lühiajalise teisesuunalise 11 — 17-oksüsteroidide eritusega. Thorni testide ja õhkrinna rajam ise n ing torakokaustika jä rg ­ sete eosinofiilide arvu ja 17-ketosteroidide erituse muutuste vahel seost ei täheldatud: ilmselt on nimetatud stressid erineva iseloomu ja intensiivsusega. 17-ketosteroidide erituse tõus õhkrinna rajamise ja torako­ kaustika toimel viitab hüpofüsaar-adrenaalsüsteem i funktsionaal­ sete reservide olemasolule, kuid 17-ketosteroidide erituse kõrgene­ mist üle füsioloogilise piiri, eriti kui see kestab pikemat aega, ei saa pidada alati kasulikuks reaktsiooniks, sest on teada, et neeru­ pealiste koore hüperfunktsioon mõjub soodustavalt tuberkuloosse protsessi arengule. Kasulikuks võime pidada ka neerupealiste koore funktsiooni 155 pidurdust, kui õhkrinna rajamise või torakokaustika toimel kõrge­ nenud 17-ketosteroidide eritus normaliseerub. Seda kinnitavad autorid, kes m ärgivad neerupealiste koore funktsiooni languse soodsat moju kopsutuberkuloosi kulule. Nii täheldasid O. Gsell ja E. Uehlinger [16] kopsutuberkuloosi healoomulist kulgu morbus Addisoni haigetel ning W- v Kempen [17] leidis, et langenud 17-ketosteroidide eritusega kopsutuberkuloosihaigetel esineb äge­ nemisi harvem kui normaalse või kõrgenenud 17-ketosteroidide eri­ tusega haigetel. Järeldused 1 . Õhkrinna rajamise ja torakokaustika toime muudab kopsu­ tuberkuloosihaigetel hüpofüsaar-adrenaalsüsteemi talitlust. 2. 17-ketosteroidide erituse muutus kopsutuberkuloosihaigetel nimetatud protseduuride toimel sõltub neerupealiste koore talitluse seisundist. Kõrge lähtenivoo puhul toimiv ärritus viib erituse lan­ gusele ja ümberpöördult. Hiljem osal haigetel erituse nihked süve­ nevad, osal säilitavad saavuta tud taseme ja osal haigetel taas­ tuvad. 3. Õhkrinna rajam isest ja rajamise katsest tingitud eosinofiil- sete granulotsüütide nihked perifeerses veres kajastavad neeru­ pealiste koore funktsionaalset seisundit: eosinofiilsete rakkude arvu langus üle 50% näitab neerupealiste koore intaktsust, kuna vähene langus või isegi tõus viitab neerupealiste koore talitluse pidurdusele või funktsionaalsele puudulikkusele. 4. Eosinofiilsete rakkude langus perifeerses veres torakokaus­ tika toimel viitab glükokortikoidide peegli tõusule veres postope- ratiivsel perioodil. 5. Negatiivne Thorni test viitab neerupealiste koore talitluse langusele. Et Thorni testil puudub seos õhkrinna rajamise, rajamise katse ja torakokaustika toimel ilmnevate vere eosinofiilsete rak­ kude arvu muutustega, siis võib oletada, et neil juhtudel vallandas reaktsiooni eri iseloomuga stress. KIRJANDUS 1. Y a m a s а к i, Z., Igakkaizassi, 1953, 28/10, 1161— 1173, ref.: Exerpta Medica, 1955, 8, 6, 309, 130— 131. 2. S i 11 a s t u, H., Vereseerumvalkude nihetest kopsutuberkuloosihaigetel pneu- matooraks- ja kombineeritud pneumotooraks-antibiootilis + kemoterapeu- tilise ravi vältel. Kandidaadidissertatsioon, Tartu 1959. 3. С и л л а с т у, X. А., О сдвигах картины белой крови при наложении пневмоторакса. Сборник трудов по инфекционным болезням. Институт экспериментальной и клинической медицины АН ЭССР (В печати). 4. L e p p , F., K a r u s o o , J., Weltmanni koagulatsioonilindi ja kadmium- reaktsiooni dünaamikast kopsutuberkuloosihaigete ravitulemuste hinda­ misel. (Trükis.) 5; Х а р ь к о в а , А. А., А л ь т ш у л е р , Р Н., Проблемы туберкулеза, 1940, 6, 105— 106. 156 6. В а с и л ь е в а , В. К., Г о л ь д ш т е й н , М. М., Проблемы туберкулеза, 1953, 1, 11 — 16. 7. К е 11 е г, N., Н а i z ш а п n, R., Beitr. z. Kiin. der Tuberk., 1954, 112, 223—233. 8. М е л ь н и к , Г И., Содержание 17-кетостероидов в моче больных тубер­ кулезом легких. Автореферат диссертации на соискание ученой степени канд. мед. наук, Львов 1959. 9. W ö 1 z, А., Ztschr. f. d. ges. inn. Medizin, 1956, 11, 124. 10. R о с h e, М., H i 11 s, A. G., T h о r n, G. W., Journ. of Clin. Endocrinology, 1949, 9, 7, 662. 11. М и л о с л а в с к и й , Я. М., Клин. мед. 1952, 30, 3, 67—71. 12. Г у р ь е в а , И. Г., К вопросу о функциональном состоянии коры над­ почечников при туберкулезе легких. Диссертация на соискание степе­ ни какд. мед. наук, Москва 1957. 13. S е 1 у е, Н., Einführung in die Lehre vom Adaptationssyndrom, Stuttgart 1953. 14. В в е д е н с к и й , H. E„ Избранные произведения, Изд. АН СССР 1951, 523—551. 15. R a d e n b a c h , К. L„ E i s e n b l ä t t e r , J., Beitr. z. Kiin. d. Tuberk., 1954, 112, 6, 454—474. 16. G s e l i , O., U e h 1 i n g e r, E., Beitr. z. Kiin. der Tuberk. und spezif. Tuberk. Forschung, 1933, 83, 2, 121— 157. 17. K e m p e n , W v„ Beitr. z. Kiin. d. Tuberkulose. 1958, 118, 6, 403—420. О ВЛИЯНИИ НАЛОЖЕНИЯ ПНЕВМОТОРАКСА И ПРОВЕДЕНИЯ ТОРАКОКАУСТИКИ НА ФУНКЦИЮ КОРЫ НАДПОЧЕЧНИКОВ У БОЛЬНЫХ ТУБЕРКУЛЕЗОМ ЛЕГКИХ Ф. Лепп и Я. Карусоо Р е з юм е При определении 17-кетостероидов в суточной моче у боль­ ных туберкулезом легких пользовались методом Циммермана в модификации Милославского. Эозинофильные гранулоциты счи­ тались в камере Бюркера в растворе Дунгера. При выполнении теста Торна больным впрыскивали внутримышечно 20 единиц аденокортикотропного гормона. Больные пользовались гигиено-диетическим режимом лече­ ния, и им было назначено лечение антибактериальными препа­ ратами. Наложение пневмоторакса совершалось на 6—34 день лечения, в среднем 14,5. Торакокаустику проводили в среднем на 44,5 день лечения. Влияние наложения пневмоторакса и торакокаустики на вы­ деление 17-кетостероидов в суточной моче исследовалось у 68 больных туберкулезом легких (42 мужчин, 26 женщин). Исследование влияния наложения пневмоторакса на выде­ 157 ление 17-кетостероидов проводилось в 70 случаях, реакция в 11,4% осталась без изменений, повышение и понижение выде­ ления отмечалось в равных случаях (44,3%) Влияние торакокаустики на выделение 17-кетостероидов исследовалось в 42 случаях, повышение выделения наблюдалось в 57%, а понижение в 43%. Отмечается, что влияние наложения пневмоторакса и про ведения торакокаустики на динамику выделения 17-кетостерои­ дов находится в зависимости от исходного уровня. При исход­ ных данных ниже или в пределах нормы выделение у большин­ ства больных повышается динамически, а при высоких исходных данных выделение динамически понижается. Проба Торна проводилась в 45 случаях, из них 20 проб ока­ зались патологическими. Влияние наложения пневмоторакса на изменение количества эозинофильных гранулоцитов крови исследовалось в 20 случаях, понижение их отмечалось в 15 случаях, в среднем 44,9%. Влияние торакокаустики на изменение количества эозино­ фильных гранулоцитов крови исследовалось в 15 случаях, по­ нижение их наблюдалось в среднем в 62%. При влиянии наложения пневмоторакса и проведения торг- кокаустики различий в выделениях 17-кетостероидов у мужчин и женщин не отмечено. Выводы 1. Влиянием наложения пневмоторакса и торакокаустики изменяется функция гипофизарно-адренальной системы. 2. Влиянием названных процедур у больных туберкулезом легких изменение выделений 17-кетостероидов находится в за­ висимости от состояния функции коры надпочечников; дейст­ вующее раздражение при высоком состоянии исходного уровня приводит выделение к понижению и наоборот; позднее у части больных сдвиги выделения углубляются, у части из них сохра­ няется достигнутый уровень и у части больных наблюдается восстановление уровня. 3. Влиянием наложения пневмоторакса и только проколом иглой сдвиги эозинофильных гранулоцитов крови отражают функциональное состояние коры надпочечников: незначитель­ ное понижение эозинофильных клеток крови или даже их повы­ шение указывает на торможение функции коры надпочечников или на функциональную недостаточность ее. 4. Под влиянием торакокаустики понижение эозинофиль­ ных клеток крови и отсутствие патологической реакции указы­ вает на повышение уровня глюкокортикоидов крови в послеопе­ рационный период. 5. Наличие патологического теста Торна указывает на по­ 158 нижение функции коры надпочечников, ибо отсутствует связь между изменениями количества эозинофилов крови после нало­ жения пневмоторакса, прокола иглой и торакокаустики, поэто­ му можно предположить, что реакция в этих случаях была вы­ звана стрессом особого характера. EFFECT OF ESTABLISHMENT OF PNEUMOTHORAX AND THORACOCAUTERY ON FUNCTION OF ADRENAL GLAND IN TUBERCULOUS PATIENTS F Lepp and J. Karusoo S u m in а г у The amount of 17-ketosteroids in the daily quantity of urine of tuberculous patients was determined according to Miloslavsky’s modification of the Zimmermann reaction. The number of eosino- phils was counted in the Bürker’s chamber. Besides dietic-hygienic treatment, the patients were treated with antimicrobial drugs. The effect of the establishment of pneumothorax and thoraco- cautery on the excretion of 17-ketosteroids in the daily urine was examined in 68 cases (42 males and 26 females). The effect of the establishment of pneumothorax on the excre­ tion of 17-ketosferoids was studied in 70 cases. In 11. 4 per cent of the cases no reaction was observed, whereas the number of cases where the excretion increased and decreased was equal (44. 3 per cent) The influence of thoracocautery on the excretion of 17-keto­ steroids was examined in 42 cases. An increase was observed in 57 and a decrease in 43 per cent of the cases. Thorn tests were carried out in 45 cases of which 20 cases proved to be pathological. The effect of the establishment of pneumothorax on the number of eosinophils was studied in 20 cases. The average decrease of 44.9 per cent was- observed in 15 cases. The effect of thoracocautery on the changes in the number of eosinophils was investigated in 15 cases. The average decrease observed was 62 per cent. No differences were observed comparing the effect of the establishment of pneumothorax and thoracocautery on the excre­ tion of 17-ketosteroids in male and female patients. Conclusions 1. The establishment of pneumothorax and thoracocautery may influence the function of the pituitary-adrenal system. 159 2. The changes in the excretion of 17-ketosteroids in tuber- culous patients depend on the condition of the functional activity of the adrenal gland. In case of a high initial level the irritation tends to reduce the excretion and vice versa, later on the changes in the excretion may either become more pronounced, or the excre­ tion may retain the level reached, or return to normal. 3. The establishment of pneumothorax and an attempt to establish it do not differ much in their effect, both reflecting the functional condition of the adrenal gland: a slight decrease, or even an increase, in the number of eosinophils reveals either an inhibition of the function of the adrenal gland or its functional insufficiency. 4. Under the influence of thoracocautery a decrease in the number of eosinophils and an absence of pathological reaction show an increase in the quantity of glycocorticoids in the blood of post-operative patients. 5. A negative Thorn test indicates a functional insufficiency of the adrenal gland and, as there is no correlation between the changes in the number of eosinophils after the establishment or attempt to establish pneumothorax and thoracocautery, refers to а special kind of stress. 160 KESKNÄRVISÜSTEEMI INDIVIDUAALSE REAKTIIVSUSE OSATÄHTSUSEST EKSPERIMENTAALSE HÜPERTOONIA TEKKEMEHHANISMIDES M. Kull ja R. Looga Teaduskonna sisehaiguste ja patoloogilise füsioloogia kateeder Üks kõige sagedamini esinevaid vereringe häireid, millega tegeleb kaasaja kliinik, on kahtlematult hüpertoonia, nii hüper- tooniatõbi kui ka sümptomaatilise hüpertoonia mitmesugused vor­ mid. Seepärast on hüpertoonia tekkemehhanismide uurimisel era­ kordselt suur tähtsus. Kuigi nõukogude teadlane akadeemik G. F Lang [13] tõestas juba 1948. a. hüpertooniatõve kortikovistse- raalse iseloomu, on veel tänapäevani suur hulk selle haiguse konkreetseid mehhanisme ja küsimusi selgitamata. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida eksperimentaalselt kesk­ närvisüsteemi individuaalse reaktiivsuse resp. närvisüsteemi tüü­ pide osatähtsust hüpertoonia tekkemehhanismides. Kirjanduse andmed selle küsimuse kohta on väga vähesed ja sealjuures veel lahkuminevad. Nii leidis L. B. Gakkel [4], et rõhuv enamik hüper- tooniatõbe põdevatest haigetest kuulub nõrka närvisüsteemi tüüpi. Ent V V Jakovleva ja В. I. Stožarovi [19] järgi on vähemalt 50%-l hüpertooniatõve haigetest tugev närvisüsteemi tüüp. Aka­ deemik А. I. Nesterovi [15] andmetel leidsid tema kaastöölised N. A. Glagoljeva ja T. F Tregubenkova, et uuritud 75-st hüper­ tooniatõve haigest kuulusid 22 nõrka, 53 aga tugevasse närvi­ süsteemi tüüpi (sangviinikuid 35, koleerikuid 15, flegmaatikuid 3) Nii G. F Lang kui ka А. I. Nesterov leiavad, et tulemuste selline vasturääkivus võib olla tingitud närvisüsteemi tüpoloogiliste oma­ duste muutumisest haiguse jooksul. Et närvisüsteemi tüüpe ini­ mestel enne haigestumist praktiliselt poie võimalik määrata, siis tekib kahtlus, kuivõrd uuritavat küsimust on üldse võimalik lahendada kliiniliste andmete põhjal. Hoopis rohkem võimalusi pakub eksperimentaalne meetod. Kuid kahjuks ka selliseid and­ meid on äärmiselt vähe. Meil õnnestus leida vaid М. M. Gurevitši [6] töö, mis käsitleb kõnesolevat küsimust. Autor uuris 6 koeral, kes kuulusid erinevatesse närvisüsteemi tüüpidesse, hüpertoonia 11 Arstiteaduslikke tõid VI 161 teket ̂ eksperimentaalse neuroosi tagajärjel. Tulemusena leidis ta* et koige ilmsemad vererõhu muutused tekkisid nõrga närvisüs­ teemi tüübiga loomadel, kuna tugeva tüübi puhul olid need väike­ sed või puudusid täiesti. Tuleb märkida, et autori poolt kasutatud metoodikaga esilekutsutud hüpertoonia oli üldse kõikidel looma­ del küllalt nõrk ja lühiajaline. Pidades silmas kõiki eespool toodud andmeid, otsustasime uurida küsimust süstemaatiliselt suuremal arvul loomadel, raken­ dades sealjuures efektiivsemat eksperimentaalse hüpertoonia metoodikat. Metoodika Katsed viidi läbi 30 valgel rotil kaaluga 200—300 g. Katse­ loomade individuaalse reaktiivsuse väljaselgitamiseks rakendati I. P Pavlovi laboratooriumis N. P. Studentsovi poolt kasutusele võetud meetodit (J. A. Vassiljev [2]). Rotid paigutati ühekaupa suurde plekkvanni, mis kaeti klaasplaadiga ja mille seintele oli kinnitatud 2 tugevakõlalist elektrikõlistit. Viimaste sisselülita­ misel 2 minutiks reageerisid loomad erinevalt: «helitundetud» rotid jäid tugeva helilise ärrituse toimimisel rahulikuks, ilmus vaid mõõdukas orienteerumisreaktsioon (0); 2) «helitundlikel» rottidel ilmnes ärrituse toimimisel tormiline motoorne reaktsioon, paaniline jooksmine mööda plekkvanni. Motoorse reaktsiooni tugevuse järgi jaotati need loomad veel alarühmaaesse: a) paani­ line jooks on kahefaasiline — algul jooks, siis rahunemine 10—20 sekundiks, millele järgneb uuesti jooks ( + ); b) sama, mis eelmi­ ses alarühmas, ent 2. faasis läheb jooks üle epilektilisteks kram­ pideks ( + + ); c) epileptilised krambid tekivad juba 1 faasis ( + + +). Samasuguseid reaktsioonitüüpe on kirjeldanud ka L. V Krušinski, L. P Puškarskaja ja L. N. Molodkina [11] jt. Vas­ tavalt J. B. Pavlova [16] uuringutele kuuluvad «helitundlikud» rotid ka nõrka, inertse liikuvusega närvisüsteemi tüüpi. Eksperimentaalse hüpertoonia esilekutsumiseks katseloomadel kasutati А. H. Kogani [8] poolt läbitöötatud metoodikat, mille põhiliseks tingimuseks on išeemilise seisundi tekitamine ühes neerus koos teise neeru järgneva operatiivse eemaldamisega. Neeru išeemia kutsub autor esile kompressiooniga organile vii­ mase õmblemise teel tihedalt tsellofaanpaberisse. Meie oma kat­ setes kasutasime tsellofaanpaberi asemel tavalist marlit. Kaks nädalat hiljem eemaldatakse teine neer, mille järel hakkab välja kujunema tugev ja püsiv hüpertoonia. Vererõhku määrati kaudsel teel roti saba arterites I. S. Kan- fori [7] poolt kirjeldatud pletüsmomeetrilise meetodiga. Vererõhku mõõdeti kõikidel katseloomadel normaalses seisundis, otsekohe pärast esmakordse tugeva helilise ärrituse toime lõppu, kolman­ dal päeval pärast neeru eemaldamist ja edasi süstemaatiliselt ühe 162 kuu jooksul iga 7 päeva tagant. Katsetulemuste arvuline materjal töötati läbi variatsioonistatistiliselt. Katsetulemused ja arutelu Katseloomade vererõhu ja helilisest ärritusest põhjustatud motoorse reaktsiooni iseloomustus nii enne kui ka pärast nefro- geense hüpertoonia esilekutsumist on toodud tabelites 1 ja 2. Selgub, et vererõhu normaalsed väärtused rottide sabaarteris kõiguvad põhiliselt 100— 120 mm Hg vahel. Need tulemused langevad täielikult kokku teiste autorite andmetega, kes on seda küsimust uurinud (I. S. Kanfor [7], А. H. Kogan [9], T. L. Jan- kovskaja [20] jt.) Toimides tugeva helilise ärritusega 30-le normaalsele katse­ loomale, ilmnes, et 12 neist kuulusid «helitundetute», 18 aga «helitundlike» rühma. Torkab silma, et esimeses rühmas on ena­ muses isased, teises rühmas aga emased loomad. Vererõhu mõõtmised normaalsetel loomadel otsekohe pärast helilise toime lõppemist näitasid, et «helitundetute» rühmas olulisi erinevusi normaalsetest väärtustest ei esinenud, küll aga «heli­ tundlike» rühmas, kus sedastati märgatavaid nihkeid (keskmiselt 20—40 mm Hg) nii tõusu kui ka languse suunas. Need muutused möödusid aga suhteliselt kiiresti tavaliselt 10— 15 min., harvem 1—2 tunni jooksul. See tulemus näitab, et tugev heliline ärritus põhjustab «helitundlikel» loomadel tunduvaid häireid'mitte üksnes somaatilises, vaid ka vegetatiivses regulatsioonis. Seepärast uuri­ sime edaspidi helilise ärrituse toimet vaid pikemate ajavahemike tagant ja ainult pärast seda, kui eelnevalt olid juba määratud vererõhu väärtused. Ka H. S. Medoff ja А. M. Bongiovanni [21] on varem tähelda­ nud, et tugeva helilise ärrituse järel tekivad «helitundlikel» rottidel vererõhu muutused. Ent nende autorite järgi vererõhk nendes tingimustes ainult tõuseb ja seegi esineb vaid vanadel loomadel pärast ärrituse korduvat rakendamist. Raske on seletada nimetatud autorite ja meie andmete vaheliste lahkuminekute põh­ jusi. Arvatavasti on siin tegemist mingisuguste metoodiliste eri­ nevustega. Kuid kahtlemata osutavad ka nende autorite andmed vegetatiivsetele häiretele, mis tekivad «helitundlikel» rottidel tugeva helilise ärrituse toimel. А. M. Monajenkovi [14] järgi või­ vad vegetatiivse regulatsiooni mitmesugused häired tugeva heli­ lise ärrituse toimel tekkida ka «helitundetutel» rottidel. Kõnesolevaid vegetatiivseid häireid ei saa lahus vaadelda kõr­ gema närvitalitluse häiretest, mille tekkimist' rottidel tugeva helilise ärrituse toimel on täheldanud paljud autorid (Z. Servit [18]. А. M. Monajenkov [14], J. B. Pavlova [16], A. F Semiohhina [17], V M. Vassiljeva [3],Wan Bin [1] jt.). Kõrgema närvitalitluse sel­ lised häired on eriti tugevalt välja kujunenud «helitundlikel» loo­ 12 Arstiteaduslikke töid V I 163 madel, nõrgemalt aga «helitundetuil» Samuti püsivad need häi­ red «helitundlikel» rottidel kauem, olles sageli sedastatavad veel ühe kuu möödumisel. «Helitundetutel» loomadel taastub nor­ maalne kõrgem närvitalitlus märgatavalt kiiremini, sageli juba helitundetud l vererõhk----- \helHundlikur* rotid * » 11 * motoorne - — ■— ~ rotid ' reoktsiooo Vererõhu ja heliärritusest põhjustatud mo­ toorse reaktsiooni muutused nefrogeense hüper­ toonia puhul «helitundlikel» ja «helitundetuil» rottidel. Muutused on väljendatud protsentides läh- teväärtuste suhtes tabelite 1 ja 2 keskmiste andmete põhjal. Motoorse reaktsiooni intensiiv­ sus on loetud 100%-liseks, kui kõikidel antud grupi loomadel esineb tugeva heliärrituse puhul 3. astme motoorne reaktsioon ( + + + )- mõne päeva jooksul pärast tugeva helilise ärrituse toimet А. M. Monajenkov [14], J. B. Pavlova [16], Wan Bin [1]). Pidades silmas kõiki eespool toodud andmeid, võiks juba a priori väita, et ka eksperimentaalne hüpertoonia peaks kulgema «helitundetuil» ja «helitundlikel» rottidel erinevalt. Tõepoolest, meie uuringud kinnitasid seda oletust täiel määral (vt. joonis, tabelid 1 ja 2)'. 164 T a b e l 1 Vererõhu (RR) ja heliärritusest põhjustatud motoorse reaktsiooni (R) muutustest nefrogeense hüpertoonia puhul «helitundetutel» rottidel Enne hüpertoonia tekitamist Pärast hüpertoonia tekitamist ugu: Katse­ Jrk. isane looma 3. päev 10. päev 17. päev 24. päev nr. pc, nr. RR mm Hg ------------ _ --------------- -;mane RR mm Hg R pärast R RR mm Hg RR mm Hg R___ RR mm Hg R RR mm 1 lg| R 1. 1 I 112 0 114 110 113 0 120 + 150 + + 2. 2 I 115 0 116 110 114 0 117 + 165 + + 3. 5 I 109 0 106 118 135 + 190 + + 230 + + + 4. 6 I 136 0 136 135 135 + 210 + + + 228 + + f 5. 8 E 113 0 114 124 110 + 216 + + + 6. 10 I 133 0 136 120 122 0 120 + + 158 + + 7. 13 I 109 0 102 132 120 + 174 + + * * 8. 16 I 115 0 114 122 116 0 9. 17 E 120 0 124 * 10. 20 I 123 0 122 110 120 0 130 + ± 210 + + + 11. 21 I 120 0 128 122 * 12. 22 I 100 0 104 100 * M = 117 M=188 M = 120 M=160 M =189 6= ± 10,2 ö=± 8 ,3 0= ±9,1 ö= ± 16 ,l 6 = ±36,9 tn — ± 3,0 m== ±2,5 m =± 3,4 tn = ±5,7 m = ± 15,4 t = 0,205 * = 0,66 /=1,03 t = 4,601 P<0,5 P<0,5 P< 0,2 P<0,001 M ä г к u § e d: märk * tuhistab katselooma väljalangemist uuringuist surma tõttu. T a b e l 2 Vererõhu (RR) ja heliärritusest põhjustatud motoorse reaktsiooni (R) muutused nefrogeense hüpertoonia' puhul «helitundlikel» rottidel Enne hüpertoonia esilekutsumist Pärast hüpertoonia esilekutsumist Sugu: Jrk. Roti I — isane nr. nr. E — emane 3..päev 10. päev 17. päev 24. päev RR mm Hg RR mm Hg R pärast R RR mm Hg RR mm Hg R RRm m H g| R RR mm Hg R i 1. 3 E 113 + 180 * 2. 4 E 110 + + - 91 225 3. 7 E 112 + 90 179 ! 233 + + + * 4. 9 I 99 + + 82 182 212 + + + 132 + + + * 5. 11 E 124 + + 92 203 * 6. 12 E 119 + + 117 202 * 7. 14 I 98 + 68 202 * 8. 15 E 115 + 90 192 9. 18 1 120 + + 96 175 ! 215 205 191 + -!- + 10. 19 E 128 + 98 182 236 + + + * + + + 11. 23 I 111 + 175 185 195 + + + 198 204 + + + 12. 24 E 118 + + 150 205 213 + + 219 + + + 142 + -H- 13. 25 E 89 + 136 202 226 + + + + + + 14. 26 E 117 * + + + 129 * + + + 15. 27 E 101 + 145 * 16. 28 E 123 + + 155 * 17. 29 E 110 + + 116 * 18. 30 E 116 + + 86 * AJ = 113 Af = 194 Af = 219 M = 188 Al =179 ö= ± 10,1 G = ± 14,6 a = ± 14,2 о = ±38,7 a = ±32,5 m = ± 2,4 m = ± 1,3 m = ±5,3 tn — ± 19,4 m = ± 18,0 i — 10,8 P/ =< 03,,02 01 / = 3,86 / = 3,59 P< 0,001 P < 0,001 P < 0,001 M ä r k u s e d : märk * tähistab katselooma väljalangemist surma tõttu. «Helitundetuil» loomadel esimese 10 päeva jooksul pärast nefrogeense hüpertoonia esilekutsumist vererõhu muutusi nor­ maalsete väärtustega võrreldes praktiliselt ei esinenud. Ainult ühel rotil (nr. 5) täheldati selle aja jooksul vererõhu mõningat tõusu. Pärast 10.— 13. päeva hakkas enamikul juhtudel vererõhk tõusma ja saavutas 24.-27 päevaks kõrged väärtused (220—230 mm Hg). Koos vererõhu muutustega tekkisid muutu­ sed ka katseloomade «h^litundlikkuses». Kui enne eksperimen­ taalse hüpertoonia esilekutsumist ükski analüüsitava grupi loo­ madest ei reageerinud motoorselt tugeva helilise ärrituse toimele, siis 10. päeval pärast hüpertoonia tekitamist, mil kontrolliti esma­ kordselt uuesti loomade «helitundlikkust», ilmnes 4 rotil (nr. 5, 6, 8, 13) juba 1. astme metoorne reaktsioon. On oluline märkida, et ainult ühel rotil (nr. 5) täheldati samal ajal ka mõningast vererõhu tõusu. Ülejäänutel püsis vererõhk aga normi pürides. 17. päeval, mil kontrolliti uuesti «helitundlikkust», selgus, et juba kõikidel katseloomadel esines erineva tugevusega motoorne reaktsioon helilisele ärritusele. Ent vaatamata sellele püsis 3 rotil (nr. 1, 2 , 10) vererõhk ikkagi veel normi piirides. Alles 24. päeval sedastati kõikidel loomadel tugevat hüpertooniat. Motoorne reaktsioon helilisele ärritusele oli samuti veelgi tugevnenud. | Siit järeldub, et eksperimentaalse hüpertoonia puhul tgkib rottidel algul «helitundlikkuse» tõus ja alles siis järgneb vere­ rõhu tõus. Hoopis teisiti kulges hüpertoonia «helitundlike» rottide rüh­ mas. Juba esimese kolme päeva jooksul pärast nefrogeense hüper­ toonia esilekutsumist täheldati kõikidel katseloomadel väga tugevat vererõhu tõusu, mis 10. päevaks saavutas veelgi kõrge­ mad väärtused. Edasi näitasid vererõhu keskmised andmed mõningast langust, mis on tingitud eelkõige sellest, et eriti tugeva hüpertoo.niaga loomad hukkusid suhteliselt kiiresti. Ka «heli­ tundlike» grupis tõusis paralleelselt vererõhuga loomade «heli- tundlrkkuse» aste. Alates 10. katsepäevast ilmnes kõikidel rottidel (välja arvatud nr. 23) 3. astme motoorne reaktsioon, s. o. epilep­ tilised krambid, mis vallandusid kohe ärrituse toime alates. Võrreldes katseloomade suremust hüpertoonia väljakujune­ mise ajal mõlemas grupis, selgub, et «helitundlike» rühmas on see märgatavalt suurem kui «helitundetuil» (vt. tabelid 1 ja 2)- Saadud tulemuste põhjal on ilmne, et «helitundlikel» resp. nõrga ja inertse närvisüsteemiga loomadel tekib hüpertoonia märgatavalt kiiremini ja areneb tugevamalt välja kui «helitunde- tute» rühmas, kuhu kuuluvad eeskätt tugeva närvisüsteemiga loomad. Eespool toodud eksperimentaalsed andmed lubavad lähemalt selgitada ka mõningaid teisi nefrogeense hüpertoonia mehhanisme. L. V Krušinski ja tema kaastöölised [10, 11, 12] on tõestanud, et rottide erinev motoorne reaktsioon tugevale helilisele ärritusele 167 oleneb eeskätt erutus- ja pidurdusprotsesside vahekordadest pea­ aju koores. Rottide «helitundlikkus» on seda suurem, mida nõr­ gem on aktiivne, tingitud pidurdusprotsess, ja vastupidi. Küllalt tugeva tingitud pidurduse olemasolul motoorne reaktsioon helili­ sele ärritusele puudub täiesti («helitundetute» grupp). Rakenda­ des neid andmeid meie katsetulemuste seletamiseks, ilmneb, et nefrogeense hüpertoonia väljaarenemisel nõrgeneb samal ajal pidevalt aktiivne, tingitud pidurdusprotsess peaaju koores, mis väljendub katseloomade «helitundlikkuse» tõusus. Seega pole või­ malik seletada nefrogeense hüpertoonia mehhanisme üksnes humo- raalsete faktorite (reniin) toimega veresoontesse, nagu seda mit­ mel pool, eriti aga välismaal, tavatsetakse teha, vaid kahtlemata omavad siin tähtsust ka reflektoorse regulatsiooni häired. Viima­ sel ajal on sellele asjaolule juhtinud tähelepanu ka N. N. Gorev [5] oma kaastöölistega. Ent kui nimetatud autori arvates arenevad neurogeense regulatsiooni häired sekundaarselt vererõhu tõusu tagajärjel, siis näitavad meie katsetulemused vastupidist: nefro­ geense hüpertoonia puhul tekivad kõigepealt neurogeense regulat­ siooni häired ja alles siis, sekundaarselt, tekib vererõhu tõus. Sel­ lele viitab asjaolu, et kõigepealt tõuseb katseloomade «helitund­ likkus» ja alles hiljem hakkab tõusma vererõhk. Seega selgub, et nagu hüpertooniatõve nii ka nefrogeense hüpertoonia (ja tõenäo­ liselt ka kõigi teiste sümptomaatilise hüpertoonia vormide) puhul on püsiva kõrgenenud vererõhu väljakujunemise põhiliseks eelduseks tunduvad häired kõrgemas närvitalitluses. Nii nagu hüpertooniatõve patogeneesis nii omab ka siin olulist tähtsust tingitud pidurduse nõrgenemine. Erinevus seisneb vaid selles, et hüpertooniatõve puhul kutsuvad tingitud pidurduse nõrgenemise esile eeskätt välised, nefrogeense hüpertoonia korral aga sisemi­ sed patogeensed faktorid. Edasi järgneb, et hüpertoonia tekkimise kiirus ja tugevus olenevad otseselt organismi tingitud pidurduse iseloomust. Tugeva tingitud pidurdusprotsessi puhul, nagu see näiteks esineb «helitundetutel» rottidel, areneb hüpertoonia aeg­ laselt ja kujuneb välja nõrgalt. Vastupidi, nõrga tingitud pidur­ dusprotsessi puhul tekib hüpertoonia kiiresti ja vererõhk saavu­ tab kõrgeid väärtusi («helitundlikud» loomad). Seepärast on põh­ just arvata, et organismi kaitse- ja kompensatoorsetes mehha­ nismides, mis on suunatud hüpertooniat tekitavate faktorite toime vastu, omab erakordselt suurt tähtsust tingitud pidurdusprotsessi iseloom. See viib omakorda mõttele, et hüpertoonia teraapias tuleks peale tavaliste ravivõtete tähelepanu osutada ka tingitud pidurduse tugevdamisele. Nagu üldiselt on teada, omavad sellist toimet broomi soolad. Meie esialgsed eksperimentaalsed tähele­ panekud nimetatud küsimuses kinnitavad täiel määral seda arvamust.* * Vastavad andmed avaldatakse eri artiklina. 168 Edasi selgub meie katsetulemustest, et hüpertoonia väljakuju­ nemise käigus tekib tõenäoliselt ka närvisüsteemi tüüpide muu­ tumine. Sellele osutab asjaolu, et hüpertoonia jooksul tõusis kõiki­ del katseloomadel «helitundlikkus». «Helitundlikeks» muutusid isegi need katseloomad, kellel normaalselt ei esinenud tugevale helilisele ärritusele mittemingisugust motoorset reaktsiooni. Nagu juba eespool märgitud, kuuluvad «helitundlikud» loomad J^B . Pavlova [16] järgi nõrka ja inertsesse närvisüsteemi tüüpi, kuna «helitundetud» on eeskätt tugeva närvisüsteemi tüübi mitmesu­ guste vormide esindajad. Seega räägivad need meie eksperimen­ taalsed andmed G. F Langi ja А. I. Nesterovi oletuse poolt, et närvisüsteemi tüüp muutub hüpertooniatõve jooksul. Kliinilisel materjalil on närvisüsteemi tüübi osatähtsuse selgitamine hüper- tooniasse haigestumise suhtes raskendatud, sest pole võimalik tagantjärele selgitada, milline oli haige närvisüsteemi tüüp enne haigestumist. Et kõnesolev küsimus omab erakordselt suurt täht­ sust, siis on vajalik selle süstemaatiline ja üksikasjaline edas­ pidine uurimine. Järeldused 1. Rottidel, kes vastavad tugevale helilisele ärritusele tormi­ lise motoorse reaktsiooniga («helitundlikud»; nõrk ja inertne närvisüsteemi tüüp), tekib eksperimentaalne nefrogeenne hüper­ toonia tunduvalt kiiremini ja tugevamal kujul, kusjuures ka sure­ mus sellesse haigusse on neil suurem kui rottidel, kes ei reageeri motoorselt tugevale helilisele ärritusele («helitundetud»; eeskätt tugev närvisüsteemi tüüp) 2. Nagu hüpertooniatõve nii ka nefrogeense hüpertoonia tek­ kimine on seotud kõrgema närvitalitluse häiretega, mis seisnevad eeskätt tingitud pidurdusprotsessi nõrgenemises. 3. Peaaju koore tingitud pidurduse iseloom omab olulist tähtsust nefrogeense hüpertoonia arengu iseärasustele. 4. Nagu hüpertooniatõve nii ka nefrogeense hüpertoonia puhul tekivad algul kõrgema närvitalitluse häired ja alles siis vererõhu tõus. 5. Hüpertoonia arengu jooksul muutub haigestunud orga­ nismi närvisüsteemi tüüp, mistõttu viimase osatähtsuse selgita­ mine hüpertoonia tekkemehhanismides kliinilisel materjalil on raskendatud. KIRJANDUS 1. В а н Б и н ь , Журн. высш. нервн. деятельн., 1960, т. X, вып. 1, 144— 150. 2. В а с и л ь е в , Ю. А., Русск. физиол. журн., 1924, т. VI, вып. 4, 5, 6. 3. В а с и л ь е в а , В. М., Журн. высш. нервн. деят., 1958, т. V III, вып. 4, 602— 610. 4. Га к к ее ль, Л. Б., в кн.: Вопросы кардиологии и гематологии, Л. 1940, 115. 169 б. Г о р е в , Н. Н., Очерки изучения гипертонии, Киев 1959. 6. Г у р е в и ч , М. М., Ф'тол. журн. АН УРСР, 1955, т. I, 2, 62. 7. К а н ф о р , И. С., ''Бюлл. эксп. биол. и мед., 1959, т. XLV II, 1, 118— 120. 8. К о г а н , А. X., Архив патол., 1952, 2, 63— 70. 9. К о г а н , А. X., Бюлл. эксп. биол. и мед., 1959, т. X L V III, 10, 109— 113. 10. К р у ш и н с к и й, Л. р., Ф л ё с с , Д. А., М о л о д к и н а, Л. Н., Журн. общей биол., 1950, т. XI, 2, 104:— 119. 11. К р у ш и н с к и й , Л. В., П у ш к а р с к а я , Л. П., М о л о д к и н а, Л. Н., Вест. Моск. унив., 1953, 12, 25—44. 12. К р у ш и н с к и й, Л. В., Усп. совр. биол., 1954, т. XXV II, вып. 1, 74—93. 13. Л а н г , Г Ф., Труды IV сессии АМН СССР, М. 1948, 6. 14. М о н а е н к о в, А. М., Журн. высш. нервн. деят., 1956, т. VI, вып. 6, 891—897. 15. Н е с т е р о в , А. И., Опыт клинического изучения особенностей высшей нервной деятельности у белых крыс с заболеваниями внутренних ор­ ганов. Актовая речь, 2-ой Моск. мед. инстит., М. 1955. 16. П а в л о в а , Е. Б., Журн. высш. нервн. деят., 1957, т. V II, вып. 5, 754—764. 17. С е м и о х и н а, А. Ф., Журн. высш. нервн. деят., 1958, т. V III, вып. 2, 278— 285. 18. С е р вит, 3., Журн. высш. нерв, деят., 1955, т. V. вып. 4, 474— 479. 19. Я к о в л е в а , В. В., С т о ж а р о в , Б. И., Работы Ленинградских вра­ чей за годы Отечеств, войны, 1946, т. V III , 75. 20. Я н к о в с к а я , Ц. Л., Физиол. журн. СССР, 1958, т. XLIV , 7, 686—690. 21. M e d o f f , Н. S., B o n g i o v a n n i , А. М., Americ. Journ. Physiol., 1945, 143, 2, 300— 306. О РОЛИ ИНДИВИДУАЛЬНОЙ РЕАКТИВНОСТИ ЦЕНТРАЛЬНОЙ НЕРВНОЙ СИСТЕМЫ В МЕХАНИЗМАХ ВОЗНИКНОВЕНИЯ ЭКСПЕРИМЕНТАЛЬНОЙ ГИПЕРТОНИИ М. Кулль и Р. Лоога Р е з ю м е Авторы установили, что у крыс, реагирующих на сильное звуковое раздражение бурной моторной реакцией («звукочув­ ствительные»; слабый и инертный тип нервной системы), экспе­ риментальная нефрогенная гипертония возникает значительно быстрее и в более выраженной форме, чем у крыс, не реаги­ рующих моторно на сильное звуковое раздражение («звуконе­ чувствительные», в первую очередь сильный тип нервной систе­ мы). причем и смертность от этой болезни среди этих живот­ ных больше. Такое различное течение болезни обусловлено тем, что про­ цесс условного торможения в коре головного мозга у «звуко­ чувствительных» крыс значительно слабее, ч.ем у «звуконечувст­ вительных». Так как при нефрогенной гипертонии, как пока­ зывают авторы, сначала возникает ослабление условного тор­ можения, которое по достижении известного уровня дает основу для условий повышения кровяного давления, то у «звукочувст­ вительных» животных эти условия возникают гораздо быстрее и легче, чем у «звуконечувствительных». Авторы находят также, что в течение болезни гипертонии тип нервной системы заболев­ шего организма изменяется, вследствие чего выяснение на ос­ нове клинических материалов роли его в механизмах возник­ новения гипертонии является затруднительным. ROLE OF INDIVIDUAL REACTIVITY OF CENTRAL NERVOUS SYSTEM IN THE PATHOGENESIS OF EXPERIMENTAL HYPERTENSION M. Kull and R. Looga S u m m a r y The authors have found that rats which respond to intensive audiogenic stimulation with a violent motional reaction («sound sensitive»; weak and inert type of nervous system), are conside- rably much more rapidly subject to experimental nefrogenic hyper- tension than rats which do not react to intensive sound («sound non-sensitive»; primarily the strong type of nervous system) This different course of the.disease is caused by the fact that the «sound sensitive» rats have a considerably weaker internal inhibitory process than «sound non-sensitive» animals. i Whereas the basis for nefrogenic hypertension is the exhaustion of the internal inhibitory process, the disease develops in the «sound sensitive» rats more rapidly and easily than in «sound non-sensitive» ones. During the course of hypertension, the type of nervous system changes. Consequently, researches into the roie of the type of nervous system in the pathogenesis of hypertension are rendered difficult in clinical cases. EKSPERIMENTAALSE TUBERKULOOSI RAVIST ISONIKOTINOÜÜLHÜDRASOONIDEGA H. Jaakmees Mikrobioloogia kateeder Tuberkuloosi ravis kasutatakse laialdaselt mitmesuguseid kemoterapeutilisi preparaate. 1952. a. võeti kasutusele isoniko- tiinhappe hüdrasiid ehk isoniasiid, millel on tugev tuberkulostaa- tiline toime in vitro ja mis annab häid tulemusi tuberkuloosihaigete ravis. Isoniasiid on aga toksiline juba väikestes ^nnustes. Selle tõttu püütakse leida isoniasiidi derivaatide — isonikotinoüül- hüdrasoonide hulgast uusi preparaate, mis oleksid madalama toksilisusega, kuid mille kemoterapeutiline aktiivsus oleks vähe­ malt võrdne isoniasiidi omaga. Ka Eesti Põllumajanduse Akadeemias on sünteesitud rida ühendeid (Siim, Tigane ja Utsal [1]), mille kasutatavus tuber­ kuloosi ravis vajab eelnevat laboratoorset uurimist. Kemoterapeutilise aktiivsuse hindamiseks määratakse uurita­ vatel ühenditel kõigepealt tuberkulostaatiline toime in vitro ja tugeva bakteriostaatilise toimega preparaatidel määratakse järg­ nevalt toksilisus ja raviefektiivsus eksperimentaalse tuberku­ loosi puhul. Raviefektiivsuse määramine in vivo on küllaltki keerukas ja aeganõudev ülesanne, sest tuberkuloosne protsess katselooma organismis areneb pikkamööda. Preparaadi ravitoime määramisel on vaja kasutada just sellist metoodikat, mis võimaldab uurida lühikese ajaga palju ühendeid, kusjuures nende ühendite kulu oleks väike. Enamik autoreid, nagu G. P Youmans, Raleigh ning A. S. Youmans [2], Martin [3] jt., soovitab kasutada ühendite ravitoime määramiseks katseloomadena just valgeid hiiri, sest nende katseloomade intravenoosne nakatamine suure hulga mik­ roobidega (1 mg) põhjustab kiiresti kulgeva tuberkuloosse prot­ sessi. Peale selle on hiirte kasutamisel preparaatide kulu väike ja katse kestus lühike — 28—40 päeva, kuna merisigade kasutami­ sel kestab katse 2— 6 kuud. Käesoleva töö ülesandeks oli Siimi jt. [1] poolt sünteesitud 172 isoniasiidi derivaatide — krotonülideeni (krotonülideen-isoniko- tinoüülhüdrasoon) ja furfurülideeni (furfurülideen-isonikoti- noüülhüdrasoon) kemoterapeutilise aktiivsuse määramine eksperi­ mentaalse tuberkuloosi ravis. Seejuures püüti kasutada metoodi­ kat, mis võimalikult kiiresti annaks hinnangu uuritavate prepa­ raatide kohta. Nimetatud ainete tuberkulostaatiline toime in vitro on määra­ tud varasemas töös [4], kus selgus, et krotonülideen toimib tuberkuloositekitajatesse bakteriostaatiliselt veel lahjenduses 1 12 milj. ja furfurülideen lahjenduses 1 : 10 milj. Metoodika Töö esimeses osas määrati isoniasiidi, krotonülideeni ja fur­ furülideeni toksiline annus valgetele hiirtele Reedi ning Muenchi [5] järgi. Katseteks kasutati 280 valget hiirt. Katseloomad kaa­ luga 20 g jaotati kümnekaupa rühmadesse. Et uuritavad prepa­ raadid pole vees lahustuvad, siis manustati ainet suspensioonina suu kaudu söögitorusse peene klaaskanüüli abil. Preparaadi toksiliseks annuseks loeti aine hulk, mis surmas rühmas 50% katseloomi 24 tunni jooksul (DL50). Töö teises osas määrati krotonülideeni ja furfurülideeni ravi- efektiivsus. Üldiselt hinnatakse uuritava aine toime efektiivsust selle järgi, kuidas see aine takistab tuberkuloosse protsessi arengut katselooma organismis. Peršini ja Makejeva [6] järgi on prepa­ raadi kemoterapeutilise aktiivsuse näitajateks ravitud katseloo­ made siseelundite tuberkuloossed muutused võrrelduna kontroll- loomade elundite muutustega. Siseelundite muutustest hindavad autorid just kopsude makroskoopilisi tuberkuloosseid muutusi, tuberkuloositekitajate esinemise sagedust kopsudest tehtud äige- preparaatides ja tuberkuloositekitajate kasvu kopsususpensioo- nist tehtud külvides. Katseteks kasutati 110 valget hiirt. Valiti välja isased loomad kaaluga 17—20 g ja jaotati kümnekaupa rühmadesse. Loomi nakatati sabaveeni kaudu 1,0 mg 10 päeva vanuse Mycobacterium tuberculosis H37Rv kultuuriga. Tuberkuloositekitajate suspen­ sioon süstimiseks valmistati Drea [7]. järgi. Katseloomade raviga alustati 24 tundi pärast nakatamist. Preparaadi sama annusega raviti 10 katselooma. Krotonülideeni kasutati raviks annustes 0,025, 0,05, 0,1 0,25 ja 0,5 g ühe kg kehakaalu kohta ning furfurüli­ deeni annustes 0,025, 0,05, 0,1 ja 0,15 g ühe kg kehakaalu kohta. Preparaadid manustati katseloomadele üks k t i Ш л • i " ; ¥"■ < H # ’ ■ : -|ä H " ̂ ' М-/, 1 '■■V i ■ i ■ ^ i ; i > i j 1 ip | ! i i a » ! i : l i i l i l t J '. > f, •4 у Д j ; ¥ ; k J? V i b r o g r a m m 1. vibrokõverais. Täpselt vastupidist pilti pakkus punnestuskatsu teostamine. Sel puhul täheldasime (olenevalt südame löögimahu redutseerumisest) tunduvat amplituudi vähenemist ja kuju muu­ tust arteriaalse pulsi kõveras, intensiivsuse langust helisagedus- likes vibratsioonides, samal ajal kui kogu keha longitudinaalsed jõulised vibratsioonid muutusid vaid minimaalselt. Huvipakkuv oli analoogilise efekti spontaanne esiletulek ühel katsealusel juhusliku varajase ventrikulaarse ekstrasüstoli ajal. Uuringud, mis viidi iäbi statsionaarse torakaal vibrograaf iga, võimaldasid kindlaks teha, et vastavalt südamefihase kontrakt­ siooni- ja lõõgastusprotsessi mehhaanikale muudab resulteeruva \ 14 Arstiteaduslikke töid VI 197 jõu momentvektor kiiresti oma ruumilist suunda kardiaalse tsükli kestel. Kolmes dimensioonis registreeritud torakaalsete vibro-' grammide analüüs näitas, et jõu vektorlingu kulg avaldab kindlat seaduspärasust ja olenevust südame positsioonist rindkeres ja et süstoolsed vibratsioonid tulevad suhteliselt suurema amplituudiga esile longitudinaalses suunas, diastoolsed aga transversaalses. Vibrogramm 2, Frontaaltasapinnal moodustab j õu vektori kulg keeruka kujundi, milles on eristatav kodade mehhaanilise impulsiga sünkroonne väike algling, vatsakeste süstoliga sünkroonne, kujult kuut, üheksat või kaheksat meenutav keskling ning vatsakeste diasto- liga sünkroonne lõppling. Vibrogrammil 5 on kujutatud (ülalt alla) rindkere võnkumised longitudinaalses suunas (üleslöök pea poole), lateraalses suunas, (üleslöök vasakule poole), dorsovent- raalses suunas (üleslöök ventraalsele) ning rotatsioonvõnkumi- sed transversaalse telje ümber (üleslöök kellaosuti liikumissuunas katsealusele paremalt küljelt vaadates). Vibrogramm 6 esitab elektrokardiogrammi II lülituses, kiiruskõverana registreeritud 198 rindkere jõulisi võnkeid longitudinaalses ja transversaalses suunas ning statsionaarse filtreeriva vibrograafiga registreeritud helisageduslikke vibratsioone rinnakult. Sellest vibrogrammist nähtub, et kõik põhilised kardiokineetilise tsükli intervallid, nagu formeerumis- ja pingutusfaas, kiire ja aeglane ejektsioonifaas, protodiastoolne periood, isomeetriline lõtvumine ning kiire ja aeglane täitumine on temas eristatavalt esindatud. Vibrogramm 3. Katsed magnetoelektrilise torakaalvibrograafiga veensid meid selles, et rindkere roteeruvatel võnkumistel on oluline tähtsus informatsiooniallikana kardiokineetiliste nähtuste selgitamisel. Järgnevalt võeti ette rida uuringuid, et kindlaks teha rotatsioonide iseloom rindkere eesmisel seinal (prekordiaalselt). Kasutades porta­ tiivset vibrograafi, õnnestus registreerida väga stabiilse kujuga kõ­ veraid, mis näitavad, et südame kontraktsioonil roteerub rindkere eesmine sein transversaalse telje ümber kellaosuti liikumise suu­ nas (katsealusele paremalt poolt vaadates), et selle järel edasi- tagasi võnkudes algasendisse tagasi pöörduda. Analoogiline 1 4 * 199 roteerumine toimub ka pikitelje ümber, samuti vallandudes kella­ osuti liikumise suunas (katsealuse pea poolt vaadates). Mõlema, nii piki- kui ka ristirotatsiooni kõveral on püsivalt eristatav N-tähe kujuline süstoolne ja W-tähe kujuline diastoolne kompo­ nent, Need katsed näitavad, et rindkere eesmise seina rotatsioo­ nide vibrokõverad lubavad samuti määrata põhilisi kardiokineeti- lise tsükli faase. Vibrogrammidel 7 ja 8 on toodud EKG II lülitu­ ses, rindkere eesmise seina rotatsiooni nihkekõverad ristitelje (7 ) Vibrogramm 4. ja pikitelje (8) ümber (üleslöök vastab rotatsioonile kellaosuti liikumise suunas), nimetissõrme pulsi nihkekõver ning madalai­ mad helisageduslikud vibratsioonid sternumilt. V Teostatud vibrograafiliste uuringute tulemused kinnitavad, et kardiokineetiline funktsioon, mille ülesandeks on elutegevuse tagamine veresoonkonna verega läbivoolutamise teel, avaldub 200 mehhaanilisest aspektist võnkumisprotsessina [11, 12, 28], Talitle­ des hemodünaamilise pumbana, on süda samal ajal ka omapära­ seks vibrogeneraatoriks organismi suhtes [11]. Südame poolt gene- reeritavaid vibratsioone oli meil võimalik jaotada kolme liiki [11]. V ib r o g r a m m 5. Suhteliselt kõige kõrgema sagedusega (20— 200 Hz) ja kõige väiksema . intensiivsusega olid madalhelisageduslikud vibratsioo­ nid, mida registreerisime nii südame, veresoonte kui ka luude kohal. Nende süstoli ja diastoli algul ilmnevate võnkumiste teke oli seostatav eeskätt klapiaparaadi, vähemal määral ka südame- lihase ja südamest lähtuvate suurte veresoonte järsu pingutusega [11, 34]. Selliseid ostsillatsioone nimetasime p i n g e v i b r a t - s i o o n i d e k s [11]. Nad on põhjuseks niinimetatud südametoo- nide, füüsikalisest aspektist aga lühikeste kustuvate mürade .[8] tekkele. Suhteliselt kõige madalama sagedusega (kuni 10 Hz) olid arteriaalse (resp. venoosse) pulsirõhu kõikumistena avalduvad pendeldused, mida nimetasime r õ h u v i b r a t s i o o n i d e k s [ l l ] . 201 Seda liiki võnkeid oli võimalik registreerida nii veresoontelt kui ka mahumuutuste kiiruskõverana jäsemetelt. Ehkki see vibrat- siooniliik tuleneb südame poolt aordi «tuulekatlasse» paisatavate löögimahuliste verehulkade pendeldusest, on veel rida teisi fakto­ reid (näiteks kodade kontraktsioon, tagasipeegeldus perifeeriast jne.), mis rõhumuutuste kõverale oma mõju avaldavad [13]. Rõhu- vibratsioonide kõver südamelähedastelt veenidelt kujutab vere­ soone täitumisastme muutlikkust ühenduses äravoolu võnkeiise kiirenemise ja aeglustumisega vere suundumisel paremasse kotta ja vatsakesse [17]. Suhteliselt kõige jõulisemat efekti näitasid üles helisagedusest madalamad (kuni 20 Hz) vibratsioonid, mis olid registreeritavad rotatsioonidena rindkere eesmiselt seinalt, kogu rindkere võnge­ tena kõigis kolmes dimensioonis ning pikilainetena uuritava jalgadelt ja tervelt kehalt. Neid pendeldusi nimetasime j õ u v i b- r a t s i o o n i d e k s [11]. Vibrogrammide läbitöötamine tõestas, et nimetatud liik vibratsioone on primaarselt põhjustatud südame- 202 massi kiirest ruumilisest ümberpaigutusest kardiokineetilise tsükli vältel n ing on oma geneesilt korrelatsioonis tiputõuke mehhanismiga [43]. Elastsel kinnitussüsteemil võnkuv süda kutsub esile, olnevalt ümbritsevate kudede puhverdusest n ing oma võnku­ mise tingimustest, rindkere ja sellega ka kogu keha kaasavõnku- mise. Nagu eespool märgitud, avaldus see efekt niisama hästi ka WTA' ■ — ---— .......... . ~ - Vibrogramm 7. verega vähetäitunud südame kontraktsioonidel (punnestuskatsul, juhusliku ekstrasüstoli langemisel diastoolse perioodi algusesse}-. Seega leidsid kinnitust meie [11, 12] ja mõnede teiste uurijate [21, 22] tähelepanekud, et kogu keha ballistokardiogramm (s. t. jõuvibrogramm) jääb peaaegu endisel kujul püsima ka vereringest välja lü litatud ja täiesti tühjalt pulseeriva südame korral. Siit järeldub, et jõuvibratsioonide kõvera väljalöökide geneesi seletus ballistilis-hemodünaamilise teooria kohaselt [23, 46, 48] on algusest lõpuni illusoorne. Kuivõrd mehhaanilise vibratsiooni protsess on põhjustatud keha raskuskeskpunkti nihkumistest [20], mis antud kinnise süs­ 203 teemi tingimustes realiseerub kontraheeruva müokardi isevõnku- mise kaudu, siis momendi alaihoiu seaduse põhjal peab ka kõigi aktiivsete-reaktiivsete jõudude summa ühe kardiaalse tsükli vältel võrduma lõppkokkuvõttes nulliga. Jõu vibrogramm on üksi­ kute massaktseleratsioonide ja massdetseleratsioonide summat- siooni avalduseks. Seepärast, vastupidi ballistilis-hemodünaami- lise teooria [46] ettekujutustele, ei teine ega kolmas tuletis ega ka Vibrogramm 8. mingi , muu otsene funktsioon ejektsiooni kiirusest* ja löögimahust pole kõverast tuletatav. See fakt ilmneb täie selgusega ka teiste autörite andmeist [42]. Pole kahtlust, et raskuskeskpunkti ruumi­ listest ümberpaigutustest langeb osa ka liikuvate veremasside arvele. Selle efekti mõju on aga suhteliselt väike vallanduvate jõudude omavahelise kompenseerumise (vastassuunalisuse) tõttu. Et kõik protsessist osavõtvad jõud on vektorid, siis ühes dimen­ sioonis registreeritud vibrogrammi kuju ei olene üksnes jõukom- ponentide suurusest, vaid ka nende suunast ning ajalisest vahe­ korrast. Viimased faktorid on otseses sõltuvuses tooraksiorganite 204 t individuaalseist anatoomilistest iseärasustest (südame ja diaf' ragma asetus, südame kinnitussüsteemi elastsus jne.) Seega peame täielikult ühinema seisukohaga [42], et tavaline ballisto- kardiogramm on suuteline peegeldama kardiokineetilisest prot­ sessist vaid mingi tundmatu fraktsiooni. Meie vibrograafilised uurimised näitavad, et ükski jalgadelt või kušetilt ühesuunaliselt registreeritud võnkesakk ei kujuta mingit üksikut füsioloogilist efekti, nagu näiteks tagasilööki vere väljapaiskumisel südamest. Osaliselt on see seletatav ka südamelt kui vibrogeneraatorilt lähtuvate vibroimpulsside spontaanse muundumisega organites ja kudedes integreerumise tagajärjel [10,44]. Niisiis, mida lähemal südamele asetseb vibrograafi tajur, seda täpsem on saadud infor­ matsioon. Seepärast torakaalselt mitmes dimensioonis registree­ ritud vibrogrammid ning prekordiaalselt saadud vibrokõverad lubavadki määrata kardiaalse tsükli üksikuid faase. Läbiviidud uuringute käigus selgus, et suhteliselt lihtsate vahenditega, nimelt meie poolt konstrueeritud portatiivse vibro- graafiga, on võimalik registreerida jõuvibratsioone igalt keha­ osalt, igas suunas, nii otseselt kui ka kaudselt (kušetilt, toolilt jne.) Peale selle võimaldab nimetatud riist ka pinge- ja rõhu- vibratsioonide registreerimist. Pole kahtlust, et see meetod, mida oleme nimetanud vibrokardiograafiks, oma kättesaadavuse tõttu leiab tee haigevoodi juurde. Sellesuunalise tööga on juba alus­ tatud [10]. KIRJANDUS 1. Б а б с к и й , E. Б., А к у л и н и ч е в , И. Г., Доклады АН ССР, 1954, 98, I, 159. 2. Б а б с к и й, Е. Б., Г у р ф и н к е л ь, В. С. и др.. Доклады АН ССР, 1952, 83, 6, 957. 3. Б а б с к и й, Е. Б., М я с н и к о в, А. J1. и др., Тер. арх., 1952, XXIV . 1, 68. 4. Г у с м а н , С. М., X а л ф е н, Э. Ш., Тер. арх., 1959, XXXI, 1, 46. 5. И о р и ш , И. Ю., Измерение вибраций, Москва 1956. 6. К а р п м а н, В. JI., Биофизика, 1960, V, 4, 430. 7. JI и м ч е р, А. Л., Тер. архив, 1959, XXXI, 1, 24. 8. Ол е йн и к , С. Ф., Теория сердечных шумов, Москва 1961. 9. П а р и н , В. В., Б а е в с к и й , Р М., Кардиология, 1961, 2, 46. 10. Р и д а л а, Р В., Тезисы докл. республ. научно-практ. конференции тера­ певтов Эстонской ССР, Таллин 1960, 15. 11. Р я го, К. Г., там же, 13. 12. Р я го, К. Г., Р и д а л а, Р. В., Тезисы докл. республ. научно-практ. кон­ ференции терапевтов Эстонской ССР, Таллин 1959, 42. 13. С а в и ц к и й , Н. Н., Некоторые методы исследования и функциональ­ ной оценки системы кровообращения, Ленинград 1956. 14. С а ф о н о в, Ю. Д., Тер. арх. 1959, 7, 53. 15. Т у р и ч и н , А. М., Электрические измерения неэлектрических величин, Москва-Ленинград 1954. 16. Ц и н ц а д з е , Г Е., Бюлл. эксп. биол. и мед., 1957, 9, 122. 17. A l t m a n n , К., Kreislaufmessungen, München 1958, 129. 18. В е i е г, W., Biophysik, Leipzig-Thieme 1960. 19. В о d г о g i, G., Zschr. g. inn, Med., 1957, |12, 2, 90. 205 20. B u r g e r , H. С., N о о ’г d е г g г а а f, А. jt., Am. Heart J., 1953, 46, 71. 21. С o s s i о, Р., Am. Heart J., 1955, 1, 118. 22. С о s s i о, P. jt., Cardiologia, 1954, 24, 372. 23. D о с k, W., M a n d e l b a u m , H„ M a n d e l b a u m , R., Ballistocar- diography, St. Louis 1953. 24. D о с к, W„ T a u b ш a n, F., Am. J. Med., 1949, 7, 751. 25. D u n n , F L., R a h m, W. E., Am. Heart J., 1952, 44, 95. 26. E d d 1 e m а n, E. E., W i 1 1 i s, K. jt., Circulation, 1953, V III , 269. 27. E d s о n, J., F 1 a m m, G. jt., Am. Heart J., 1954, 48, 879. 28. E r n’s t h a u s e n, W., Pflüg. Arch., 1949, 251, 2, ,140. 29 E r n s t h a u s e n , W., v. W i 11 e r n, W W. jt., Report USA, Air Materiel Command., Wrigbt Field, 1948. 30. F i d l e r , A., B h a r g a v a , A. N. jt., Am. Heart J. 1958, 55, 6, 881. 31. H a a s , H. G., K l e n s c h , H., Pflüg. Arch., 1956, 262, 2, 107. 32. H a r r i s о n, T. R., Bull. J. Hopkins Hosp., 1959, 104, 6, 290. 33. H o U d a c k , K., Dtsch. Arch. Kiin. Med., 1951, 198, 71. 34. H о 11 d а с к , K-, W о 1 f, D., Atlas u. kgf. Lehrbuch der Phonokardio- graphie, Stuttgart 1956. 35. К a z m e i e r, F., S c h i l d , W Zschr. f. Kreislaufforsch., 1955, 44, 13— 14 537. 36. К о u n t z, W B., G i 1 s о п, A. S., S m i t h, J. R., Am. Heart J., 1940, 20, 667. 37. L e g r a ri d, R., M e r 1 e n, J. F jt., Cardiologia, 1956, 28, 5, 318. 38. L u i s a d ä, A., M a g r i , G., Am. Heart J., 1952, 44, 545. 39. M о u n s e у, Р., Brit. Heart J., 1957, 19, 259. 40. N i c k e r s o n , J. L., Federat. Proc., 1945, 4, 201. 41. P o l l a c k , P„ Canad. Med. Ass. J., 1957, 76, 778. 42. R e i s m а n n, K. R., D i m o n d , E. G„ Circulation, (1953, V III, 4, 585. 43. R о s a, L., Zschr. g. inn. Med., 1956, 11, 8, 377. 44. R o s a , L., Ku n o s , I., Z. f. Kreislauff., 1955, 44, 648. 45- R o s a , L„ P l e n c z n e r , S., В о d г о g h y, G., Z. f. Kreislauff., 1955, 44, 555. 46. St а г г, I., Am. J.| Int. Med., 1952, 37. 47. S t а г г, I., R a w s o n , A. J., Am. J. Physiol., 1941, 134, 403. 48. S t a r r , I.. R a w s o n , A. J. jt., Am. J. Physiol., 1939, 127, 1. 49. T a n n e n b a u m, O. jt., Am. Heart J., 1954, 48, 4, 562. 50. W i g g e r s , C. J., Am. J. Physiol., 1921, 56, 415. ПРИМЕНЕНИЕ ВИБРОГРАФИИ К ИССЛЕДОВАНИЮ КАРДИОКИНЕТИЧЕСКИХ ЯВЛЕНИЙ К. Ряго Резюме 1. Автором произведено 87 вибрографических исследований у здоровых лиц при помощи специально сконструированной им для этих целей аппарутры. Полученные данные позволили про­ извести всесторонний анализ колебаний человеческого тела, обусловленных сердечной деятельностью. 2. Выяснилось, что деятельность сердца возбуждает три ви­ да колебаний, проявляющихся во всех частях человеческого 206 тела. Эти три вида колебаний названы здеЛ. вибрациями напря­ жения, вибрациями давления и вибрациями силы. 3. Вибрации напряжения являются причиной возникновения сердечных тонов, вибрации давления — появления пульса на ар­ териях и венах, вибрации силы — происхождения колебаний тела как целого по всем трем измерениям. 4. Кинетика сердечной деятельности отражается на вибро­ грамме те№ точнее, чем меньше сказываются .на колебаниях им­ педанс и демпфирующие свойства тканей и чем меньше расстоя­ ние между сердцем и щупом воспринимающего устройства. 5. Разбор механизма происхождения вибраций силы пока­ зывает несостоятельность баллистико-гемодинамической теории. Оказывается, что колебания этого вида в первую очередь обус­ ловлены перемещениями самой сердечной мышцы. 6. Из сказанного следует, что прямая и непрямая баллисто- кардиография одного измерения утратила в настоящее время свое значение как способ исследования кардиокинетических явлений. На ее место могла бы стать торакальная и прекар- диальная вибрография трех измерений. 7. Анализ вибрографических кривых напряжения, силы и давления дает возможность определять функциональное состоя­ ние клапанного аппарата, сердечной мышцы и гемодинамики. Помимо того эти кривые позволяют определить продолжитель­ ность отдельных фаз кардиокинетического цикла. 8. Нет сомнения, что виброкардиография способна оказать немалую услугу и у постели больного. Исследования в этом на­ правлении уже начаты. ANWENDUNG DER VIBROGRAPHIE ZUR UNTERSUCHUNG KARDIOKINETISCHER ERSCHEINUNGEN К. Rägo Z u s a m m e n f a s s u n g 1. Der Verfasser hat mit seiner speziell zu diesem Zweck konstruierten Apparatur 87 vibrographische Untersuchungen an herzgesunden Personen durchgeführt. Das erhaltene Material ermöglichte es, die kardiogen bedingten Schwingungsvorgänge am menschlichen Körper eingehend zu analysieren. 2. Es erwies sich. daB die Herztätigkeit Schwingungen dreier Art auslöst, die überall am Körper nachgewiesen werden können. Diese 3 Arten von Schwingungen werden hier Vibrationen der Spannung, Vibrationen des Druckes und Vibrationen der Kraft genannt. 207 3. Die Spannungvibrationen erzeugen den Herzschall, die Druckvibationen — die Arterien-und Venenpulse, die Kraftvibra- tionen — die Oszillationen des Körpers ais Ganzes in jeder der drei Dimensionen. 4. Die Herztätigkeit spiegelt sich in der Registrierkurve um so genauer, je weniger der Schwingungsverlauf von der Impedanz und der Dämpfung der Gewebe beeinfluBt wird und je kleiner die Entfernuog zwischen Herz und dem Taster des Empfangge- räts ist. 5. Die Diskussion über den Entstehungsmechanismus der Kraftvibrationen ergibt die Unzulänglichkeit der ballistisc.h- hämodynamischen Theorie. Es zeigt sich, daB diese Schwingungs- art in erster Linie durch Bewegungen des Herzmuskels hervorge- rufen wird. 6. Aus dem Gesagten folgt, daB die eindimensionale direkte und indirekte Ballistokardiographie ais Methode kardiokinetischer Untersuchung ihre Zeit bereits überlebt hat. An ihre Stelle dürfte die mehrdimensionale thorakale und präkordiale Vibrographie treten. 7 Die Analyse der Verlaufskurven der Spannungs-, Kraft- und Druckvibrationen führt zur Aufklärung des funktionellen Status des Klappenapparates, des Herzmuskels und des hämodyna- mischen Mechanismus. Die Kurven ermöglichen es auch, die Dauer der einzelnen Phasen des kardiokinetischen Zyklus genau fest- 2ulegen. ,8. Es unterliegt keinem Zweifel, daB die Vibrokardiographie am Krankenbett wertvolle Dienste leisten kann. Hierauf bezüg- liche Untersuchungen sind bereits im Gange. 208 SISUKORD — ОГ ЛАВЛЕНИЕ О. R a j a v e e ja L. N u r m a n d . Barbamüüli eliminatsoonist hüpotermia tingimustes 3 О. Р а я в е э и Л . Н у р м а н д . Об элиминации барбамила в условиях гипотермии. Резюме б О. R a j a v e e u n d L. N u r m a n d . Über die Elimination des Barbamyls in der Hypothermie. Zusammenfassung 7 O. R a j a v e e . Aminasiini, mepasiini ja heksooni motiliteeti mõjustavast ja eetrinarkoosi potentseerivast toimest 8 О. Р а я в е э . О влиянии аминазина, мепазина и гексония на мотор­ ную активность и о их потенцирующем эфирный наркоз действии. Резюме : : : : 14 О. R a j a v e e . Über die motilitätsbeeinflussende und die aethernarkose- potenzierende Wirkung von Aminazin, Mepazin und Hexonium. Zusammenfassung 15 H. K u r v i t s . Isopromedooli ja anadooli farmakoloogiast 1G X. К у р в и т с . К фармакологии изопромедола и анадола. Резюме. 25 Н. K u r v i t s . Zur Pharmakologie des Isopromedols und Anadols. Zusammenfassung 26 O. R a j a v e e ja L. N u r m a n d . Pentotaalnaatriumi eliminatsioonist hüpotermia tingimustes 28 О. Р а я в е э и Л. Н у р м а н д . Об элиминации пентоталнатрия в усло­ виях гипотермии. Резюме. : 32 О. R a j a v e e u n d L. N u r m a n d . Über die Elimination des Pentothal­ natriums in der Hypothermie. Zusammenfassung 32 E. K ä e r - K i n g i s e p , J. L a i d n a ja E. H a n s s o n . Barbitaali r kvantitatiivsest määramisest veres ultraviolett-spektrofotomeetrilisel meetodil 33 Э. К я э р - К и н г и с е п п , И. Л а й д н а и Э. Х а н с с о н . О количест­ венном определении барбитуратов в крови методом ультрафиоле­ товой спектрофотометрии. Резюме. 36 Е. K ä e r K i n g i s e p p , J. L a i d n a a n d E. H a n s s o n . The Quantitative Determination of Barbital in Blood by Ultraviolet Spectrophotometry. Summary 37 |Э. M а p т и н с о н|и X. Линд . Изменение структуры белков слизи­ стой оболочки желудка в связи с его секреторной функцией по данным электрофореза и спектрофотометрии . 38 Е. M a r t i n s o n j a Н. L i n d . Мао limaskesta valkude struktuuri muu­ tumine seoses tema sekretoorse funktsiooniga elektroforeesi ja spektrofotomeetria andmeil. Resümee 51 E. M a r t i n s o n a n d H. L i n d . Changes in the Structure of Castric Mucosal Proteins in Connection with Its Secretory Function Based 209 on Electrophoretic and Spectrophotometric Data. Summary 52 U. P o d a r ja V. S ä r g a v a . Vastsündinute ja imikute keskkõrva pato- morfoloogiast seoses kliiniliste andmetega 53 У. П о д а р и В. С я р г а в а . О патоморфологии среднего уха новорож­ денных и грудных детей в связи с клиническими данными. Резюме 58 U. P o d a r u n d V. S ä r g a v a . Über die Pathomorphologie des M it­ telohres der Neugeborenen und Säuglinge im Zusammenhange mit den klinischen Daten. Zusammenfassung 59 L. P о k k. Nekrootilise kolde organisatsiooniprotsessist maksas küülikute) vertikaalses seisurftiis viibimise puhul 61 Л. П о к к . О процессе организации некротического очага в печени кро­ ликов при пребывании их в вертикальном положении. Резюме 67 L. Р о к к. Organization of Necrotic Focus in the Liver of Rabbits in Case of Vertical Position. Summary 68 L. P о к к. Morfoloogilistest muutustest küüliku koljuajus ortostaasi taga­ järjel 69 Л. П о к к. О морфологических изменениях в головном мозгу кроликов вследствие ортостаза. Резюме 77 L. Р о к к. Morphologic Changes in the Brain Resulting From Vertical Position in Rabbits. Summary 77 LJ. P o d a r . Muutustest organisatsiooniprotsessis türeoidektoomia puhul. 79 У П о д а р . Об изменениях процесса организации при тиреоидэктомии. Резюме 83 U. P o d a r . Über die Veränderungen des Organisationsprozesses bei der Thyreoidektomie. Zusammenfassung. 84 K. G r o s s . Vaagnapõhja kahjustustest sünnitusel 85 К- Г р о с с . О нарушениях целости тазового дна в родах. Резюме 91 К. G r o s s . Injuries of the Pelvis at Child-Birth. Summary 91 V. S i 11 a s tu . Võrdlevaid andmeid nekrootilise kolde organisatsiooni prot­ sessi kulust maksas ja neerus 93 B. С и л л а с т у . Сравнительные данные о течении процесса организа­ ции некротического очага в печени и почке. Резюме. 101 V S i 1 1 а s t u. Comparative Data on the Course of the Organization Process of the Necrotic Focus in the Liver and Kidney. Summary 102 C. С и б у л ь. О влиянии аэроионизации на экспериментальный тубер­ кулез. 103 S. S i b u l . Aeroionisatsiooni toimest eksperimentaalse tuberkuloosi kulule. Resümee. 111 S. Si b u 1. Influence of Aeroionisation on the Course of Experimental Tuberculosis. Summary. 112 А. Й e н т с. О макроскопических изменениях у зараженных туберку­ лезом животных при аэрозольтерапии стрептомицином и пара- аминосалициловокислым натрием. ъ 113 А. J е n t s. Makroskoopflistest muutustest tuberkuloosiga nakatatud katse­ loomadel aerosoolra\i puhul streptomütsiini ja paraamiinosalitsüül- happe-naatriumiga. Resümee. 120 A. J e n t s. Über die makroskopischen Veränderungen an mit Tuberkulose infizierten Versuchstieren bei Aerosolbehandlung mit Streptomyzin und p-aminosalizylsaures Natrium. Zusammenfassung. 121 H. S i 11 a s t u. Pneumotooraksi rajamise mõjust veresuhkrupeeglile kopsu- tuberkuloosihaigeil 123 X. С и л л а с т у . О влиянии наложения пневмоторакса на содержание сахара в крови у больных легочным туберкулезом. Резюме 127 210 H. S i 11 а s t u. On the Influence of Establišhment of Pneumothorax on the Concentration of Blood Sugar in Patients with Pulmonary Tuberculosis. Summary. L. S i 1 d v e r. Psüühilistest residuaalnähtudest tuberkuloosset meningiiti põdenud lastel Л. С и л ь д в е р . О психических резидуальных явлениях при туберку­ лезном менингите у детей. Резюме L. S i l d v e r . Von psychischen Folgen der Mepingitis tuberculosa bei K in­ dern. Zusammenfassung. V. S a a r m a . Thorni test neerupealise funktsionaalse seisundi näitajana В. С а а p м а. Тест торна как показатель функционального состояния коры надпочечников. Резюме V. S a a r m a . Der Thorn-Test ais Funktionsprobe der Nebennierenrinde. Zusammenfassung. F. L e p p ja J. K a r u s o o . Õhkrinna rajamise ja torakokaustika toimest neerupealiste koore talitlusele kopsutuberkuloosihaigetel Ф. Л е п п и Я. К а р у с о о . О влиянии наложения пневмоторакса и проведения торакокаустики на функцию коры надпочечников у больных туберкулезом легких. Резюме F L e p p a n d J . K a r u s o o . Effect of Pneumothorax and Thoracocautery on Function of Adrenal Gland in Tuberculous Patients. Summary. M. K u l l ja R. L o o g a . Kesknärvisüsteemi individuaalse reaktiivsuse osatähtsusest eksperimentaalse hüpertoonia tekkemehhanismides М. Кулл и Р. Л о о га. О роли индивидуальной реактивности цен­ тральной нервной системы в механизмах возникновения экспе­ риментальной гипертонии. Резюме М. K u l l a n d R. L o o g a . Roie of Individual Reactivity of Central Nervous System in the Pathogenesis of Experimental Hypertension. Summary. H. J a a k m e e s . Eksperimentaalse tuberkuloosi ravist isonikotinoüül- hüdrasoonidega X. Я а к м е э с . О лечении экспериментального туберкулеза гидразо- нами изоникотиновой кислоты. Резюме Н. J a a k mees . Le traitement de la tuberculose experimentale par les isonicotinoyle-hydrozones. Resume. T. T o r p a t s ja (J. A r e n d . Aminasiini, heksooni ja redergaami toimest rakutuumade suurusesse, kahetuumaliste rakkude hulgasse ja nuk- leiinhapete sisaldusse maksas Т. Т о р п а т с и Ю. А р е н д . О влиянии аминазина, гексония и ре- дергама на размеры клеточного ядра, количество двухъядерных клеток и на содержание нуклеиновых кислот в печени. Резюме. Т. T o r p a t s a n d Ü. A r e n d . The Action of Aminazine, Hexone and Redergam on the Size of the Cell Nuclei. the Quantity of Binuclear Cells and the Nucleic Acid Content of the Liver. Summary. A. L e n z n e r. Kasvajakoele spetsiifiliste antigeenidega mikroobide esine­ misest Ehrlichi astsiitkartsinoomiga hiirte roojas А. Л е н ц н е р . О нахождении микробов со специфическими для опу­ холевой ткани антигенами в кале мышей асциткарциномой Эр­ лиха. Резюме А. L е n z n е г. Sur la recherche des microbes, ayant des antigenes specifi- ques du tissu cancereuxse, trouvant dans les matieres faecales des souris blanches, atteintes de cancer d’ascite Ehrlich. Rhsume K. R ägo . Vibrograafia rakendamine kardiokineetiliste nähtuste uurimisel К. Р я г о . Применение вибрографии к исследованию кардиокинетиче- ских явлений. Резюме К- R ä g o . Anwendung der Vibrographie zur (Jntersuchung kardiokine- tischer Erscheinungen. Zusammenfassung. Тартуский государственный университет Тарту, ул. Юликооли, 18. ТРУДЫ ПО М ЕДИЦИНЕ VI На эстонском, русском, немецком, английском и французском языках Vastutavad toimetajad: |V. Hiie | ja G. Kingisepp Korrektorid: E. Uuspõld, E. Oja, A. Pravdin ja L. Brafmann Ladumisele antud 9. V II 1962. Trükkimisele antud 19. V II 1963. Paber 60 X 90, Vie- Trükipoognaid 13,25. Arvestuspoognaid 12. Trükiarv 500. MB 05497. Tel­ limise nr. 6110. Hans Heidemanni nim. trükikoda. Tartu, Ülikooli 17/19. I. Hind 72 kop.