Ahvenamaa kalakasvatused
Kalakasvatused Ahvenamaal
Rannikumere kalakasvatus Läänemeres. Läänemeri on niigi eutroofne ning erakordselt tundlik toitainete reostusele.
Põhiargument töösturite poolelt - ‘vesi on niigi eutrofeerunud ja mis see kalakasvatus enam hullemaks teeb’.
Samas farmid paiskavad vette toitaineid just siis, kui looduses on neid kõige napimalt ja fütoplankton kõige enam toitainete poolt limiteeritud -- s.o. suvel. Talvel söödetakse kalu vähem ja reostuskoormus on seega talvel madalam.
Kalakasvatuse seisukohalt on Ahvenamaa saarestik väga sobib. Merealad on kaitstud lainetuse eest.
Keskkonna seisukohalt on kalakasvatus aga hukatuslik.
Punktreostusallikad Ahvenamaa saarestikus:
- kolmnurgad - kalakasvatused
- pallikesed - munitsipaalheitvee puhastus-seadmed
- tärnikesed - tööstus
Muutused toitainete kontsentratsioonides 1991-95/1996-2000
 |
 |
| Vasakul: lämmastiku kontsentratsioonide muutused. Paremal: fosfori kontsentratsioonide muutused. Rohelised märgid täistavad status quo säilimist. Hallid ja sinised pallid kontsentratsioonide vähenemist (neid on õige vähe). Kollased, punased ja lillad pallid kontsentratsioonide suurenemist. | |
 |
Muutunud vee läbipaistvus (mõõdetuna Secchi sügavusena) |
|
Niitjad vetikamatid vee pinnal |
Niitjad vetikad katavad põhjakooslusi |
Kalakasvatused Ahvenamaa saarestikus skemaatiliselt
|
|
Ahvenamaa kohalik haju- ja punktresostuse bilanss. N ja P (t/aastas; aastased keskmised 1991-2001)
|
Kalakasvatused: 13% kogu N reostusest ja 49% kohalikku päritolu reostusest. |
Kalakasvatused: 40% kogu P reostusest ja 66% kohalikut P reostusest |
Ahvenamaa kalakasvatuste aastane koormus arvestatuna inimekvivalentidesse:
- P - 970000 inimekvivalenti
- N - 200000 inimekvivalenti
Kalakasvatuste halb kuulsus pressis
© 2009 Kalle Olli