Anaeroobsete degradatsiooniprotsesside vertikaalne asukoht sõltub protsesside energeetilisest kasutegurist

NB, see on selle teema kõige raskem osa. Palun põhjalikult mõtiskleda ja läbi töötada. 

Eri protsesside olulisus sõltub orgaanilise aine juurdevoost ja eri oksüdantide hulgast:

• Enamikes rannikusetetes on aeroobsel respiratsioonil vaid marginaalne tähtsus
• Nitraadi vähesuse tõttu on ka denitrifikatsioon ebaoluline
• Mn respiratsioon ka tühine, kuna MnO redutseeritakse keemiliselt
• Fe respiratsioon on mitmetes keskkondades väga oluline
• Paljudel rannikualadel on sulfaadi reduktsioon põhiprotsess. Sulfaadi kontsentratsioon meres on ca 27mM, s.o. 100x rohkem kui hapniku küllastuskontsentratsioon (10º C)

Heterotroofse metabolismi saaduste re-oksüdatsioon

Mikroobse mineralisatsiooni käigus lagundatakse orgaaniline aine erinevate elektronatseptorite abil. Need redutseeritud elektronaktseptorid reoksüdeeritakse kokkupuutel hapnikuga uuesti. Protsessidest annab ülevaate alljärgnevad kirjed -- reduktsiooni võrrandite all on näidatud vastavad reoksüdatsioonid ja kahe võrrandi liitmisel saadav summaarne orgaanilise aine lagundamine:

---

---

O₂ respiratsioon

Denitrifikatsioon

 

 

Mangaani reduktsioon

 

Raua reduktsioon

 

Sulfaadi reduktsioon

 

Metanogenees

---

V.a. N₂ on enamik aineid tugevalt redutseeritud ja lahustunud. Veesambasse vabanedes oksüdeeruvad nad taas, sõltuvalt O₂ hulgast
Seda redutseerivat jõudu kasutavad kemolitotroofsed bakterid (e.g. sulfiidbakterid Beggiatoa, Thiovulvum) energiaallikana:

• 
• 
• 

Sulfiidbakterid suudavad rakus varuda elemendilist S⁰, kasutades seda hilisemates red-ox protsessides, kui tingimused on soodsad. Kuna enamik aineid oksüdeeritakse lõpuks, on setete metabolismi summaarseks parimaks mõõdupuuks hapnikutarve.