Eutrofeerumine ja bento-pelaagiline sidusus

Bioloogilise süsinikupumba teema juhatasime sisse tõdemusega, et pentiliste ja pelaagiliste protsesside uurimine on okeanograafias pisut üksteisest lahus. Ühed uurivad üht, teised teist ja kommunikatsioon kahe maailma vahel on väga napp. Ja seda kahte maailma ühendab just settimine.

Siinses teemas käsitleme ühte head näidet, kus pelaagiline ja bentiline süsteem on väga tihedalt omavahel seotud, ning kuidas bentiline toitainete regeneratsioon vahetult mõjutab pelaagilist primaarproduktsiooni. Seda tänu võimsale bentilise elustiku vormile -- filtreerijatele.

See teema käsitlebki suurelt jaolt filtreerijate osatähtsust madalates rannikumeredes ning nende võtmerolli bento-pelaagilise sidususe hoidmisel.

Bioloogiline räni-pump ja selle mõju rannikumere ökosüsteemi toimimisele -- Bresti lahe näide -- on omakorda eripärane, kuna siin on ökosüsteemi võtmeliigiks kujunenud tulnukliik -- Crepidula. Tulnukliikide teema ei mahu üldiselt eutrofeerumise teemasse, kuid alati vaadatakse võõrliike kui potentsiaalseid kohalike liikide ja koosluste ohustajaid. Bresti lahe näide on aga sootuks vastupidises suunas. Võõrliigi eemaldamine (kui see oleks võimalik) võik kaasa tuua suurema ökokatastroofi.

Selle teema jaoks palun läbi töötada kursuse põhimaterjalist peatükk 13: 'Benthic-pelagic coupling and eutrophication: the case of the silicate pump', lk 167-181.