Bioloogiline ränipump - Bresti lahe näide

• Sarnaselt paljudele teistes lahtedes, on ka Bresti lahte sissevoolavates jõgede Si:N suhe vähenenud ligi kolm korda viimase 30 a vältel; peamiselt suurenenud põllumajandusliku N reostuse tõttu.
• On kaudseid tõendeid Si limitatsioonist lahes -- alanenud on ränivetikate hulk, DSi kontsentratsioonid on kevadeti sageli < 1µM.
• Hoolimata Si limitatsioonist püsivad ränivetikad arvukana kogu vegetatsiooniperioodi

Milles asi?

• Varemast on teada, et eutrofeerumine alandab ränivetikate:flagellaatide suhet; Bresti lahes risti vastupidi. Hüpoteesid:
  • Suur osa lämmastikust transporditakse lahest välja talvel
  • Turbulentne keskkond, mis ei soosi flagellaatide arengut
  • Si intensiivne taaskasutus nii veesambas kui settes
• Bakterite aktiivsus kiirendab BSi lahustumist
  • Sellest hoolimata on BSi lahustumine aeglasem kui orgaanilise N ja P bioloogiline lagundamine
  • Sellel põhinebki räni-pump - räni eemaldatakse aktiivsest planktilisest ringest pikemateks perioodideks kui N ja P
  • Bresti lahes võib see räni pump olla ‘äraspidine’
  • Esimene kevadine ränivetikateõitseng settib põhja ja säilib lahes (mitte ei kanta ookeani), kust see vaikselt lahustub ja varustab räniga suviseid ränivetika õitsenguid.

 

 

---

Arvatavalt on Bresti lahe ränipump filtreerijate ‘kontrolli’ all
Filtreerijad domineerivad täielikult Bresti lahe põhjaloomastikus; põhiline on gastropood Crepidula fornicata

 
 

2x Crepidula fornicata

---

 

 

• Kevadel toitub Crepidula settivast ränivetikamassist, mille käigus toimub intensiivne biodepositsioon
  • Sellega seoses jääb biogeenne räni Bresti lahte, mitte ei kanta välja avaookeani.
  • Hiliskevadel ja suvel see räni vaikselt lahustub (seda soodustab ka mikroobne aktiivsus), ja vabanev räni soodustab suvi läbi kestvat ränivetikaõitsengut!

Seda hüpoteesi on võimalik kontrollida Si massi analüüsi kaudu