Crepidula fornicata otsene mõju räni vabanemisele

 

• Selleks vaja mõõta bentilisi voogusid kontrastsetes elupaikades, kus (i) C. forniculata on massiline (~1700 is m^-2), (ii) C. forniculata harv (~30 is m^-2)
• Intaktsed setted 20 m sügavuselt ja neid inkubeeriti in situ temperatuuril
• Mõõdeti DSi kontsentratsiooni vees sette kohal
• Tulemus -- DSi vabanemine ca 20 x intensiivsem C. forniculata ohtral olemasolul

---

• Sarnased katsed korrati iga 2 kuu tagant, saamaks sesoonset dünaamikat
• Mis iganes aastaaeg, C. forniculata massilise olemasolu korral olid DSi voog bentosest alati suurem
• Erinevus ainult 2x kevadel, kuid mitu suurusjärku sügisel

---

• Järgmine etapp on võrrelda bentilist DSi vabanemist jõgedest sissetulevaga
  • Bentiline voog - eksperimendi tulemused ekstrapoleerida, Bresti lahe pindala 180 km², sellest pool massilise C. fornicata olemasoluga, pool vähesega
  • BSi produktsiooni võimalik hinnata primaar-produktsioonist. Ränivetikatel Si:C suhe ca. 0.13, Bresti lahes spetsiifiliselt 0.06 (õhema pantsriga liigid, kasvavad DSi limitatsiooni tingimustes)

• Bilansid:
  • Kevadel katab jõgedest sissetulev DSi ränivetikate vajadused. Suvel ja vara-sügisel aga selgelt mitte.
  • Suvel ja vara-sügisel tugineb suurem osa ränivetikate produktsioonist benilisel ränivool
  • Suvel on jõgede vool miinimumis ja räni tuleb vähem sisse, kattes vaid ca 30% ränivetikate vajadusest

Joonisel 2 stsenaariumi: 1 -- C. fornicata oma praeguses ulatuses, 2 -- C. fornicata
‘kunstilikult’ eemaldatud

---

• Bresti lahes ei ole viimase ajani olulisi eutrofeerumise ‘halbu’ tagajärgi märgata olnud
  • Arvatavalt on see invasiivse C. fornicata vahendatud ränipumba tulemus, et valgalalt suurenenud N ja P sissevool ei ole tekitanud negatiivseid tagajärgi
  • Kui C. fornicata kõrvaldada (ei tea kuidas?), siis jõgede DSi sissevool ei rahulda ränivetikate vajadusi
  • Ränivetikad ilmselt asenduksid flagellaatidega, e.g. toksiline Gymnodinium nagasakiense
  • See juhtus 1995 a -- eriti massiline ränivetikate settimine põhjustas C. fonicata passiivsuse (anoksia) ja kohe oli G. nagasakiense jaol, täitmaks ränivetikate (räni vood benotsest kuivasid kokku) poolt täitmata jäänud nishi.
  • Räni pumba puududes kantakse settinud ränivetikad avaookeani, räni kaob lahest

 

G. nagasakiense toksiinid halvavad kogu elustiku
Sealhulgas hinnalise (kaubanduslikult) kohaliku kammkarbi Pecten maximus’e