Pärast tammitamist on tammist allpool oleva vee ränisisaldus oluliselt madalam kui puutumatutes jõgedes

All joonisel on vasakul looduslik, puutumatu jõgi (Kalix, põhja Rootsi), paremal tammitatud jõgi (Lule, põhja Rootsi); y-teljel DSi kontsentratsioonid aastate ja aastaaegade lõikes.

Mis oluline --- puutumatus jões räni kontsentratsioonid kõiguvad tublisti, sõltuvalt aastaajast. Ehk siis -- vegetatsiooniperioodil on ränimineraalide prosumine intensiivsem -- siis on taimed aktiivsed

Põhiline erinevus kahe jõe vahel ongi see, et DSi kõrged kontsentratsioonid on tammitatud jões ära 'lõigatud' -- madalate kontsentratsioonide osas erinevusi suuresti ju ei ole. Tammitatud jõgi on stabiilselt madala ränikontsentratsiooniga.

 Tammitamine suurendab vee viibeaega jõesüsteemis.

Ehk siis -- mida pikem vee viibeaeg, seda rohkem veehoidlaid ja ilmselt seda madalam DSi kontsentratsioon, kuna veehoidlates toimub selektiivne räni eemaldamine veest setetesse.

 x-teljel on vee viibeaeg, y-teljel DSi kontsentratsioon jõe suudmealal. Mida kiiremavoolulisem ja/või vähemate tammide/paisudega jõgi, seda kõrgem on DSi kontsentratsion ja vastupidi.