Peamine lämmastiku vorm, mis planeedil Maa tekkis, on JXUwMDE2JXUwMDdj . Atmosfääri koostisest ca JXUwMDZmJXUwMDBm % on  N₂. 

Elementide biogeokeemilise ringe kiirus sõltub elemendi JXUwMDJhJXUwMDE3JXUwMDA0JXUwMDBhJXUwMDFmJXUwMDFkJXUwMDAwJXUwMDFmJXUwMDA1JXUw MDA2JXUwMDA2JXUwMDE2JXUwMDE2JXUwMDA3 . Lämmastiku molekulis on kolm JXUwMDMzJXUwMDA0JXUwMDE5JXUwMDE3JXUwMDBkJXUwMDA5JXUwMDBiJXUwMDFhJXUwMDA3JXUw MDE2JXUwMDEx sidet. Peamine lämmastiku vorm, mida heterotroofsed organismid eritavad, on JXUwMDM5JXUwMDBjJXUwMDAwJXUwMDAyJXUwMDAwJXUwMDAxJXUwMDA3JXUwMDFjJXUwMDE4 . 

Bioloogiline lämmastiku fikseerimine on mikroobne protsess, mida viivad läbi ainult JXUwMDI4JXUwMDAyJXUwMDFkJXUwMDA0JXUwMDBhJXUwMDEzJXUwMDhlJXUwMDkzJXUwMDAwJXUw MDBiJXUwMDBkJXUwMDBk . Bioloogilise lämmastiku fikseerimise keskne ensüüm on JXUwMDM2JXUwMDA3JXUwMDFkJXUwMDA2JXUwMDFkJXUwMDA4JXUwMDAyJXUwMDBiJXUwMDBmJXUw MDAwJXUwMDEy . Bioloogilise lämmastiku fikseerimise käigus muudetakse õhulämmastik JXUwMDM5JXUwMDBjJXUwMDAwJXUwMDAyJXUwMDAxJXUwMDA3JXUwMDA4JXUwMDAwJXUwMDA2JXUw MDBlJXUwMDAyJXUwMDE4 . Oluliseimad protsessid, mille käigus N₂ oksüdeerub ja moodustub NO, on JXUwMDJlJXUwMDkyJXUwMDg4JXUwMDA3 ja JXUwMDI4JXUwMDg1JXUwMDk5JXUwMDA5JXUwMDA4JXUwMDA0JXUwMDA3JXUwMDBi . N₂O tekitab troposfääris JXUwMDMzJXUwMDBhJXUwMDEyJXUwMDA1JXUwMDAzJXUwMDFkJXUwMDA3JXUwMDAwJXUwMDAxJXUw MDBiJXUwMDAwJXUwMDAzJXUwMDAwJXUwMDAzJXUwMDBlJXUwMDFmJXUwMDFk , stratosfääris hävitab JXUwMDM3JXUwMDFjJXUwMDFjJXUwMDAwJXUwMDAxJXUwMDA3JXUwMDAyJXUwMDAyJXUwMDAxJXUw MDFjJXUwMDFk .

Lämmastiku fikseerimine on mistahes protsess, mille käigus lämmastik muudetakse  vormi, kus lämmastiku oksüdatsiooniaste ei ole JXUwMDM2JXUwMDFiJXUwMDE5JXUwMDAw . Ammooniumi omastamise käigus seotakse NH₃ või NH₄⁺ organismide JXUwMDNhJXUwMDBiJXUwMDA2JXUwMDAyJXUwMDBjJXUwMDEyJXUwMDAwJXUwMDFh .

Võrreldes  nitraadi omastamisega on ammoonimi omastamine vetikate poolt energeetiliselt:

• JXUwMDcz kasulikum
• JXUwMDc1 kahjulikum
• JXUwMDc1 vahet pole.

Protsess, kus mikroobid oksüdeerivad ammooniumi nitraadiks kannab nime JXUwMDM2JXUwMDA3JXUwMDFkJXUwMDA2JXUwMDFiJXUwMDBmJXUwMDBmJXUwMDAyJXUwMDBhJXUw MDE1JXUwMDA3JXUwMDFhJXUwMDA2JXUwMDAwJXUwMDAx .

 

Nitrifikatsioon kui protsess on:

• JXUwMDc1 anaeroobne
• JXUwMDcz aeroobne
• JXUwMDc1 mikroaerofiilne
• JXUwMDc1 energiat nõudev
• JXUwMDcz energiat tootav

Nitraadi reduktsioon vetikate poolt on:

• JXUwMDcz energiat nõudev
• JXUwMDc1 energiat tootev
• JXUwMDc1 energeetiliselt neutraalne

Ammonifikatsioon on heterotroofne orgaanilise aine JXUwMDM0JXUwMDBkJXUwMDA2JXUwMDEyJXUwMDFiJXUwMDBhJXUwMDA1JXUwMDBjJXUwMDA0JXUw MDFhJXUwMDE2 protsess.

Denitrifikatsiooniks on vajalik nitraat, mida JXUwMDJhJXUwMDE3JXUwMDAxJXUwMDExJXUwMDAxJXUwMDA3JXUwMDE2JXUwMDAwJXUwMDE3JXUw MDFiJXUwMDFkJXUwMDE1JXUwMDBhJXUwMDE4JXUwMDE2 ja orgaaniline aine mida JXUwMDM3JXUwMDA0JXUwMDE4JXUwMDhmJXUwMDk4JXUwMDAxJXUwMDAwJXUwMDE3JXUwMDFiJXUw MDFkJXUwMDE1JXUwMDBhJXUwMDE4JXUwMDE2 .  

Anammox on redutseeritud lämmastikuallikaks on JXUwMDM5JXUwMDBjJXUwMDAwJXUwMDAyJXUwMDAwJXUwMDAxJXUwMDA3JXUwMDFjJXUwMDE4 ja oksüdeeritud lämmastiku allikaks on JXUwMDM2JXUwMDA3JXUwMDFkJXUwMDA2JXUwMDFiJXUwMDFk .  

Maa pinnakihi suurimad lämmastikuhulgad on JXUwMDJjJXUwMDE1JXUwMDEzJXUwMDE2JXUwMDBmJXUwMDAyJXUwMDFmJXUwMDFmJXUwMDA0JXUw MDA0JXUwMDFkJXUwMDExJXUwMDE2 . Suuruselt teine lämmastiku varu on JXUwMDM5JXUwMDE1JXUwMDE5JXUwMDAyJXUwMDFjJXUwMDE1JXUwMDgyJXUwMDAwJXUwMDk2JXUw MDFiJXUwMDFh . Võrreldes atmosfäärse lämmastikuga, on bioloogiliselt kasutatavat mineraalset lämmastikku biosfääris:

• JXUwMDc1 10%
• JXUwMDc1 5%
• JXUwMDc1 1%
• JXUwMDc1 0.5%
• JXUwMDc1 0.1%
• JXUwMDc1 0.01%
• JXUwMDcz <0.01%

Protsessid mis on sillaks õhulämmastiku ja bioloogilises ringes oleva lämmastiku vahel on:

• JXUwMDc1 nitrifikatsioon
• JXUwMDc1 ammooniumi omastamine
• JXUwMDcz denitrifikatsioon
• JXUwMDc1 nitraadi reduktsioon
• JXUwMDc1 ammonifikatsioon
• JXUwMDcz anammox
• JXUwMDcz lämmastiku fikseerimine

Tänapäeval toodetakse tööstuslikult Haber-Bosch protsessiga ca:

• JXUwMDc1 10 t N väetisi aastas
• JXUwMDc1 100 t N väetisi aastas
• JXUwMDcz 100 tuhat t N väetisi aastas
• JXUwMDc1 10 miljonit t N väetisi aastas
• JXUwMDc1 100 miljonit t N väetisi aastas