Eutrofeerumine ja liigilise koostise muutumine

Si:N ja Si:P suhted

Eutrofeerumise mõju üldbiomassile on alati ilmsem kui üksikutele liikidele.
Ränivetikad sõltuvad biogeense räni lahustumisest, mis on selgelt aeglasem kui orgaanilise N ja P remineralisatsioon. Tulemus on alanevad Si/N ja Si/P suhted, mis on ränivetikatele ebasoodus.

Ränivetikate/flagellaatide suhe on teravdatud tähelepanu all globaalselt, tänu HAB globaalsele intensiivistumisele.

Funktsionaalsete rühmade asendumine, ränivetikate/flagellaatide suhe on teatud eutrofeerumise indikaator.

 N:P suhted

Iseäranis Läänemeres, madal N:P suhe soodustab diazotroofsete sinivetikate õitsenguid. Aphanizomenon sp, Nodularia spumigena

Lämmastiku fikseerimine võimaldab sinivetikail üle saada N defitsiidist, mis annab neile konkurentsieelise teiste fütoplankteritega võrreldes.

NO₃:NH₄ suhtes arvatavalt olulised haptofüüt Phaeocystis pouchetii domineerimisel e.g. Põhjameres