Eutrofeerumine ja kahjulikud vetikaõitsengud

Eutrofeerumine ja HAB

HAB - ingl.k. -- harmful algal bloom

.... see on õigupoolest jätk eelmisele teemale 'Eutrofeerumine ja fütoplankton', aga keskendub nüüd ühele markantsemale eutrofeerumise tagajärjele -- vetikaõitsengutele. Õigupoolest neile, mida inimene viisil või teisel 'kahjulikuks' kipub pidama.

Kahjulikkuses on väääga suur annus subjektiivsust -- ja mis hullem -- see lõhnab sageli raha järele. Aga selline on elu ja maailm meie ümber ...

 Selle teema jaoks palun läbi töötada kursuse põhimaterjalist peatükk 7: 'Eutrophication and Harmful Algal Blooms', lk 99-110.

Kohe lähemalt --- miks mida millegiks nimetatakse ja kuidas terminite ja kontseptsioonide virr-varris pinnale jääda.

Erinevalt teistest kursuse teemadest on selles osas suhteliselt rohkem pildimaterjali.

---

Siin suurte rahvusvaheliste uurimisprogrammide kaanepilte, mille keskmeks on kahjulike vetikaõitsengute (HAB) ökoloogia ja okeanograafia uurimine Põhja-Ameerikas (ECOHAB) ja globaalselt (GEOHAB). Euroopas on oma EUROHAB programm.

---

Definitsioonid ja muus säherdune.

 

• Klassikaline, aga praeguseks aegunud (või aeguma hakkav) termin inglise keeles on 'Red tide'
  • seda terminit ei olgi õieti Eesti keelde tõlgitud. Tähendab see otsesõnu punaseid loodeid. Tuleneb sellest, et vaguviburlaste põhjustet vatikaõitsengud tulin rannaelanikele nähtavale sageli tõusuhoovustega. Õitsengud tekivas ja levivad rannikust kaugemal -- kihistunud veesamba pindmises soojas kihis, kus vetikate arvukus oli nii suur, et vee värvus muutus punakaks. Tõusuhoovus tõi pindmise kihi randa kus see rannaelanikele nähtavaks muutus. Seetõttu seostati 'punast vett' tõusudega.
  • Põhimõtteliselt ei ole nende nähtuste tekkel loodetega mingit pistmist. Samuti ei pruugi nad alati punased olema -- võivad olla ka muud värvi -- sageli puunikad, aga ka kollakad või rohekad. Kõik sõltub põhjuslikust organismist ja selle fotosünteetilistest pigmentidest.
• Kaasajal on levinum termin HAB -- ing.k. harmful algal bloom
  • see on väga lai termin. Ka see sisaldab hulka mõsteid. Võtame jupikaupa:
    • 'bloom' ehk õitseng -- tähendab klassikaliselt vetikate sellist akumulatsiooni vee, et vee värvus muutub. Kas rohekaks, pruuniks või misiganes, sõltuvalt põhjustava organismi pigmentidest. Praegu nimetatakse kahjulikeke õitsenguteks ka selliseid, kus vetikate arvukus on väga madal, aga kui vetikad on väga toksilised siis võivad põhjustada mürgitusi ka madalas kontsentratsioonis. Selline on näitex Alexandrium tamarense Põhja-Ameerika idarannikul -- juba 200 rakku L^-1 (mis on väga madal arvukus, täielik luuser kogu koosluses) on piisav, et piirkond karantiini panna. Seega tehniliselt ei ole tegemist õitsenguga, aga kuna kahjulik mõju on ilmne, kasutatakse ikka HAB terminit.
    • 'harmful' ehk kahjulik -- on väga veniv ja ebakonkreetne. Kõige ilmsem 'kahjulik' mõju on ilmselt toksilisus. Toksilisus eelkõige inimesele. Vetikatoksiinid võivad jõuda inimeseni läbi vee toiduahela -- me sööme kalu, aga ka karpe. Kahjulik mõju võib avalduda ka kaladele -- paljud toksiinid tapavad massiliselt kalu. Kui ei ole toksiine -- siis piidab, kui õitseng on väga intensiivne. Juba see on kahjulik. Iga rakk hingab ja öösel, kui fotosünteesi ei toimu, võib vees lõppeda hapnik, mis on hukatuslik kaladele ja teistele selgroogsetele. Osad vetikad kahjustavad mehhaaniliselt kalade lõpuseid. Ka need on kahjulikud. Seda kahjulikkuse jada võib jätkata -- piirab ainult fantaasia.
    • Raha. Viimastel kümnenditel on kahjulike või ohtlike vetikaõitsengute uuringutesse üsna palju ühiskonna raha pandud (v.t. kaanepildid ülevalpool). Teadlased teadagi haistavad seda ja üritava oma 'lemmikobjekte' ohtlikena näidata. Sageli õnnestunult. Mis seal salata -- kui ikka väga otsida, siis mõne ohtliku või kahjuliku omaduse leiab ka. See on tinginud HAB mõiste pideva 'avardumise'.

Tehniliselt on võimalik HAB'e jagada järgmiselt:

• Kõrge biomassiga mitte-toksilised õitsengud
  • näiteks sinivetikas Aphanizomenon Läänemeres
• Madala biomassiga toksilised õitsengud
  • näiteks vaguviburlane Alexandrium tamarense, Gulf of Maine, USA idarannik
• Kõrge biomassiga toksilised õitsengud
  • näiteks sinivetikas Nodularia spumigena Läänemeres