Filtreerijate osatähtsus

Hapniku defitsiit põhjakihtides on otseselt seotud orgaanilise aine settimisega

  • Samas, settimine on bentilise toiduahela peamine energia allikas.
  • Parasvöötmes toimub põhiline settimine fütoplanktoni kevadõitsengu järgselt; eriti olulised on zooplanktoni poolt tarbimata jäänud ränivetikad.
  • Settinud värske vetikamass tarbitakse kiiresti bentiliste filtreerijate poolt -- need on suhteliselt laia toiduvalikuga tegelased, suures osas karbid.
  • Filtreerijate elutegevust limiteerib peamiselt just toidupuudus; filtreerijad võidavad oluliselt suurenenud primaarproduktsioonist.

 

Filtreerijaid ja herbivoorset mesozooplanktonit võib käsitleda vee ökosüsteemis toidukonkurentidena.

Lisaks planktilisele primaarproduktsioonile ja fütoplanktoni biomassile mõjutab toidu kättesaadavust bentilistele filtreerijatele veel hüdrodünaamika

 

  • Turbulents viib plankteid pinnakihist põhjalähedastesse kihtidesse, kus nad on filtreerijatele palju lähemal
  • Kihistunud veesamba puhul tekib põhja lähedale õhuke, mitmeid kordi läbi filtreeritud ja hõljumivaene piirkiht
Filtreerijad stabiliseerivad ökosüsteemi
  • Nad on ökosüsteemi stabiilne komponent
  • Filtreerimisaktiivsus ei vähene toidu kättesaadavuse suurenedes
  • Filtreerijate biomass vahetub suhteliselt aeglaselt
    • Seetõttu võivad filtreerijad piirata fütoplanktoni õitsengute intensiivsust ja kestust, erinevalt zooplanktonist, mille biomass reageerib (tagant järele) toidu hulga suurenemisele


Bentilised filtreerijad suudavad oluliselt piirata fütoplanktoni biomassi, seda eriti madalamas vees:

 

  • Mida suurem on filtreerijate biomass, madalam vesi, pikem vee viibeaeg, seda suurem mõju on filtreerijatel fütoplanktoni biomassile ja produktsioonile
  • Seda iseäranis, kui kogu vee filtreerimiseks kuluv aeg on lühem kui vee viibeaeg

 

 


 

Filtreerijad ja toiteainete ringe

  • Lisaks õitsengute piiramisele, vabastavad filtreerijad üsna aktiivselt toitaineid, mis soodustavad õitsenguid
  • Soodustavad ka settimist
    • Kui toiduhulk ületab filtreerija vajadused, jätkab ta filtreerimist ja toodab pseudofekaale, kuhu paigutatakse ülejääv partikliline aine
  • Pseudofekaalide biodepositsioon soodustab bakterite, meiofauna ja makrofauna arengut
  • Oletatakse, et filtreerijate roll energia-ahelas on suhteliselt väike, võrreldes rolliga aineringes
  • Filtreerijate käekäigust sõltub otseselt kogu ökosüsteemi toimimine (muidugi ainult filtreerijate poolt domineeritavas keskkonnas)

 


Skeem toitainete voogudest ja primaarproduktsioonist filtreerijate poolt domineeritud ökosüsteemis

 


 

 

Filtreerijad ja toitainete regeneratsioon

  • Toitainete bentiline regeneratsioon orgaanilisest ainest on intensiivsem makrofaunaga setetes
  • Kui suur on aga makrofauna osatähtsus planktoni toitainetega varustamisel, võrreldes makrofauna-vaba settega? Hinnangud kõiguvad seinast seina (0-100%)
  • Tüüpilised väärtused on:
    • 28 - 30%
    • Mõned spetsiifilised tulemused: 20% Si, 16% P, 9% N
    • Mesokosmi uuringud on näidanud, et makrofauna lisab 23% primaarproduktsiooni
    • Ühe uuringu kohaselt ületab potentsiaalne primaarproduktsiooni soodustav toitainete regeneratsioon filtreerijate toitumise läbi tekkivat fütoplanktoni vähenemist
  • Seega on filtreerijate roll kaksitine:
    • Ühest küljest nad piiravad filtreerides fütoplanktoni õitsenguid
    • Teisalt soodustavad õitsenguid toitainete regeneratsiooni abil

 

iDevide ikoon Mõtisklus
Ränivetikaid ja nende õitsenguid seostatakse sageli intensiivse settevooga planktonist bentosesse. Miks nii?

© 2009 Kalle Olli