Vetikamatid madalates veekogudes -- mõju eutrofeerumisele

Bentose roll on väga erinev, sõltuvalt kas meil on tegemist väga madala rannikualaga, kus (i) valgus jõuab veekogu põhjale,  või kus (ii) põhi on afootilises tsoonis.

Kus aga valgus jõuab sette pinnani, seal vohavad bentilised produtsendid, tekivad bentilistest organismidest settepinda katvad ja stabiliseerivad lausalised matid, mis oluliselt mõjutavad kõiki bentilisi protsesse, samuti ainevahetust sette ja veesamba vahel.

Fototroofsed anoksügeensed bakterid

Väga madalates eutroofsetes piirkondades võib olulisel määral esineda fototroofseid baktereid. Just eutroofsetes, kus orgaanilise aine suur hulk lagunedes tekitab anaeroobseid keskkondi, mis on eelduseks fototroofsete anaeroobsete bakterite kasvuks.

• Purpurbakterid
• Rohelised väävlibakterid
• Rohelised mitteväävlibakterid

Need on anaeroobsed organismis. Neil puudub klorofüll a, seda asendab bakteriklorofüll. Erinevalt vetikatest ei moodustu nende fotosünteesi tagajärjel vaba hapnik. Küll aga kasutavad nad päikseseenergiat et sünteesida uut orgaanilist ainet. Kuid nad kasutavad päikesevalgust energiallikana ja redutseeritud väävliühendeid elektrondoonorina. Moodustuvad kihilised ehk lamineeritud setted.

Globaalselt on bakterite anoksügeenne fotosüntees küllalt ebaoluline. See toimub piirkondades, kuhu ulatub päikesevalgus, aga mis on samas anaeroobsed. Selliseid keskkondi on küllalt vähe. Sellised bakterid kasutavad valguse pikalainelist spektriosa, mis neeldub vees kaunis kiiresti. See on samuti põhjuseks, miks anoksügeense fotosünteesi roll on globaalselt enam kui tagasihoidlik.

Sageli kasvavad bentiliset fototroofsete anaeroobsete bakterite peal (teise kihina) sini- ja ränivetikad, mis kasutavad lühemaid lainepikkusi ja oksügeenset fotosünteesi.