Õitsengute põhjused
- Erilised hüdrograafilised ja ilmastikutingimused
- paraku pole ühest reeglit
- vihmane talv, mis toob hulgaliselt toitaineid, eriti aga mikroelemente ja humiinaineid veekogudess
- päikesepaisteline ja tuuletu ilm, veesamba kihistumine
- e.g. Chrysochromuline polylepis õitseng 1988 a, millele eelnes ridamisi sooje päikesepaistelisi päevi
- võimalik, et globaalne kliimamuutus, soojenemine ja kasvuhoone effekt soodustab õitsenguid
- Suurte biomasside moodustumiseks on vaja vastavat makrotoitainete juurdevoolu
Vetikad kasutavad ka muid toitaineid kui mineraalseid
Sageli vaadatakse sellest üle ja ... paraku on sellest väga vähe teada
Vaatamata ponnistustele vähendada Läänemere lämmastikukoormust, on mitmed õitsenguid põhjustavad liigid siin pigem edenenud kui kahanenud, e.g. Heterocapsa triquetra
Heterocapsa triquetra, rakk ja lennupilt õitsengust rannikualal. Vesi värvub pruunikaks. Hea uudis on see, et H. triquetra ei ole teadaolevalt toksiline. Vastupidi -- see on hea toiduobjekt herbivoorsele zooplanktonile. Samas -- (liig) kõrge biomass üksi on juba 'kahjulik', põhjustades öiseid hapnikukriise.
Samas empiiriliselt on kogetud, et H. triquetra õitsengud on Läänemeres sagenenud. Erinevalt Läänemere kurikuulsatest sinivetikatest, põhjustab H. triquetra õitsenguid just rannikualadel. Tegemist on oportunisliku liigiga mis kasutab ära lühiajalisi ja lokaalseid toitainetekoormuse tõuse.
Viimase 30 a H. triquetra õitsengute intensiivistumine juunist septembrini Läänemeres.
© 2009 Kalle Olli