Jõgede reostuse vähendamine

Meetmed jõgede koormuse vähendamiseks

Ca 90% jõgede vooluhulgast tuleb esimest ja teist järku harudest, ehk siis ülemjooksult

Kui ülemjooksul on vesi juba reostunud, on hiljem pea võimatu midagi parandada, kui jõgi ei voola läbi just järvedest

Seega on oluline kontrollmehhanismid sisse seada reostusallika juures

Meetmed jagunevadki nn. ‘toru alguses’ ja ‘toru lõpus’ olevaiks

Vahepealne võimalus on puhverribad põllumajandusliku maa ja jõe vahel.


Märgalad

Selle nimetuse alla pannakse sood, rabad, tiigid ja kõikvõimalikud muud liigniisked elupaigad

Viimastel aastatel on populaarseks saanud kunstlikud märgalad, eesmärgiga vähendada toitainetekoormust veekogudele

Märgalade effektiivsus Põhja-Euroopa kliimas on vastuoluline
Vooluhulgad on tihti suured ja bioloogiline aktiivsus kevadel ja sügisel, kui vooluhulgad on maksimumis, on kaunis väike

Võrreldes järvedega on kunstlikud märgalad ebaeffektiivsed N eemaldamisel - põhjuseks ka vee lühike viibeaeg neis

Looduslikud märgalad on mõnel juhul koguni toitainete allikateks.


Puhverribad

Üldiselt arvatakse, et puverribad on väga effektiivsed reosutskoormuse vähendajad, tänu mullaosakeste kinnipidamisvõimele, bioloogilisele omastamisele ja mulla mikroobsetele protsessidele.

Paraku on muldade omadused sedavõrd erinevad, et ühest lähenemist ei ole

Sulaveed leiavad sageli otsetee veekogusse, läbimata juuretsooni puhverribas; see vähendab vee viibeaega ja suurendab reostusohtu

 


Vee kulg käbi puhverriba

Oluliseimad hüdroloogilised protsessid ja vee kulg hajureostuse korral

Kokkuvõtteks

Märgalad ja puhverribad ei garanteeri head vee kvaliteeti

Pea-asjalikult on nende loomine poliitiline otsus, kuna hulk maad tuleb põllumajanduslikust kasutamisest välja jätta

Halduslikud meetmed ei too reeglina kiiret veekvalikteedi paranemist

Põhjuseks on ka suured toitainete varud mullas ja pinnases, mis puhverdavad toitainereostuse vähendamiseks tehtavaid pingutusi

Toitainetekaod on inimtegevuse vältimatu kaaslane. Mõistlik majandamine vähendab seda, kuid ei likvideeri

© 2009 Kalle Olli