Jõgede reostuse vähendamine
Meetmed jõgede koormuse vähendamiseks
Ca 90% jõgede vooluhulgast tuleb esimest ja teist järku harudest, ehk siis ülemjooksult
Kui ülemjooksul on vesi juba reostunud, on hiljem pea võimatu midagi parandada, kui jõgi ei voola läbi just järvedest
Seega on oluline kontrollmehhanismid sisse seada reostusallika juures
Meetmed jagunevadki nn. ‘toru alguses’ ja ‘toru lõpus’ olevaiks
Vahepealne võimalus on puhverribad põllumajandusliku maa ja jõe vahel.
Märgalad
Selle nimetuse alla pannakse sood, rabad, tiigid ja kõikvõimalikud muud liigniisked elupaigad
Viimastel aastatel on populaarseks saanud kunstlikud märgalad, eesmärgiga vähendada toitainetekoormust veekogudele
Märgalade effektiivsus Põhja-Euroopa kliimas on vastuoluline
Vooluhulgad on tihti suured ja bioloogiline aktiivsus kevadel ja sügisel, kui vooluhulgad on maksimumis, on kaunis väike
Võrreldes järvedega on kunstlikud märgalad ebaeffektiivsed N eemaldamisel - põhjuseks ka vee lühike viibeaeg neis
Looduslikud märgalad on mõnel juhul koguni toitainete allikateks.
Puhverribad
Üldiselt arvatakse, et puverribad on väga effektiivsed reosutskoormuse vähendajad, tänu mullaosakeste kinnipidamisvõimele, bioloogilisele omastamisele ja mulla mikroobsetele protsessidele.
Paraku on muldade omadused sedavõrd erinevad, et ühest lähenemist ei ole
Sulaveed leiavad sageli otsetee veekogusse, läbimata juuretsooni puhverribas; see vähendab vee viibeaega ja suurendab reostusohtu

Vee kulg käbi puhverriba
Oluliseimad hüdroloogilised protsessid ja vee kulg hajureostuse korral
Kokkuvõtteks
Märgalad ja puhverribad ei garanteeri head vee kvaliteeti
Pea-asjalikult on nende loomine poliitiline otsus, kuna hulk maad tuleb põllumajanduslikust kasutamisest välja jätta
Halduslikud meetmed ei too reeglina kiiret veekvalikteedi paranemist
Põhjuseks on ka suured toitainete varud mullas ja pinnases, mis puhverdavad toitainereostuse vähendamiseks tehtavaid pingutusi
Toitainetekaod on inimtegevuse vältimatu kaaslane. Mõistlik majandamine vähendab seda, kuid ei likvideeri
© 2009 Kalle Olli