Kalakasvatustest lähtuv reostus

Lämmastikuühendid lähevad otse lahustunult vette.

Fosfor settib partiklite kooseisus põhja.

PS. Kemikaalid, meditsiinipreparaadid (antibiootikumid, parasiitide vastased preparaadid, fungitsiidid, herbitsiidid), desinfitseerimise vahendid, etc.

Kuna farmid on tavaliselt tihedalt lähestikku, ja kalu igas väga tihedalt, on epideemiad ja haigused varmad levima ja peatada neid sedavõrra raskem; haigused võivad ohustada ka looduslikke populatsioone.

Farmidest pääseb alatasa ka "põgenikke". Farmiloomade geneetiline varieeruvus on küllalt väike ja see mõjutab kindlasti ka looduslikke populatsioone.

• Ca 40% võõr- ja tulnukliikidest veekogudes on arvatavalt üht või teistpidi seotud akvakultuuridega.

 

---

 

---

Reostus oligotroofsetes ja eutroofsetes vetes

Oligotroofsetes veekogudes suurendavad kalafarmid reeglina primaarproduktsiooni, suuremaid kahjulikke tagajärgi jätmata.

Eutroofsetes veekogudes võivad tekkida raksed eutrofeerumise tagajärjed -- e.g. anoksilised põhjaveed, üldine eutrofeerumise tõus.

Peamised reostavad ained kalakasvatustest: lahustunud orgaanilised ained - DOC, DON, DOP ning ammoonium ja fosfaat.

Tavaliselt ei ole farmide ümbruses toitainete kontsentratsioonide tõuse märgata, kuna hoovused kannavad need kiiresti ära.

Võimalik on aga dialüüsikottides testida herbivooride vabalt fütoplanktoni kasvu; ka makrofüütide kasvu kui herbivoorid katseliselt eemaldada.

 

Joonis: Oligotroofne Vahemeri. Otseste toitainete kontsentratsioonide erienevus on nii väike, et seda reeglina
mõõta ei suudeta. Kalafarmine mõju on aga tuvastatav fütoplanktoni parema kasvuga dialüüsikotiides (lasevad läbi toitaineis, aga ei lase läbi fütoplanktonit ega herbivoore).

Dialüüsikottides, kus herbivooride on eemaldatud, fütoplanktoni kasvu jälgides on näha, et fütoplankterite kasv on soodustatud ka mitmed sajad meetrid
farmist eemal.