Kuivdepositsioon

• Protsess, kus gaasilised ja partiklilised saasteained transporditakse tagasi maapinnale ilma sademeteta.
  • Erinevalt märgdepositsioonist toimub ajaliselt pidevalt (ka saju ajal)
• Kõige olulisem protsess on turbulents. Kui õhk liigub keeristes, siis osa sellest puutub vastu maapinda.
• Kuivdepositsioon sõltub
  • Turbulentsist
  • Maapinna ebatasasustest
  • Taimkattest
  • Aasta- ja päevaajast
    • Taimkate sõltub aastaajast, turbulents sõltub nii aasta- kui päevaajast, samuti atmosfääri stabiilsus
  • Saasteaiente keemilistest ja füüsikalistest omadustest
  • Pinna niiskusesisaldusest

• Kuiv depositsioon sõltub otseselt turbulentsist:
  • Mida tugevam on turbulents, seda rohkem saasteaineid puutub kokku maapinnaga ja seda suurem on depositsioon.
  • Mida ebatasasem on maapind, seda suurem on turbulents ja seda suurem depositsioon.
  • Merel on pind tasasem kui maismaal, tuul keskmiselt tugevam, kuid turbulents väiksem. ∑ kuivdepositsioon on merel väiksem kui maismaal.
• Kuiv depositsiooni suurendab taimede õhulõhede avatus, mis on samuti erinev aasta-ajati ja ööpäeva kestel
• Kuivdepositsiooni soodustab taimede gaasivahetus. Õhulõhede suletuse korral depositsiooni ei toimu.