Lämmastik on primaarproduktsiooni jaoks ülioluline element 

Lämmastikku on biosfääris lõputu hulk, aga valdavalt on see õhulämmastik --  N₂ (72% atmosfääri koostisest) ja väga inertne -- bioloogilisteks protsessideks praktiliselt kasutu.

Väike hulk (tsüano)bakteried suudab õhulämmastikku fikseerida ja sünteesida mineraalseid ja orgaanilisi lämmastikuühendeid, mis on bioloogilises ringes. Õhulämmastik muutub bioloogiliselt kättesaadavaks ka teatud mitte-bioloogiliste protsesside käigus -- millest olulisem on põlemine ja välk.

Eutrofeerumise seisukohalt huvitab meid just see osa lämmastikust, mis on bioloogiliselt kättesaadav. 

• Primaarproduktsiooni ookeanis peetakse üldjoontes N limiteerituks
• Sinivetikate lämmastikufikseerimise kvantitatiivne tähtsus globaalses skaalas veel ebaselge
• Läänemeres lämmastiku suvine fikseerimine ilmselt kaunis oluline
• Lämmastiku fikseerimisele töötab vastu denitrifikatsioon (mida vahendavad samuti bakterid), mille käigus nitraat muudetakse taas bioloogiliselt passiivseks õhulämmastikuks.

Globaalselt on tööstuslik lämmastikväetiste tootmine ca 28% bioloogilisest lämmastiku fikseerimisest