NO_x allikad on peamiselt põlemisprotsessid: soojuselektrijaamad, aga ka sisepõlemismootorid (transport)

NO_X peaminsed allikad on:

• Fossiilsete kütuste põletamine
• Soojuselektrijaamad
• Tööstus
• Transport

NO_x tekib suures osas läbi põlemisprotsesside. Põlemisel -- tekib kõrge temperatuur. Se suur energia hulk mis vabaneb on piisav murdmaks N₂ kolme kovalentset sidet! N₂ on muidu, s.t. normaaltemperatuuridel, väga väga stabiilne -- ja seetõttu kättesaamatu (enamikele) organismidele. N₂ omastamine otse organismide poolt on seotud väga suure energiakuluga. Seda suudavad vaid osad (tsünao)bakterid. Taimedest ainult need, kellel on sümbioos nimetet (tsüano)bakteritega.

Seega valdav osa põlemisel tekkivast NOx gaasist on pärit amtosfäärsest lämmastikust! Vähem osa (kui üldse), (fossiilses) kütuses sisalduvast orgaanilisest lämmastikust.

NO moodustab 90-95% kogu emissioonist. Peamine allikas on O₂ ja N₂ mis kõrgel tempertuuril reageerivad ja tekib N. NO₂ on vaid väiksem osa (5-10%).

Antropogeense NO_X emissioonid kõrged seal, kus inimeste asustustihedus on suurem.

• Tihedalt asustatud piirkonnad, linnas
• Merel -- laevateed, naftaplatformid

Emissioon on suurim liikluse tipptundidel, samuti talvel, kui soojuse tootmine on tipptasemel. Autostunud maades domineerib transport, muidu soojusjaamad.

Nii NH₃ kui NO_X transformeeruvad läbi keemiliste protsesside atmosfääris väga paljudeks eri lämmastikuühenditeks, milledel võib olla kaunis pikk eluiga ja seega võib depositsioon toimuda emissioonipunktist tuhandete kilomeetrite kaugusel

Mistõttu ongi antropogeenne eutrofeerumine globaalne probleem

Erinevad on nii eluiga kui depositsiooni kiirused

Juuresoleval skeemil on NOx emissioonide kaart Euroopa kohta. Näha on:

• tihedalt inimasustatud ja autostunud Euroopa piirkonnad
• aga ka jooned mööda merd -- e.g.Vahemeres. Need on tihedalt kasutatavad kaubalaevateed!
• Tuntavad on ehk mõned suurlinnad (Moskva)