Esmalt mõjutab jõgedest tulevat toitainete hulka ilmastik

Sademeterikkal aastal on vooluhulgas jõgedes suuremad, toitainetekontsentratsioonid madalamad (lahjendusefekt), kui summaarne toitainetevoog (kontsentratsioon x vooluhulk) aga ikkagi suurem.

Sellised looduslikud kõikumised ilmastikutingimustes ja vooluhulkades raskendavad inimtegevusest põhjustatud trendide tuvastamist.

 

Toitainete kontsentratsioone jõgedes mõjutab ka põldude saagikus, mis omakorda sõltub ilmastikust.

Järjestikused külmad või pehmed talved võivad muuta P koormust:

• Pehmed talved suurendavad mulla erosiooni ohtu (suured P kaod)
• Pehmed talved vähendavad taimeosiste väljakülmumist (vähendab P kadusid, eriti rohumaadel)
• Mõlemil juhul on oht tõlgendada tulemusi kui muutusi põllumajanduslikus praktikas

Pikaajalisi trende on raske tuvastada, kuna monitooringuandmed ei ole eriti pikad ja varasemast ajast on kasutada paremal juhul vaid maakasutusandmestik.

Hea kvaliteediga monitooringu andmed on saadaval vaid viimase paarikümne aasta kohta.

Joonis: Aastased vooluhulgad ja P koormus Läänemerre 1970 - 1993
Keskmine koormus oli 80. pisut suurem kui 70.
Kõige selgem on seos koormuse ja vooluhulga vahel

 

 

 

 

 

 

 

---

 

 

Normaliseerides koormuse vooluhulga suhtes selgub, et N puhul ei ole praktiliselt mingit trendi, P puhul on ainus märkimisväärsus väike tõus 80. ja langus 90.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

---

 

 

Üle poole sajandi pikkuseid andmeridu on olemas vaid paari jõe kohta Euroopas.

PS ei tea ju kas mõõtmismetoodika on vahepeal muutunud ja kuidas see on andmeid mõjutanud.

Vasakul Reini nitraadi ja fosfaadi kontsentratsioonid 50. - 80. Nitraat praktiliselt kolmekordistus selle ajaga. Fosfaat viiekordistus, seejärel langes järsult (puhastusseadmed, teised punkt reostusallikad, fosfaadivabad pesupulbrid). Kümne aastaga vähenes fosfaadi kontsentratsion 50. tasemele.

Reini juhtum on üks tuntumaid ja ilmekamaid edulugusid Euroopas

 

 

---

 

Läänemere ruumis pikim toiteainekontsentratsioonide aegrida on Daugava jõe andmestik.

Nitraadi kontsentratsioon hakkas tõusma sõjajärgsetel aastatel ja kriitiline periood oli 60. S.o. dekaad hiljem kui Reini jõel.

Tähelepanuväärne on -- erinevalt Reini jõest ei ole Daugavas olulist toitainete kontsentratsioonide langust märgata.

 

 

 

 

 

---

Ekstrapoleerida jõgede toitainetekontsentratsioone sajandi võrra tagasi on võimalik vaid kaudsete meetoditega.

• Mõnede allikate alusel toimusid tõsised muutused vee kvalikteedis juba 19 saj. Urbaniseerumise tagajärjel suurenes heitvete hulk; põllumajanduse laienemine suurendas erosiooni ja toitainete väljauhtumist.

Järvesetete analüüsid on näidanud, et fosforireostus algas ammu enne mineraalväetiste kasutuselevõttu

• 19 saj põllumajandus põhjustas ka suurenenud lämmastikuvoogusid veekogudesse

Tõsised muutused toimusid aga ikkaga pärast teist maailmasõda.

Toitainetekontsentratsiooni tõus jõgedes on küllalt hästi dokumenteeritud.

Raskem on jälile saada, kust need toitained pärinevad. Võimalused on:

• Punktreostusallikate monitooring
• Emissiooni koeffitsendid (e.g. 4.4 kg N inimese kohta aastas)
• Hajureostuse korral kontrollpõldudel tehtud mõõtmised mis GIS abil ekstrapoleeritakse kogu regioonile vastavalt maakasutusele
• Regressioonid koormuse ja kontsentratsiooni vahel

Kõik see taustandmestik on vajalik planeerimisel.