Saasteainete amosfääri keemias eristatakse:

• Primaarsed saasteained -- need mis emiteeritakse allikatest. Nendeks on NH₃, NO ja NO₂
• Sekundaarsed saasteained -- tekkinud atmosfääris keemiliste muutuste käigus primaarsetest saasteainetest. NO₂ ja kõik teised lämmastikuühendid, mis on tekkinud atmosfääris primaarsetest saasteainetest (ja neid on palju!)

Pandagu tähele, et NO₂ on samaaegselt nii primaarne kui sekundaarne saasteaine. NO₂ tekib põlemisprotsessides (kuigi palju vähem kui NO, kuid ikkagi), samas tekib ta ka atmosfääris NO'st. Seega sõltuvalt tekkeviisist võib ta olle nii primaarne kui sekundaarne.

N depositiooni seisukohalt on kõige oluliseimad saasteained NO₃^- ja NH₄⁺

Erinevate keemiliste ühendite arvu atmosfääris arvatakse olevat ca 3000 ringis

Enamik neist ühenditest on keemiliselt reaktiivsed ja arvatavalt toimub nende 3000 ühendi vahel ca 20000 erinevat keemilist reaktsiooni.

Reaktsioonid sõltuvad temperatuurist, rõhust, valgusest, keemiliste ühendite kontsentratsioonist.

Reaktsioonidel on oma erinevad ajaskaalad ja kineetikad.

Kogu selle komplitseerituse tõttu on küllalt raske ennustada millised keemilised transformatsioonid toimuvad emiteeritud lämmastikuga, enne kui see kusagil (saasteallika lähedal või sellest kaugel) deponeerub.

 

---

 

NH₃ emiteeritakse põllumajandusliku tootmike käigus depositsioon toimub NH₃ ja NH₄₊ vormis

 

 

NH₃ on atmosfääris gaasilises olekus ja kuivdeponeeritakse kiiresti saasteallika lähedal. Vähem osa amoniaagist märgdeponeerub.

Seega -- seafarmide ja loomalautade ümbrus saab hea sahmaka kuvideponeerunud amoniaaki!

 

 

Väiksem osa NH₃ transformeerub partikliliseks NH₄⁺, sellel on pikk eluiga (ca nädal) ja seetõttu transporditakse saasteallikast eemale. Ammooniumi joon seostub kergesti veepiiskadega ja sajab alla koos vihmaga -- see on märgdepositsioon. Vähem osa ammooniumist kuivdeponeerub.

 

---

 

 

 

NO_X ja NO₃^- emissioon ja depositsioon

NO_X emiteeritakse põlemisprotsessides ning on atmosfääris gaasilises vormis: NO ja NO₂

NO oksüdeeritakse atmosfääris NO₂'ks, seetõttu on viimane nii primaarne kui sekundaarne saasteaine

Osa NO₂ kuivdeponeerub saasteallika lähedale

Osa NO₂ ja NO muutub HNO₃ks, mis omakorda muutub partikliliseks NO₃ (s.t. kolloidideks). Lämmastikhape ehk HNO₃ on hüdrofiilne ja seostub hästi veepiiskadega (kui selliseid on võtta), ning märgdeponeerub (happelise vihmana).

Sarnaselt ammooniumile on partiklilise nitraadi eluiga küllalt pikk ja peamine depositioon on märg