Edasise osas, ja räni teema lõpetuseks, tuleb läbi lugeda (ja töötada!) inglise keelne artikkel:

Olli, K., Clarke, A., Danielsson, Å., Aigars, J., Conley, D.J. & Tamminen, T. 2008. Diatom stratigraphy and long term dissolved silica concentrations in the Baltic Sea. Journal of Marine Systems 73, 284-299.

See selgitab nii mõndagi Läänemere DSi kontsentratsioonidest, mis seda on mõjutanud ja kuidas üks, ökosüsteemis võtmetähtsusega liik võib tänu oma spetsiifilistele füsioloogilistele omadustele Läänemere eri osade biogeokeemiliset ringet mõjutada.

Lüheldane sisukokkuvõte olulisemast allpool:

Esiteks, millised on olnud DSi kontsentratsioonid Läänemere pindmises kihis pärast kevadõitsengut? Kevadõitseng on sündmus, kus suur osa talvel kogunenud toitainetest vetikate poolt omastatakse. Kuna ränivetikad on Läänemere (ja ka muude veekogude) kavadõitsengute olulisemaid komponente, siis on kevadõitsengu järgselt aasta kõige madalamal tasemel ka DSi kontsentratsioon. Suvel Läänemeres (v.a. lõunaosa, Taani väinad) ränivetikaid palju ei ole ja DSi kontsentratsioonid hakkavad tasapisi tõusma).

Kõikvõimalike seireprogrammide aga ka eriprojektide raames on Läänemerest kogutud tunandeid veeproove, kust on alnalüüsitud ka DSi kontsentratsioon. Neid andmeid on igal võimalik saada näiteks sellisest andmebaasist nagu BED -- Baltic Environment Database, mis asub Stockholmi Ülikooli juures.

Nendest andmetes on võimalik välja võtta DSi reaalselt mõõdetud kontsentratsioone ning joonistada sagedustabeleid Läänemere eri basseinide kohta, näiteks kuude paupa. See selgitab, millal (mis aastaajal) eri basseinides DSi kontsentratsioonid kõige madalamad on.

Just selline joonis on allpool esitatud:

Jooniselt on näha, et põhjapoolsetes basseinides (Botnia meri, Botnia laht) ei ole mingit ränikriisi märgata olnud -- ränikontsentratsioonid üleüldse väga ei kõigu aastaajati. Seevastu lõuna pool, eriti aga Riia lahes ja Kattegatis on selgelt näha DSi järsk langus kevadel, ning sellele järgnev aeglane DSi kontsentratisooni tõus (taastumine).

DSi kontsentratsioonide muutused Läänemere basseinides

Kui eelmine joonis näitas mis aastaajal on DSi miinimumis, siis nüüd on meil võimalik välja sortide need miinimumkuud ja teha joonis nende järgi.

 Mis siit selgub? Esiteks -- proovide hulk aastas on väga erinev. That's life. Mustad tulba osad näitavad DSi kontsentratsioone alla kiriitilise 2 µm L-1 piiri. Nagu näha on selliseid pärast kevadõitsengut õige palju Riia lahes, aga ka Kattegatis. Soome lahes on seis parem ja Läänemere keskosa ei paista ränikriis suur muserdavat. 

Aga kõige karmim tundub olevad Riia lahes, kus 90'te keskel muid kui tumedaid tulpasid; hiljem DSi kriis leevendub.