Räni transport jõgedega rannikumerre

 

Suurem osa ookeanis ringlevast ränist on sattunud sinna jõgedega. Jõed on peamine vektor, kuidas bioloogiliselt kättesaadavad räni vormid satuvad maismaalt rannikumerre.

Räni voog maismaalt rannikumerre on seega jõgede vooluhulga ja vee ränikontsentratsiooni korrutis.

Praeguses kontekstis me ei vaatle vooluhulki ja millest see sõltub, küll aga ränikontsentratsioone jõevees, sest seda mõjutab inimtegevus oluliselt.

• Bioloogiliselt kättesaadav räni pärineb maismaalt ning suurem osa jõgedes kulgevast ränist on lahustunud orto-ränihape. Umbes 20% jõevee ränisisadusest on biogeenne räni. See on peamiselt ränivetikate pantsrid ja teatud osas ka erosiooniga maismaakooslustest jõgedesse kandudnud fütoliidid. Jõgi kui elukeskkond üldiselt ei soosi planktiliste vetikate kasvu, kuid suuremates jõgedes on olemas oma fütoplanktoni kooslused. Väiksemad ja lühemad jõed on liiga ajutised, et neis saaks planktonikooslus tekkida (kantakse ära). Samas väiksemad jõed on rikkad bentiliste ränivetikate poolest, mida vool aeg-ajalt põhjast üles kisub ning mis moodustavad sellega jõevee biogeense räni varu.
• Jõgede ränikontsentratsioonid varieeruvad oluliselt ning see sõltub vägagi inimtegevusest jõe valgalal. Laias skaalas räägime aga suurusjärkudest 150 kuni 250 µmol L^-1 looduslike jõgede puhul ja alla 50 µmol L^-1 inimtegevusest mõjutatud jõgedes. Kuidas inimtegevus jõevee ränisisaldust mõjutab, sellest hiljem.

Joonisel on näha tüüpilised ränisisaldused mitmetes maailma jõgedes. Tähelepanu pöörata suurusjärkudele ja biogeense räni osakaalule (tüüpiliselt ca. 20%)