Räni ringe läbi maismaa ökosüsteemide

 

Maismaa ökosüsteemide puhul on olulised järgmised räniringe komponendid:

1. Porsumine -- räni vabanemine mineraalidest. Seda soodustab taimestik ise oma juureeritiste (orgaanilised happed) kaudu
2. Biogeense räni varu mullas
3. Biogeense räni varu taimede biomassis
4. Biogeense räni eksport süsteemist. Just see viimane on ülioluline veekogude seisukohalt,

• Räni omastamine maismaataimede poolt on tunduvalt suurem kui keemiline porsumine
• Omastatava räni varu mullas on väga suur, 500 -- 1000 korda suurem kui varu biomassis
• Lahustunud räni eksport süsteemist võrreldes räni sisemise ringega on väga väike

Just lähustunud räni eksport on see, mis rikastab veekogusid räniga -- räni tuleb veekogudesse just maismaaökosüsteemidest. Ilma maismaa ekspordita hakkaksid ränikontsentratsioonid veekogudes pikapeale langema. See seaks takistuse ränivetikate ja teiste räni sisaldavate veeorganismide arengule.

Räni ringe ja kõik selle olulised komponendid on üsna erinevated maismaa erinevates taimestikutüüpides. Näidisena on toodud all joonis, mis võrdleb räni hulkasid ja vooge (i) laialehistes metsades, (ii) okasmetsades, (iii) troopilises vihmametsas ja (iv) babmuse tihnikutes.  

 

Troopilistes ökosüsteemides on räni eksport taimekooslustest suurem kui parasvöötmes

Parasvöötmes on eksport (kadu) laialehistes metsades väiksem kui okasmetsades

Kõikjal on biogeense räni varu mullas kordades suurem kui biomassis ning väga palju kordi suurem kui aastane eksport.

Eksport on peamiselt lahustunud räni; biogeenne räni, mis on mullavaru peamine komponent, on partikliline ning väga vähese liikuvusega (v.a. erosioon ainult).  

Eksport jõuab pinna või põhjavee kadud varem või hiljem pinnaveekogudesse, jõgedesse. Sõltuvalt taimkattetüübist valgalal on seega ka jõgede ränisisaldus erinev.