Inimene võib õitsenguid intensiivistada ka rikkudes loodusliku toiduvõrgustiku tasakaalu.

Tüüpiline näide on kalandus -- inimene püüab arvestatava koguse kala veest välja, nõrgendades sellega toiduahela tipmist lüli (nõrgeneb 'top-down' kontroll). Alljärgnev skeem peaks selgitama, mis võib sellisel juhul toiduahelaga juhtuda ja kuidas see õitsenguid võiks mõjutada?

Sõnaga -- inimene püüab tavaliselt suuremat röövkala, mitte planktontoidulist peenkala. Röövkala väljapüük vähendab kisklussurvet peenkalale, neid jääb rohkem. See omakorda suurendab survet zooplanktonile -- planktontoidulise kala põhilisele toiduobjektile. Zooplanktoni vähesus taas vähendab herbivooria survet fütoplanktonile. Mis loob soodsamad tingimused vetikaõitsengute tekkeks.

Kogu seda asja nimetatakse troofiliseks kaskaadiks.