Mida peaks teadma seoses toksiliste vetikaõitsengutega

Toksiine produtseerivaid vetikaliike on teada suhteliselt vähe -- suurusjärgus ehk ca. 100 liiki 

 Toksilisi fütoplanktoni liike teatakse juba ca. sajandi jagu.

Tänapäeval avastatakse uusi liike aina juurde ja kirjeldatakse uusi toksiine

Toksiinid võivad toiduahela kaudu levida ja ohustada seeläbi ka inimest, näiteks kui toksiinid akumuleeruvad majanduslikelt olulistes karpides, mida sageli kasvatatakse akvakultuurides.

---

Toksilised vetikaõitsengud Läänemeres

Peamiselt räägitakse siin sinivetikast Nodularia spumigena. Millest õitsengust ja pinnaakumulatsioonidest oli enne ka pilte.

Alljärgnevalt pisut rohkem tähelepanu ühiskonna silmist veidi kõrvale jäänud vetikarühmale -- ihtüotoksilised haptofüüdid Läänemeres.

Peamiselt räägime siin kahest liigist:

• Prymnesium parvum
• Chrysochromulina polylepis

Mõlemad on Läänemeres väga tavalised, kuid katastrofaalseid õitsenguid põhjustavad õnneks üsna harva.

Prymnesium parvum on suureks nuhtluseks Norras -- norralased kasvatavad ohtralt lõhet oma fjordides -- kus vesi on ka veidi magedam võrreldes ookeanisoolsusega. See on P. parvum jaoks väga sobiv keskkond, plus kalafarmidest lähtuv reostus (loe teemat 'Akvakultuurid'). Aastane majanduslik kahju Norras selle ühe liigi tõttu on väga suur.

Joonisel: A - Chrysochromulina polylepis; B - Prymnesium parvum. Kaart - C. polylepis katastrofaalsete tagajärgedega õitsengu kulg 1988 a mais Kattegatis ja Skagerrakis. See oli ühiskonnale 'üllatusõitseng', mille põhjuseid ei teata tänapäevani. Õitseng hävitas kõik elava oma teel. Oli sedavõrd toksiline. Esimesena kannatavad kalad (parempoolne pilt). Aga see 88 a õitseng hävitas kogu planktoni elustiku, samuti kui kogu bentilise elustiku. Tõsi, elustik taastus paari aastaga, aga kahju ja shokk oli suur ikkagi.

Mis siis toimub?

Need liigid sünteesivad tervet rida bioaktiivseid aineid (toksiine), mida nad eritavad ka keskkonda. Nendel toksiinidel on membraane hävitav toime. Kui raku membraan ei pea -- siis rakk sureb. Kalade puhul on kõige tundlikumad lõpuste õrnad membraanid. Kalad surevad. Mistõttu neid liike nimetatakse lihtsustatult ihtüotoksilisteks. Kuid ka teistel organismidel, peale kalade, on membraanid ja seega on need toksiinid võimelised hävitama suurema osa elustikust. Kalade massiline suremine lihtsalt häirib inimest kõige enam.