Troofsuse klassid on suhteliselt kunstlikud kategooriad.

Akadeemiliselt üsna ebahuvitavad, kuid praktikas kasutamiseks vahel käepärased.

Troofsuse klasse on võimalik 'defineerida' õige mitme kriteeriumi alusel:

Suvise klorofülli kontsentratsiooni järgi:
Eutroofne, kui chl > 10 µg L^-1

Talvise toitaiente kontsentratsiooni järgi:
Eutroofne kui DIN > 12 µM

Süsiniku produktsiooni järgi:
Oligotroofne < 100 g C m^-2 a^-1
Mesotroofne 100 - 300 g C^-2 a^-1
Eutroofne 301 - 500 g C m^-2 a^-1
Hüpertroofne > 500 g C m^-2 a^-1

 

---

kkk
Läänemere tüüpilised anorgaanilise N (NO_3, NH₄) talvised kontsentratsioonid. Vaskapoolt joonis -- konkreetsete mõõtmiste keskmine; parempoole joonis - mõõtmiste standardhälve.

Mida näeme -- punased alad on Läänemere kõige eutrofeerunumad alad. Pole imestada -- Soome lahe idaosa, kuhu suubud Neva jõgii. Samuti Riia laht, kuhu suubub Daugava ja kus valdavad hoovused on vastu kellaosuti suunda. Samuti lõunapoolsed rannikualad, kuhu suubuvad suured jõed läbi Poole ja Saksamaa põllumajanduspiirkondade. Läänemere keskosa on suhteliselt oligotroofne.

Läänemere tüüpilised fosfaadi talvised kontsentratsioonid. Vaskapoolt joonis -- konkreetsete mõõtmiste keskmine; parempoole joonis - mõõtmiste standardhälve.

Mida näeme? Esiteks, fosfaadi skaala on väga erinev DIN skaalast. Ehk -- fosfaadi kontsentratsioonid on palju madalamad. Kontsentratsioonid on kõrgemad Soome lahe idaosas ja Riia lahes (nagu oli ka DIN puhul). Ehk neid piirkondi võiks pidada Läänemere kõige eutrofeerunumateks piirkondadeks.  

 

---

 Eelneva teadmisega varustatud (kus on Läänemere kõige eutrofeerunumad piirkonnad), vaataks nüüd, kus on kõige suuremad suvised sinivetikaõitsengud?

Suviseid sinivetikaõitsenguid peetakse traditsiooniliselt Läänemere eutrofeerumise üheks ilmekaimaks manifestatsiooniks.  Kindlasti saavad need kõige enam (suvist) meediakajastust.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nagu näha, on tugevad sinivetikaõitsengud just Läänemere kõige toitainetevaesemas piirkonnas -- Läänemere keskosas! Kui siia lisada veel, et aeg, millal need massilised õitsengud aset leiavad (kesk- ja hilissuvi) on kõige oligotroofsem periood aastas, siis paluks nüüd nuputada -- kuidas on meil võimalik Läänemere sinivetikaõitsenguid seostada eutrofeerumisega ???

---