
T A R T U   	 L I K O O L
MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND
Arvutiteaduste instituut
Keeletehnoloogia ppetool
Informaatika eriala





Kadri Pirn

Graafiline kasutajaliides korpuse ksitsi sntaktiliseks mrgendamiseks
Bakalaureuset





Juhendaja : Kaili Mrisep




Autor: ...................................................................... "......" mai 2002 
Juhendaja: ............................................................... "......" mai 2002 
ppetooli juhataja: ................................................. "......." mai 2002


Sissejuhatus	3
1	Kasutajaliidese disain	5
1.1	Graafiline kasutajaliides	5
1.2	GUI disain erinevate autorite silmade lbi	6
2	Keeletehnoloogia Eestis	12
2.1	Keeletehnoloogia olemus ja eesmrgid	12
2.2	Millises seisus on hetkel Eestis keeletehnoloogia?	13
2.3	Sntaktiline mrgendamine	14
2.4	Korpuse sntaktilised mrgendid	17
3	GUI sntaktiliseks hestamiseks	20
3.1	lesande pstitus	20
3.2	Realisatsioon	22
3.3	Nuetele vastavus	24
3.4	Programmi installeerimine	26
3.5	Kasutusjuhend	27
3.6	Kasutajaliidese esimene avalik versioon	34
Kokkuvte	35
Kirjandus	36
Abstract	37
Lisa 1. Kasutajaksitlus	38
Lisa 2. Kasutajaliides ksitsi mrgendamiseks	41


Sissejuhatus

Kesolev bakalaureuset ksitleb ksitsi sntaktilise mrgendamise graafilise kasutajaliidese loomise protsessi. Sntaktiline anals on ks suur keeletehnoloogia valdkond, mida on vaja uurida paljude keeletehnoloogiliste rakenduste loomiseks. Kesoleva t valmimise hetkeks on olemas sntaksianalsaator [1], mille t parandamiseks ning uute eesti keele kitsenduste grammatika reeglite vlja ttamiseks on vaja suurendada sntaktiliselt hestatud tekstide korpust. Seda saab teha aga vaid ksitsi. Seega on vaja mugavat vahendit, mis vimaldaks teatud formaadis teksti sntaktiliselt hestada. Siiani on toimunud antud protsess suvalise tekstiredaktoriga, mis aga soodustas inimlike vigade tekkimist - tehti sisestamisel trkivigu, muudeti vljundfaili formaati ning esines ka teisi vigu.
Kesoleva t ksitleb ka graafilise kasutajaliidese disaini protsessi ning eesti keele keeletehnoloogia olemust ning arengut.
Samal teemal kaitses t autor detsembris 2001 ka oma semestrit [2]. Vrreldes semestritga on arendatud kasutajaliidese vimalused, uurimus graafilistele kasutajaliidestele esitatavatest nuetest ning juurde on kirjutatud keeletehnoloogiat puudutav peatkk.

T eesmrk

T esmaseks eesmrgiks on luua kasutajaliides, mis vimaldaks kindla formaadiga tekste sntaktiliselt hestada. Kuna mrgendajateks on tihti inimesed, kelle arvutikasutus oskus ning vimalused on erinevad, kuid mrgendama peavad saama kik hte moodi, peab loodav kasutajaliides olema graafiline, lihtne ning see peab ttama kigi enimlevinud graafiliste platvormide peal. Kasutajaliides ei tohi nuda interneti psihendust. Mrgendamine peab olema intuitiivne ning tuttavlik ka algajale arvutikasutajale ning aitama vltida inimlikke vigu. 
T teiseks eesmrgiks on uurida, mida nutakse ldiselt graafiliselt kasutajaliideselt. Millistele tingimustele peab vastama ks kaasaegne programm, mis vimaldab mugavalt ja intuitiivselt kasutajal rakendusega suhelda.

levaade tst

T esimene peatkk ksitleb graafilise kasutajaliidese disaini. Peatki esimene punkt tutvustab ldiselt kasutajaliidest ning ka graafilist kasutajaliidest eraldi. Teises punktis uuritakse viie autori tid antud valdkonnast ning tehakse jreldusi, millistele tingimustele peab kaasaegne mugav graafiline kasutajaliides vastama. 
T teine peatkk on keeletehnoloogiat puudutav. Peatki esimene punkt kirjeldab keeletehnoloogia olemust ning eesmrke, teine punkt tutvustab hetke keeletehnoloogia arengu olukorda Eestis. Kolmandas punktis uuritakse lhemalt sntaktilist analsi. Viimane neljas punkt sisaldab endas levaadet eesti keele kitsenduste grammatika (edaspidi ESTKG) sntaktilistest mrgenditest.
T kolmas peatkk tutvustab t peamist eesmrki - sntaktilise hestamise kasutajaliidest. Vlja on toodud lesande pstitus, programmi realisatsioon, installeerimis- ning kasutusjuhend. Erilist thelepanu on pratud graafilise kasutajaliidesele esitatud nuetele vastavuse kirjeldamisel. Tutvustatakse ka kasutajaliidese esimese versiooni kasutusele vtmist ning selle vastukaja.
T juurde kuulub ka kaks lisa - esimene nendest on kasutajaksitluse ksimustik ning teine, mis asetseb kaasasoleva CD plaadi peal, t kigus valminud kasutajaliidese programm. Teise lisa juurde kuuluvad ka nidistekstide failid, elektroonne kasutusjuhend, installeerimisjuhend ning teised abistavad failid.


1 
Kasutajaliidese disain
Kesolevas peatkis tutvustatakse graafilise kasutajaliidese disaini phimtteid. 
1.1 Graafiline kasutajaliides
Tarkvararakenduse kasutajaliides on meetodite kogu, mis vimaldab vahendada kasutaja ja rakenduse vahelist informatsiooni [3]. Selleks kasutatakse kaasajal kuvarit, klareid, printerit ja muid vljundseadmeid ning klaviatuuri, hiirt, mikrofoni jt sisendseadmeid.
Graafiliseks kasutajaliideseks nimetatakse kasutajaliidest, mis esitab informatsiooni graafiliselt, kasutades selleks tpiliselt aknaid, nuppe ja ikoone, mille suurus on muudetav ja mis on liigutatav, vastandina tekstiphisele kasutajaliidesele, kus informatsioon on esitatud tekstiphises ekraanis ja kske sisestab klaviatuurilt kasutaja.
Graafiline kasutajaliides (edaspidi GUI) on tnapeval enim levinud kasutajaliidese liik. Graafilist ja mittegraafilist kasutajaliidest eristab eelkige vljangemine, kiirus ning "hiire" kasutamise vimalus. hesuguse judlusega ning funktsionaalsusega arvutite korral on tekstiphine kasutajaliides kiirem, kuid tnapevase arvutusjudluse juures ei suuda enamasti inimene tajuda nende kiiruste erinevust. Samas kergendab graafiline kasutajaliides td programmiga, seda on algajal arvutikasutajal enamasti lihtsam ppida, selle t on tavainimesele intuitiivselt arusaadavam.
Tihti eeldatakse, et graafilise kasutajaliidese rakendused on kergemini kasutatavad, aga see ei pruugi olla tsi, kui GUI pole hsti disainitud vi ei sobi olemasoleva riistvaraga [4].
Selleks aga, et GUI head omadused ebamugavuseks ei muutuks, peab riistvara seda toetama - vib ju suure resolutsiooniga vrvilisel kuvaril vga esteetiline ja efektiivne kasutajaliides olla tiesti mistetamatu pisikesel must-valgel ekraanil. Samuti peab graafilist kasutajaliidest disainides oluliselt lbi mtlema mende hierarhia ning ikoonpiltide mistetavuse. GUI ks vga suuri eeliseid on ka vimalus erinevate vrvidega rhutada erinevaid objekte. Ka seda tuleb aga tagasihoidlikult kasutada, sest inimese ngemismeelel on piirid ning vga kirevaid pilte on raske jlgida. Seetttu vib muidu vga efektiivse kasutajaliidese kasutus jda vikeseks. Kuna erinevad inimesed nevad vrve erinevalt, peab kasutajal jma vimalus muuta vrve. 
Kasutajaliidese loomise juures on vaja vga tihedat koostd teha tulevaste kasutajatega. Tarkvara loojal tuleb luua prototpe nii paberil kui elektroonselt. Igal arendusetapil tuleb lpptulemus koosklastada kasutajatega. Samuti tuleb arvestada nii algajate  kui ka tavakasutajate vajadustega. 
Graafiliste kasutajaliideste loomise juures ei tasu siiski unustada ka otse klaviatuurilt sisestatavaid kske (klahvikombinatsioone). Igapevastel kasutajatel on ssteemiga juba tuttav olles lihtsam sisestada teadaolevat klahvikombinatsiooni, kui liigutada ksi hiire juurde, otsida sobivat menpunkti ning seejrel sooritada soovitud tegevust. 
Kui kasutajaliides on juba valmis ning testkasutamises, tuleks kasutajatelt saada vimalikult palju tagasisidet. Niteks anda neile vimalus saata e-maile oma probleemide ja ettepanekutega, salvestada veateateid vi jlgida nende td uue tarkvaraga. ks vimalus on ka testperioodi lpul lbi viia ksitlus, kus tuleb hinnata erinevaid tarkvara aspekte niteks viie palli ssteemis. See on kasulik ka tarkvara tellinud organisatsiooni juhtkonnale, kes saavad nii teada, kui ige otsuse nad tegid soetades just selle tarkvara. Ainult tagasisidega saavad tarkvara loojad adekvaatselt elda, et tarkvaraga on lihtne harjuda, ei nua kasutajatelt liigset koormust ktele, peale ega silmadele. 
1.2 GUI disain erinevate autorite silmade lbi
 Kesolevas punktis tutvustatakse lhidalt viie autori, Chris Brown'i ([3]), Jonathan Hodgson'i ([5]), James Hobart'i ([6]), Ian Sommerville'i ([7]) ning Laura Arlov'i ([8]) thelepanekuid GUI loomisest. 
1.2.1 Kasutajaliidese tunnetuslikud kljed
heks olulisimaks kasutajaliidese omaduseks on selle intuitiivsus [5]. Kasutajaliidese funktsioonid peavad olema tunnetuslikult arusaadavad. Selleks peab aga esmalt analsima, kes on ssteemi tulevased kasutajad, millised on nende oskused, arusaamad ja tekspidamised. Erinevate kultuuriliste taustadega inimesed mistavad erinevaid vrve ja motiive tihti erinevalt ning seega vib kasutajatel tekkida raskusi funktsioonide mistmisega. 
Kasutajate liigitamisel tuleb arvestada kasutajate fsioloogiliste, sensoorsete, tunnetuslike ja kultuuriliste omadustega. 
Intuitiivsuse olulisust on rhutanud ka teised autorid. Ian Sommerville'i phiteesid kasutajaliidese disainil on [7]:
* Ssteem peab jma analoogseks reaalse eluga;
* Kasutajaliidese kujundust, vormi jms ei tohi kasutusse vtta ainult selleprast, et selle tegemine on lihtne;
* Ksud ja objektid peavad olema tuttavad;
* ppimisaeg peab olema lhike;
GUI peab disainima nii, et vimalikult vheste fsiliste liigutustega (kaasa arvatud silma liigutamine) oleks kike vajalikku vimalik teha [8].
1.2.2 Men
GUI heks kindlaks osaks on mend. Jonathan Hodgson ([5]) on vlja toonud jrgmised menliigid: lihtne, lineaarne, puu struktuuriga, atskliline ja tskliline. Mida liik edasi, seda raskem on kasutajal intuitiivselt leida iget menpunkti. Puukujulise men disainimisel on vaja hoolikalt lbi melda, kuidas on ige grupeerida erinevaid funktsioone. Liigne vi vale grupeerimine vib teha ssteemi kasutamise likeeruliseks ning viia kasutajate programmist ja tootjafirma teenustest loobumiseni. Samas peab arvestama ka ekraani piiratud suurusega ning alati pole vimalik ega otstarbekas teha lihtsaid vi lineaarseid mensid. Men disainimisel tuleb kindlasti hoolikalt kavandada ka menpunktide nimetused. Kasutajatele peab olema kergesti arusaadav, mis on he vi teise menpunkti funktsionaalsus. Vastasel korral vivad kasutajad segadusse sattuda ning ssteemi valesti kasutada. Kindlasti tuleks jlgida, et erinevates ssteemi alamprogrammides oleksid htedel funktsioonidel samad mennimed ning need asuksid mendes analoogsetes kohtades. 
Inimese silm ei suuda korraga haarata vga suurt ala. Seega peab ka GUI disainimisel arvestama, et menribal on omad piirid ning kui valikuid tekib liiga palju, on kasutajal vga raske igeid menpunkte vi valikuid leida. Niteks menribas soovitab James Hobart [6] nidata maksimaalselt kmmet vimalust, hes mens aga vib olla kuni 12 vimalust. "Check Box"'e (ehk mrkeruute) vib hes grupeeringus olla kuni 12 jne. 
Samuti tuleb mende kavandamisel arvestada vljakujunenud standardeid. Niteks paiknevad funktsioonid "Salvesta", "Ava", "Vlju" ja muu selline  menpunkti "Fail" all [3].
1.2.3 Ekraani kujundus
Graafilise kasutajaliidese juures peab kindlasti silmas pidama, et ekraan oleks lihtsalt silmadega haaratav [5]. Kui kasutada ikoone, peavad need olema intuitiivselt arusaadavad, ksteisest selgelt eristatavad ning mitte liiga segavad. Ikoone ei tohi olla liiga palju ning analoogsetel funktsioonidel peavad olema sarnased ikoonid. Kui kasutaja vajutab ikoonile, peab see olema selgelt arusaadav. Kasulikud on ka vihjed, mis tekivad ekraanile, kui hiirega ikoonile osutatakse. 
Samas ei tohi kalduda teise rmusesse. Suur viga, mida tehakse, on ka kikide funktsioonide kutsumise vimalus esipaneelilt. Tegelikult tuleks harvem kasutatavad ning rohkem andmeid nudvad funktsioonid peita paneelide taha [6].
Ikoonidel kasutatavad pildid peavad olema koheselt arusaadavad. Need ei tohi olla liiga keerulised, pigem lakoonilised. Palju aitavad ldtuntud logod. Paraku pole enamasti ikoonide valimine nii lihtne ning vhegi erandlike funktsioonide ikoonide kujundamine on aega ning tugevat lbimtlemist nudev lesanne.
Pidevalt muutuva info jaoks on kasulik kasutada ka graafilisi pilte vi jooniseid (niteks nn olekuriba ehk statusbar, mis nitab mingi protsessi valmimise jrku) [7].
Ka ekraani vrvide kasutusele peab suurt rhku asetama. Ideaalne kasutajaliides on selge, lihtne ja maitsekas. Sellest on vimalik aru saada esimesel silmapilgul. Kasutaja saab aru, kust peab ta infot lugema, kuhu sisestama, kus parandama ja milliseis vlju saab vajutada, milliseid tmmata. Aken annab ise edasi oma mtte [8].
1.2.4 Tekstiline info
Dialoogid, mille abil programm saab kasutajalt infot, peavad olema selged ning heselt mistetavad. Tpselt tuleb lbi melda vigade ttlus ning veateated. Valed vi segased teated vivad viia programmi valekasutuseni vi kutsuda esile kasutajate igustatud pahameele. 
Veateated peavad olema kontekstiphised ning selgitama tpsemalt, mida kasutaja valesti tegi ning soovitama edaspidiseid samme. Samuti peab veateatest olema vimalik saada ka tpsemat abiinfot [7].
Oluline on ka terminite kasutus, mis peaks olema jrjepidev. Kui programmi hes osas mainitakse "Ese", teises "Toode" ning kolmandas midagi muud, kuid need kik thendavad hte mistet, satub kasutaja kindlasti segadusse. Sellise olukorra vltimiseks soovitab James Hobart koostada reserveeritud snade nimekirja ning kontrollida, et need oleksid intuitiivselt heselt arusaadavad ning ei esineks snonme. On olemas ka ldtunnustatud reserveeritud snad nagu inglise keeles "OK", "Cancel", "Close", "Exit" jne [6].
Kuna igal GUI disaineril ning ka programmeerijal on oma snavara, kuid eelneva phjal selgus, et he tootja tooted viksid olla heselt mistetavad, tuleb disaineritele ning programmeerijatele selgeks teha antud tootja snavara ning jlgida, et seda kikjal ka kasutataks. Seega tuleb firmasiseselt enne vastava snavara leidmiseks td teha ning ilmselt ka spetsialistidelt abi ksida. Loomulikult tuleb jlgida ka juba kasutusel olevaid kasutajaliideste snavara ning sealt vimaluse korral eeskuju vtta - nii kujunevad standardid ning kasutajatel on lihtsam harjuda erinevate keskkondadega [6].
Abiinfo saamise vimalus on limalt oluline ning selle saamiseks ei pea kasutaja vga suuri pingutusi tegema. Abiinfo peab olema struktureeritud - he probleemi selgituse juures peavad olema viited ka teiste analoogsete vi antud probleemiga seotud funktsioonide abiinfole [7].
1.2.5 Kasutajaliidese reageerimisaeg
Jonathan Hodgson leiab ([5]), et programmid, mille reageeringu aeg on le 2 sekundi, on kasutajate jaoks liiga aeglased. Kui pole vimalik, et programm vljastab tulemuse kiiremini, peab GUI kuidagi nitama kasutajale, et t kib. Niteks kuvab kasutajale liivakella. 
Samas, ainult liivakella nitamine vi teade "Oodake veidi..." ei aita juhtudel, kui t kestab le 7-10 sekundi. Kasutaja soovib teada, kui kaua ta veel ootama peab. Selleks vib lisada niteks ekraanile teate, mitu protsenti tst on tehtud.
1.2.6 Suhtlus tulevase kasutajaga
Enamik kasutajaliidese disaini pikuid peavad vga oluliseks suhtlust tulevaste kasutajatega ning prototpide kasutajatega testimist. Analsi etapis tuleb teha kindlasti tulevaste kasutajatega intervjuusid ning nende tulemusi ka kasutajatele endile nidata. Kasutajatele tuleb anda vimalus valida mitme erineva prototbi vahel. Neile tuleb anda aega kohanemiseks ning mtlemiseks, mis viks teisiti olla. Kasutajatele peab olema juba eelnevalt selga, milline programm hakkab vlja ngema, milline on selle funktsionaalsus. Kindlasti tuleb nendega "lbi mngida" kogu t protsess prototpidega. Enamasti pole ju kasutajatel kogemusi, et mista, mida nad tulevase programmiga teha saavad ning mida mitte. Samas lbi kies kogu programmi kasutajale nhtava poole, vib kasutajale meenuda, et mni funktsioon peab kituma teisiti vi mnda vajalikku tegevust ei saa ldse teostada. Kui programm juba reaalselt kasutuses, on muudatusi mrksa raskem teha [5].
James Hobart rhutab, et kige suurem viga, mida GUI disainerid teevad, on kasutajate unustamine. Arvatakse, et teatakse tpselt, mida kasutaja soovib, kuid tihti see nii pole. Kasutajatele tuleb anda kontroll programmi le, vastasel korral tundub kasutajatele, et neid kontrollitakse. Disaineritel vivad olla arvutitelt hoopis teised ootused ning ka teise harjumused vrreldes loodava GUI kasutajatega.
Ian Sommerville [7] on pakkunud vlja ka vimaluse testperioodil kasutajate jlgimise - seda niteks videokaamerate abil. Videokaamerad jlgivad iga kasutajaliigutust (ka silmade liikumist) erinevatest klgedest. Selle analsimine on kll vga aeganudev, kuid tulemuseks on kasutajate t optimeerimine. Samuti on kasulik salvestada testperioodidel kasutajatel tekkinud veateateid - nii leiab les tpvead ning saab analsida, kas nende vltimiseks ei saaks midagi kasutajaliideses muuta.
1.2.7 Jrjepidevus
Hea oleks jlgida ka, et he tootja erinevatel produktidel oleks hesugune stiil. Nii teavad kasutajad juba ette, milline on he vi teise tootja GUI. Nii ei pea kasutajad iga uuenduse korral kike uuesti ppima, vaid neile on ldine keskkond juba tuttav ning harjumine vtab vhem aega [6]. Samuti on oluline terminite jrjepidevus [6]. Klahvikombinatsioonid vi hesugused menpunktid ei tohi hes alamprogrammis thendada hte ja teises teist.
1.2.8 Duaalsus
Andmete sisestamisel viks kasutajal olla vimalus valida vahendeid, kuidas programmis edasi liikuda vi erinevaid funktsioone vlja kutsuda. Selleks sobib nii hiire abil osutamine kui ka klahvikombinatsioonid.
Sagedasti kasutatavaid funktsioone on mugav kutsuda vlja klaviatuuri abil, eriti kui eelnevalt on kasutaja tegelenud klaviatuurilt informatsiooni sisestamisega. Samas on kasutajaid, kes oskavad ja tahavad kasutada vaid hiirt. Seega peab jlgima, et kik funktsioonid oleksid ktte saadavad vhemalt hiirega. Vib olla funktsioone, mida funktsiooniklahvidega valida ei saa, kuid hiirega peab olema vimalik kike teha. Funktsiooniklahvide valikul peab jlgima samuti ldtunnustatuid lhendeid - nii jvad need kasutajatele paremini meelde ning nendest on rohkem kasu. Loomulikult oleks kasulik, kui ka kogu td saaks teha ainult klaviatuuri abil [6].
1.2.9 Vigade vltimine
Kasutajaliidese kavandamisel tuleb teha phjalik vimalike inimlike vigade anals. Programmis peab toimima elementaarne inimlike vigade ennetamine - enne jdavate muudatuste tegemist ksib tarkvara kinnitust [7]. Samuti peab kasutajaliides ennetama kasutaja sisestusvigu, seda niteks salvestades pakkuma failile nime vi lahkudes hoiatama kasutajat muudatuste mitte salvestamisest. Sellised teated peavad olema intuitiivselt arusaadavad ning kasutajal ei tohi tekkida ksimust, mida tuleb edasi teha [8].
Nide: Kasutaja soovib programmist lahkuda, kuid pole oma viimaseid muudatusi salvestanud. Kui talle esitatakse ksimus: "Dokumenti on tehtud muudatusi. Kas jtkata ilma salvestamata?", ning antakse vastusevariandid "Katkesta" ja "OK", siis peab enne kasutaja juurdlema, kumba varianti valida. Samas kui esitatakse ksimus "Dokumenti on tehtud muudatusi" ning vastusevariandid "Salvestada" ja "Jtta salvestamata", on kasutajal palju lihtsam mista antud situatsiooni.



2 
Keeletehnoloogia Eestis
Kesolev peatkk tutvustab lhidalt keeletehnoloogia hetkeseisu. ning kirjeldab tpsemalt sntaktilise mrgendamise olemust.
2.1 Keeletehnoloogia olemus ja eesmrgid
Keeletehnoloogia on infotehnoloogia osa, mis tegeleb loomuliku keele ttlusega. Keeletehnoloogia haarab nii kirjutatud kui ka suulise keele ttlust infotehnoloogilises keskkonnas. Infotehnoloogia areng on kaasajal limalt kiire ning ha enam inimesi tegeleb informatsiooni tootmise ja haldamisega. Oleks loomulik, et igaks, sltumata tema emakeelest, omaks vrdseid tingimusi osa saamiseks infohiskonna vimalustest.
Keeletehnoloogia on keelealaste teadmiste rakendamine paremate arvutissteemide loomiseks:
* inimese ja arvuti vahelise suhtluse parandamiseks, 
* informatsiooni paremaks esitamiseks, kasutamiseks, otsimiseks ja analsimiseks, 
* inimkeele paremaks mistmiseks ja ttlemiseks. 
 [9].
Keeletehnoloogia rakendusi on palju. Siia alla kuuluvad poolitus, igekirja kontroll, stiilikorrektor jne. Dokumendittluseks loetakse info-otsimist, dokumendi keele tuvastamist, dokumendi liigitamist, automaatset kokkuvtte tegemist, hperteksti ja viitade automaatset genereerimist, terminikogude loomist ning terminoloogide abivahendeid. Info-otsimist on kige enam arendatud inglise keelt knelevates maades. Rikka morfoloogiaga keeled nagu eesti, soome, trgi jms. peavad aga info-otsimist phjalikult muutma vrreldes inglise keelega, kuna nendes keeltes esinevad knded, prded, liitsnad ning snatuletused. Selleks kasutatakse morfoloogilist analsi (leitakse sna algvorm(id) ning liitsnade osasnad ning otsitakse nende abil). Keeletehnoloogia rakenduse valdkonda kuulub ka kskeelsete ja mitmekeelsete snastike kasutamine pringute tegemisel. Seejuures ei pea kasutaja kigepealt leidma sna algvormi, sest seda on vimalik automaatselt leida.
Tlkijate abivahendeid on samuti mitmeid liike. Niteks terminoloogia haldamise vahendid. Masintlge on esialgu vgagi keeruline lesanne, kuna parimal juhul suudetakse automaatselt tlkida hest keelest teise sna-snalt, kuid enamasti kannatab selle tttu teksti kontekst vi stiil. Keeletehnoloogiat oleks vimalik kasutada ka keeleppes. Nimelt hlduse ppimisel, kasutades selleks knesignaalide analsivahendeid. 
Dialoogssteemid, mis kasutavad knetuvastust, on tnapeval juba reaalses kasutuses kindlalt piiritletud valdkondades, niteks infootsing telefonikataloogist, siduplaanidest ning piletite reserveerimisest. Need vahendid on kasutusel niteks Inglismaal, Prantsusmaal jne.
Keeletehnoloogia suur kasutajate ring on mitmesuguste puuetega inimesed, peamiselt pimedad ja kurdid. Kasutusel on knesnteesi programmid, mis vimaldavad ette lugeda arvutis leiduvad tekstikujulist informatsiooni. Knesntesaator ja sknner koos optilise tekstituvastuse programmiga moodustavad lugemismasina, mille abil saab ette lugeda paberkandja trkitud teksti. Knesntesaator on vajalik ka knepuuetega inimeste suhtlemisel tavainimesega. Kurdid saavad keeltehnoloogia rakenduste abil ppida paremini rkima - arvuti analsib kurdi poolt sisse loetud teksti ning nitab, mis moodi viks teisiti oma hlt ja suud sttida, et hldus oleks korrektsem.
Keeletehnoloogial on kindlasti veel palju rakendusi. Neid tekib kogu aeg juurde ning kuna keel on arenev, siis ei saa keeletehnoloogia kunagi valmis ning sellega peab pidevalt tegelema. 
2.2 Millises seisus on hetkel Eestis keeletehnoloogia?
Vrreldes enamike keeltega on eesti keele knelejate ring vga vike. Tnu sellele puudub tarkvara tootjatel majanduslik huvi finantseerida keeletehnoloogiat ning luua eesti keelt toetavaid rakendusi. Samas on eesti keele silimiseks vajalik eesti keelsete programmide olemasolu. Seega on vajalik riigi toetus keeletehnoloogia arenguks. Tnu erafirmade investeerimise puudumisele pole realiseerunud paljud vimalikest rakendustest [9].
Eestis on kolm suuremat keeletehnoloogia uurimiskeskust: Tartu likool, Eesti Keele Instituut ja TT Kberneetika Instituut. Lisaks tegelevad arendustga ka mned erafirmad nagu niteks Filosoft, Nekstom ja Festart.
Keeletehnoloogiat kasutatakse Eestis praegu rmiselt vhe, sest kasutajaid pole teavitatud selle vimalustest. Kige aktiivsem kasutaja on Riigikantselei, kes kasutab algvormide leidjat valitsuse otsuste ja mruste tistekst-andmebaasis. Laiatarbe-programmidest kasutatakse keeletehnoloogiat kirjutaja abivahendites: speller, poolitaja, tesaurus. Kasutatakse ka teksti sisselugemist sknneriga ning kige laiema kasutusringiga on kindlasti elektroonilised snastikud.
Eesti keeletehnoloogia peamisteks uurimissuundadeks on eesti keele morfoloogia arvutusmudelid, eesti keele sntaktilised arvutimudelid, eesti keele semantika formaliseerimine ning eesti keelse dialoogi modelleerimine [10].
Reaalselt on valmis inglise-eesti snastik, teksti lausestaja, morfoloogiaanalsaator ESTMORF (leiab tekstis esinevate snavormide vimaliku(d) tve(d) ning mrab, millises kndes ja prdes sna on ning vimaldab ka genereerida algvormis snale soovitud vorme; EKI morfoloogiamoodulid (Windows dll-id silbituseks, morfoloogiliseks analsiks ja snteesiks, tvemoodustuseks ja tbituvastuseks); ESTMORFi tulemuste hestaja; nimisnafraaside filtreerija, mis vimaldab nimisnafraase leida jooksvast tekstist (tekstist terminite ja tervikmistete eraldamiseks); kitsenduste grammatikal phinevad morfoloogiline hestaja [11] ja sntaksianalsaator [1] ning eesti keele knesntesaator. Tpsemalt vib antud rakenduste kohta leida infot http://www.eki.ee/keeletehnoloogia/tarkvara.html. 
Lisaks on valminud ka morfoloogilise hestaja ja sntaksianalsaatori rakendusena sisukokkuvtte genereerija ning eesti keele semantiline hestaja.
Keeletehnoloogia edasiarenduseks on vaja enne kike teadvustada kasutajaid, mida vimaldab keeletehnoloogia, kui palju muudab see kasutajate tegevust lihtsamaks.
Samuti on vaja luua juurde nii morfoloogilisi kui ka sntaktiliselt mrgendatud korpuseid, paralleelkorpusi ning ka eri allkeelte korpusi. Puudu on ka knekorpusi.
2.3 Sntaktiline mrgendamine
Sntaktiliseks analsiks nimetatakse suvalise pikkuse ja keerukusega sisendteksti morfoloogilise ja sntaktilise kirjelduse automaatset kindlaksmramist, kuid mitte semantilist interpretatsiooni. Sntaktiline anals koosneb kolmest etapist: morfoloogilisest hestamisest, osalausepiiride mramisest ja snade sntaktiliste funktsioonide mramisest. Sntaktiliseks mrgendamiseks nimetatakse iga snavormi juurde ige sntaktilise mrgendi mrkimist [12].
Sntaktilist analsi kasutatakse mitmetes keeletehnoloogia rakendustes. Hetkel on peamine rhk asetatud nimisnafraaside leidjal ning dokumentide automaatse sisukokkuvtte tegemisel. Samas lheb sntaktilist analsi tarvis pea igas rakenduses alates kirjutaja abivahenditest ja lpetades tekst-kne snteesiga.
Valminud on eesti keele sntaksianalsaator ([1]), mille t korrektsus on le 97 % ja tpsus ligikaudu 85%.  Eesti keele sntaksianalsaator phineb kitsenduste grammatika formalismil.
Loomuliku keele automaatne sntaktiline anals koosneb kuuest etapist [1]: 
1. Eelttlus ja lausestamine, mille kigus viiakse tekstid htsele kujule ja mrgendatakse lausete algused ja lpud.
2. Morfoloogiline anals, mille kigus leitakse snavormi tvi ning lpud ja neile vastav snaliik, kne vi pre. Kui snavorm on mitmeti tlgendatav, antakse selle kik tlgendused.
3. Morfoloogiline hestamine - konteksti info phjal leitakse  snavormi paljude tlgenduste seast korrektne tlgendus.
4. Osalause piiride mramine - konteksti info, kirjavahemrkide ja morfoloogilise info phjal leitakse liitlausetes osalausete piirid.
5. Sntaktiliste mrgendite lisamine - morfoloogilise info ja konteksti phjal lisatakse snavormile kik vimalikud sntaktilised mrgendid.
6. Sntaktiline hestamine - konteksti phjal eemaldatakse snavormilt kik lubamatud sntaktilised mrgendid.
Sntaksianalsaatorile grammatika kirjutamiseks on vaja koostada sntaktiliselt ksitsi mrgendatud treeningkorpus, millel saab testida uusi reegleid. Hetkel on treeningkorpuses sntaktiliselt mrgendatud snu umbes 50 000. Selleks, et tiendada automaatsele sntaksianalsaatorile vajalikku treening- ja testkorpust, on vaja teha eespool nimetatud sntaktilise analsi etapid ksitsi vi poolautomaatselt. Ksitsi mrgendatud mahuka korpuse olemasolu vimaldab hlpsasti leida sntaksianalsaatori vigu ja aitab luua uusi reegleid analsaatori grammatikasse.
Ksitsi sntaktiliseks mrgendamiseks vetakse ette morfoloogilise hestaja treening- ja testkorpuse tekstid (need on automaatselt morfoloogiliselt analsitud ja hestatud ning seejrel hoolikalt erialase vljappega inimese poolt le kontrollitud ja parandatud), analsitakse neid automaatselt kasutades olemasolevat sntaksianalsaatorit ja selle grammatikat [1]. Seejrel antakse need tekstid kahele eksperdile, kes ksitsi parandavad vead mrgenduses ning eemaldavad leliigsed mrgendid. Neid kahte teksti vrreldakse automaatselt, et leida les erimeelsused. Tekkinud probleeme arutatakse suuremas ekspertide ringis ning seejrel viiakse lplikud muudatused korpusesse sisse [12].
Mrgendajad saavad ette sntaktilisest analsaatori poolt vljastatava teksti, mis on niteks selline :
 Lennart  
     Lennart+0 //_S_ prop sg nom #cap //   @SUBJ 
 on  
     ole+0 //_V_ main indic pres ps3 sg ps af #FinV #Intr // @+FMV
 nagu  
     nagu+0 //_J_ sub //  @J
 prints  
     prints+0 //_S_ com sg nom //  @SUBJ @NN> @ADVL 
 valgel  
     valge+l //_A_ pos sg ad //  @AN> 
 hobusel  
     hobune+l //_S_ com sg ad //  @ADVL 

Mrgendajad peavad lisama sisendtekstis igete mrgendite ette "+" mrke, kui iget mrgendit ei leidu, siis lisama juurde mrgendi koos smbolitega "+=" ning kahtluse korral  kirjutama kommentaare, mis algavad smbolitega "??". T vljund antud nite korral peaks olema alljrgnev:
 Lennart  
     Lennart+0 //_S_ prop sg nom #cap //   @SUBJ 
 on  
     ole+0 //_V_ main indic pres ps3 sg ps af #FinV #Intr //  @+FMV
 nagu  
     nagu+0 //_J_ sub //  @J
 prints  
     prints+0 //_S_ com sg nom //  @SUBJ @NN> @ADVL +=@PRD
 valgel  
     valge+l //_A_ pos sg ad //  @AN> 
 hobusel  
     hobune+l //_S_ com sg ad //  @ADVL +@<NN
Ksitsi mrgendamine ja korpuste suurendamine on limalt aeganudev t. Valede andmete sattumisel korpustesse vidakse teha valesid jreldusi ning sellega kaasnevaid probleeme on hiljem likeeruline lahendada.
2.4 Korpuse sntaktilised mrgendid 
Kesolev punkt on lhendatud vljavte Kaili Mrisepa vitekirjast [1].
Eesti keele kitsenduste grammatikas (ESTKG) mrgendatavad sntaktilised funktsioonid vastavad enam-vhem standardses eesti keele grammatikas (EKG) eristatavatele sntaktilistele funktsioonidele. 
1. eldise mrgendid  
@+FMV - finiitne eldis 
@-FMV - infiniitne eldis 
@+FCV - olema liitaegades ning modaalverbid ahelverbides, finiitne vorm 
       @-FCV - olema liitaegades ning modaalverbid ahelverbides, infiniitne vorm 
 @NEG - verbi eitus 
Nide: Sellest ei (@NEG) oleks (@+FCV) pidanud(@-FCV) rkima(@-FMV). 
  
2. Phja mrgendid 

 @SUBJ - alus ehk subjekt 
Nited: Hommik (@SUBJ) oli eriliselt kaunis. Klalisi (@SUBJ) ei tulnudki. Meil on siia jda (@SUBJ) kohe pris v imatu. 
@OBJ - sihitis ehk objekt 
Nited: Kik teooriad (@OBJ) arutati lbi. ine vihm muutis hu (@OBJ) vrskeks. Vhik oleks selle peale lgu (@OBJ) kehitanud. Siin kavatses ta paremale prata (@OBJ). 
@PRD - eldistide ehk predikatiiv 
Nited: Hommik oli eriliselt kaunis (@PRD). Tema ainus t oli vaatamas kia (@PRD). 
@ADVL - mrus ehk adverbiaal, ka fraasiadverbiaal 
Nited: Loomulikult (@ADVL) ei saanud ma oma oletust millegagi (@ADVL) testada. 
3. Laiendite mrgendid 
Fraasi laiendite mrgendid nitavad lisaks sntaktilisele funktsioonile ka phja leidumise suunda - kas paremas vi vasakus kontekstis. 
@AN> - omadus- ja jrgarvsna eestiendina 
@<AN - omadus- ja jrgarvsna jreltiendina 
@AD> - mrsna eestiendina 
@<AD - mrsna jreltiendina 
@PN> - kaassna eestiendina 
@<PN - kaassna jreltiendina 
@NN> - nimi-, ase- ja phiarvsna eestiendina 
@<NN - nimi-, ase- ja phiarvsna jreltiendina 
@VN> - partitsiip eestiendina 
@<VN - partitsiip jreltiendina 
@INF_N> - verbi infinitiitne vorm eestiendina 
@<INF_N - verbi infinitiitne vorm jreltiendina 
Traditsiooniline eesti keele grammatika loeb kaassnafraasi htseks tervikuks. Kuna kitsenduste grammatika formalism eeldab lause analsi he sna kaupa ning fraasistruktuuri ei moodustata, mrgendatakse kaassnafraasi kuuluva nimisnafraasi phi hega allpool toodud mrgenditest ning kaassna mrgendatakse kogu kaassnafraasi sntaktilist funktsiooni nitava mrgendiga. 
@<P - eessna laiend, 
@P> - tagasna laiend 
Nited: Isegi kaebama polnud kellegi (@P>) juurde minna. See juhtus prast mingi dokumentaalfilmi vaatamist (@<P). 
EKG jrgi on noomenist kvantori laiend atribuut, adverbi laiend sltuvusmrus. ESTKG-s thistatakse mlemat liiki kvantori laiendeid allpool toodud mrgenditega, sest kvantori laiendi kohta kehtivad tavalistest tienditest-mrustest erinevad reeglid. 
@<Q - kvantori jrellaiend (kaks meest @<Q), 
@Q> - kvantori eeslaiend (inimesi (@Q>) tulvil) 
Nide: Vastu tuli palju (@SUBJ) energiat (@Q>) tulvil (@AD>) inimesi (@<Q). 

4. Muud 
@J - sidend
@I - hatus
3 
GUI sntaktiliseks hestamiseks
Kesolev peatkk tutvustab antud bakalaureuset peamist eesmrki - he konkreetse graafilise kasutajaliidese loomist, mis on meldud ksitsi sntaktiliseks hestamiseks. 
3.1 lesande pstitus
Keeletehnoloogia arenguks on vaja hetkel sntaktilise analsi arengut. Kaili Mrisepa loodud sntaksianalsaator ttab praegu olemasolevate korpuste peal juba 85 % tpsusega [1]. Selliste tulemuste pealt ei ole vimalik enam uusi reegleid tuletada ning seetttu ka analsaatori td parandada. Seega on vaja suurendada treeningkorpust, mida saab teha vaid ksitsi hestamise teel. 
Kuni antud kasutajaliidese valmimiseni tuli filoloogidel, kes mrgendasid, kasutada neile meeldivat tekstiredaktorit, kuid selline lhenemine tekitab phjendamatult vigu - eksitakse mrgendite formaadis; jetakse mned snad mrgendamata vi lisatakse kogemata juhuslikke smboleid faili. Loomulikult pole selline mrgendamise viis kuigi mugav ka filoloogile. Kuna kasutajatel on vga erinevad nii riist- kui ka tarkvaralised vimalused, siis kasutas mni vga algelisi tekstiredaktoreid, teised jlle mugavaid, kuid ehk mitte nii optimaalset tekstiredaktorit. Ka vljundfaili formaadiga oli probleeme - on juhtunud, et vljundfail on  Microsoft Word formaadis. Selle teisendamine ASCII formaati on aga lisat. Kuna enamasti on ksitsi mrgendajad filoloogid, kelle arvutiksitlusalane oskusteave on nrgavitu, on juhtunud nnetusi ka kooditabelite vaheliste teisenduste kigus, mistttu on niteks kogu tekstis asendatud -thed -dega. Kigi nende probleemide tttu otsustati luua kasutajaliides, mis vimaldaks mrgendada juba osaliselt analsitud teksti.
Vaja oli seega luua programm, mis abistaks kasutajatel ksitsi sntaktilisi mrgendeid mrkida, lisada ning eemaldada. Samas on vaja, et programm vimaldaks kasutajatel ka viia lbi lihtsamaid kontroll- ning otsimistoiminguid. 

Programm saab ette teksti kujul:
Aknas
    aken+s //_S_ com sg in **CLB // @ADVL @<NN @NN>
kustus
    kustu+s //_V_ main indic impf ps3 sg ps af #Intr // @+FMV
tuli
    tuli+0 //_S_ com sg nom // @SUBJ @OBJ @ADVL @NN> @<NN
$.
    . //_Z_ Fst //

Programm peab vljastama teksti kujul:
Aknas
    aken+s //_S_ com sg in **CLB // +@ADVL @<NN @NN>
kustus
    kustu+s //_V_ main indic impf ps3 sg ps af #Intr // @+FMV
tuli
    tuli+0 //_S_ com sg nom // +@SUBJ @OBJ @ADVL @NN> @<NN
$.
    . //_Z_ Fst //

Programm peab vljastama logifaili, kus kirjas mrgendaja nimi, viimati muudetud mrgend ning selle asukoht failis. Selle abil peab kasutaja saama td jtkata pooleli jnud kohast.
Funktsionaalsus, mida programm peab titma:
* Peab ttama iga tuntud graafilise operatsioonissteemi all;
* Mrgendamine peab olema vimalikult mugav ja tehtav optimaalsete operatsioonidega, niteks hiire abil;
* Kasutajaliides peab olema eestikeelne ja mistetav ka algajale arvutikasutajale;
* Vljund peab olema ASCII formaadis;
* Salvestuma peavad ka sellised tehnilised andmed nagu mrgendaja nimi, viimati mrgendatud rida ning lisatud kommentaarid;
* Peavad olema realiseeritud elementaarsed otsingu vimalused (otsida viimati mrgendatud rida, kommentaari jne);
* Mrkida peab olema vimalik ainult sntaktilisi mrgendeid ning alati peavad smbolid "+", "+=" ja "??" jma vahetult vastava komponendi ette;
* Peab olema vimalus lisada kommentaare ja uusi sntaktilisi tlgendusi;
* Kontrollima mrgitud mrgendite hesust
3.2 Realisatsioon
Programm on realiseeritud Java jdk1.3 all. Kasutatud on Java Swingi komponente, teksti phiosa on DefaultStyledDocument objekt. 
Teksti sisse lugedes luuakse lihtahel, mille elementideks on tekstis esinevad snad. Iga sna juurde kuulub iges formaadis teksti puhul tema morfoloogiline teisendus ning lubatud mrgendid, mille hulgast peab kasutaja hiljem valima. 
Iga sna juurde vib kuuluda mitu morfoloogilist teisendust. Seega luuakse iga sna juurde omakorda lihtahel morfoloogilistest tlgendustest. Kuna igal morfoloogilisel tlgendusel vib olla (vib ka hiljem lisanduda) le he mrgendi, luuakse iga tlgenduse juurde veel ks lihtahel - mrgendid. 
Iga sna juurde vib veel kuuluda kantsulgudes olev mrgend, kommentaar ning morfoloogiliste tlgenduste ahel; morfoloogiline tlgendus sisaldab endast sna tve, morfoloogilist teisendust, lauseosa lpu tunnuseid ja mrgendite ahelat. Mrgend koosneb mrgendist endast ning selle tbist (tavaline, valitud, lisatud, ksi reas). 
Tabel 3.1 illustreerib sisseloetud teksti struktuuri.


Tabel 3.1. Teksti struktuur

Kui kasutaja muudab ekraanil mne sna juurde kuuluvaid komponente, leitakse ahelas les ige sna ning viiakse sisse muudatused. Ahela kiiremaks lbimiseks luuakse faili sisse lugedes kmne elemendiline massiiv, kus kirjas iga teksti kmnendiku kohta, mitmes ahela element on antud sna ning mitmes smbol on esimese sna esimene smbol kogu tekstis. Iga muudatuse korral muudetakse ka antud massiivi teist komponenti. 
Otsimise, kontrollimise ja ekraanil liikumise funktsioonide korral lbitakse moodustatud massiiv, otsitakse sobiv koht. Seejrel otsitakse snade ahelast sobiv sna. Selleks kasutatakse sna asukohta DefaultStyledDocument'is. Midagi lisades vi eemaldades muudetakse ka antud sna pikkust ning abimassiivi.

3.3 Nuetele vastavus
Kesolev kasutajaliides hlbustab kindlasti ksitsi sntaktilise mrgendamise td. Autor loodab, et programmi areng ei piirdu antud t kaitsmisega. Koost kasutajatega viks olla suurem ning nende soovidega tahetakse arvestada. 
Kasutajaliidese tegemisel on arvestada ptud ldiste nuetega, mis esitatakse graafilistele kasutajaliidestele ning loomulikult lesande pstituses esitatud nuetega.
3.3.1 GUI-le esitatavad nuded
Kasutajaliides on ritatud luua vimalikult intuitiivne. Kasutajal on selge, mis on vaja teha juhul, kui ta on tutvunud ksitsi mrgendamise juhendiga. Samas on palju kasutatud ldisi GUI vimalusi - kerimisriba, olekuriba, menpunktid ning ikoonid. ldine programmi kasutamine ei tohiks olla raske kasutajatele, kes on enne kokku puutunud graafiliste kasutajaliidestega. Samas on ilmselt veidi juhendamist vaja mrgendite ja kommentaaride lisamisel ning eemaldamisel, kuna selleks tuleb klpsata hiire paremal nupul ning see ei ole esmasel kasutamisel vga intuitiivne. 
Mend on realiseeritud puukujulisena. On selgelt grupeeritud kige olulisemad tegevused, lisavimalused ning abiinfo. Kige tuntumad menpunktid - faili avamine, salvestamine ja lahkumine on samas kohas, nagu on enamasti - kige vasakpoolsem men ning nimega "T failidega". Mende keskmine punkt sisaldab endas mugavusvahendeid ning kige parempoolsem men on "Abiinfo". Nii nagu on vlja kujunenud enamike GUIde standard.
Ekraani kujundusel on meldud vrvide valikul tagasihoidlikkusele. Enamus tekstist on musta vrvi, olulisem info on vlja toodud erinevate vrvidega. Ikoonid on ritatud valida analoogsed teiste GUIde ikoonidega. Nii on "Ava uus fail" ikoonil kujutatud thja paberilehte, salvestamise juures disketi kujutist ning abiinfo ikooniks on suur punane ksimrk. Kokku on ekraanil 4 ikooni, mis vimaldavad sooritada ainult kige olulisemaid tegevusi, lisaks eelnevalt mainitutele saab avada ka pooleliolevat faili. Ekraani kige suurem osa on ette nhtud teksti nitamiseks. Olemas on ka olekuriba, kus nidatakse infot parajasti pooleli oleva protsessi kohta vi t tegemise kigus aktiivse faili nime. Ekraani pis on standardne - seal asetsevad kasutajatele tuttavad vimalused akent minimeerida, maksimeerida ning sulgeda.
Tekstiline info, mida vljastatakse, viks olla ilmselt veidi rohkem lbimeldud. Esineb nii ainsust kui mitmust. Samas on ritatud dialoogides vltida mitmeti mistmist. Ksimused on jah/ei vastused ning ei kasutata mitmekordset eitust. Kasutust on leidnud ka ldtuntud lhendid nagu "OK" ja "Cancel". ldiselt on dialoogid, teated ning menpunktid kik eesti keelsed. Abiinfot on vimalik saada ldisemat ning tpsemat. Kasutajal on vimalik lihtsalt hiire paremal nupul klpsates teada saada teatud mrgendi tpset thendust. Samas pole abiinfo viidetega ega linkidega - kogu abiinfo on tavalises ASCII tekstis ning pole vga hsti struktueeritud.
Kasutajaliidese disaini juures on arvestatud ka reageerimisajaga. Pikemate protsesside juures kuvatakse olekuribal protsenti, kui kaugel faili vi teksti lugemine on. Olekuribal ptakse kasutajale pidevalt adekvaatset infot jagada, mida programm parajasti teeb. Ka on realiseeritud "liivakell" - niipea, kui kasutaja mingi protsessi kima paneb, muutub kursor liivakella kujutiseks.
Suhtlus tulevaste kasutajatega on jnud napiks. Programmi autor on suhelnud programmi he potentsiaalse kasutajaga - oma juhendajaga. Programmi valmimise kigus oli ks kokkupuude ka teise kasutajaga, kellelt saadi samuti palju kasulikku infot. Olemas on ka kasutajaksitluse ksimustik, mida palutakse tita kigil uutel kasutajatel. Kahjuks pole veel programmi nii laialdaselt kasutatud, et neid tulemusi saaks analsida. Antud teemast rgib lhemalt punkt "Programmi esimene avalik versioon".
Kasutajaliideses on realiseeritud ka kikide menpunktide funktsiooniklahvid. Samas on kike vimalik teha ka hiire abil.
Vigade vltimiseks on realiseeritud muudatuste salvestamise kontroll. Kui kasutaja valib menpunkti "Lahku", kuid pole viimaseid muudatusi salvestanud, pakutakse talle vimalus neid siiski salvestada. Loomulikult toimib sama funktsioon ka juhul, kui soovitakse faili avada. Samuti on vimalik kasutajal kontrollida, kas kikidel snadel on tpselt ks mrgend valitud. Selleks on olemas menpunkt "Kontrolli mrgendite hesust". Aeg-ajalt on lubatud, et snavormile jks le he valitud mrgendi, kuid ldjuhul peaks siiski kigil snadel olema t lpetamise hetkeks tpselt ks mrgend. Kasutajal on vimalik ka vaadata jrjest enda lisatud kommenteeritud snu ning kommentaare endid. See vimaldab leida kergemini snu, mis esimesel lbivaatlusel on jnud kasutajale segaseks vi on tekkinud mni teine probleem. Kogemata pole vimalik teksti lisada juhuslikke smboleid, kuna teksti saab muuta vaid ette antud ige struktuuriga mrgendeid lisades vi eemaldades.
3.3.2 Vastavus lesande pstitusele
Kesoleva t juurde kuuluvas kasutajaliideses on realiseeritud kik nudmised, mis on ette nhtud punktis 3.1.
Mrkida, lisada ning eemaldada on vimalik hiirega. Programm on suhteliselt intuitiivne ning kasutatav ka algajale arvutikasutajale. Realiseeritud on hulk lisafunktsioone. Olemas on ka kogenuma kasutaja jaoks funktsiooniklahvid. Kasutajale peaks olema iga hetk selge, millega kasutajaliides parajasti tegeleb ning mida kasutajalt oodatakse.
Kasutajaliidest on testitud Windowsi ja Linuxi graafiliste operatsioonissteemide peal ning probleeme ei ole tekkinud.
Rohkem viks realiseerida otsimisfunktsioone - on avaldatud soovi ka lihtsa snavormi otsimise funktsioonile. Arendada viks koosts kasutajatega keele kasutust.
3.4 Programmi installeerimine
Eeldused riistvarale on samad, mida nuab Java jdk.1.3.
Eeldused tarkvarale:
 1. Graafilise kasutajaliidesega operatsioonissteem (Windows, CDE, KDE, Gnome jt); 
2. Java jdk.1.3. Kui antud tarkvara puudub, on seda vimalik installeerida. Kaasasoleval CD-l on olemas vastav installeerimise fail. Kui kasutaja arvutis pole veel vastavaid Java teeke, tuleb installeerimise fail CD-lt kasutaja arvuti kvakettale salvestada ning installeerida see endale. 
Kasutajaliidese installeerimiseks on operatsioonissteemide Windows ja Linux jaoks olemas installeerimise failid. Windows keskkonnas tuleb kivitada fail install.bat. Kasutaja saab ise ette anda, kuhu soovib rakendust salvestada. Vaikimisi on selleks kataloogiks c:\. Rakenduse kivitamiseks tuleb kivitada fail Margendaja.bat.
Unixi laadsete operatsioonissteemi  kasutajatel tuleb installeerimiseks kivitada fail install.sh. Kasutaja arvutisse salvestatakse rakenduse tks vajalikud failid kasutaja poolt sisestatud kataloogi. Vaikevrtus on kasutaja kodukataloog. Kasutajaliidese kivitamiseks tuleb kivitada fail Margendaja.sh. Juhul, kui installeerimine ei nnestu, tuleb kasutajal lahti pakkida fail Margendaja.zip endale meeldivasse kataloogi, jttes paika failistruktuuri.
Kik vajalikud failid on olemas antud t Lisas 2 oleval CD plaadil. Seal asub ka tpsem juhend, kust vajalikke faile igal juhul leida vib.
3.5 Kasutusjuhend
3.5.1 Programmi kivitamine
Kasutajaliidese kivitamiseks tuleb Windowsi keskkonnas kivitada fail nimega Margendaja.bat. Linuxi keskkonnas tuleb kivitada Margendaja.sh.
Kesolevat kasutajaliidest vib vajadusel kivitada ka ksurealt ksuga 
java SyntaxAnnot
Kasutajaliides nuab kasutaja arvutilt java jdk1.3 toetust (vt. Installeerimise juhendit) ning graafilise kasutajaliidesega operatsioonissteemi.
Ksurida on vimalik kivitada Windowsi keskkonnas valides "Start" menst "Run" ning sisestades sinna "Command". Unixi keskkonnas tuleb kivitada konsool.
3.5.2 Ekraani seletus
Kivitades programmi, avaneb kasutajale joonisel 3.1 nidatud ekraan.

Joonis 3.1 Programmi avapilt
Menriba abil on vimalik kasutajal valida sobilik tegevus. Niteks avada uut faili, salvestada seda, lahkuda vms.
Ikoonide riba on thtsamate mende otse vlja kutsumiseks. Esimene ikoon on uue faili avamine, teine pooleli jnud faili avamine, kolmas teksti salvestamine ning neljas kasutusjuhend.
Teksti lahtrisse ilmub peale faili avamist soovitud faili tekst. Teksti rde ilmub ka "Scrollbar" ehk kerimisriba, mille abil on vimalik kiirelt mda faili liikuda.
Ekraani allservas on olekuriba. Sinna ilmub abistav info.
Prast faili avamist, millest tuleb juttu edaspidi, neb ekraan vlja analoogne joonisega 3.2.

Joonis 3.2 Programmiaken nitetekstiga
Teksti lahtris vib nha erinevat vrvi tekste. Tavalise musta vrviga on kujutatud kige ldisem info - snavorm, morfoloogiline anals ja igasugune muu info, mida muuta ei saa. Tumerohelise vrviga on ekraanil kommentaarid, mida kasutaja saab lisada, eemaldada ning otsida. Mrgendeid on nelja vrvi:
* Paksu mustaga on mrgendid ridades, kus on le he mrgendi - seega mrgendid, mille vahel peab he mrgendi valima.
* Helerohelisega on mrgendid, mis on ksi reas.
* Lilla vrviga on kujutatud kasutaja poolt lisatud mrgendid
* Halli vrvi on mrgendid, mis on eemaldatud.
3.5.3 Menpunktide seletused
3.5.3.1 T failidega
Menpunkti t failidega alla on koondatud kige olulisemad tegevused kasutaja jaoks. Edaspidi igast punktist lhemalt.
3.5.3.1.1 Uus fail
Menpunkt uue faili avamiseks. Meldud on kasutamiseks juhul, kui kasutaja ei ole veel antud faili mrgendanud ning seejrel salvestanud. Programm annab vimaluse otsida sobiv fail. Seejrel vib minna veidi aega, kuna failist tuleb mllu lugeda enamasti sna suur fail. Olekuribal on nha, kui palju failist on loetud. Td saab alustada, kui tekst on ekraanile kuvatud.
3.5.3.1.2 Ava pooleliolev fail
Kui kasutaja on mingit teksti mrgendanud ning soovib oma td jtkata, on selle menpunkti valik igati igustatud. Kasutajalt ksitakse nime, et avada ka faili juurde kuuluv logifail. Nii saab kasutaja sobivat menpunkti kasutades liikuda tekstis kohta, kus eelmine kord pooleli ji. Nii nagu eelmises punktis, nidatakse olekuribal, kui mitu protsenti on failist loetud. Td saab alustada prast teksti ilmumist ekraanile.
3.5.3.1.3 Salvesta fail
Tehtud t salvestamiseks vajalik menpunkt. Kasutajalt ksitakse salvestatavale failile nime. Kui kasutaja ei kirjuta failile laiendit, lisatakse automaatselt selleks ".txt", vastasel korral salvestatakse tpselt kasutaja poolt antud nimega failiks. Kui kasutaja pole mrkinud oma nime, ksitakse ka mrgendaja nime. Faili ja kasutaja nimest luuakse kokku logifaili nimi. Logifaili salvestatakse mrgendaja nimi ning viimati muudetud, lisatud, eemaldatud mrgendi nimetus ning selle asukoht failis. Selle abil on vimalik hiljem kasutajal oma td pooleli jnud kohast jtkata.
3.5.3.1.4 Mrgendaja info
Selle menpunkti abil on kasutajal vimalik muuta mrgendaja nime. Seda vib vaja minna, kui soovitakse salvestada logifail teise kasutajanimega, kui tekst avati. Niteks kui soovitakse silitada erinevaid logifaile.
3.5.3.1.5 Lahku
Menpunkt programmist lahkumiseks. Kui tekstis on tehtud muudatusi peale viimast salvestamist, ksitakse kasutajalt, kas testi soovitakse vljuda viimaseid muudatusi salvestamata. Valida on kolme variandi vahel - salvestada ning lahkuda seejrel, lahkuda koheselt vi loobuda (seega ei lahkuta programmist ning on vimalik td jtkata).
3.5.3.2 Triistad
Menpunkti "Triistad" alla on koondatud tegevused, mida kasutajal lheb vaja mrgendamise kigus. Need pole hdavajalikud, kuid lihtsustavad kindlasti kasutaja td.
3.5.3.2.1 Nita algteksti
Kasutajale avatakse teine aken, kus nidatakse teksti ilma igasuguse analsita. See vimaldab kasutajal lihtsamalt taibata mne sna thendust. Niteks vib kasutaja lugeda enne t alustamist lbi teksti, mida ta peab mrgendama. Algteksti ekraan vib lahti olla kogu t vltel. Seal ei ole vimalik siiski otsida vi liikuda automaatselt kohta, kuhu ollakse jutud mrgendamisega.
3.5.3.2.2 Nita hestatud teksti
Menpunkt, mille tulemusena nidatakse teksti lahtris ainult nende snade analsi ridu, mis on jnud heselt mrgendamata. Ka nd on vimalik kasutajal mrgendada ning kasutada kiki triistu. Sel teel on vimalik mrgendades nha ainult neid snu, mida on veel vaja mrgendada. Samas tuleb rhutada, et ka nendelt snadelt, millele sntaksianalsaator on jtnud ainult he mrgendi, eemaldatakse anals. Seega vivad sel teel mrgendades jda sisse sntaksianalsaatori vead. Kindlasti tuleb enne t lpetamist kontrollida kogu teksti koos kikide mrgenditega. Ainult nii neb, kas kik snad on ikka ieti heselt mrgendatud.
3.5.3.2.3 Nita kike
Kogu tekst kuvatakse kigi oma komponentidega teksti lahtrisse. Vajalik eelkige juhul, kui on eelnevalt kasutatud eelmist menpunkti ning soovitakse uuesti nha kikide snade analsi read. Kuna enamasti on tekstid pikad, on selle menpunkti tegevus veidi aeganudev. Olekuribal nidatakse protsentides, kui kaugel protsess on.
3.5.3.2.4 Kontrolli mrgendite hesust
Antud triist kib le terve teksti ning otsib vlja sellised snad, millel on le he mrgendi valitud. ldjuhul on selline seis lubamatu, kuid vahel vib kasutaja seda just soovida. Kasutajale nidatakse dialoogiaknas, mitu sellist sna on tekstis, ning antakse vimalus liikuda ekraanil esimese sellise sna juurde. Seejrel on kasutajal vimalus liikuda kas jrgmise taolise sna juurde vi katkestada tegevus. Kui kasutaja neb sna, millel on kaks vi rohkem mrgendit valitud eksklikult, peab kasutaja valima "Katkesta" ning seejrel sna muutma. Kui kasutaja soovib kontrollida ka viimaseid liigselt mrgendatud snu, peab ta valima uuesti antud triista.
3.5.3.2.5 Nita kommentaare
Kasutajale nidatakse, mitu kommenteeritud sna on terves tekstis ning vimaldatakse kasutajal liikuda kommenteeritud snade juurde. Kui kasutaja on liikunud kommentaari juurde, mida soovib parandada, peab vajutama "Katkesta". Ekraani lemisse serva jb kommenteeritud sna.
3.5.3.2.6 Mine viimati mrgendatud sna juurde
Valides antud triista, liigutatakse ekraani kohani, kus kasutaja viimase muudatuse tegi. Prast faili avamist ning enne esimese sna mrgendamist vi kommenteerimist, on selleks kohaks logifailist saadud positsioon. Logifailist saadakse info ainult sel juhul, kui mrgendajaks on mrgitud sama nimi, mis eelmisel salvestamisel.
3.5.3.3 Abi
"Abiinfo" koondab enda alla vimalused saada ldist abi - infot programmi kasutamisest, sntaktilisest mrgendamisest ning programmi autorist.
3.5.3.3.1 Abiinfo
Uude aknasse ilmub kasutusjuhend, mis on analoogne kesolevaga. Abiinfo faili tee peab olema ige, vastasel korral ei suudeta faili leida ning abiinfo ekraani ei ilmu. ige tee on /Margendaja/texts/Abi.txt
Kui jrgitakse installeerimise juhendit ning ei kustutata Margendaja kataloogist tekste, peab vajalik fail olema iges kohas.
3.5.3.3.2 Ksitsi mrgendamise reeglid
 Uude aknasse ilmub ESTKG sntaktilise mrgendamise reeglid, mis on prit Kaili Mrisepa doktorivitekirjast ([1]). Kasutajal vib see ekraan olla avatud kogu t vltel. Nii nnestub loodetavasti vltida kasutajate teadmatusest ilmnevaid vigu. Reeglid vetakse failist, mis peab asuma kataloogis texts/Reeglid.txt. Kataloog texts/ peab asuma kataloogis, kust kivitatakse programm. Vastasel korral ei suudeta abiinfot jagada.


3.5.3.3.3 Programmi autoriigustest
Ilmub ekraan, kus kirjas programmi autor ning versiooni number. Kui programmi kasutamisega probleeme, tasub edastada ka versiooni number.
3.5.4 Kuidas kasutada programmi
Programmi kasutamiseks on vajalik sobivas formaadis teksti olemasolu kasutaja arvutis. Nitetekstid on olemas kohe peale programmi installeerimist. Nende asukohaks on ige installeerimise korral /Margendaja/texts/. Seal on 2 faili - tkt0020.txt ning tkt0031.txt.
T alustamiseks tuleb avada uus fail nii, nagu on seletatud punktis "Uus fail".
Teksti lahtrisse ilmub peale veidikest ootamist soovitud fail kogu oma sisuga. Ekraani seletuse leiab kesoleva juhendi punktis "Ekraani seletus". Sntaktilise mrgendamise reeglite kogumiku leiab menpunktis Abi -> Ksitsi mrgendamise reeglid.
Mrgendite olekud muutuvad jrgmises jrjekorras: Valimata -> Valitud -> Eemaldatud. Valitud mrgendil on "+" mrk ees ning ta on heleroheline. Heleroheline, kuid ilma eesliiteta "+" on mrgendid, mille on heselt leidnud antud morfoloogilisele analsile sntaksianalsaator.
3.5.4.1 Mrgendi valimine
Mrgendi valimiseks tuleb liikuda hiire kursoriga valitava mrgendi peale ning klpsata sellega mrgendil hiire vasakul nupul. Mrgend muutub heleroheliseks ning selle ette ilmub "+" mrk.
3.5.4.2 Mrgendi lisamine
Mrgendi lisamiseks tuleb vastaval analsi real klpsata hiire paremat nuppu.  Ilmub men, kust tuleb valida "Lisa uus". Avaneb ekraan, kus vimalik valida kikide mrgendite vahel. Tehes aktiivseks sobiva mrgendi ning vajutades seejrel "OK" nupule, ilmub valitud mrgend ekraanile lilla vrvi ja "+=" eesliitega.
3.5.4.3 Mrgendi eemaldamine
Mrgendi eemaldamiseks tuleb liikuda hiire kursoriga eemaldatavale mrgendile. Sntaksianalsaatori poolt teksti lisatud mrgend muutub halliks ning selle eest kaovad eesliited. Kasutaja poolt lisatud mrgendid kaovad ekraanilt.
3.5.4.4 Kommentaari lisamine
Kommentaare saab lisada snavormi rea peale. Selleks tuleb hiirega liikuda soovitud snavormi juurde, vajutada hiire paremal nupul ning valida menst "Lisa kommentaar". Avanevasse ekraani tuleb lisada soovitud kommentaar ning seejrel vajutada "OK" nupul. Kommentaar ilmub ekraanile snavormi jrele tumerohelisena ning eesliitega "??".
3.5.4.5 Kommentaari eemaldamine
Kommentaari eemaldamiseks tuleb kasutajal liikuda eemaldatava kommentaari peale, klpsata hiire paremat nuppu ning valida "Eemalda kommentaar". Kommentaar kaob ekraanilt.
3.5.4.6 Abiinfo t kigus
Klpsates paremal hiire nupul snavormi vi analsi real, ilmub vimalus valida punkt "Abiinfo". Selle valimisel ilmub vike seletus asjasse puutuva infoga. Mrgendi peal klpsates ilmub ka valik "Seletus". Selle alt ilmub aktiivse mrgendi thendus. (Niteks @<VN - partitsiip jreltiendina). Alati soovitatakse lugeda ka kasutusjuhendit.
3.5.5 Funktsiooniklahvid
Realiseeritud on ka funktsiooniklahvid kigile menpunktidele. Funktsiooniklahvid on meldud kogenenumale kasutajale, kes soovivad kiiremalt ligi pseda menpunktidele. Jrgneb loetelu vastavate klahvikombinatsioonidega:
* Alt+f - "T failidega"
* Alt+f & u - "Uus fail"
* Alt+f & a - "Ava pooleliolev fail"
* Alt+f & s - "Salvesta fail"
* Alt+f & i - "Mrgendaja info"
* Alt+f & l - "Lahku"
* Alt+t - "Triistad"
* Alt+t & a - "Nita algteksti"
* Alt+t &  - "Nita hestatud teksti"
* Alt+t & n - "Nita kike"
* Alt+t & o - "Kontrolli mrgendite hesust"
* Alt+t & k - "Nita kommentaare"
* Alt+t & v - "Mine viimati mrgendatud sna juurde"
* Alt+a - "Abi"
* Alt+a & a - "Abiinfo"
* Alt+a & m - "Ksitsi mrgendamise reeglid"
* Alt+a & p - "Programmi autoriigustest"
("+" mrgiga hendatud klahvid tuleb koos all hoida ning seejrel vajutada klahvil, mis mrgitud prast "&" mrki.)
Mrgendite ja kommentaaride muutmiseks funktsiooniklahve pole.
3.6 Kasutajaliidese esimene avalik versioon
Aprillis 2002 judis programmi loomine jrku, kus oli vajalik esimene kasutajate testperiood. Esimese esitluse tarvis loodi interneti leheklg, mille vib leida aadressilt http://kadri.pirn.net. Antud lehel on toodud tutvustav jutt sntaktilisest mrgendamisest, installeerimis- ning kasutusjuhend, programmi kasutamiseks vajalikud failid ning kasutajaksitlus. Kasutajaksitlus on toodud ka antud t esimeses lisas.
Paraku on t kirjutamise hetkeks tagasiside kasutajatelt puudulik. Autoril puudub ka info, kui palju on programmi ldse kasutatud. Sellegi poolest loodab autor, et programmi hakatakse aktiivselt kasutama ning kasutajaksitlusele saabub hulgaliselt vastuseid ning programmi areng jtkub.

Kokkuvte
T eesmrgiks oleva graafilise kasutajaliidese loomist alustati jaanuaris 2001. T esimene testversioon ei olnud piisavalt kiire ega mugav ning seetttu alustati programmi loomist teistkordselt peaaegu algusest suvel 2001. T esmane funktsionaalsus (mrgendite mrkimine, lisamine ning eemaldamine) oli tidetud realisatsioonis, mida ksitles kesoleva t autori semestrit [2]. Kesoleva t juurde kuuluvat programmi on muudetud kasutajasbralikumaks, on loodud palju lisafunktsioone. Programmi esimene kasutamiseks sobilik versioon valmis aprillis 2002 ning sellega koos publikatsiooni internetileheklg1, kust on vimalik saada kik vajalik programmi tks.
Programmi valmimisest on mdunud liialt vhe aega, et saada infot programmi eelistest ja puudustest. Programmi levik on alles algusjrgus ning kasutajaksitlusele, mis valmis samuti antud t kigus, pole veel piisavalt vastuseid. Senini pole autorini judnud infot, mis raskendab programmiga ttamist. Seega on phjust arvata, et programm on tkindel.
T esimese peatki kirjutamine on aidanud autoril kindlasti palju mista graafilistele kasutajaliidestele pandavaid nudeid. 
Ksitsi sntaktilise mrgendamise kasutajaliides on praeguseks kll kasutusklblik ning sna mugav, kuid autor soovib kindlasti selles suunas td jtkata. Selleks peab programm olema mnda aega kasutuses. Ainult nii tulevad vlja programmi vead. Kindlasti saab kasutajaksitluse phjal teha ka ldisemaid jreldusi, mida oodatakse reaalselt helt kasutajaliideselt kaasajal.


Kirjandus
1. Kaili Mrisep, "Eesti keele arvutigrammatika: sntaks".Dissertationes Mathematicae Universitatis Tartuensis 22. Tartu 2000.
2. Kadri Pirn, "Kasutajaliides ksitsi sntaktiliseks mrgendamiseks", semestrit, Tartu 2001.
3. Chris Brown, User Interface Design. Cornell University, 1995
http://sma.cit.cornell.edu/cfg/design/contents.htm
4. http://www.interface-design.net/
20. aprill 2002.
5. Jonathan Hodgson, The Design of Graphic User Interfaces (kursuse materjal)
http://www.sju.edu/~jhodgson/gui/guihome.html
6. James Hobart, Principles of good GUI Design	
http://axp16.iie.org.mx/Monitor/v01n03/ar_ihc2.htm
7. Ian Sommerville, "Software engineering" , Wokingham [etc.] : Addison-Wesley,1993
8. Laura Arlov, How to design a good User Interface,1997
 http://www.wordfixers.no/process.html (pole hetkel kttesaadav)
9. Haldur im, Haiki-Jaan Kaalep, Einar Meister, "Eesti keeletehnoloogia arenduskava", Tartu 2000.
10. Mare Koit, Haldur im. "Keeletehnoloogia Tartu likoolis: pe ja uurimist", 
http://www.cs.ut.ee/~koit/KT/Keeletehnoloogia11042002
13. mai 2002
11. Tiina Puolakainen, "Eesti keele arvutigrammatika: morfoloogiline hestamine". Dissertationes Mathematicae Universitatis Tartuensis 27. Tartu 2001.
12. Kadri Muichnek, Kaili Mrisep, Heili Orav, Andriela Rbis, Heli Uibo, "Sntaktiline mrgendamine - arvutiga ja ksitsi". Arvutuslingvistikalt inimesele. Tartu likool ldkeeleteaduse ppetooli toimetised 1. Tartu 2001, lk 219-244. 

GUI FOR SYNTACTIC ANNOTATION OF ESTONIAN
Kadri Pirn
Abstract
The aim of this work is to create a graphical user interface for manual syntactic annotation. This work contains three chapters, the first of them discussing general requirements for a GUI, the second one giving an overview of Estonian language technology, and the third chapter describing the GUI for manual syntactic annotation.
Syntactically marked language corpora form a basis for the vast majority of language processing tools. Until now, such corpora have been conducted with regular text editors that don't have any support for that particular task. However, the people who  are creating such corpora have very different computer usage skills and habits, and many of them would like to see a more comfortable and supportive environment for their daily work.  Therefore, having a GUI for the corpora development tasks could be highly beneficial for many linguists.
This GUI is based on the Java platform. It allows one to select, remove, and add syntactic labels easily with computer's mouse; there are also several functions which make marking process more comfortable.
The first version of the GUI was released in  April 2002. Each user is encouraged  to fill the user survey, in order to provide the feedback for the author.
This work also contains two appendixes. The first one of them is the aforementioned user survey, while the second has the form of CD and contains the GUI's source code, its documentation, and some example texts.


Lisa 1. Kasutajaksitlus
ldandmed:
Nimi:...............
E-mail:.............
Sugu: 		M 	
N
Vanus:	 ..-18	
18-25	
26-35	
36-45	
45-..
Haridus: 	IT-alane krg	
IT-alane lpetamata krg	
filoloogia krg		
filoloogia lpetamata krg	
muu
Kui heaks peate enda arvutikasutuse oskust?	
		Algaja
		Keskmisest halvem
		Keskmine
		Keskmisest parem
		Spetsialist
Millist tpi operatsioonissteemi Te kasutate?
		Windows
		Linux
		Solaris
		Muu
Kas olete ka enne ksitsi sntaktiliselt mrgendanud?
		Jah - tavalise tekstiredaktoriga
		Ei
Kas peate sellise kasutajaliidese olemasolu oluliseks?
		Jah
		Ei
Mitu korda olete antud programmi kasutanud?
		Mitte htegi
		1
		2-5
		6-10
		le 10
Kuidas hindaksite kasutajaliides ldiselt?
		Vga hea
		Hea
		Keskmine
		Halb
Kas kasutajaliidesega t tegemist oli raske ppida?
                        Jah, kuna programm pole intuitiivne
                        Jah, kuna kasutusjuhend oli nrk
                        Ei, kasutusjuhendi abil oli lihtne alustada
                        Ei, programm oli nii intuitiivne, et kasutusjuhendit polnud vaja
Kas antud kasutajaliides lihtsustas Teie td? 
                        Jah, lihtsustas vga
                        Jah, natuke lihtsustas
                        Ei, antud kasutajaliides pole mugav
                        Ei, antud kasutajaliidesega on td raskem teha kui tekstiredaktoriga
Milliseks peate antud kasutajaliidese mugavust? 
                        Vga mugav
                        Suhteliselt mugav - arenguruumi veel on
                        Ei ole praegu eriti mugav, kuid ehk saab asja
                        Ei ole mugav ning sellest on vga palju puudu  
Mis meeldis/ei meeldinud nende programmi osade juures?
		Programmi kivitamine:.................
		Teksti avamine:................................
		Mrgendamine:................................
		Teksti salvestamine:.........................
		Triistad:........................................
Palun kirjeldage, mis Teile antud kasutajaliidese juures kige rohkem meeldis:
............................................................................................
Palun kirjeldage, mis Teile antud kasutajaliidese juures ldse ei meeldinud:
............................................................................................
Kas jite rahule kasutajaliidese kiirusega?
                        Jah
                        Mitte eriti
                        ldse mitte
Millise konfiguratsiooniga arvutit Te kasutate (mlu, protsessor jne)?
............................................................................................
Kuidas hindaksite kasutajaliidese keelelist korrektsust?
                        Vga hea
                        Korrektne
                        Leidub vigu
                        Palju keelelist ebakla
Milliseid keelelisi korrektuure teeksite?
............................................................................................
Kui kasulikud on Teie jaoks Triistade mens olevad funktsioonid?
............................................................................................
Millised muudatused programmis viksid Teie td lihtsamaks teha?
............................................................................................
Millised on soovitused programmi autorile?
............................................................................................

Lisa 2. Kasutajaliides ksitsi mrgendamiseks

1 http://kadri.pirn.net




22





32


