Eduelamus - positiivne sooritus tagab õppuri hea meeleolu ja edasimineku.

Eelhindamine - teadmiste, oskuste vm vastavuse võrdlemine vajadusega. Näiteks kooli vastuvõtmisel, aga samuti riigieksamid, mis võrdlevad ülikoolide ja elu vajadustega. Projekti eelhindamine- kuidas kavandatu vastab vajadustele, arengukavale, seadustele jms.

Eelõpetus - kuulub alushariduse hulka, aastane õpetus enne kooli, mis tagab sujuva ülemineku ühelt tasemelt teisele ja toimetuleku igapäevaelus.

Eesmärgi ja vahendi seos - eesmärk iseloomustab lõpptulemust ning toetub nendele vahenditele (meetodid, tööriistad jne), millega antud eesmärk saavutatakse.

Eesmärk - on inimesel, inimeste rühmal, mitte asjal, protsessil või nähtusel (nendel on otstarve ). Eesmärk on otsus. Eesmärgi võtab inimene või selles lepitakse kokku. Eesmärgid võivad olla inimestel, kui nad tegutsevad eesmärgipäraselt. Eesmärkides on vaja kokku leppida inimeste koostööks. Eesmärkide saavutamist kontrollitakse ning vastavalt sellele eesmärke täpsustatakse või korrigeeritakse. Eesmärgid jagunevad lähemateks (konkreetsemad) ja kaugemateks.

Eesti Hariduse Infosüsteem - riiklik register avaliku teabe seaduse mõistes, mis koondab ühtseks tervikuks haridussüsteemi andmekogud.( PGS § 36 lõige 1). EHISe asutamise eesmärk on koguda informatsiooni haridussüsteemi korraldamiseks ning sihipärasemaks juhtimiseks; Registri andmeid kasutatakse riikliku haridusstatistika koostamiseks.

Eestkoste - mõeldud lapsele, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega. Samuti lapsele, kelle emalt-isalt on vanemaõigused ära võetud või kes on muudel põhjustel vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud. Eestkoste seadmise otsustab kohus.

Egalitaarne kool, haridussüsteem - taotleb õpilastele võrdväärseid tingimusi ja võrdväärset lähtekohta eluks peale kooli lõpetamist. Lähedane mõiste on ühtluskool. Vastand : elitaarne.

Eksam - ühelt poolt võib eksami funktsioonina näha väljaselgitamist, mil määral on eksamineeritav õpitu omandanud. Selleks esitatakse talle ülesanne (ülesanded), mille lahendamine (sooritamine/täitmine) eeldab vähemal või rohkemal määral õpitu omandatust. Selles mõttes on eksamil kontrollifunktsioon ja eksami ülesanne (ülesanded) peab (peavad) lähtuma õpitust. Eksam on sel juhul retrospektiivse iseloomuga. Teiselt poolt võib eksami funktsioonina näha standardi kehtestamist selle kohta, mida (ja kuidas) on vaja õppida. Sel juhul formuleeritakse ülesanded eksami jaoks lähtudes mitte õpitust vaid eksamineeritavalt edaspidi oodatavatest pädevustest. Selles mõttes on eksamil normeeriv funktsioon ja eksam on prospektiivse iseloomuga.

Eksternõpe - õppevorm, kus õppimine on õppuri iseseisev tegevus, mille käigus õppuril on võimalus lepingu alusel kasutada õppeasutuses osutatavaid õppekavajärgseid õppe-teenuseid õppuri poolt tellitud mahus ja struktuuris.

Elitaarne kool, haridussüsteem - valib välja kõige võimekamad õpilased. Vastand: egalitaarne.

Elukestev õpe - sihipärane protsess teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning täiendamiseks terve elu jooksul. Põhimõte, mille kohaselt inimene õpib kogu oma elu jooksul, alates sünnieelsest perioodist kuni surmani.

Emotsionaalne intelligentsus (EQ) - ehk tundetarkus ehk tundetaip. Võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida, väljendada. Empaatiavõime (teiste hingeelu mõistmine); sotsiaalne pädevus.

Eneseanalüüs - laiem mõiste kui enesehindamine. Sisaldab ka oma vajaduste, kogemuste ja huvide teadvustamist, eesmärkide vastavuse analüüsi jms. Õpetaja (ja õpilase) tegevusele saab ja on mõttekas kõrvalt hinnangut anda, kui õpetaja (ja õpilane) ise oma tegevust analüüsib ja ainult selles ulatuses, milles eneseanalüüsiga tegeletakse. Õppimise, sotsialiseerumise alus ja eeldus. Adekvaatse enesehinnangu korral on ka tegevus adekvaatne, üle-, ala- või väärhindamine põhjustab õigusrikkumisi jm hälbivat käitumist.

Enesehindamine - reflektsiooniprotsess, mille käigus õpilane annab hinnangu omaenese tööle.

Enesemääramine - teadlik, (teadvustatud), aktiivne tegevus, mille tulemuseks on senisest parem arusaam, kes ma olen/me oleme sh millised instinktid meil on, mida ma oskan ja suudab/me oskame ja suudame ning vajan/vajame. Enese häälestamine eelseisvaks kooskõlaliseks tegevuseks (tööks, mänguks, loominguks...) teistega ja keskkonnaga, oma väärtustega, loomusega, loodusega. Kust me tuleme, kus, kes me oleme, milleks me oleme, kuhu me läheme?

Erakool - kooli pidaja ei ole riik ega kohalik omavalitsus; äriregistrisse kantud AS, OÜ või MTÜ ja SA (Sihtasutuse) registrisse kantud SA või MTÜ asutus, mis juhindub oma tegevuses seadustest, nende alusel antud õigusaktidest ning erakooli pidaja põhikirjast. Liigid: koolieelne lasteasutus, põhikool, gümnaasium, huvikool jne.

Eriala - teadmiste ja oskuste valdkond, mille alusel klassifitseeritakse aineid, eksperte, teadlasi ja õppejõude. Eriala omandatakse koolis või kursustel. Lisaks sisaldab tööalane koolitus ka kutsealast ja ametialast ettevalmistust ja täiendust. Eriala õpitakse kutsekoolides, kõrgkoolides, kursustel. Inimene õpib ka ise, ammutab teadmisi, kujundab oma oskusi. Erialad on nt puidutöötlemine, astronoomia, meditsiin, matemaatika, eesti kirjandus.

Eripedagoog - töötab hariduslike erivajadustega õppijatega.

Esmakoolitus - koolituse läbimine võimaldab õppuril omandada kvalifikatsioon, mis on vajalik tööle asumiseks teatud kutse-, eri- või ametialal.

Euroopa keelemapp - Euroopa Nõukogu initsiatiivil loodud dokument, mille eesmärgiks on motiveerida õppureid avardama oma keelteoskust igal tasemel. Koosneb keelepassist (enesehindamise skaala alusel osaoskuste kaupa tehtud keeleoskuse analüüs); keeleloost (keelte õppimise ajalugu) ja kaustast (näidised ja tunnistused). Tööandja saab ülevaate töötaja keeleoskusest.

Evalveerima - hindama, väärtust määrama.

E-õpe - uutmoodi õppimine Interneti teel nt Tartu ülikoolis Moodle; iseseisev õppimine, kus õpetaja on pigem juhendaja ja mentor.

Faktiteadmised - nt valemite ja aastaarvude teadmine; ei eelda üldistusvõimet, järeldusoskust ja analüüsioskust; kujutlusvõime vastand.

Formaalne õpe - õpe, mis toimub organiseeritud ja struktureeritud kontekstis (koolis või töökohal) ning on selgelt määratletud õppimisena. See on õppija seisukohast kavatsuslik. Tavaliselt lõpeb tunnistuse saamisega.

Funktsionaalne kirjaoskus - toimetulekukirjaoskus - inimene valdab lugemist ja kirjutamist tasemel, mis võimaldab tema täisväärtusliku eksisteerimise sotsiaalses keskkonnas.

Funktsionaalne lugemisoskus - sõltumata sellest, kust ja missugust teksti loetakse, on oluline teavet mõista, kriitiliselt analüüsida ja rakendada.