Sõiduki juhtimisel vere alkoholi piirkontsentratsiooni (Blood alcohol concentration, BAC) sätestamine on põhiliseks näitajaks, mis vähendab alkoholijoobes juhtimist. Paljudes maades (s.h. Eesti) on sätestatud ka alkoholi piirkontsentratsioon väljahingatavas õhus, et alkoholijoobes juhtimise eest oleks süüdimõistmine legaalne ka puhumistesti abil. Sätestatud BAC väärtus annab sõidukijuhtidele selged juhised ohutuks sõiduki juhtimiseks. Parimate praktikate eeskujul on näidatud BAC ülemiseks piiriks 0,05 g/dl sõidukijuhtide üldpopulatsioonile ja 0,02 g/dl noortele, väheste kogemustega sõidukijuhtidele ja mootorratturitele.

Sõidukijuhtide üldpopulatsiooni alkoholi piirkontsentratsioonid veres

Liiklusõnnetustesse sattumise risk hakkab tõusma oluliselt alates BAC väärtusest 0,04 g/dl. Üle maailma varieeruvad 1998 – 2003 aasta andmete põhjal sätestatud BAC väärtused vahemikus 0,02 g/dl kuni 0,10 g/dl (vt. joonis 7, WHO, 2004 ja SARTRE3 põhjal). Kui seadusega sätestatud BAC väärtust on alandatud, siis järgnevalt on täheldatud olulist surmaga ja raskete vigastustega kaasuvate liiklusõnnetuste arvu. Näiteks USA-s 16 osariigi BAC langetamisel 0,10-lt 0,08-le g/dl langes surmaga lõppenud alkoholijoobes sõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetuste arv 7% võrra.

Joonis 7. Alkoholi maksimaalselt lubatud piirsisaldus veres (promillides) Euroopas (0,05 g/dl = 0,5 promilli)

Noorte täiskasvanud sõidukijuhtide liiklusõnnetuste risk hakkab tõusma madalamate BAC väärtuste korral kui vanemate ja kogenenumatel sõidukijuhtidel. Uuringute ülevaatest on selgunud, et kui noortele või väheste kogemustega sõidukijuhtidele on sätestatud madalamad alkoholi piirkontsentratsioonid veres vahemikus 0 g/dl kuni 0,02 g/dl, siis liiklusõnnetusi on vähenenud 4% kuni 24%. USA-s, kus alla 21 aastastele on sätestatud madalam BAC, on kulu-tulu suhet hinnatud 1:11.

Seadusega sätestatud lubatud alkoholi-tarvitamise miinimumvanused

Lubatud alkoholi-tarvitamise miinimumvanuse seadus sätestab vanuse, millest noorematel on alkoholi ostmine ja avalikes kohtades tarvitamine illegaalne. USA-s kehtib kirjeldatud seaduse järgi kõigis 50 osariigis miinimumvanus 21. Uuringute analüüs näitab, et riikides, kus lubatud alkoholi-tarvitamise minimaalset vanust on tõstetud, on liiklusõnnetustega seotud väljundid langenud 16% uuritud sihtgrupis. Uurides olukorda, kus lubatud alkoholi-tarvitamise minimaalset vanust on tõstetud, on liiklusõnnetustega seotud väljundid tõusnud keskmiselt 10% uuritud sihtgrupis.

Enamus riikides alkoholijoobes juhtimist piirava seadusandluse jõustamisel on otsene efekt alkoholijoobes juhtimisele. Sõidukijuhtide tunnetatud risk politsei poolt alkoholijoobes sõidukijuhtide kinnipidamiseks on kõige efektiivsem näitaja alkoholijoobes juhtimise ennustamiseks. Puhumistestide soovitus (tingimusel, et puhumistesti tulemus on piisavalt täpne, et see oleks tõendusmaterjaliks kohtuotsuse langetamisel) on tõstnud puhumistestide läbiviimise aktiivsust. Kuigi puhumistestid on kasutusel enamuses kõrge majandustasemega riikides, ei ole need laialdaselt kasutatavad veel mujal. See aga limiteerib paljudes maades alkoholijoobes juhtimise probleemiga tegelemise efektiivsust.

Puhumistestide kasutamist reguleeriv seadusandlus on varieeruv eri maade vahel ja on kasutatav järgnevatel juhtudel:

• Peatatakse puhumistesti tegemiseks juhul kui on ilmne, et sõidukijuht on alkoholijoobes;
• Sõidukid peatatakse teepeenral või kainuse kontrollpunktides ja kontrollitakse vaid neid, keda kahtlustatakse alkoholijoobes;
• Sõidukijuhte peatatakse randomiseeritult ja testitakse kõiki, keda on kinni peetud.

Randomiseeritud puhumistestid ja kainuse kontrollpunktid

Puhumisteste viiakse läbi juba paljudes maades ja need on kõrge efektiivsusega alkoholiga kaasuvate liiklusõnnetuste vähendamisel. Näiteks Austraalias vähenesid alkoholiga kaasuvad liiklussurmad aasta jooksul peale puhumistestide kasutusele võttu alates 1993. aastast New South Wales piirkonnas 36%, Tasmaanias 42% ja Victorias 40%.

Rahvusvahelisel tasandil ülevaatest ilmneb, et nii randomiseeritud puhumistestide kasutamisel kui ka kainuse kontrollpunktide töö tulemusena on alkoholiga kaasuvad liiklusõnnetused vähenenud 20% ja seda olenemata sellest, kas meetmeid on kasutatud intensiivsete kampaaniatena lühema perioodi jooksul või kestvamale pikema-perioodi jooksul.

Randomiseeritud puhumistestide korral on kulu-tulu suhet hinnatud vahemikus 1:1 kuni 1:56 ning kainuse kontrollpunktide korral vahemikus 1:6 kuni 1:23.

Alkoholijoobes juhtimise eest määratakse vanglakaristus mitmetes maades nagu näiteks Austraalias, Kanadas, Rootsis ja USA-s. Uuringud on näidanud, et üldjuhul vaid rahatrahv ei ole efektiivne vähendamaks alkoholijoobes juhtinute ja korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest kinnipeetute määra. Kui sõidukijuhid tunnetavad, et alkoholijoobes juhtimise eest kinnipidamise tõenäosus on küllaltki väike, siis vaatamata kõrgetele trahvimääradele on efekt väike.

Kõrge riskiga alkoholijoobes juhtideks peetakse neid, keda on kinni peetud vere alkoholisisaldusega üle 0,15 g/dl. Mitmetes maades on võimalik alkoholijoobes kinnipeetud sõidukijuhtidel osaleda rehabilitatsiooniprogrammides. Tulemused on näidanud, et kui programmis osaleja ise on motiveeritud tegelema oma probleemidega, siis neil programmi läbinutel on väiksem tõenäosus uuesti olla kinnipeetu alkoholijoobes juhtimise eest.