Hormonaalse tasakaalu nihked ja neist tulenevad menstruatsioonitsükli häired on olulisel kohal viljatuse põhjuste hulgas. Enamikel juhtudel on tegemist dominantse folliikli selektsiooni, kasvu ja ovulatsiooni häirumisega; juba tekkinud raseduse katkemist esineb harvem. Hormonaalseid häireid peetakse oluliseks KRK põhjuseks 10-60% juhtudel (Dawood et al. 2004, Li et al. 2002, Petrozza ja Berin 2010).

Hüpotüreoos, kõrge glükohemoglobiini tase ja ülekaal seonduvad suurema tõenäosusega raseduse katkemiseks (Jauniaux et al. 2006). Kehamassi indeks >30 kg/m2 tõstab šanssi raseduse varaseks katkemiseks 1,2 korda ning korduvaks raseduse katkemiseks 3,5 korda (Lashen et al. 2004). Korrigeeritud veresuhkru ja kilpnäärme hormoonide tase ei suurenda riski raseduse korduvaks katkemiseks (RCOG, Guideline 17,2003).

Lisaks seostatakse raseduse katkemisega (Raj et al. 2000):

• kollaskeha puudulikkust ja progesterooni defitsiiti,
• luteiniseeriva hormooni (LH) hüpersekretsiooni,
• hüperprolaktineemiat,
• hüperandrogeneemiat ja polütsüstilise munasarjade sündroomi (PCOS).

Li et al. leidsid, et 144-st ebaselge etioloogiaga korduva raseduse katkemisega patsiendist 25%-l esines viiteid eeltoodud hormonaalsetele häiretele (Li et al. 2002). On näidatud, et metformiinravi PCOS-ga patsientidel, kellel on KRK, aitab vähendada riski järgmise raseduse katkemisteks (Jakubowicz et al. 2002).

Hormonaalsete häirete (luteaalfaasi puudulikkus, hüperprolaktineemia, kilpnäärme ala- ja ületalitlus) olemasolul KRK-del patsientidel parandab nende korrigeerimine raseduse prognoosi.

Progesterooni profülaktiline kasutamise raseduse I ja II trimestril KRK-ga patsientidel on osutunud katkemise riski vähendavaks mõnedes uuringutes (Daya 1989, Haas ja Ramsey 2008). Samas on mitmeid uuringuid, kus ei ilmne vahet progesterooni ja platseebot saanud KRK-ga patsientide raseduse tulemuses. Luteaalfaasi puudulikkus on uuringutes erinevalt defineeritud, mistõttu ei saa praeguse andmete põhjal järeldada, kuivõrd progesterooni kasutamine raseduse ajal raseduse kulgu mõjutab.

Mitmetes uuringutes on raseduse katkemise raviks edukalt kasutatud kooriongonadotropiini korduvaid annuseid raseduse I trimestri jooksul (Scott ja Pattison 2000). Arvatakse, et ravist HCG preparaatidega on kasu loota neil patsientidel, kellel esinevad oligomenorröa tüüpi menstruatsioonitsüklihäired ning emaka verevarustushäired (Quenby ja Farquharson 1994, Raj et al. 2000). HCG manustamine võib soodustada munasarja hüperstimulatsiooni sündroomi teket, eriti juhtudel, kui tegemist oli indutseeritud ovulatsiooniga).