Mitte alati ei ole ilmaprognoosidest lihtne aru saada. Näiteks võivad erinevad raadio- ja telekanalid samaks päevaks ennustada erinevat ilma. Sellisel juhul tasuks kõige rohkem usaldada Eesti Televisiooni ning Vikerraadio prognoose, kuna need põhinevad EMHI ametlikul ennustusel. Kahtluse korral võib alati Internetist EMHI kodulehelt ametliku prognoosi üle kontrollida.

Probleemi võib tekitada ka lai temperatuurivahemik ilmaprognoosis. Näiteks lubatakse ööseks 10...17, kohati kuni 20 kraadi külma. Inimesed aga tahaks võimalikult täpselt teada, kas nende kodukohas on hommikul 10 või 20 miinuskraadi. Sel juhul tuleks arvesse võtta Eesti ilmastiku üldisi seaduspärasusi ja oma kodukoha asendit.

Kõige olulisemad üldised seaduspärasused on:

• Talvel on üldiselt nii öösel kui päeval kõige soojem mereäärsetel rannikualadel ning saartel,
  kõige külmem aga Ida- ja Kagu-Eestis.
• Kevadel, suvel ja sügisel on rannikul ja saartel ööd kõige soojemad ja päevad kõige jahedamad.
  See tuleb eriti selgelt välja ilusa ilma korral.
• Kevad- ja suvepäevad on kõige soojemad sisemaal, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis.
• Maastiku madalamates kohtades (orud) on ööd üldiselt külmemad ja päevad soojemad
  kui kõrgemates kohtades (künkad).

Tähelepanu tasub pöörata ka ilmateate detailidele, sageli on seal külmemad või soojemad piirkonnad ka otseselt ära mainitud. Näiteks: „Päeval on oodata sooja 19...25, Kagu-Eestis kuni 28 kraadi“ või „Öösel tuleb 2...8 kraadi külma, rannikul ja saartel on õhutemperatuur -1...+2 kraadi“.
Parima visuaalse ülevaate prognoositavast temperatuuride, pilvede ja sademete jaotusest annavad televisioonis ja Internetis olevad ilmakaardid, näiteks Aktuaalse Kaamera ilmakaart (joonis).

Mõnikord tekitavad inimeste seas pahameelt ka sellised näilised ebamäärasused ilmaprognoosides nagu „kohati sajab hoovihma ja on äikest“ või „pärastlõunal hakkab alates Lääne-Eestist vihma sadama“. Palju mugavam oleks, kui teaksime täpselt ette, kas meie kodukohas sajab homme äikesevihma või mitte. Samuti tahaksime ilmselt teada, mis kell täpselt jõuab Lääne-Eestist algav sadu meieni.

Paraku ei suuda ka parimad tänapäevased ilmamudelid täpselt prognoosida hoogsaju- ja äikesepilvede tekkekohti ja liikumisteid. Äikese prognoosid näiteks antakse õhumassi soojus- ja niiskusparameetrite järgi. Kui õhk on väga kuum ja niiske, on selge, et paljudes kohtades sajab äikesevihma. Samas võib nii mõnigi piirkond ka kuivaks jääda, kuid seda täpselt ette öelda on võimatu. Kui aga äike on mingis piirkonnas juba tekkinud, saame seda jälgida radaritelt ning satelliidifotodelt ning äikesepilvede liikumist mõneks tunniks ette ennustada. Sellist prognoosi nimetatakse ülilühiajaliseks ilmaprognoosiks.