Autorid: Siiri Velling, lektor ja Taavi Vaasma, doktorant

2013

Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära aatomite lõhustumise tagajärjel vabanev energia, mis edasiselt muundatakse tavalise soojuselektrijaama põhimõttel elektrienergiaks. Erinevalt teistest soojuselektrijaamatüüpidest kaasnevad tuumaenergia tootmisega radioaktiivsed jäätmed, mille hoidmiseks, käitlemiseks ja transportimiseks on kõigis tuumaenergiat kasutavates riikides kehtestatud ranged nõuded. Jäätmete edasine käitlemine sõltub nende radioaktiivsusest, poolestusajast ning kogustest. Tuumaenergia katab kuni kolmandiku Euroopa elektrivajadusest, seejuures Euroopa Liidu riikides töötab ligikaudu 145 tuumareaktorit. Maailmas on 2012 aasta seisuga töötamas üle 430 kommertslikus kasutuses tuumareaktori, millega kaetakse ca 13% maailma elektrienergia vajadusest.

Õpiobjekt

• annab ülevaate tuumaenergia olemusest;
• selgitab aatomituumade lõhustumisprotsesse energia saamisel;
• selgitab tuuma- ja ahelreaktsioone;
• annab ülevaate kasutatavast tuumkütusest - uraanist;
• kirjeldab tuumkütusetsüklit ja tuumareaktorite tüüpe;
• käsitleb tuumaohtust ning klassifitseerib radioaktiivsed jäätmed;
• kirjeldab radioaktiivsete jäätmete käitlemis- ja ladustamisvõimalusi ning sellega kaasnevaid probleeme;
• toob välja tuumaenergia rakendamise eelised ja puudused;
• sisaldab küsimusi ja ülesandeid teadmiste kinnistamiseks.

Õpiobjekti maht on 0,15 EAP (4 akadeemilist tundi õppija tööd) ja sihtrühmaks eelkõige keskkonnatehnoloogia bakalaureuseõppe üliõpilased.

Märksõnad: tuumaenergia, tuumareaktsioonid, tuumade lõhustumine, radionukliid, uraan, tuumkütuse tsükkel, tuumareaktorid, radioaktiivsed jäätmed.