Sisupaketi vorm, meediumid
Elektrooniline vorm võimaldab sispakettides kasutada erinevaid meediume ja e-vahendeid interaktiivsuse tõstimiseks, kuid seab sellega õppijale teatud tehnilised nõudmised. Näiteks vajab audio- või videoklippide kuulamine/vaatamine paremat internetiühendust, flash-animatsioonid vastava pleieri olemasolu jne. Samas muudab tehnoloogiliselt mitmekesine õppematerjal õpitava atraktiivsemaks, tõstab õpimotivatsiooni ja aitab paremini õpitavat omandada.
Nii võib näiteks sisupaketi sissejuhatus või õpijuhised olla kirjaliku tekstina, audiona või hoopis videona. Samamoodi võib uut informatsiooni esitada tekstina, audiona, videona, graafikana, animatsioonina või eelpool nimetatud vormide erinevate kombinatsioonidena.
Graafika (joonised, fotod jne) võivad aidata õppijatel mõista abstraktseid ja keerulisi kontseptsioone. Toetudes väljakujunenud disainipõhimõtetele saate vältida õppijate tähelepanu hajumist või nende töökoormuse suurenemist (kui õppematerjalis olev graafika on õppija jaoks infomüra). Pilte saate töödelda näiteks veebipõhise pilditöötlusprogrammiga Pixlr - http://www.pixlr.com/editor/.
Animatsioonid on enamasti kombinatsioon tekstist, graafikast ja/või audiost ning videost. Tänu mitme erineva meediumi kasutamisele võimaldavad need edastada suurt infohulka, visualiseerida protsesse ja nähtusi ning ka õppijat motiveerida. Enamasti on animatsioonid gif või swf (Macromedia Flash) vormingus.
- Näide 1: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8991/filtriga_puurkaev.swf?sequence=1
- Näide 2: http://www.ttc.ee/~triin/sisu_edastamine/mitosis.gif
- Näide 3 (koos audioga): http://www.ttc.ee/~triin/sisu_edastamine/rong.swf
Lihtsamaid animatsioone (liikuvaid pilte) saab teha programmiga GIMP (http://www.ut.ee/~triinm/Programmi_GIMP_juhend.pdf). Keerulisemate animatsioonide jaoks tuleb kasutada tasulist tarkvara, nt Adobe Flash.
Simulatsioon on oma olemuselt reaalse maailma mingi osa õpiotstarbeline mudel, milles imiteeritakse protsesse või tulemusi neid enamasti lihtsustades. Simuleeritavate protsesside kiirus on reaalsest suurem, nad maksavad reaalsest vähem, neid on võimalik korrata, seetõttu kasutataksegi simulatsioone kõige enam loodusainetes - keemias, füüsikas, bioloogias, meditsiinis.
- Näide 1: http://mudelid.5dvision.ee/jadapara/index.htm
- Näide 2: http://www.cookmedical.com/cc/features/blueDolphin/simulator.html
Digitaalne video ja audio võimaldab informatsiooni lihtsalt luua ja esitada. Enamlevinud näidetena võib tuua audioloengud (ka koos sünkroniseeritud staatiliste piltidega, näiteks esitluse slaididega), juhised kirjaliku teksti juurde, videoloengud (samuti koos sünkroniseeritud esitluse slaididega). Audio ja video vahendusel esitatakse enamasti teavet ning piltidega rõhutatakse kõige olulisemat, näidatakse pidepunkte.
- Näide 1: http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/9830/index.html
- Näide 2: