Kuid kui natuke koorida maha ta pealetõmmatud soliidsust, ilmneb selle all ainult noormees, ning kui vaadata veel sügavamale, tuleb välja maapoiss.

Sa taevas küll, kui palju sireleid Igas jaamas on neid, iga talumaja upub neisse!

Seekord peab pulmi tädipoeg

Kiriku juures said nad vahetada vaid mõne sõna, siis piirati ta sisse tuttavate poolt. Seesugused vabad kombed on siin, et igaühel on õigus teiste jutuajamisse vahele segada.

Ei, kui IImar kaasa laulab, siis laulavad kaasa kõik, on julge, et laul ei jää peatuma ei sõnade ega hääle puuduse pärast. Mõnikord mujal pool, häbl küll, on seesugust vahel ette tulnud, et laul sureb poo-lel salmil sõnapuudusse ja jorujulguse-nälga.

,,0ige, õige," lausutakse ja ,siis lauldakse neid laule täpselt nii, nagu neid Miina ise kõlama pani. Ühest laulust tahab jällegi saada üheksakümmend, see on see laulu tuline öja, milles't küll mõned ön lugenud-kuul-nud, kuid oma silmaga pole näinud ega kopsuga kaasa lõõtsünud seda leeki.

Siis löödi aken halastamatult kinni ja laulupidu jätkus.

Ja jälle läks üks mees noorukitele seletama, et kui nad laulda ei oska, kui nad laule ei tunne, siis pidagu Jumala pärast oma nokakesed kinni.

Kuid sel hetkel, mil laulusolkijad võtsid ette uue altaisa-laulu, lendas kapast vahutav olu üle nende peade, mis kustutas nende virina silmapilkselt.

Kuid laulud on nüüd muutunud nagu elusolendi-teks oma uinuvast tardumusest.

Leelia istus ta voodiserval, suur kimp sireleid käes.

Või nii, teised pulmad, kunas need siis tulevad?

Kuid trobikond juba unest ärganud mehi murdis aita sisse, Ilmarit olevat juba vaja, laulud lähevad jälle lahti.

MITMEILMELINE PIUSA

PIUSA KOOBASTE TEKKELUGU

Eestimaa kagunurgas Põlvamaal Orava vallas asuvad Piusa liivakivikoopad.
1922. aastal hakati siin käsitsi liivakivi kaevandama, mille tulemusel tekkis võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega kaevanduskäikude süsteem.

Koobaste taga laiub Piusa liivakarjäär, kus paljandub üks Eesti kaunim liivakivipaljand.
Kunagi laius siin maailmameri.
Maailmamere mineraalide settimise ja ladestumise tulemusena on moodustunud devoniaegne liivakivipaljandi värviline sein.

Seisame Piusa vana klaasiliiva kaevanduses, kus paljanduvad kesk-devoni vanused liivakivid, peaaegu valged, mis on siis klaasiliivad.
Ülemises osas on kollase ja punase toonilisi vahekihte ka ja see sõltub raua ühendite sisaldusest liivas.
See lasund kokku on ligi poole kilomeetri paksune ja see ülemine osa kuulub meil siin Gauja lademesse, mille vanuseks võime nimetada ligikaudu 385-390 miljoni aastat tagasi.

Kogu see liivakivi lasund tekkis ühe väga madala mere loode rannikul.
See meri ulatus meil siin kuni Uuralini ja teisele poole kuskil Kaspia, Kaukaasiani, kattes praktiliselt kogu Baltika ürgse madala kontinendi.

Et teada saada liivakivi tekkelugu, peame vaatama tagasi aega, mil Baltika kontinent triivis vastu Laurentia ehk Põhja-Ameerika kontinenti.
Kokkupõrke tulemusena Japetuse ookean sulgus ja tekkisid kõrgmäed.
Jõed hakkasid mägesid murendama.
Kruusad settisid mägede jalamile, aga liiva kandis jõevool edasi.

Madalas meres avara delta tingimustes liiv valgus laiali ning merehoovused ja lainetus hakkasid mägedest kantud liiva korduvalt ümber setitama.
See liivalasund on tekkinud jõgede tegevuse, ühesuunaliste merehoovuste ja lainetuse tulemusena.

Nende liivakivide üheks olulisemaks tunnuseks on põimjaskihilisus, tähendab ühes ja teises suunas mikrokihid on kaldu ja vahepeal on selged kulutuspinnad.
Näiteks siit jookseb üks suur katkestuspind, mis lõikab eelmise lasundi täiesti diagonaalselt läbi ja selle all on kõvastunud savi veerised.
Tähendab kunagi oli siin üks savilääts, see on tekkinud siia liivakivi vahele ka küllalt tihedalt, alumine osa ühtegi saviläätse ei sisalda.
See viitab väga selgelt, et meil on siin veealune delta ja madalmeri omavahel põimunud.

Siin on meil võimalus näha ühte väikest detaili veealusest libisemisest, sest et need liivad, kui nad värskelt settivad on väga liikuvad ja kui on kallaku peal settimine.
Tegelikult kunagi sellised asjad settida ei saa.
Vertikaalne asend on hilisem, libisemise tagajärg, kui sete on poolkõvastunud ja hiljem on siit pealt ära kulutatud.

Siin seinas näeme veealuse sujuva kanjoni ühte nõlva.
Sellised kallakud pinnad said tekkida ikkagi ainult selliselt, et mingisugune ühesuunaline vool kulutas endisesse lasundisse suurema lohu ja see saab olla ilmselt veealuse delta üks voolusäng, mis täitus pärast juba nooremate setetega ja jälle me näeme kulutuspinna peal saviveeriseid.
Need on vaikse vee ajal settinud ja pärast on poolkõvastunud kujul kulutatud veeristeks.

Liikudes Piusa jõge mööda lõuna poole, paljanduvad Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad liivakivipaljandid.
Härma müüris võib jälgida kuni 30-meetrist liivakivi läbilõiget, pärit ikka sellestsamast Gauja lademest.
Devoni ajastut on nimetatud ka kalade ajastuks.
Erilise grupi moodustasid rüükalad.
Devoni keskel ilmusid ka esimesed primitiivsed kahepaiksed loomad, kellel uimede asemel hakkasid arenema jäsemed – neid on nimetatud tetropoodideks.
Üks vanimatest luutüki leidudest pärineb Eesti alalt.
Kui Piusa koopad on inimeste kättetöö, siis siinsamas kõrval näeme looduslikke koopaid, mis on vee uuristustegevuse tulemus.

Juba 1920. aastal pakkusid Piusa liivad huvi Tartu Ülikooli professor Hendrik Bekkerile, kes võttis siit esimesed liivaproovid.
Proovid näitasid, et liiv sisaldab 99% kvartsi ja muid mineraale, mis on sobilikud klaasi tootmiseks.
Kui oli teada, et tegemist on kvartsliivaga võis 1922. aastal alustata maa-aluse kaevandamisega.
Esimesed liivakoormad veeresid Valga-Petseri maanteed mööda Petserisse, aga õige pea juba Järvakanti.
Kohalik mõisnik oli 19. sajandil rajanud Järvakanti oma klaasivabriku.
Piusa liiva kasutati nii pudelite kui aknaklaasi valmistamiseks.
Aastatega klaasivabrik laienes.
Liivavajadus suurenes ja nii võeti kasutusele uued maa-alused kaevanduskäigud.
Eriti ulatuslikud, mitmesaja meetri pikkused ja 10 meetri kõrgused sammaskäigud on koobastiku idapoolsemas osas, kuhu rajati ka raudtee ja elektrivalgustus.
See on praeguse nimega Suur koobas.
Kokku on maa all viis koobastikku, mille käikude üldpikkus on 22 kilomeetrit.

PIUSA KOOBASTE LOODUSKAITSEALA ELUSTIK 

nahkhiireuurija

Näe’, makas!
Taa om põh´a-nahkhiir.
Taast saa arvo, et om häste tummõ ja säändsen külmän kiäki tõnõ ei talvita’.
Taa om elon sääl.

Kui inimene sai Piusa koobastest head klaasiliiva, siis nahkhiired kasutasid inimese poolt kaevatud koopaid talvitumispaigana.
1948. aastal avastati koobastes talvituvad nahkhiired.
1981. aastal võeti koopad kaitse alla kui Baltimaade suurim nahkhiirte talvitumiskoloonia.
Talvel elavad nahkhiired suvel kogutud rasvast.
Talvitumise ajal on nahkhiire kehatemperatuur madal ja ainevahetus aeglane, iga ärkamine tähendab liigset energiakulu.
Kuna nahkhiired on talveunes üle poole aasta, oktoobrist aprillini, siis on talvitumistingimused väga olulised.
Piusa koobastes on stabiilne temperatuur ja paras õhuniiskus.
Pimedates koobastes valitseb vaikus, miski ei häiri nahkhiirte und.
Piusa koobastes talvitub viis liiki nahkhiiri ja nad kogunevad siia 100 kilomeetri raadiusega alalt.
Siia tuleb kokku rahvusvaheline seltskond, seda näitas nahkhiirte rõngastamine, mis toimus aastatel 1950 kuni 1992.

Piusast nahkhiire kaugeim taasleid on Lätimaal, 101 kilomeetrit.
See näitab, et nad tulevad Piusasse talvituma suurelt alalt ja Venemaa piir on ju veel lähemal.
Kindlasti kolme riigi nahkhiired on talvel siin koopas.
Piusa oma 4,5 või 5 tuhandega on Põhja-Euroopa suurim.

Nahkhiired kuuluvad käsitiivaliste hulka, nad on ainsad imetajad, kes suudavad kestvalt lennata.
Nahkhiirte esijäsemed on kujunenud tiibadeks.
Nahkhiiri on Eestis uuritud üle 60 aasta.
See on andnud unikaalseid andmeid nende loomade paigatruuduse, eluea ja liikumise ulatuse kohta.
Piusast on pärit ka mitmete nahkhiirte vanuselised rekordid.
Näiteks veelendlane on elanud 23 ja poole aastaseks ja väga haruldane liik, brandti lendlane 18 ja poole astaseks, aga meie arvukaima liigi põhja-nahkhiire vanim isend on olnud 15 ja poole aastane.

See on nii kogukas, et seda võib nimetada nahkrotiks.
Rahvapärimuse järgi suured nahkhiired on nahkrotid ja see on siin koopas kõige suurem.
Siin on üldse 5 liiki nahkhiiri talvitumas ja see suur on tiigilendlane ( Myotis dasycneme ).
Tal on ka suured tagumised jalad.
Kui vaadata, kuida ta kinnitub lakke varbaküüntega.
Ta on meil suhteliselt haruldane, aga lääne pool Euroopas on ta veel haruldasem.
Kogu Euroopa alal on ta tunnustatud erilise kaitsevajadusega liigiks.

Veelendlane ( Myotis daubentoni ) on näiteks selle tiigilendlase sugulane, aga ta on kasvult natuke väiksem.
Tema on rahva nime järgi nahkhiir.
Tema on siin kõige arvukam.
Siin koopas 80% on veelendlasi.
Kõige arvukam on meil põhja- nahkhiir.
Ta on ka siin koopas,aga siin koopas ta ei ole arvukas, siin on tal liiga soe.
Tema talvitub hästi jahedas, 0 kuni - 6 kraadi võib olla.

Siin on meil nüüd kõige haruldasem nahkhiir, selles koopas.
Ta on ka kõige väiksem.
Tema nimi on brandti lendlane ( Myotis brandtii ).
Tal on peaaegu mustad kõrvad, terava tipuga ja neid on ainult kaks isendit.
Üldiselt on nii, et emased on sagedamini kobaras koos ja talvitumiskogum võib olla 10-20 või isegi rohkem looma kobaras nagu viimamarjad.

Kõik meie nahkhiired on looduskaitse all.
Tiigilendlane on nimetatud Euroopa tähtsusega liigiks.
Piusa koobaste tingimused on püsinud pikka aega nahkhiirtele soodsad ja nii on iga aastaga talvitumiskoloonia suurenenud.
Nahkhiir on väga vana organism.
Inimene kui liik on 2 miljonit aastat vana, nahkhiir kui eluvorm on aga 50 miljonit aastat maailmas elanud.
Nahkhiired on võtmeliigiks, kes Piusa koobastele oma võlu ja kaitsestaatuse on andnud.
Kõrvuti nahkhiirtega jagavad Piusa koobastes eluruumi ka teised tiivulised.

Liblikal on neli arengustaadiumi.
Üks on muna.
Munast tarib ennast välja väike röövik ja tema ainus eluülesanne on süüa.
Kui ta on piisavalt süüa saanud, jääb ta magama.
Enne uinumist röövik nukkub, muutub peaaegu liikumatuks moodustiseks.
Liblikas koorub nukust kahe nädala pärast.
Kui aeg on nii kaugel, et on vaja talvituda, siis 6 kuu pärast.
Vähe on neid putukaid, kes valmikuna talve üle elavad, aga ometi me neid Piusa koobastest leiame.
Kõige rohkem on putukad talvitumas munadena, see on kindlam viis ellu jääda.
Talvitumisperioodil lülitub putuka ainevahetus säästurežiimile.
Energia kokkuhoiuks suudab putukas isegi oma südame välja lülitada.

zooloog, loodusfotograaf
Eestis on koopaid hästi vähe, looduslikke koopaid ja kuigi see siin on inimtekkeline koobas, siis aja jooksul on ta selliseks looduslähedaseks muutunud ja talitseb Eesti mõttes erilise elupaigana.
Püsivat koopaelu ei saa siin tekkida, kuna siin ei ole mingit loodusjõudu, mis toitu siia juurde kannaks.
Kõikides koobastes, kus oma elu on tekkinud, on alati mingi läbiv jõgi või selline veevool, kust tuleb vajalik energia sellesse koopa ökosüsteemi sisse, aga Piusa koopad on ju kuivad.

See on keldriöölane.

Siin on hästi ilus kondenseerunud veepiisku täis.
Koopad on hästi niisked ja sellised karvased putukad on hästi head kondensatsioonituumade allikad.
Ja tihtipeale see väga niiskeks saamine võib neile ohtlikuks minna, sest veepiisad on väga heaks kasvulavaks seentele.

Siin on meil üks tüüpiline talvituja liblikas - päevapaabusilm.
Tema talvitumine on läinud tüüpilise koopaelu ohu nahka ehk ta on siin paistab, et seeni on talle selga kasvanud ja ise on ta ka kastepiisku ehk niiskuse kondensvett täis ja seal ta siis ripub.

Siin on meil klassikaline koopaliblikas –paakspuu vapsik, kes on ka Piusa koobaste võtmeliik ei saa öelda, sest elu talvel ju koopas ei käi.
Nad on ju üle elamas ja siin on ökosüsteem natuke teistlaadne, aga koos keldriöölasega on paakspuu vapsik tüüpiline talvituja liblikas valmikuna.
Siin on hästi vahva pilt, kus nahkhiir on koos tema tüüpilise saagiga, sääskedega.
Väga paljud sääseliigid, nagu hallasääsed, laulusääsed, linnusääsed, nende emasloomad talvituvad samuti koobastes.

Kevadel on liblikaelu Piusa koobaste ümbruses aktiivne.
Piki Piusa jõe orgu kulgeb stepiliikide sisserändetee Eestisse ja levib siit mööda Kagu-Eesti liivaseid künkaid lääne poole.
See on üks liigirikkamaid kohti Eestis üldse, siin on nii metsa-kui stepiliike.
1984. aastal avastati Piusa raudteejaama lähedal mustlaik-apollo, kes paljudes Euroopas riikides on ohustatud liigina kaitse alla võetud.
Eestis mustlaik- apollo areaal iga aastaga laieneb.
Selle tagasihoidliku liblika juures on täheldatud väga huvitavat fakti.
Pärast paaritumist sulgeb isane emasliblika paaritumistee voorusevööga, välistades nii teistel isastel selle emase vastu huvi tundmast.
Piusa liivakarjääri tiikides elab paljudes Läänemere-riikides haruldane ja ohustatud kahepaikne- harivesilik.
Harivesilik on varjatud eluviisiga loom, inimesele ta naljalt end ei näita.

herpetoloog
Harivesilik on sellepärast nii haruldaseks jäänud, et nii nagu kõik kahepaiksed vajab ta eluks maismaa elupaika ja vee-elupaika.
Maismaa elupaik Eestis selle liigi jaoks on üldiselt hea, see on mosaiik metsast ja avatud aladest, aga probleemiks on hea kvaliteediga vee-elupaigad.
Piusa lombid on tehtud spetsiaalselt harivesiliku elupaiga nõudeid silmas pidades.
Sügisel kui need tehtud said, siis järgmisel kevadel olid harivesilikud juba sees ja munesid seal.

Kevadel pärast talvitumist umbes aprillis tulevad harivesilikud välja.
Enamasti nad on aktiivsed öösel, päeval neid näha ei ole ja esimene asi kohe, lähevad nad sobivatesse veekogudesse, et kudeda.
Enne kudemist toimub pulmatants, isane, kellele seljale areneb selleks ajaks väga uhke hari demostreerib ennast emase ees ja kuni paaritumiseni välja ja siis emasloom kinnitab veetaime lehtedele ükshaaval munad, neid võib olla 300-500 ja siis enamasti tullakse veekogust välja.
Siin Piusal on niivõrd läbipaistva veega veekogud, et siin harivesilikud üldiselt ei jää kauaks vette, nad tulevad pärast sigimist veest välja ja siis toituvad kuival maal kuni selleni, kui on ilmad jälle jahedad ja on vaja minna talvituma.
Selline aastaring.

Piusa lompides arvatakse olevat sadu harivesilikke, aga ometi nad inimsilma alla ei satu.
Harivesilik on toiduahelas ääretult oluline lüli. Et mitte teistele loomadele roaks langeda, oskavad nad endid väga hästi peita.
Haruldasest sabakonnalisest harivesilikust märksa julgem on tähikvesilik.

Hoopis edevad on paaritumisajal tiigi-ehk rohekonnad, kes püüavad end võimalikult nähtavaks ja kuuldavaks teha.
Harivesilikele rajatud tiike kasutavad kudemiseks ka rohukonnad, rabakonnad ja harilikud kärnkonnad
Konnade pulmahelid kõrvus, tasub minna pooleteise kilomeetri pikkusele tähistatud õpperajale.
Õpperada saab alguse muuseumikoopa juurest ja lookleb läbi valgusküllase männimetsa.
Legendid jutustavad, et eestlased pidanud siin ordumeestega lahinguid.
Teise maailmasõja ajal kaevatud Piusa liivasesse pinnasesse kaevikuid ja punkreid.
Ajaloosündmused on jätnud oma aimatavad jäljed reljeefsesse maastikku.
Enim on Piusa pinda muutnud aga liivakaevanduse käigud.

PIUSA KOOBASTE LOODUSKAITSEALA MAASTIK

Maastikuliselt pakub Piusa koobaste ümbrus kõrgendike, ürgorgude ja männimetsaga palju huvitavat.
Liiva on siin palju, aga mulda napib ja sellisel vaesel pinnasel suudavad kasvada vaid männid.
Puude kasv on aeglane ja mets on hõre, aga see-eest on palju ruumi valgusel ja päikesel.

Kuna see muld siin on väga toitevaene, siis ega siin suurt varieeruvust ei ole.
Kasvavad nõmmemännikud ja palumännikud, mis kannatavad kehva mulda, toitevaest keskkonda ja siin need nõmme ja palumetsa laigud vahelduvad omavahel.
Siin praegu selja taga on üks kena tüüpiline nõmmemetsa laik, mida iseloomustab see, et on rohkesti samblikke alustaimestikus näha ja muidu on kanarbikulised.
Kanarbik ise, siis pohl, palukas ja natuke on siin mustikat ka näha.

Puurinne koosneb siis männist ja see männi kasv muidugi on kehvem kui ta on toiterikkamatel muldadel.
Siin on meil tüüpilised nõmmemetsa liigid alpi põdrasamblik ja porosamblikud.

Siin on veel üks samblikuliik, see on islandi käokõrv.
See on just tüüpiline nõmmemetsadele, palumetsades teda enam praktiliselt ei näe.
 
Siin on kaks kõige tüüpilisemat nõmme ja palumetsade samblaliiki.
Kõigepealt on siin harilik palusammal.
Teda tunneb ära hästi, kui need lehekesed kergelt küünega maha tõmmata, siis tal on selline punakas-pruun vars ja sammaldel juuri ei ole, nagu te siin näete, tal on need nn. risoidid, millega kinnitub kõduhorisonti.
Ja teine tüüpiline nõmme- ja palumetsade sammaltaim on siis harilik laanik.
Tal on lehed nagu korrustena, et igal aastal kasvab vars tsipake edasi ja moodustub uus lehtede punt nagu korrused.
Siin on järjekordne nõmmemetsade tüüptaim, see on siis harilik kanarbik, mis siis suudab kasvada nii kehvades nõmme tingimustes kui kehvades raba tingimustes.
Siin on üks rohttaim ka, palu härghein, millele tulevad ilusad kollased õied.

Me ei liikunud palju eelmisest võttekohast eemale, vaid 50-60 meetrit.
Siin on tegemist tüüpilise palumännikuga juba.
Seda iseloomustab hoopis rikkalikum alusmets, siin on kaski, põõsarindes on rohkesti harilikku kadakat. Rohurinne on siin lausa palukast ja pohlast ja mustikast, kanarbik on siin ära kadunud ja seda paluhärgheina asendab juba metshärghein.
Siis on tähelepanuväärne veel see, et rohurindes näeb sõnajalgu, mis on kilpjalg ja see näitab seda, et siin on varem olnud metsapõleng.
Mõned liigid, mis tulevad palumetsas juurde võrreldes nõmmemetsaga.
See on siis karvane piiphein, lehed üksikute pikkade valgete karvadega.
Kasvab vahel üksikult, vahel pundina.
See on kõrreline metskastik, mis iseloomustab seda, et toiterikkus on suurem kui nõmmemetsas.
Kõrval on veel üks tüüpiline palumetsade lillekene, see on harilik laanelill, suure valge õiega, paistab hästi silma, kui õitsema hakkab.
Siin on veel üks palumetsadele iseloomulik sammal, lehviksammal, mis ongi selline lehviku kujuline, lapik ja selline sulgjas.

Piusa liivased männimetsad on kui varjupaik lõuna poolt sisserännanud taimedele, kes mujal Eestis on haruldased.
Männikutes, raudteetammidel ja kaldapaljanditel tunnevad end koduselt aas-ja palukarukell, käpalistest roomav öövilge.

Nüüd oleme siin Piusla vana liivakarjääri põhjas ja siin kasvab väga mitmesuguseid taimi.
Hästi silmatorkavad on muidugi ümaralehine huulhein, mis on ju teatavasti rabataim, siis on siin liivosja, pohla, mustikat, roheline uiboleht ja käpalisi mitmeid.
Selline liigiline koosseis tekitab mõneti arusaamatust, sest ühelt poolt on hästi toitevaese kasvukoha taimed nagu huulhein ja teiselt poolt käpalised ja mõned teisedki liigid, mis tavaliselt kasvavad toiterikastes paikades.
Kuna me oleme üsna sügaval karjääri põhjas, siis võib-olla need devoni lubjakivist väljaleostunud karbonaadid kantakse siia põhjaveega ja see võimaldab siin kasvada ka nõudlikumatel taimedel.

Piusa koobastiku looduskaitseala on loodud kaitsmaks Piusa liivakivikoopaid kui Põhja –Euroopa suurimat nahkhiirte talvitumisala.
Koopad võeti kaitse alla 1981. aastal.
Looduskaitseala moodustati 1999. aastal, kümme aastat hiljem laiendati kaitseala piire ja kehtestati uus kaitse-eeskiri.
Peale nahkhiirte on koobaste lähiümbruses veel teisigi kaitstavaid taime-ja loomaliike.
Piusa liivakarjääri tiikides on säilinud hävimisohus kahepaikse harivesiliku looduslik populatsioon.
Piusa maastik on mosaiikne, väikesel alal kasvab palju erinevaid liike.
Eesti ainuke maa-alune kvartsliiva kaevandus kujunes üheks turistide põhikülastusobjektiks.
Koormus koobastele oli nii suur, et varisemisohu ja nahkhiirte häirimise vältimiseks tuli koopad ajutiselt sulgeda.
2008. aastal avati külastajatele Piusa Muuseumikoobas, kus eksponeeritakse sammaskoobastikku ja samas võimaldatakse loodusel oma soodu talitada.
Piusa külastuskeskus võimaldab hoida tasakaalu loodushoiu ja looduse eksponeerimise vahel.

Allfilm OÜ
Saue 11 Tallinn 10612
Kontakt: Piret Tibbo-Hudgins
Mob: 56 467 769
E-post: piret@allfilm.ee 

RUUDI
Dialoogi leht 


Tuld! 

Tuld! 

Tuld! 

Tuld!

Viikingid relvadele! Tuld! 

Viikingid on meie randa tulnud vä?

Õige viikingilaev lastakse laadal vette ja meie isa viib meid sellega sõitma.

Mina tulen ka!

Kes sind võtab?

Ise võtan!

Uus ratas ja kriim peal.
Mis isa ütleb?

Maha lööb, kui näeb.

No mis siis on? 

Puhta puru.

Ise alustasite.

Maksa sada krooni!

Vaat ei maksa.

Viiskümmend on viimane sõna.
Või muidu...

Ruudi! Ruudi!
Anna tagasi! 

Anna siia!

Teie isa otsib teid.

Usun sind küll! 

Ruudike hakkab nüüd Vikaga kodu mängima.

Laadale tuled minuga.

Viikingilaevaga sõitma?

Ja iludusvõistlusele ka.

Ma näitan sulle ühte asja.

Vana Orm… 

Valvab viikingite varandust.

Nägid? Liigutas silma.

Nüüd oled sina pealik! 

Homme läheb pealik Ruudi merereisile ja päris viikingilaevaga.

Ufod viisid ära nigu niuhti.

Sinu vastse looreha või? 

Eile Kooljamäe risti peal.
Looreha läinud nigu niuhti, ma ju räägin.

Kui ufo veel minu karjamaale maandub, siis mina muud ei palu, kui et nad mind siit minema viiks.

Tervist.

Tervist tarvis.

Kui sellest ufo-asjast enne sotti ei saa, siis sina, Ruudi, uurid selle kõik kenasti välja, kui sa suureks saad.
Sina oled tark poiss.

No on vanamehed! Orm ajas poisile viikingeid pähe, sina ufosid.
No mis sest lapsest niimoodi saama peab? Tead sa, Ruudi, sa ära kuula mitte kedagi.
Sina hakka selleks, milleks kõigepealt ise tahad.
Kõige parem, hakka presidendiks.

Ma lubasin Ormile, et ma hakkan viikingiks.

Tänapäeval viikingeid ei ole, kas Orm sulle seda ei öelnud?

Aga siis ma hakkan viikingite varanduse otsijaks.

Noh, poiss, tahad ka Ameerikasse? Kakskümmend viis krooni.

No näed, siin ongi Ameerika.

Miksi on suomalaisille niin helvetin kallis? 

Kohe selgitame välja, härra.

Mitäs herra mä olen.
Mihin sä juokset?

Pieni hetki.

Ruudi! 

Mis on? 

Näe võtke, viikingilaeva jaoks.
Kuulad Vika sõna ja tulete kohe pärast tagasi, kuhugi unistama ei jää.

Ma ei saa tulla, mul on tööd.

Lähme viikingilaeva peale! 

Kohe algab iludusvõistlus.

Ma lähen üksi siis.

Kas te näitaksite mulle palun oma tegevusluba? 

Tegevusluba? Ma... meil tegevusluba...

Gynnar! Kus on meie tegevusluba?

Ei misjaoks mina, sa ju ise eile ütlesid, eile et ...

Lugupeetud laadalised, tere päevast!

Tere päevast ka minu poolt.
Ja nüüd kuulutame me avatuks "Meie Pireti" iludusvõistluse.

Esimene voor on käimisvoor, sest graatsia on ilu alus.

Meie esiisasid kartis kogu Euroopa.
Saare viikingid käisid Ameerikas juba ammu enne Kolumbust.
Ja nende vaprate meeste mälestuseks las seilabki uue põlvkonna saare viikingite käte all elu saanud "Helga".

Piret oli Suure Tõllu, Saaremaa kangelase naine.
Seega kõigi Saare naiste esiema.

Piret oli eesti naine.

Tahad katsuda või?

Sa ei usu, aga kui 57. aastal see ufo minu karjamaale maandus, siis see skafandris naine oli täpselt samasugune, ta oli ainult suurem.

Hea küll, usun, usun.
Kui ufod olemas on, siis see on küll sealt pärit.

Üks asi veel.
Vana viikingikombe kohaselt lastakse "Helga" pardale ainult mehi.
Las naistele jääda kõik muu.

Kus sinu isa on, poiss?

Ma ei tea.

Mine otsi nüüd ilusasti isa üles.

No mis ma ütlesin.

Ütle meile, Kätlin, milline oleks sinu suurim soov? 

Minu kõige suurem soov oleks see, et maailmas valitseks rahu ja sõprus, kõik inimesed oleksid õnnelikud, kusagil ei oleks sõda, nälga, kõik lapsed saaksid koolis käia.

Nii ilus.

Oma esimeseks viikingireisiks on "Helga" valmis.
Rohkem rahvast ei mahu.

Noh, leidsid oma isa üles, poiss?

Kas ilma isata ei saa?

Ei saa, sa oled veel väike, kes sul silma peal hoiab, juhtub midagi.

Ma ise hoian.
No võtke mind laeva peale.
Mul on raha olemas.
Mul isa ei ole.
Mine otsi oma isa ilusasti üles.
Ega see meie viimaseks sõiduks jää.

Te ei läinudki sõitma? Ja õigesti tegite.
Ma kuulsin, et sinna lasti ainult mehi peale.
See on ju kurat teab mis – diskrimineerimine.
Sellise laevaga ei kõlbagi sõita.

Tulevad! „Valge tuvi!“

Igakord kui öö on võimul, 
ujub laotus ligi maad.
Igakord kui koidab uus päev, 
muutun valgeks tuviks ma.
Una paloma blanca,
mäe kohal hõljun kui lind.
Una paloma blanca...

Et sul selle Aino vingutamise peale kõrvad veel sitavett ei jookse.

Igaüks teenida tahab.

Näe, mitu miljonit läks maksma.
Ütle praegust, kurat, kõigil on miljoneid, iga asja jaoks.

Mis sa teed poisikese tempe!

Üks musi.

Veer toorus morra!

Pealik tuleb!

Kus sinu isa on?

Ära palugi.
Selliseid, kellel isa ei ole, neid me ei võta! 

Ruudi!

Parool!

Veer toorus morra.

Vale!

Veer toorus morra.

Õige.

See Ormi pilt...
Ma nägin teda öösel unes.
Jumala kindel, et vana Orm kummitab.

Kui Orm oleks mu isa olnud, siis oleks ma viikingilaeva peale saanud.

Ja nüüd ei lastud või? Ei tea, mispärast?

Sellepärast, et mul ei ole isa.

Ei ole isa.
Mis põhjus see on, et mitte laevale lasta.
Tegelikult on igal inimesel isa olemas.
Meil koolis räägiti, et peab olema munarakk ja seemnerakk, et laps sünniks.
Ja seemnerakk tuleb isast.
Järelikult oli sul ka isa olemas.

Kus ta siis jäi?

Ära sa arva, et isadega ka nii lihtne on.
Näiteks Liivi muudkui unistab, et tal oleks valge kleit ja pulmad.
Aga Sass vist ei taha.

Aga Liivi on su ema?

Ise ei tea või?

Aga sul ka, tähendab, pole isa?

Raudselt on.
Sass on mu isa ja Liivi on mu ema, mis siis, et nad abielus ei ole.
Aga otsime sulle ka isa, ma aitan.

Noh, mis printsessi sina siin ootad? Emane, ootad printsi? No, kumb sa oled siis, emane või isane? Ei oska midagi looduse krooni jutu peale ütelda? Olgu.

Indrek! Andres! Nii, rattad lähevad kaheks nädalaks aresti alla.

See on Antsu ratas.

Mis sa vaidled isale veel vastu või?

Alati olen mina süüdi.

Süüdi on see, kes mitte midagi ei tee.
Kas sul peedid on pestud või?

Ants viis ära.

Sepik ka?

Sepiku oleks unustanud.

Ruudi.

Noh, kuidas Jaak su isaks oleks?

Liiga vana.

Sass sobiks.

Ema ei anna vist teda kellegile.

Ise sa ütlesid, et Liivi ja Sass pole abielus.
Ja Sass on venelane ka.

Mis siis?

Eesti keelt räägib imelikult.

Sa ei saa aru või? Papa!

Mis on nüüd? Kalli isu tuli peale printsessal?

Kop, kop lahti tee,
Poodnik välja tule sa...

Pood on kinni.

Pood on kinni.

Konkursi võitsime ära, nüüd ei saa poodi sisse.

Pood on kinni.

Ei ole, ei ole.
Pood on lahti.
Astuge sisse, mehed, ostke kõik, mis vaja.
Mis konkursi kinni panite?

Mis konkursi? Laulu oma!

Astuge sisse!

Vika, mul tuli mõte.
Teeme konkursi.

Iludusvõistluse?

Ei, papakonkursi.
Kes võidab, selle võtan isaks.

Jes-s-s-s!

Algab pealik Ruudi papakonkurss.
Lähme ennast kirja panema.
Isa peab viiking olema.
Peab laeva ehitama.
Peab pealik Ruudi viikingilaevaga sõitma viima.

Valmis.
Kandidaate teavitatakse.
Võitja valitakse armsa väikese sinisilmse poisikese isaks.

Kes see on?

Sina muidugi.

Kuule Sass, sul käib palju rahvast.
Paneme plakati üles, teeme papakonkursi.
Kes võidab, võtan papaks.

No sellest mina saan aru.
Aga vot mis siis Karmenist saab?

Aga mul on ju isa vaja?

SUUR PAPAKONKURSS

Oli sul asja ka või, poiss?

Ma niisama vaatan.

Palju selline maksta võib?

See on viikingiaegne amulett.
See maksab väga palju.
Sinul seda raha ei ole.
See maksab pool miljonit.

Pool miljonit? 

Näita  taskud ette! Kohe! Mis sa võtsid? Mis püksis on? 

Vaata aga vaata, aus poiss.
Kuule, kui midagi leiad, vanaemal, vanaisal midagi on kapis või kirstus.
Kui kulda leiad, tuled kohe jooksuga.
Onu Gynnar ostab ära, hea hinnaga.
Antiik!

Tshau!

Ma tulen pärast sulle järgi!

Tere, isa.

Ma olen neli korda käinud teie palvel teie naabriga rääkimas.
Te peate nüüd otsustama.
Ei, ei ole muud võimalust.
Head aega, proua Mets.
Ei, Aino, aga ma olen ametikohustuste täitmisel.
Mina olen konstaabel Sirge ja sina oled kodanik Mets.
Head aega.

Tere, meil öeldakse hakatuseks tere.
Uus-Meremaalt.
Meil seal kuninganna passid.

Maa pärimise jaoks leiti teid sealt kaugelt ikka üles?

Õnnelik juhus.
Üks vana koolivend "Riigi Teatajast" luges.
Ta on ka paadiehitaja mees, eks ta siis mulle teada andiski.

Kui te isa suremas oli, siis õnnelik juhus appi ei tulnud.

Aga selle suure maa kohta pabereid ei ole, seda te teate? Maja ja krundi maja all saate te pikema jututa.

“Valge tuvi”

Head aega.

Head aega.

Tühi, mitte keegi ei pannud ennast kirja.

Ma käisin täna linnas Liivi juures juuksuris.
Ta rääkis, et Vika käib nüüd kaksikute isa juures porgandeid kõplamas.

Vika hoiab küll mind.

Ja mis sina teed?

Mängin.

Sa istud Sassi juures poes.

Peremees, äri õitseb?

Kus ta pääseb.

Mul on peremehele üks väike ettepanek.
Äkki paneks selle posteri teie poodi üles?

Pane-pane.

Nonii.
Siin ta on.

Ostame ja müüme mälestusi.

Jah, just nimelt, mälestusi! Väärikat sugupuud leida Eestimaalt, see on väga raske tegevus.
Aga teate mida? Meie, meie võime teile seda kõike võimaldada.
Me toome sinna nurka selle kummuti, kummuti kohale veel paar pilti, ja kui vaja, siis võime teile tuua ka teie Türgi sõjas langenud vaarisa araabia täku suurauad.
Noh ja mis siis peremehel endal pakkuda on?

Aga, mis te sellest arvate? Noh, see ei ole küll minevik, aga selle-eest tulevik.

Suur papakonkurss.
Nii.
Ja mis auhind on?

Mina ja ema.

Ei, ma mõtlesin rahalist auhinda.

Selle peale ma polegi mõelnud.

Aga oleks vaja mõelda.
Raha, see on väga tähtis asi.
Kõikidele inimestele meeldib raha.

Kui suur auhind peab olema?

Mida suurem auhind, seda suurem huvi selle konkursi vastu on.
Ja kui sa tahad endale kvaliteetset isa, siis koonerdada ei tohi.

Kõtt, juurikad!

Ma ilmaasjata näitasin talle kuulutust.
See mees on luft, temast ei ole niikui nii asja.

Mida teie siin leinate?

Papakonkurssi.
Näe, mees ütles, kui on isa vaja, siis on auhinda ka vaja.

Tead, tal võib täitsa õigus olla.
Kui sul selle isa-asjaga tõsi taga on, siis ei jää muud üle, kui see Ormi varandus mere põhjast välja tuua.

Tule nüüd, katsu sa ka, sa tead ju, kus varandus on.

Aga Karmen ei luba ju mul vette minna.

Kas sa tead üldse, kus see varandus on?

Kui Ormi maali pealt vaadata, siis teaks küll.

Lähme siis vaatame selle Ormi pilti.

Ei saa, seal elab üks välismaalane.

Mina ei viitsi seda varandust enam niisama otsida.

Aga papakonkurss?

Minul on papa olemas.

Sul on juuksed märjad.

Ei ole.

Vaata emale otsa!

Ma jooksin ja higistasin.
Aga kuidas on inglise keeles "varandus"?

Treasure.

Kuidas seda kirjutatakse?

Tre-a-su-re.
Mis varandust sa sealt internetist otsid?

Viikingite.

Saad veel 5 minutit.
Ma käin korraks ära.

Tere, kas keegi on kodus?

Tere.

Tere.
Ma tulin neid teile siin ära tooma.

See on kangesti kena, et te mulle tulite neid ise ära tooma.

Kui teil neid pabereid kaasas ei ole, on te notarikäik asjata.
Vald arvab niikui nii juba, et see maa on nende oma.

Ma teen teed.

Mul on palju tööd.
Ma pean homseks eksamiks õppima.
Ma sõidan homme Tartusse, kriminaalõiguse eksamit tegema.

Te käite ülikoolis?

Hästi, ma nüüd lähen.

Aga te tulge teed jooma siis, kui kool läbi saab.

Kui mul aega on.

Kui teil aega on.

Näed teda siis või? 

Ta on võib-olla toas või maja taga.
Mis ta noor mees ikka siin külakolkas teeb.
Küll ta minema läheb, kasvõi linna.

Me ajame ta minema.

Kuidas?

Hirmutame ta Meremaale tagasi.

Ei tea, mida need välismaalased kõige rohkem kardavad?

Vaesust ja vanadust.

Kust sina seda tead?

Liivi rääkis.

Olge siis head lapsed ja ärge Liivile ja Sassile lisatööd tehke.

Vaata, et sa teed oma eksami ära.

Ma siis lähen.
Ma tulen tagasi ülehomme õhtul.

Kas me võime teie pool üleval magada?

Kui Liivi lubab.

Korras.

Sina oled vaesus ja mina olen vanadus.

Vaesus ma olla ei taha.
Sass ütleb, et vaesus on hirmus asi.

Ole siis vanadus.

Vanadus ma ka olla ei taha, sest naised kardavad vanadust rohkem kui mehed.

Siis olgu niimoodi, et mina olen vaesus ja vanadus ja sina oled lollus.

Olgu, ma olen siis vanadus.

Mina olen vaesus!

Ja mina olen vanadus!

Jäta Viikingivilla heaga maha.

Sest muidu on sul varsti nägu kortsus ja pangaarve tühi.

Kas te mind otsite?

Sassa, sealt nad läksid.
Kahekesi.
Üks oli sihukse musta suure pea ja pika musta kerega.
Ja teisel oli kirves selga kinni löödud.
Sihuke pisike, sarvedega nagu.

Mardisandid.

Suvel?

No siis pikkapäkud.

Päkapikud?

No jah.

Tere, Orm! Nad ei lasknud sellepärast mind viikingilaevale, et mul ei ole isa.
Mul ainult isa jaoks on seda varandust vaja.
Kui varandus on auhinnaks, siis tuleb papakonkursile palju rahvast.
Kas sa ikka tead, kus see viikingivarandus on?

Palav täna.

Palav.

Kaugelt tulek, kaugele minek?

Minekud ja tulekud on kauged olnud küll.
Vanasti oli kauplus teisel pool teed.

Mina olen Sass.

Ma olen Enn.

No vaat siis mis, Enn.
Vana poodi mina ei näinud, mina siis veel kaugel olin, Kamtshatkal.
Aga nii kui siia saarele tulin, nii jäin.
Kas sina ka jääma tulid? 

Ma ei tea.
Ma ei tunne siin enam kedagi.

Tere, mina olen Viktoria.
Ma tahtsin suga ühest asjast rääkida.

Tere, tere.
Ma olen Enn.

Jah, seda ma tean.
Kuidas teil seal Uus-Meremaal emudega on? Meil Muhus on ka emud ja ma mõtlesin, et emud on Uus-Meremaalt pärit ja siis et sa oled ka sealt nagu.

Hea meelega räägiks sinuga kasvõi emudest, aga mul on praegu tõesti väga kiire.
Ole hea, tule eest ära.

Hello, hello! I can't hear you… Andy...
I will know in a couple of days.
Yes, the weather is fine here.
O.K.

Said sa haiget?

Sa oleks võinud sedasi omal jalaluu ära murda.

Aga mul pole üldsegi valus.

Emu!

Mu ema ei osta krõpsu, ütleb, et kahjulik.

Kuidas ta muidu on?

Kes?

Sinu ema.

Ühel päeval saab tast kohtunik.

Jah, ta rääkis mulle, et käib ülikoolis.
Kas sa tahaksid mulle töö juures abiks olla? 

Nii.
Korras.

Homme hommikul ma lähen randa, toon värsket kala ja õhtul teeme maailma parimat toitu - värskelt suitsetatud lesta.
Pidusöök valitud seltskonnale.
Kutsutud oled sina koos emaga.

Osta viinerit ka.

Miks?

Karmen ei söö kala.
Tal läks ükskkord kalakont kurku.
Ma olen õpetanud teda puhastama ka, aga ta ei taha õppida.

Hea küll, ma ostan siis hästi salajasi viinereid.

Ma Sassile helistasin, ta lubas.

Ega ta teid oma jutuga ära ei tüüdanud?

Ei-ei, Ruudi aitas mul hulga tööd ära teha.
Kas te praekartuleid tahate, meil jäi natukene üle?

Ei, ei jõua  enam.
Ma sõin terve tee Tartust tagasi.

Saite läbi?

"A" sain.

Ma teadsin.

Elu erilisteks juhtumiteks kõrvale pandud.
Orm ise tegi.

Siis teie terviseks.

Ehk ütleks sina, me ju ikka ühe küla inimesed.

Karmen, ma viin sind mootorrattaga koju.

Ma nägin ennist siin aiakäru.
Võin ma võtta?

Las ma sõidan ise.

Ei.
Head ööd.

Head aega.

Vika, ma leidsin viikingite varanduse!

Kas ta tõesti sult ei küsinud või, et mis sa ta pööningul tegid või? 

Ei küsinud.

Kas sulle imelik ei tundunud või?

Ei tundunud.

Jumala kindel, et need seal pööningul on need varanduse kaardid.

Peitsid sa ikka hästi ära, et Enn neid üles ei leiaks?

Peitsin.

Ma näitan seda münti Aleksile.
Ta teab kui palju see maksab.
Miks Aleksile?

Tahad Ennule anda või?

Ja me pappi ei saa,
ja me pappi ei saa,
pankrot…

Kui palju selline maksab?

Selliseid vedeleb igas antiigipoes.

Selliseid on veel.

Kui palju?

Ikka hunnikutes.

Ma küsin ühelt tuttavalt antiigiärikalt, palju ta sellise eest maksab.
Ta on mul hea sõber, kui ise ei tea, siis laseb mõnel spetsialistil hinnata.
Lähme sisse.

Kuule, sa rääkisid sellest papakonkursist, mis tingimused seal on?

Üks, isa peab armastama oma last.

Kaks, peab oskama puust nikerdada.

Kolm, peab Ruudi viikingilaevaga sõitma viima.

Kui kaua me peame oma raha ootama?

On su rattal midagi viga või?

Kui sul pole raha, maksa võlg ära.

Raha pole, hakka tööle.

Tere, poisid!

Tere.

Noh, Ruudi, sinu sõbrad või? 

Jah, Ints ja Ants.

Tahate mulle sadamasse appi tulla? Noh?

Ja.

Noh, läheb siinsamas vette või?

Siia.

Ostsid või?

Ja.

Kui sa ära lähed, kas sa siis müüd selle maha või? Või jääd hoopis siia?

Ega ta rumal ei ole.
Uus-Meremaal on hoopis teine elu.
Seal on inimesed haritud, ilm on ilus.

Igal pool on halba ilma.

Ei noh, seda küll, aga Eestimaaga ei saa seda võrrelda.
Siin on inimesed rumalad ja tigedad.
Nad mõtlevad kogu aeg, kuidas üksteisele tünga teha.

Aitüma.

Ole meheks.
Mina ei vahetaks Uus-Meremaad Rannaküla vastu.

Hea küll, ma mõtlen selle üle.

See on juugendi kiiver.

Ja mina olen Lenin.

See on ühe vana rootsi kuninga münt.

Mis nimi?

Aleks.

Ei ole sellist kuningat.
Kuule ütle mulle, mida ma teen sinu saksa kiivri ja rootsi rahaga?

Maha müüte.

Kellele?

Tead, kui palju see maksab?

Noh?

Tuhat viissada.

Kust sa said selle?

Leidsin.
Neid on seal veel.
Hunnikutes.

Hea küll.
Sa saad viissada.
Ja hunnikud tood mulle.
Ja kus need hunnikud on?

Rannakülas.

Kuule tõmba eest ära oma sarvikuga siit!

Sina ole vait ja käi Vilsandi vikatiauku!

Rootsi kuningas...

Sul sepikut ei ole või?

No sinu jaoks ikka veel üks on, leti all.

Suur Papakonkurss.
Võitja valitakse armsa väikese sinisilmse poisikese isaks.
Tohoh.
Millal see toimub?

No varsti toimub.

No ma panen ennast ka kirja.

A sa natuke liiga vana ei ole Ruudi papaks hakkama?

Ruudi papaks? Kuule, siis ma saan Karmeni ka.
Ma olen vana jah.
Kuule, aga mina olen ainukene mees, kes Rannakülas ufosid on näinud.
Kus ma kirja pean panema?

No siia saab panna.

Nii.
Näe, Jaak Lolle.
Kas kandidaate on palju? 

No see on saladus, seda mina sulle ütelda ei saa.

No see laar peaks küll nüüd korralik olema.

See, kes kriminaalõiguse eksami tehtud sai, see ei saa kala karta.

Kuidas on? 

Näe, Ruudi su sõbranna.

Tere õhtust.

Tere, tere.
Sina armastad kindlasti kala.
Kuidas emud elavad?

Ütleme, et läheme tuulikusse.
Siis sa lähed teiselt poolt maja sisse ja siis tood kaardid välja.
Ma võin valvet pidada.

Ma küll Ennu tagant vargile ei lähe!

Ütle otse välja, et sa kardad.
Papakonkurss jääb ka ära? Varandust ei too? Ah, ma ei viitsi suga jännata.

Papakonkurss ära ei jää.

Teie kaup on siin.

Ma mõtli elu aig, et saaks Saaremaale, aga enne jõutsi pinsi peale kui siia.
Ole sa tännatu!

Kõike head.
Mina olen ka ikka unistanud, et saaks Munamäele, aga ei ole jõudnud.
Noh, head reisi.

Noh, näeme siis Võrumaal.

Just! 

Liivi, Liivotshka!

Liivotshka, musi!

Metsa Aino käis täna spetsiaalselt hommikul juuksuris, et mulle teatada, et minu tütre isa otsib omale uut naist.
Kogu Saaremaa saab naerda.
Rannakülas korraldatakse konkurss, et välja selgitada, kuidas Karmen endale uue mehe valib.
Ja mina mõtlesin kogu aeg, mispärast sa ei taha minuga abielluda.
Nüüd on mul selge pilt - sa nillisid Karmenit! Jookse jah minema nüüd! Aga seda ma sulle ütlen, kui see konkurss toimub, siis mina lähen! Kas papakonkurss või mina!

Mina olen seda lapsele lubanud ja mina oma sõna ka pean!

Ruudi! Ruudi!

Homme teeme konkurss!

Aga meil on ainult üks kandidaat...

Sa ei küsinud mu käest, mis ma su pööningul tegin?

Ma arvasin, et sa tuled ise ütlema, kui aeg küps.
Kas nüüd on või?

Haakriku laadal oli viikingilaev "Helga".
Mind sinna peale ei lastud, öeldi, et väike.
Tule isaga, siis saad.
Siis tuligi meil Vikaga see mõte, et teeme papakonkursi.

Ja sa tahad, et ma võtaksin sellest konkursist osa?

Tead, Ruudi, ma olen vist vanamoodne inimene.
Aga minu meelest üks mees omale nõnda naist ega last hankida ei saa.

Siis saamegi võib-olla Lolli Jaagu omale isaks.

Ruudi, tead, jätame selle konkursi üldse ära ja ajame seda asja kuidagi ausamal moel.

Ma ei saa jätta, me oleme Sassiga kokku leppinud ja Sass on mind aidanud.

Papakonkurss...

Ei, varanduse kaardid need küll ei ole.
Tead, Ruudi, mis see on? See on Ormi maade kaart.
Pitsatite ja allkirjadega ja puha.

Oi, Ruudi!

Homme on papakonkurss.
Ema nutab kodus ja ütleb, et seda häbi ta üle ei ela.
Ja me sõidame kodunt minema.
Ma ise ka päris täpselt ei tea, kus me elama hakkame, aga ma kirjutan sulle ja saadan oma aadressi.
Kas sa kirjutad mulle?

“Valge tuvi”.
Ja läks!

Sass!

Nii, nimi?

Lolle.

Lolle Jaak.
Kes see veel tahab registreerida suurel papakonkursil? 

Jou.
Mis toimub? Mina olen siin.

Sina?

Nimi?

Aleks Kott.

Koti Aleks.

Ma mõtlesin, et sa ei tulegi.

Ma ju lubasin.

Saabus võistleja nr. 3.
Õnge Enn.

Kallis rahvas.
Täna siin, esimene kord Rannaküla ajaloo sees, teeme suur Papakonkurss.
Kes võidab, selle võtab Ruudi omale isaks, ja viikingivarandus on auhinnaks ka.

Ei-ei-ei! See Aleks on liiga noor.
Ja kas see Jaak ei ole mitte natuke vanavõitu?

Armastus ei küsi vanusest, see tuleb peale nagu uni.

Huvitav, kelle pärast see võistlus nüüd peetakse siis? Karmeni pärast või?

Jah.
Imeilusa Karmeni pärast.

Viikingivaranduse pärast.

Mina ütlen, et sina, Korolli Sass, vaat sina oled selle põrgu maaletooja.

Mis sa, Aino, lõugad!

Aino lõugab sellepärast, et tema peale konkurssi ei korraldata.

Ole vait!

Vaata, Aino, Ruudi tahab leida omale üks vanem sõber, kes kannab hool, õpetab, ei jäta poissi iial hädasse.
Mis selles halba on?
Minu meelest papakonkurss vahva mäng on, kui sulle ei meeldi, mina ära.

Ei lähe Aino mitte kuskile, tema lõõritab siin seni kuni näe, siin kasvõi üks väljamaalane on seal.
Mine laula!

Kuule tee tööd ja teeni raha tead, siis tuleb armastus ka võib-olla.

Võistlus number üks, kõndimise võistlus, algab.

Mis juhtus? Kas teil on keegi surnud või?

Meil on jah surnud, aga sulle tõesti palju õnne!

Vika, mis lahti?

Mehed peavad rannas Ruudi papakonkurssi ja Liivi ütles, et Sass tahab peaauhinda, noh, sind naiseks.

Misasja nad seal rannas teevad?

Ma olen seda kogu aeg öelnud, et ega see üks õige asi ei ole, kui üks noor naine niimoodi välja näeb nagu sa.
Aga seda ma sulle ütlen, et mina ka seda ei taha, mis sinust üle jääb.
Paras ongi, kui Lolli Jaak su omale saab.

Vika, kus nad seda konkurssi peavad?

Paadisillal.
Aga Karmen, see ei ole nii!

Tee oma emale suhkruvett.

Võistleja number üks peab tehnilistel põhjustel katkestama.

Karmen, oota ma räägin.

Siin ei ole midagi rääkida.
Ma näen ise.

Karmen, lähme natukeseks kõrvale.
Ma seletan.

Miks ma peaksin teiega kõrvale tulema.
Ma tulin ainult oma pojale järgi.

See oli ju ainult nali.
Mäng, sinu poja korraldatud mäng.
No kas sa tõesti naljast aru ei saa, kas sa tõesti ei võiks korragi naeratada? Miks sa pead kogu aeg nii tõsine olema?

Nii, pane kirja.
Kuna ülejäänud kaks võistlejat võistluse katkestasid, siis mina olen võitja.

No ole-ole-ole, mis sa sellest saad?

Lubatud viikingivaranduse.
Saarlased pidavat olema ju sõnapidajad mehed.

Kuradi Gynn...
Gynnar! Sina võtsid selle sisse või?

Ei, Pushkin võttis.

Kas sa, lollakas, vaatad ka teinekord, mida sa müüki paned? Raha! 

Raha, raha, raha, palju raha!

Mis on?

Oi, elu!
Ei puutu minu pekki!

Kes selle müüki tõi?

Sa tead, sa ei saa niisugust lambafileed mitte kusagilt.

Oleks siia tulnud korralik numismaatik, mis sa selle hindeks oleks pannud? Poolteist tonni.
Sa oleks pooleteist tonniga selle maha müünud.
Sa kujutad ette?
Ma ei saa aru, on sul kolba all ajud või lambafilee?
Sa vaata!

Kuhu sa lähed?

Viikingivillasse.

Ma pean nüüd sulle ikka sinu isast rääkima.
Sinu isa oli väga lahe sell.
Mängis hästi kitarri, sõitis lumelauaga.
Meil oli lõbu laialt.
Aga last ta ei tahtnud, ütles, et ta ei suuda nii suurt vastutust kanda.
Ja läinud ta oligi.
Tagasi ei tulnud.
Aasta otsa ma ootasin, siis kolisime siia.
No ütle, kust siit neid mehi võtta? Ma hakkasingi arvama, et ehk Enn.
Aga võta näpust, tuleb välja, et tema on ka lihtsalt üks tore sell.
Võibolla mehed ongi sellised? 

Aga mina olen ka ju mees.

I'll be back in three days…
O.K…
I get the job…
Yes.

Sa sõidad ära?

Sellest rahast, mis vald maksab, panen ühe osa sinu jaoks kõrvale, kui suureks saad.

Sa pole Ormi poeg!

Mina ei ole pealik.
Mina ei hakka viikingiks.
Ma ei lähe kunagi viikingilaevaga sõitma.
Sellepärast, et ma ei taha.

Ribiküla?

Ei tea küll.

Rabaküla? No mingi R-tähega küla oli.

R-tähega? Ma ise elan Rannakülas.
Muud ei tea küll midagi.

Rannaküla oligi.
Ja Aleks oli rootsi kuninga nimi.

Rootsi kuninga nimi? Meie külas?

Ei ole ta mingi kuningas.
Noor poiss on.
Tumeda peaga.
Konstaabli poja uus isa on Aleks.

Ei, pole õige, pole õige.

No noor poiss, tumeda peaga, 13-14 aastat vana.

Aleks?

Nojah, konkursi põhjal sai, nüüd on isa.

Mis see on?

Muud varandust ei ole olemas.
Need kaardid olid hoopis Ormi maad.

Tead, mees, mis ma sinuga tegema hakkan, kui sa mind petma hakkad? Ma löön su siia seina külge kinni.
Kuivad nagu lest.

Kust sa selle said?

Tema käest.

Taga targemaks.

Nii et sina siis tead, kus hunnik on? Tead või?

Viikingivillas elas üks Viiking Orm.
Ta on nüüd surnud.
Tema varandus oli viikingite oma.

Poiss, tule siia! Kus see Viikingivilla on?

Ai, ai, ära tee.
Appi, ära tee, lase lahti!

Istud siin!

Vana Orm ise! Viiking Orm.

Siin on mingid kaardid, on siin sees.

Mis sa teed seal? Mis seal on?

Leif, tule vaata! Tule vaata!

Mis on? Istud siin ja oled vait! 

Raha.
Sama.
Mine vaata, äkki leiad veel.
Vaata, äkki on veel! 

Kaart! Selle järgi saame kogu varanduse kätte!

Kohe tulen alla!

Misasja?

Kohe tulen!

Kes see on? Võta poiss kinni.

Tervist!

Mis siin toimub?

Ja küsingi.

Küsi-küsi.
Sedaan on.

Kabriolett on.

Mine siis sisse ja küsi, kui julged!

Ja lähengi.

Jää vait! Jää vait!

Hingab! Leif, tee midagi!

Tea kas jäi elama või?

Enn! Enn! 

Oi, raisk.
Nüüd on jama majas.
Nüüd on jama majas.

Enn!

Mis teeb?

Persetab kesk limu.

Nüüd näpib mootorit.
Ei, ma ei või seda vaadata.

Nii, läks ära.
Nüüd eluga! 

Vaata, Karmen.
Mehed ei saa alati naistest aru.
Naised ei saa alati meestest aru.
Aga ilma üksteiseta ka hakkama ei saa.
Ja selle märgiks mina abiellun Liiviga.
Ja sina ja Enn olete ka pulma kutsutud.
Mine nüüd, lepi Ennuga ära.
Ta ju niikuinii tahab siia jääda juba.

On ta nüüd surnud või?

Verd pole näha.

Mõned surevad ilma vereta ära.

Surm võtab vere lahti, see on fakt.

Pigista kõrva.

Nad röövisid Ruudi ja Aleksi ära!

Ära virise! Läksime! Tempo, tempo.

Numbrilukk.

Nüüd karju, palju tahad.
Käed siia.
Sina oled tüürmann.
Läksime.

Oleks kajalood.
Hoiaks vee kohal, niimoodi, kammiks põhja läbi.

Kuule mees, jää vait.
Ma küsin sult, oleme me õiges kohas?

Kust mina tean, ega ma pootsman ei ole.
Tõmba pahemale vähe.

Poiss, poiss! Sinuga räägitakse.
Oleme õiges kohas?

Mis toimub?

Ruudi rööviti ära.

Mis kuradi kaardid need on?

Ma ei saa aru, mis sa oled täitsa lolliks läinud või?

Ruudi, siple mõlema käega.

Oota, lollpea!

Ruudi! Ma olen ikka Ormi poeg.
Ma jään Rannakülla.

Issi!

Gynn, mine küsi, kus siin lähim töökoda on?

Jaak, tule peale! Tule peale!

Teie minge.

Naised laeva?

Ruudi, palun tule alla.

Kustutame su võla.

Enn!

See on viikingite münt.
Ma arvan, et me anname selle nendele tagasi.

