Tere, tahtnu kõnõlda luu umast elost Estin.

Nimi om mul Pepe, ma olõ peruulanõ ja elä Estin, timä pääliinan Talnan, jo päält 20 aastaga.

Viis aastakka tagasi ma saiõ tutvas uma tõõsõpoolõ Lauraga.
Mi olli tuudaigo mõnõ nädäli tutva olnu, ku sõidimi trammiga nr 4.
Tä sõit kodo ja ma saisi tä kõrval ja tä toet uma pää vasta mu kõttu.
Ma pidi vällä minemä ja ütli tälle inne: elä häste, är jätku minno maha, muudamõ mõlõmba umma ello ja lövvämi ütenkuun õnnõ! Aga ku mi tuu päiv lahku lätsi, oll mul sääne tunnõ, et taa om viimäne kõrd, ku ma timmä näe ja tä lätt ärä…
Päävä lätsi, a sõs tä kõlist mullõ ja ütel, et tä tulõ mu mano üten uma tütre Pipiga, (kiä parhilla om nigu mu uma tütär).
Ku ma teedä sai, et nä tulõva, oll mu külmetüs kogoni tühi.
Ma lätsi puuti süvvä ostma ja osti ka üte vikurmuna Pipile.
Terve edimäne õtak mängemi munast lövvedü purrnääriga.

Parhilla om meil viil kats last – Josephina ja Mathilda – kokko kolm tütrikku, mi olõ Lauraga õnnõlidsõn abielon ja ma olõ õnnõlinõ umal tõõsõl kodomaal Estin.
