Eesti mummuisti silmin

Trammi omma tan täüs tsehkendedü.
Maalikunstnigulõ on Talliin väega hää liin.
Ma olõ maalikunstnik – mummuist.
Eesti om imemaa.
Siin kasusõ mitmõsugumadsõ kunstipuu.
Om olõman õlivärmipuu.
Õlivärmituubõ kasusõ õkva puu otsan.
Kunstnik või väikse vaivaga võtta tuu puu mant hindäle tarvilidsõ värmi ja tuuga maali.
Om olõman akrüülvärmipuu, om olõman guaššvärmipuu, juusk vesivärmijõgi.
Vesivärmjä istusõ tuu jõõ perve pääl, klavõri iin.
Aga pinsli kasusõ nurmõ pääl.
Eestin eläs palajatsirk.
Ku ma 21 aastaga iist Armeeniäst Eestihtõ kontsõrtreisile tulli, imehti väega, ku näi, kuis naa imetsirgu puumvilla tsankva ja tuust puumvillast palajatrullõ teevä.
Immes panda omma siistmaa uibu.
Eesti ibidõl om puhkus – 4 aastakka uibu tüütäse ja viiendäl aastagal võtva palgalda puhkusõ.

Siin Eestin kasusõ hädä puhmu otsan.
Näütüses om olõman poliitiliidsi häti puhmistu, omma olõman põllumajandushäti puhmu, omma olõman perrekunnahäti puhmu, sammamuudu omma olõman ka alkoholihäti puhmu, om olõman ämmähädä puhm, rahahäti puhmu, figuurihädä puhmu, religiooni ja pallodõ-pallodõ tõisi esi murridõ puhmu.
Ku kelgi om hätä puudus ja tä taht umalõ hätä saia, sõs tä lätt ja vali sündsä puhmu ni võtt säält mant hädävilä.
Meil naasõga miildüs jalota pargin, kon kasusõ kunstihätiga puhmu.

Talvõl Eestin häti olõ-i.
A suurõ raha iist ja perrearsti lubaga võit talvõl osta hindäle hädävilä kasvaia kasvomajast.
Vai purki sisse tettü hädä välämaalt.
Kõgõ vaesõmba jäävä siin talvõl hoobis ilma hätildä.
Nimä uutva kannahtamalda suvvõ. 

Talliina keskliinan Estonia tiatri iin sais kujo nimega "Imä, piä takso kinni! Esäl nakas halv!"

Eestin vaihtõdas tihtsähe padjakottõ ja koolitusministriid.
Ku ma käve latsiaian ja peränpoolõ koolin, sõs ma es tiiä, et nakka elämä sääntsel imeperätsel maal.

Siin om 5 aastaaigo: kevväi, kevsuv, suvi, süküs, talv.
Aga kuis om Toronton? Kas ka sääl om lumi külm?

Eestin pidä egä inemine egä aastaga umma hällüpäivä.
Siin peetäs hällüpäivä esiki aastagadsõl latsõl.
Hää, et eesti küllin olõ-i majjo iin pinke.
Seo maa naasõ omma lutõrlasõ, a mehe istusõ kõrdsin ja kaesõ tähti, kooni näide naasõ kerikun laulva.
Tuu om harinu värk kõgõ inämb väiksiden kotustõn.
Mehe saatva uma naasõ kerikuhe nigu puhkusõlõ.

Eesti rahvas om rahulidsõ meelega rahvas.
Siin tetäs mardsipanni: maapähkmä ja mandli mardsipanni – tuu on makus dialektika.

Olut naksi ma juuma Eestin.
Latsõn mullõ olu es miildü.
Ja no ka juu harva.
Limonaat om siin hää, nostalgilidsõ maiguga.

Mullõ miildüs Eestin ellä tuuperäst, et Eestin om elo targõmb ku inemise.

Oll aig, ku päiv ja kuu paistu Eestin ütel aol.
A ütevoori sai kuu külmä ni jäi tõbitsõs.
Tuu päiv magasi kuu terve päävä…ja sai terves.
Aga üüse oll tä unõlda… 
